Kalev Kallemets
MTÜ Eesti Tuumajaam tegevjuht
Hiljutine Pellervo Majandusuuringute Instituudi uuring näitab, et Fennovoima projekt tagaks ühiskondlikult võrdseima majandusliku kasu jaotuse tänu sellele, et osanikeks on palju osapooli. Näiteks kuna 2/3 Soome jaotusvõrguettevõtetest on osanikud, on planeeritav 10%line elektrihinna langus ning selle hinna stabiilsus.
Tasub õppida Soome kogemustest ja arendada elektrimajandust nii, et see oleks Eesti majanduse ja kodude parimates huvides.
Täna, 25. novembril toimus Tartus Riigikohtu, Riigi Kinnisvara AS ja
Tartu Linnavalitsuse ümarlaud, kus arutleti mitmete huvigruppide
osalemisel Riigikohtu võimaliku uue asukoha üle.
Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Jaak Saarniidu sõnul mitme
töögrupi nägemused kattusid. “Kohtumise kokkuvõtteks saab öelda, et
ühtegi piirkonda ei saa siiski täna ilma põhjalikuma analüüsita
välistada ning konkreetsetest valikutest on seega veel vara rääkida,”
sõnas ta.
Kõik arutelul osalejad väljendasid positiivsust selles osas, et
riigikohus jätkab tegevust Tartus.
Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul rikastab uue riigikohtu hoone
ehitamine kindlasti Tartu linnapilti. “Selle hoone funktsioon ja
arhitektuurne lahendus annavad võimaluse, et sellest kujuneb
tulevikus üks Tartu sümboleid. Lisaks sellele on riigikohus linnas
oluline tööandja ning selle asumine Tartus järgib Eesti seisukohalt
olulist tasakaaluprintsiipi võimuorganite territoriaalse paigutuse
osas,” lisas Tamm.
Ümarlaual osalesid lisaks Riigikohtu, Riigi Kinnisvara AS ja Tartu
Linnavalitsuse esindajatele ka näiteks arhitektide, roheliste,
Muinsuskaitseameti ja Tartu Ülikooli esindajad.
Lisainfo:
Raimond Tamm
Tartu abilinnapea
tel 7361213, 515 4738
Annika Loigu
kommunikatsiooni- ja turundusjuht
Riigi Kinnisvara AS
tel 606 3411, 501 7654
Lilian Lukka
Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonna teabeteenistuse juhataja
Tel 736 1212, 5164592
Alustame regulaarselt Eesti juhtiva korteriühistute veebitarkvara www.korteriyhistu.net statistika ja trendide avaldamist. Esitatud ülevaade põhineb ligi 600 üle Eesti paikneva kortermaja andmetel.
Esimese valdkonnanana keskendume korterite arveldustrendidele ja nende muutumisele ajas. Alates 2007. aasta jaanuarist toodud andmed käsitlevad keskmiste igakuiste arvete ja võlgnevuste muutumist.
Korterite keskmine võlg ja koguvõlg on näidanud kasvutrendi kogu vaadeldava perioodi vältel. Korterite keskmine võlg on 2008. a. oktoobri 2309 kroonilt kasvanud aastaga 3053 kroonini ehk 32%. Samal ajal on keskmine korteri arve vähenenud aasta taguselt 1116 kroonilt käesoleva aasta oktoobriks 1046 kroonini. Samas on võlgnevus vastupidiselt varasemate aastate suvekuudel täheldatud sesoonse vähenemise asemel tänavu hoopis märgatavalt kasvanud.
Sama trendi peegeldavad vastavad näitajad ruutmeetri kohta. Aasta eest, 2008. aasta oktoobris, oli keskmine arve ruutmeetri kohta 25,68 krooni ja keskmine võlg 64,73 krooni. Võrreldes aasta taguse oktoobriga on keskmine arve tänavu oktoobris veidi väiksem (22,08 krooni), kuid keskmine võlg on samal ajal suurenenud 79,85 kroonini ruutmeetri kohta.
Sealjuures on korterite võla osakaal esitatud igakuiste arvete summast kasvanud hüppeliselt eelkõige viimase poolaasta jooksul. Veeburaris 2009 moodustas koguvõlg 64 % igakuiste arvete mahust, kasvades poole aastaga ligi kaks korda, küündides oktoobris 2009 juba 109 %-ni igakuiste arvete mahust.
Kuna võlgnike osakaal on aastaga suurenenud oluliselt vähem (33 % asemel 36%) kui võlgade osakaal igakuiste arvete summast (69% asemel 109%), siis võib eeldada, et võlgnevusega korterite võime või soov igakuiseid arveid tasuda on varasemaga võrreldes veelgi vähenenud. Sellest tulenevalt võib alanud kütteperioodil tekkida paljude võlgnikega kortermajades probleeme kommunaalteenuste eest tasumisel.
Aastate keskmised näitajad toovad esile eelkõige võla osakaalu hüppelise kasvu viimasel aastal.
Keskmine võlg on muutunud valdavalt sesoonselt. Kui kütteperioodil keskmine arve kasvab, siis suureneb ka keskmine võlg. Kuna suveperioodil on keskmine arve oluliselt väiksem, siis väheneb ka keskmine võlg. Siiski võib täheldada, et keskmine arve kasvas 2008/2009 talvel rohkem kui varasematel aastatel ning keskmine võlg vähenes 2009 aasta suvel veidi vähem kui varem.
Korteriyhistu.net on kolm aastat klientidele avatud olnud Eesti esimene kortermajadele mõeldud veebitarkvara. Seal saab säilitada maja andmeid, koostada igakuised arved ja vajalikud raamatupidamise aruanded ning jagada infot erinevatele osapooltele.
Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on langenud 64,5 punkti tasemele. Aastataguselt 87 punkti tasemelt on indeks kukkunud 26 protsendi võrra.
Võrreldes indeksi tipphetkega aprillis 2007. a. on kukkumine olnud 108,6 punktilt 41 protsenti.
Viimased kuu jooksul on indeksi langus võrreldes eelmise kuuga olnud stabiilselt ühe protsendi suurusjärgus. Veel jaanipäeva ajal oli indeksi kuiseks languseks koguni 3 protsenti.
KV.EE indeksi languse aeglustumist iseloomustab ka järjest laugemaks muutuv graafik.
Absoluutnumbrites on aastaga keskmine elamispinna pakkumishind portaalis KV.EE langenud 17870 kroonilt 13260 kroonile. Seega on ühe keskmise 2-toalise ja 50-ruutmeetrilise korteri pakkumishind aastaga vähenenud 230 000 krooni võrra ehk keskmiselt pea 20 000 krooni võrra kuus.
Paralleelselt hindade langusega on stabiilselt vähenenud ka pakkumiste hulk. Aastataguse 21800 pakkumise asemel on täna portaalis KV.EE 17700 elamispindade pakkumist. See on mullusest pea 20% vähem.
Hinnalanguse perioodil on parimad pakkumised hallist massist välja nopitud. Tänast olukorda on iseloomustatud, et kinnisvaraturul on hullud päevad.
Teisisõnu on hinnad odavad ja näiliselt pakkumisi on palju, kuid osta ei ole vaatamata sellele mitte midagi.
Positiivse märgina ei saa mööda minna sellest, et nüüd on ka suurarendajad prognoosimas turu languse lõppu ning alustamas uute arendusprojektidega. See annab võimaluse kvaliteetse valikuvõimaluse laienemiseks ja turuolukorra normaliseerumiseks.
2009. aasta septembris olid statistikaameti andmetel miinuses nii tarbijahinnaindeks,tööstustoodangu tootjahinnaindeks kui ehitushinnaindeks.
Suurima languse on aastaga teinud omal ajal raketina taevasuunas sööstnud ehitushinnaindeks, mis langes 10,6%. (Samas peab siin kohe märkima, et ehitushinnaindeks peegeldab reaalse ehitushinna muutust üsna kaudselt.)
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks ja tarbijahinnaindeks on märksa väiksemas languses. Need kukkusid aastaga vastavalt 1,5 ja 1,6 protsenti.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Jätkuvalt kestab registreerumine 30. novembril algavale koolitusele “Kinnisvara ABC”.
Koolituskursus “Kinnisvara ABC” annab võimaluse kinnisvaraturul tegustevatele maakleritele tugevdada baasi turu tõusutrendile tagasipöördumisel. Samuti anname hea baasi eraisikutele, kel on plaanis kinnisvaraturul aktiivne olla.
Olulise muudatusena tuleb ära mainida, et koolitajate hulka on lisandunud 15-aastase kinnisvaramaaklerite koolituse kogemusega Evi Hindpere. Evi Hindpere katab kursuse raskeima ja oluliseima valdkonna – juriidika.
Koolitusprogrammiga saab tutvuda ning koolitusele registreerida saab internetilehel https://www.kinnisvarakool.ee.
Kinnisvarakool.ee on Raid&Ko OÜ ja Adaur Grupp OÜ koostööprojekt, mis on suunatud professionaalsuse tõstmiseks kinnisvaraturul. Kinnisvarakool.ee on keskendunud kinnisvara-alase baaskoolitusele maakleritele ja eraisikutele.
| Tõnu Toompark Adaur Grupp OÜ +372 525 9703 tonu@adaur.ee | Andree Raid Raid & Ko OÜ +372 502 3300 andree@raid.ee |
Elamispindade hinnalangus ja laenuraha raskem kättesaadavus aktiveerisid masuajal üüriturgu. Üürituru aktiivsus tõusis tuhast fööniksina ja paistis, et üürieluase võib olla samuti aus kodu, mille pärast häbenema ei pea.
Üürituru oluline probleem on selle vähene läbipaistvus. Enamus eluruumide üürileandjatest on eraisikud, kes ei ole huvitatud üürihindade avalikkusest.
Üheks indikaatoriks üürihindade analüüsimisel saab võtta pakkumishinnad. On igati selge, et pakkumishinnad jäävad reaalsetest tehinguhindadest kõrgemale, kuid hindade dünaamika analüüsimisel võib eeldada, et pakkumishindade liikumised järgivad reaalsete tehinguhindade liikumisi.
Alljärgnevalt on analüüsimisel kasutatud portaali KV.EE üüripakkumishindu.
Üürihindade tipp oli analoogselt ostu-müügitehingutelegi 2007. a. II kvartalis. Ja analoogselt ostu-müügihindadelegi asusid kõikide piirkondade üürihinnad sellest ajast alates langema.
Tallinna keskmine üüripakkumiste hind oli 2007. a. juunis 147 krooni. Oktoobriks 2009. a. oli see langenud 78 kroonini ruutmeetri eest, et pisut vähem, kui kaks korda ehk täpsemalt 47%.
Suurem on olnud üürihindade langus Lasnamäel ja Kristiine linnaosas. Lasnamäe üüripakkumishind kukkus 2007. a. juunikuiselt 111 kroonilt 54 kroonile. Kristiine linnaosa üürihind aga kukkus 164 kroonilt 77 kroonile ruutmeetri eest.
Protsentuaalseks hinnalanguseks oli Lasnamäel 51 ja Kristiine linnaosas 53 protsenti.
Keskmisest vähem on üürihinnad kukkunud Tallinna kesklinnas ja Mustamäel ning Pirital. Kesklinna hinnatase on kukkunud tagasihoidliku 41% võrra. Mustamäe ja Pirita hinnad on langenud 43% võrra.
Tallinna keskmisest 78-kroonisest üürihinnast kõrgem üüritase on Pirital ja kesklinnas. Pirita hinnatase on keskmiselt 96 ja kesklinnas 95 krooni tasemel.
Keskmisest pea kaks korda madalam on üürihind Lasnamäe, kus see on vaid 54 kr/m2. Hinna poolest soodsam on ka Haabersti linnaosa üürihind, mis on 62 kr/m2.
Üüriturul valitsevad trendid, mis tulenevad paljuski kinnisvara ostu-müügiturust. Analoogselt ostu-müügiturule on üüriturulgi hinnad stabiliseerumas.
Ostu-müügituru passiivsus oli vesi üürituru veskile. Inimestel on vaatamata hinnaliikumistele vajadus elamispinda vahetada ja ebastabiilsete turutingimuste tõttu valiti vähemate riskidega seonduv üüriturg.
Üüriturg on kinnisvaraturu loomulik osa, mille proportsioon on Eestis suhteliselt hoomamatu, kuid siiski tõenäoliselt üsna madal. Tõenäoliselt on majandusurutis andnud tõuke aktiivsema ja läbipaistvama üürituru tekkeks.
Ehitushinnaindeks langes 2009. a. III kvartaliks statistikaameti andmetel aastaga 10,5%. Samas tuleb tõdeda ehitushinnaindeksi languse pidurdumist.
Indeksi komponentidest on endiselt suurema langusega tööjõud. Tööjõu komponent ehitushinnaindeksis langes aastaga 18,4%.
Kõige vähem langes ehitusmasinate komponent, mis kukkus kõigest 5%. Ehitusmaterjalide osa languseks jäi 7,3%.
Erinevate hoonete ehitushinnaindeksite lõikes olulisi erinevusi ei olnud. Nii eramu-, korruselamu-, tööstushoone- kui ametihooneindeksid langesid aastaga kõik vahemikus 10,1…10,7%.
Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeksid liikusid paralleelselt ehitushinnaindeksiga.
Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks langes aastaga 9,8%. Seejuures tööjõu kulu kukkus 18,2%.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Vuonna 2007 Viron markkinoilla koetusta huipusta asuntojen hinnat ovat pudonneet enimmillään 60 prosenttia.
– Nyt ei kannata myydä, vaan ostaa, tiivistää kiinteistövälittäjä Raimo Juutinen Kulla Kinnisvara -yhtiöstä.
Juutinen ja hänen vaimonsa Kulla Juutinen ovat harjoittaneet asuntokauppaa Viron Kuresaaressa 11 vuotta.
Juutisten mukaan loma-asuntojen ja -mökkien keskihinnat Kuresaaressa ovat tipahtaneet 50-60 prosenttia kriisin seurauksena. Samaan lukuun päätyy kiinteistövälittäjä Ingmar Saksing Pärnussa ja Saarenmaalla toimivasta LVM Kinnisvarasta.
Osa asuntoja myyvistä yrityksistä ja yksityishenkilöistä on ajautunut taloudellisiin ongelmiin ja joutuu myymään tappiolla ja hyvin nopealla aikataululla. Syksyllä esimerkiksi Kuresaaressa on nähty kokonaisten kerrostalojen pakkohuutokauppoja. Pienemmissä kohteissa hintapaineita on etenkin kalleimmissa kohteissa, kuten omakotitaloissa, koska niiden myyntiajat venyvät pitkiksi.
– Ei niitä saa kaupattua, jollei myy riittävän edullisesti, toteaa Raimo Juutinen.
Asuntojen hintaralli on ollut samanlainen myös muualla Virossa. Asunnot maksavat nyt suunnilleen saman verran kuin 2000-luvun alkuvuosina.
– Pärnusta voi saada nyt 50 000-60 000 eurolla hirsimökin läheltä rantaa tai jokivarresta. Samalla hinnalla saa myös kaksion tai kolmion Pärnun ranta-alueelta tai kaupungin keskustasta, kuvaa Saksing.
Vuoden 2007 huhtikuun hintahuipusta asuntojen keskimääräinen neliöhinta koko maassa on tipahtanut 52 prosenttia. Asuntokauppaa työkseen analysoiva konsultti Tõnu Toompark laskee, että Tallinnassa keskimääräinen neliöhinta on nyt 12 000 kruunua, eli noin 800 euroa. Tartossa se on miltei sama ja Pärnussa vielä alempi.
– 30 vuodeksi mitoitetulla lainalla keskituloiset virolaiset voivat ostaa nyt 50-60 neliön huoneiston, kun vuonna 2006 heidän rahansa riittivät enintään 35 neliöön, kuvaa Toompark.
Hintarojahdus on ollut pienin kalleimmilla alueilla, esimerkiksi Tallinnan vanhassa kaupungissa, mutta niissäkin lama on leikannut hinnoista noin kolmanneksen.
Kulunut kesä oli Viron asuntokaupassa miltei vapaan pudotuksen aikaa, kuvaa Toompark. Hänen mukaansa touko-heinäkuussa asuntojen hinnat laskivat Virossa noin neljänneksellä.
Toompark arvioi pahimman rysähdyksen olevan nyt ohi, mutta uskoo hintojen liukuvan edelleen hiljalleen alaspäin loppuvuoden ajan. Asuntojen hintojen pohjakosketusta hän ennustaa ensi keväälle. Viitteitä siitä, että asuntomarkkinoiden pohja lähenee, antavat syksyn hintatiedot pääkaupungista. Tallinnassa hintojen aleneminen näyttää jo miltei lakanneen.
Koko maassa asuntokauppojen määrä oli alimmillaan ensimmäisellä vuosineljänneksellä, minkä jälkeen käyrä on alkanut varovaisesti nousta.
Toomparkin mukaan asuntomarkkinoiden pohjakosketuksen lähestymisestä kielii myös se, että virolaisten kotitalouksien luottamus on alkanut hienoisesti vahvistua. Talousluottamus on yhä erittäin matalalla, mutta aallonpohja on ilmeisesti ohitettu. Samaan aikaan myös uhka Viron valuutan devalvoimisesta on pienentynyt selvästi.
Asuntoja Virossa ostavat nyt ennen kaikkea asunnonvaihtajat – siis tavalliset virolaisperheet – ja asuntosijoittajat. Ingmar Saksingin mukaan kotimaiset sijoittajat seuraavat nyt tarkasti esimerkiksi pakkohuutokauppailmoituksia ja myyntitarjontaa.
– Jos hyvä kohde tulee myyntiin vallitsevaan markkinahintaan tai sitä edullisemmalla, se menee nopeasti.
Juutiset arvioivat, että Kuresaaressa on nähty syksyllä orastavia merkkejä asuntosijoittajien palaamisesta markkinoille.
– Täällä ovat ensimmäiset liikkeellä nyt. Odotan, että vuodenvaihteeseen mennessä se saattaa levitä kuin kulovalkea, toteaa Raimo Juutinen.
Pärnussa myös ulkomaisten ostajien osuus kuluvan vuoden aikana on noussut voimakkaasti. Tänä vuonna ulkomaalaisten määrä LVM Kinnisvaran kaikista asiakkaista on noussut jopa neljännekseen, kun se kolme vuotta sitten oli vain joitakin prosentteja. Yrityksen ulkomaisista asiakkaista viime kuukausien aikana 80 prosenttia on tullut Suomesta. Myös venäläisten määrä on kasvussa.
Mikäli asuntojen hinnat lähtevät Virossa ennusteen mukaisesti nousuun ensi vuoden alkupuoliskolla, nousun arvioidaan olevan melko maltillista. Sijoitusmielessä Kuresaaresta asunnon ostava voisi toivoa seuraavalle parille vuodelle sijoitukselleen maltillista noin 6-7 prosentin vuosituottoa, arvioi Raimo Juutinen.
Tõnu Toompark epäilee asuntojen hintojen Virossa junnaavan pari, kolme vuotta paikoillaan, ennen kuin ne lähtevät jälleen nousuun.
Artikli autor on Hantula Kirsi. Artikkel ilmus 14/11/2009 Kauppalehti.fi-s.
Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatus esitles täna, 12. novembril ettevõtte nõukogule üheksa kuu majandustulemusi.
RKAS-i 2009. majandusaasta üheksa kuu puhaskasum oli 62,015 miljonit krooni, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud 27,5 miljoni krooni võrra.
Üheksa kuu ärikasum oli 118,330 miljonit krooni, mis on eelarves planeeritust 2,458 miljoni krooni võrra suurem. Sellest 99,712 miljonit krooni laekus põhitegevusest ning 18,5 miljonit krooni saadi põhivara müügist – realiseeriti viis objekti ning müüdi ühe objekti hoonestusõigus.
Ettevõtte üheksa kuu müügitulu oli 308,38 miljonit krooni, mis on 15,662 miljonit krooni rohkem, kui eelarvesse planeeritud ning 54,98 miljoni võrra suurem kui möödunud aasta samal perioodil. < ?
Üüritulu teeniti üheksa kuuga 168 miljonit krooni, mis on 24 miljonit krooni vähem, kui aasta tagasi samal perioodil. Üüritulu vähenemine on peamiselt seotud üüri hinnas sisalduvate heakorra ja tehnohoolduse hindade alanemise, vakantsi mõningase kasvu ning kapitalirendi nõuete vähenemisega.
Üldhalduskulud olid üheksal kuul kokku 15,777 miljonit krooni, mis on eelarves kavandatust 2,181 miljoni krooni võrra vähem. Kokkuhoid tulenes peamiselt palga- ja tegevuskuludest.< ?
Üheksa kuu jooksul on RKAS-i tavategevusega seotud objektidesse investeeritud 377,9 miljonit krooni. Sealhulgas on suuremad investeerimisobjektid Koidula raudteepiirijaam – 226,4 miljonit krooni, Lasnamäe 2 büroohoone – 63,4 miljonit krooni, Kolde pst 65 asuv politseihoone 28,8 miljonit krooni, Lai 46 hoone 20 miljonit krooni ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uus rajatav hoone 24,4 miljonit krooni. Lisaks on üheksa kuuga 35,2 miljoni krooni ulatuses investeeringuid tehtud „Koolid korda” projekti raames.
Riigihangete õnnestumise protsent üheksa kuu kokkuvõttes oli 97,6 protsenti.
Ettevõtte üheksa kuu majandustulemustele lisaks tutvustati nõukogule tuleva aasta eelarve esialgset kava.
30. novembril alustab taas järjekordne Kinnisvarakool.ee kursus “Kinnisvara ABC”.
Kursus on suunatus nii juba turul tegutsevatele kui tegutsemist alustavatele maakleritele, et korrata üle põhilised tõed, mida maaklertegevuses on vaja.
Uurime lähemalt, mis kinnisvaraturul toimub, vaatame üle juriidilised küsimused. Sügavamalt uurime kinnisvara hindamise ja turuväärtuse temaatikat, puudutamata ei jää ka kinnisvara finantseerimise teema.
Olulist rõhku pöörame juriidikale ja selles vallas on ka koolituse suurimad muutused.
“Meil on väga hea meel tõdeda, et juriidilist temaatikat käsitleb nüüd ja edaspidi 15-aastase kinnisvaramaaklerite koolitamise kogemusega Evi Hindpere,” tunnistas koolituse korraldaja Andree Raid OÜst Raid&Ko. “Evi Hindpere hindamatu aastatepikkune kogemus aitab koolituse kindlasti uuele kvalitatiivsele tasemele viia.”
Koolitusprogrammiga saab tutvuda ning koolitusele registreerida saab internetilehel https://www.kinnisvarakool.ee.
Kinnisvarakool.ee on Raid&Ko OÜ ja Adaur Grupp OÜ koostööprojekt, mis on suunatud professionaalsuse tõstmiseks kinnisvaraturul. Kinnisvarakool.ee on keskendunud kinnisvara-alase baaskoolitusele maakleritele ja eraisikutele.
| Tõnu Toompark Adaur Grupp OÜ +372 525 9703 tonu@adaur.ee | Andree Raid Raid & Ko OÜ +372 502 3300 andree@raid.ee |
Ilmus Ober-Hausi 2009. a. III kvartali äripindade turukommentaar.
Kommentaariga saab tutvuda siin.
Adaur Grupp OÜ missiooniks on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks. Kui soovid enda koostatud turuülevaate avaldamist Adaur.ee blogis, siis palun võta kontakti lehe allservas toodud telefonil-meilil.
Eesti ja Eesti suurlinnade korteriomandite turul on üha enam indikaatoreid, et hinnalangus hakkab selleks korraks taas otsa saama. Eelolevat talve silmas pidades tahaks siiski olla tagasihoidlik hinnalanguse lõpu piduliku ja ametliku väljakuulutamisega.
Talvel on kinnisvara omamisega seonduvad kulud keskmisest märksa kõrgemad ja seetõttu võib eeldada, et juba hädasolijad sattuvad veelgi suurematesse raskustesse.
Oluline on seegi, et hinnalangus paistab pidurduvat esmalt Tallinnas. Tartu ja Pärnu jätkavad veel ebaproportsionaalselt kõrgetel hinnatasemetel selge tehingute arvu tõusutrendita.
2009. a. oktoobris sõlmiti taas järjekordne viimase aasta rekordiline arv korteriomanditehinguid. Sel ajal sõlmiti Eestis kokku 1031 korteriomanditehingut.
See on küll vaid mõned üksikud tehingud enam, kui septembris, kuid siiski pea kaks korda enam, kui jaanuaris, mil tehingute arv oli minimaalsel tasemel.
Tallinna tehingute arv 545 on suurem, kui viimase 15 kuu jooksul. Seevastu Tartu tehingute arv püsis eelmise kuuga samal tasemel – sõlmiti 84 korteriomandi ostu-müügilepingut.
Pärnu tehingute arv aga koguni langes eelmise kuu 39 tehingult 20-le tehingule, mis on üsna madal tehingute tase.
Võrreldes eelmise aasta korteriomanditehingute arvuga sõlmiti 2009. a. oktoobris tehinguid 16% võrra vähem.
Üle kahe ja poole aasta on Tallinna tehingute arv võrreldes aastatagusega tõusnud. Tõsi – tõus on kõigest napid kaks protsenti, kuid siiski üle hulga aja on graafik positiivsele poolele jõudnud.
Tartu tehingute arv on aastaga langenud 24 ja Pärnus 46% võrra. See annab tunnustust, et Tartu ja Pärnu korteriomanditurg on veel endiselt enam languse kursil, kui Tallinn.
Eesti keskmine korteriomanditehingute hing lõi oktoobris viimase viie kuu rekordi lähenedes taas 10 000 kroonile. Hinnatõus on põhjustatud peaasjalikult Tallinna kui kallima piirkonna tehingute arvu tõusust.
Eesti keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind oli oktoobris 9923 krooni.
Tallinna tehinguid tehti hinnatasemel 12949 krooni. Tõusev tehingute arv ja nende hinnatase panevad ümberkaaluma kunagist prognoosi, et Tallinna tehingute keskmine hind võib ka alla 10000 krooni piiri langeda.
Tartu keskmiseks hinnaks oli oktoobrikuus 11338 krooni ja Pärnus 10879 krooni.
Aastataguse ajaga võrrelduna on korteriomanditehingute hinnatasemed veel endiselt selges languses.
Eesti keskmine tehinguhind oli oktoobris 32% aastatagusest allpool.
Eesti keskmist langust ületas ka suure tehingutearvuga hiilanud Tallinn, kus aastaseks hinnalanguseks oli 37%.
Tartu hinnalanguseks kujunes 34% ja Pärnus vaid tagasihoidlik 27%.
Siin on oluline mõista, et tänaseid hindu aastatagusega võrreldes ei saa me kiiret aimdust turu pöördemomentidest. Vaadeldavates piirkondades langesid kuude lõikes hinnad ainult Tartus.
Mujal kõikjal hinnad tõusid. Kui Eesti korteriomanditehingute oktoobrikuine hind oli viimase viie kuu kõrgeim, siis Pärnu hinnatase oli viimase kolme kuu kõrgeim tase.
Tallinna tehingute hinnatase tõuseb augustikuise erandiga alates juulist 2009. a.
Veelkord tasub korrata, et tõdemusele, kas tegemist on olnud hinnapõhjaga saame jõuda alles poole aasta või aasta pärast. Alles siis on selge, kas tegemist oli ajutise anomaalia või jätkusuutliku trendi pöördumisega.
Tänase seisuga on Eesti korterite ametlik hinnalangus kestnud kaks ja pool aastat. Tehinguhindade tipphetk oli nii Eestis, kui Tallinnas 2007. aasta aprillis, keskmiseks ruutmeetrihinnaks oli siis Tallinnas 26755 krooni.
Eesti keskmine korteriomandite tehinguhind oli aprillis 2007. a. 19 327 krooni.
Tartu tipphind oli pisut varem. Veebruaris 2007. a. tehti Tartus korteriomanditega tehinguid keskmise ruutmeetrihinnaga 19417 krooni.
Pärnu maksimaalse keskmise ruutmeetrihinnaga tehti tehinguid 2007. a. mai kuus. Hinnatasemeks oli toona 23118 krooni.
Kogu Eesti keskmine tehingute hinnatase on oktoobriks 2009. a. langenud 51% tasemele tipphinnast. Tallinna ja Pärnu langus on enam-vähem samas suurusjärgus ehk vastavalt 52 ja 53% tasemel.
Tartus on hinnad langenud tipust vähem. Tartus tehakse tehinguid tipphinnaga võrreldes 58% tasemel.
2009. a. oktoober tõi kinnisvaraturule taas värskemat tuult. Mitmed pangad avaldasid valmidust elamispindade finantseerimisel langetada omafinantseeringu määra. See on oluline samm laenutingimuste taasleevendamisel.
Eluasemelaenude jääk on alates eelmise aasta detsembrist langemas, samas on korteriomanditehingute arv tõusmas. See näitab, et turul on suur hulk ostjaid, kes finantseerivad kinnisvaraostu omavahenditest
Analüüs näitab, et Tartu ja Pärnu kinnisvaraturg on kohalikust suurimast tõmbekeskusest Tallinnast tagapool liikumas. Tartu ja Pärnu tagasihoidlikum senine korteriomandite hinnalangus ja seni veel hoogu sisse mittesaanud korteriomandite tehingute hulk näitab, et Tartus-Pärnus on veel hindadel languse ruumi.
Tallinna tehinguhinnad, mis vankrina veavad ka kogu Eesti keskmist hinnataset, on stabiliseerumas.
Eesolev talv, mil kinnisvara omamisega seonduvad kulutused on keskmisest suuremad näitab, kas oleme hinnalanguse pidama saanud või on see veel ees.
