Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Populaarsemad postitused Mar 2009

01.04.2009 Tõnu Toompark

Minu blogi populaarsemad postitused möödunud kuul:

Liiga kõrge pakkumishind kahandab vara väärtust
Postitatud Monday, March 2nd, 2009, vaadatud 2 korda.
Elamispindade pakkumishindade muutust kajastav KV.EE indeks jõudis 02. märtsil 2009. a. 79,8 punkti tasemele. Aastaga on indeks väärtusest kaotanud 20%. Võrreldes kinnisvarahindade tipphetkega 2007.
Elu üürikorteris – enam kui võimalik
Postitatud Wednesday, March 4th, 2009, vaadatud 2 korda.
Nädal tagasi kirjutasin artikli sellest, et inimese unistuste kodu võib olla ka korter. Kodu ei pea olema ainult eramu.
Kinnisvaraostja peab arvestama riskidega
Postitatud Wednesday, March 11th, 2009, vaadatud 2 korda.
Keerulised ajad kinnisvaraturul, langev tehingutemaht ja hinnad ning nii mõnedki pankrotistunud kinnisvaraarendajad on märgid, mis sunnivad korteriostjaid erilisele tähelepanule.
Eluruumi üürilepingu sõlmimisel tuleb arvestada seadusest tulenevate kohustuslike tingimustega
Postitatud Friday, March 13th, 2009, vaadatud 4 korda.
Kinnisvara ostmise asemel on täna saamas kasvavaks trendiks eluaseme üürimine. Samas ei ole paljud üürileandjad ja üürnikud päris teadlikud oma õigustest ja kohustustest, mis eluruumi üürile andmisega kaasnevad.
Kui ma oleksin kihla vedanud… – lõplik kokkuvõte
Postitatud Wednesday, March 18th, 2009, vaadatud 2 korda.
Mulluse märtsi keskpaigas jäi mul teise poole passiivsuse tõttu sõlmimata väljapakutud kihlvedu kinnisvaraturu prognoosi osas. Kihlvedu väljapakkunud, kuid sellest hiljem loobunud veebikommentaator kritiseeris karmilt, et minu seisukohad kinnisvaraturu arengute osas on liialt mustades värvides.

See on automaatselt genereeritud postitus.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Re&Solution: Eesti kvaliteetkinnisvara on muutumas välisinvestoritele atraktiivseks

31.03.2009 Tõnu Toompark

Re&Solution: Eesti kvaliteetkinnisvara on muutumas välisinvestoritele atraktiivseks

Balti ärikinnisvara küllastunud turul võivad mõned sektorid juba tekitada huvi välisinvestorites, näiteks on üsna heas seisukorras laohoonete turg, leidis oma analüüsis piirkonna juhtiv kinnisvara investeeringute, hindamise, vahendamise ja haldamise ettevõte Re&Solution.

Re&Solution Estonia tegevjuht Vitali Kõllomets kommenteeris Eesti ärikinnisvara turgu:

Kaubanduspinda on Eestis 1000 elaniku kohta 364 ruutmeetrit, millega oleme Euroopas neljandal kohal peale Hollandit, Iirimaad ja Rootsit; see on selge märk ülepakkumisest turul. Kuna nüüd peavad jaekaubanduses toimuvate muutuste tõttu paljud kaubandusettevõtted end restruktureerima, toimub ka turul tervenemine. Mõned rahvusvahelised brändid, näiteks Prisma, Marks & Spencer, Peek & Cloppenburg, on juba teatanud Balti turule sisenemisest. Jaekaubandusketid saavad siseneda turule kiiremini, madalamate rendihindadega ning kõige parematele pindadele.
Bürooruumide turul langesid 2008. aastal rendihinnad 15-20 protsenti ning tänavu esimeses kvartalis omakorda 20 protsenti. See võimaldab rentnikest ettevõtetel väga hästi kulusid kärpida. 2010. aasta alguseks ulatub Tallinna büroopinna kogumaht 550 000 ruutmeetrini. Langus turul sattus kokku ärikeskuste rendilepingute lõppemisega ning rentnikud ei ole valmis lepingute pikendamiseks käibe languse ning kulude optimeerimise tõttu.
Rendilepingud muutuvad kõikides segmentides lühemaks, odavamaks ja paindlikumaks – see suurendab küll omanike riske, kuid aitab pindu rentivatel ettevõtetel ellu jääda.
Laohooned on Balti kinnisvaraturu kõige paremas seisukorras valdkond ning sel turul ei ole ülepakkumist. 2009. aastaks on oodata vaid piiratud arvul uusarendusi, isegi rentniku vajaduste kohaselt ehitatud objektide lisandumine on üsna vähetõenäoline.

Kõllometsa sõnul tehti Tallinnas neli Eestis eelmise aasta viiest suurimast kinnisvarainvesteeringust. Turul olid kõige aktiivsemad kohalik uustulnuk Eften Capital ning Balti riikides tegutsevad tuntud ostjad, Taani firma Baltic Property Trust ja Saksa ettevõte Catella Real Estate AG.

Kinnisvarapinna arvestuses oli kõige suuremaks tehinguks Marati büroohoone (19 500 ruutmeetrit) omandamine Baltic Property Trusti poolt. Catella Real Estate AG ostis Eesti politsei peakorteri (19 300 ruutmeetrit) ja Magnumi logistikakeskuse (11 800), samas kui kohalik Eften Capital omandas Premia laohoone (7 000) ja K-Rauta hoone Võrus (6 000 ruutmeetrit).

Re&Solution Groupi juhatuse esimees Ricardas Cepas kommenteeris Balti turgu ja välisinvestorite huvi järgmiselt:

„Balti riikide majandused on ilmselgelt jõudnud langusperioodi, millega kaasneb märgatav pankade laenuandmise vähenemine. Kuigi langusega on seotud ka positiivseid pooli, nagu näiteks jooksevkonto defitsiidi vähenemine, survestab üldine sentiment kinnisvaraturgu. Siiski kuuluvad Balti riigid pikemas perspektiivis kindlasti Euroopa kiiremini kasvavate majanduste hulka, pakkudes välisinvestoritele uusi häid investeerimisvõimalusi.“

Newseci rahvusvahelise tegevuse juht Max Barclay ütles:

„Investeerimisturg on olnud üsna stagneerunud ning paljud investorid väljusid turult, põhjuseks kõrge volatiilsus ning tunduvalt kehvemad finantseerimistingimused. Siiski paljud investorid on aktiivselt turgu jälginud eesmärgiga uuesti siseneda ning ootavad esimesi positiivseid signaale.“

Re&Solutioni koostatud Baltic Property Market Report Q1 2009 pakub hea võimaluse saada kokkuvõtlik ülevaade Eesti, Läti ja Leedu ärikinnisvara turu viimastest arengutest, samuti õigus- ja maksusüsteemi päevakajalistest teemadest.

Re&Solution [www.resolution-group.eu] on piirkonna juhtiv integreeritult kinnisvara investeeringuid, hindamist, vahendamist ja haldamist pakkuv ettevõte Eestis, Lätis ja Leedus. Ettevõtet teatakse kui ühte unikaalsemat ja professionaalsemat nõustamisüksust Balti regioonis, seda tänu korralikule esindatusele ja maailma juhtivate kinnisvarakonsultantide toetusele. Re&Solution pälvis Balti piirkonnas mitmeid Euromoney Liquid 2008 auhindu.

Newsec on Põhja-Euroopa täisteenust pakkuv kinnisvaraettevõte, millel on kaheksas riigis üle 20 büroo. Newsec pakub teenuseid kinnisvarainvestoritele, aga ka äriklientidele, kes rendivad või omavad pindu omaks tarbeks. Ettevõttes töötab üle 700 spetsialisti ning on viimasel ajal nõustanud tehinguid kogumaksumusega üle üheksa miljardi euro. Newsec hindab aastas kinnisvara enam kui 65 miljardi euro väärtuses ja juhib üle 1000 objekti koguväärtusega 10 miljardit eurot. Lisaks on ettevõttel rahvusvaheline võrgustik ligikaudu 6000 konsultandiga kõikjal maailmas.

2009. aasta märtsis alustasid Re&Solution & Newsec tihedat koostööd, kuna Newsecist sai Re&Solutioni üks peamisi aktsionäre.

Jones Lang LaSalle on maailma juhtiv kinnisvara nõustamisettevõte, mis on 2007. aasta septembrist Re&Solutioni alliansi partner Balti regioonis. Jones Lang LaSalle (NYSE: JLL) on globaalselt tegutsev kinnisvaranõustaja, millel on üle maailma ligi 160 esindust ning tegutseb üle 50 riigi enam kui 450 linnas.

Lisateave

Vitali Kõllomets
Re&Solution Estonia tegevjuht
Tel: 66 405 40
v.kollomets@resolution.ee

Ramils Kadirovs
Re&Solutioni turundusjuht
Tel: +371 2 932 3870 / +371 6 750 8400
skype: Ramils.Kadirovs
media@resolution-group.eu

Mida teha elektri hinnaga?

31.03.2009 Koduomanik

Paljud monopolide seadusemuudatuste paketi toetajad on meile esitanud küsimuse – miks me ei kaitse koduomanikke pideva elektrihinna tõusu vastu?

Tõepoolest, hind tõuseb ja juba aastaid ootame me selgust energiamajanduse tuleviku osas. Just sellele tulevikule ja investeeringuvajadustele on tihti viidatud ka hinda tõstes.

Esialgu on arutlusel „Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“ ja „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“, mis juba esialgsetel hinnangutel ei arvesta ühelt poolt majanduslikke võimalusi ega ka teisalt sotsiaalset reaalsust.

Ähmasest Leedu tuumareaktori plaanist on saanud vaid veel ähmasem Eesti reaktori plaan.

Mis on tegelik reaalsus?
Millega saab koduomanik lähiaastate perspektiivis arvestada?

Ka uus energiamajanduse arengukava on veel vastu võtmata. Mida see meile lubab? Mäletatavasti eelmist dokumenti energiamajanduse korraldamisel reaalselt ei järgitudki.

Eesti Omanike Keskliit loodab oma liikmetele selles vallas peatselt infot jagada. Jälgige kodulehekülge http://www.omanikud.ee/.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Maamaksust: kuidas teha asju kiiremini, lihtsamalt ja odavamalt

31.03.2009 Tõnu Toompark

Olen kirjutanud artikli, et maamaksu kaotamiseks on põhjuseid küllaga. Olen kirjutanud ka sellest, et maamaks on ebaõiglane ja tuleks ära kaotada. Jäädes endiselt neile seisukohtadele arvan samaaegselt siiski, et ettenähtud maksud oleks mõtekas ära maksta.

Teadupärast saab maamaksu maksta kolmes osas – aprillis, juulis ja oktoobris. Kas tõepoolest peaksin ma tänasel IT-ajal kolmel korral panka logima makse maksma? Kas tõesti peaksin ma meeles pidama, millal täpselt ikkagi seda maksu maksta?

Klientide huve silmas pidades, kuid siiski esmalt maksedistsipliini parandamise eesmärgil on selleks välja mõeldud otsekorraldus. Eks siis inimene aktsepteerib ette temale esitatud maksenõude ning vastav summa arvestatakse kontolt õigel kuupäeval maha automaatselt.

Siit üleskutse maksuametile! Pange nüüd IT-meestega pead kokku ja pange ka maamaksu maksmine otsekorraldusega tööle. Palju ei tohiks teha olla. Otsekorralduste alusel maamaksu maksmine parandab kindlasti nii maksete laekumist kui nende laekumiste kvaliteeti (nt viitenumbrid kirjutatakse õigesti). Selle tulemusena on inimestel üks mure vähem, rohkem aega ja nad on õnnelikumad.

Isikliku märkusena olgu siinkohal mainitud, et ökonomisti haridus ja lähedane läbisaamine raha aegväärtuse mõistega ei luba mul isegi paarisajakroonist kulutust teha enne selle viimast tähtaega. Nii olen juba nädalaid tagasi internetipangas teinud kolm tulevikus maksmisele minevat maksekorraldust, et maamaks tähtajaks makstud saaks. Ja kes teab – äkki õnnestub Omanike Keskliidul vahepeal sellest maksust lahti saada.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kodukaart pangakaardiks?

30.03.2009 Maria Kasepalu

Kodukaardi sooduspaketti oleme püüdnud kaasata eelkõige ettevõtteid, kes annavad Omanike Keskliidu liikmetele tuntava säästu. Teisalt isegi 70 ettevõttet koondav sooduskaart on tihtipeale inimesele lisakoormaks. Rahakoti vahel olevad sooduskaardid paisutavad me kõigi tengelpungasid, kuid kahjuks mitte alati rahalises vääringus.

Sestap on paljud meie liikmed on väljendanud soovi, et Kodukaardiga võiks olla võimalik ka pangateenuseid kasutada. Omanike Keskliit on alustanud selleteemalise läbirääkimisi Nordea pangaga.

Kindlasti jätkame Kodukaardi väljastamist ka tavalise sooduskaardina, kuid soovime eelmainitud moel lisandväärtust pakkuda.

Mis arvad Sina? Kas oleksid huvitataud Kodukaardist krediit- või deebetkaardina? Ütle sõna sekka aadressil

http://www.omanikud.ee/foorum?forum_id=4&topic_id=379

PS Kindlasti, olgu tegemist kas krediit- või deebetkaardiga, ei võeta selle väljastamise ega hoidmise eest mingit aasta- või kuutasu ega muid kulusid.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Koduomaniku õigusbüroo – usaldusväärne teenus fikseeritud hinna eest

30.03.2009 Maria Kasepalu

Koduomanike Õigusbüroo on oma arengufaasis läbinud järjekordse etapi – oktoobris käivitatud büroo poole pöörduvad igakuiselt kümned liikmed oma õigusalaste probleemide ja küsimustega. Välja on koorunud peamised valupunktid, mis jäävad asja- ja võlaõiguse valdkonda, enim oleme lahendanud just kaasomandiga seonduvaid kaasusi.

Lisaks regulaarsetele vastuvõttudele, mida on võimalik telefoni või meili teel kokku leppida, manageerime ka “küsi juristilt tasuta” liidest, mis on liikmete seas kogunud arvestatavat populaarsust, viimase kuu jooksul on peaaegu 100 inimest kasutanud säärast operatiivset liikmeteenust.

Kuid üks etapp on läbitud ning aeg on teha arenguhüpe jõudmaks uuele kvaliteedile. Koduomaniku Õigusbürood asub peajuristina vedama Kaspar Sadrak. Kaspar on omandanud juriidilised teadmised Tartu Ülikoolis ja Õigusinstituudis ning praktiseerinud peaasjalikult tsiviilõiguse vallas, spetsialiseerudes asja- ja võlaõigusele, tuues kaasa ka pikajalise kogemuse notariaalsete lepingute koostamise vallas.

Taaskord tuleb tõdeda, et Eesti on väike, sest Kaspar alustas oma õigusalast karjääri just Koduomanike Õigusbüroo nõukogu ja Omanike Keskliidu juhatuse liikme Priidu Pärna notaribüroos.

Seoses uue juhi tulekuga asub Koduomaniku Õigusbüroo uuenduste lainele. Õigusteenuse puhul on kliendile lisaks teenuse kvaliteedile alati oluline ka selle hind. Kuna Omanike Keskliidu näol on tegemist mittetulundusühinguga oleme seni suutnud pakkuda turuhinnast madalamat teenuse tunnihinda. Kuid, kui klient peab õigusteenuse eest oma rahakotti kergendama, pole niivõrd oluline tunnihind, kuivõrd teenuse lõppmaksumus. Seega, pakkumaks kliendile paremat ning usaldusväärsem teenust oleme üle läinud fikseeritud hindade poliitikale.

Pöördudes Koduomaniku Õigusbüroo poole ei panda mitte stopperit tiksuma, vaid esialgu hinnatakse, kas juriidilisel toimingul või vaidlusel on jumet ning seejärel pakutakse välja fikseeritud hind. Kusjuures esialgne konsultatsioon on Omanike Keskliidu liikmele tasuta. See välistab Eesti õiguspraktikas levinud olukorra, kus õigusteenuse lõpphind tuleb kliendile “halva üllatusena.”

Koduomaniku Õigusbüroo pakub Omanike Keskliidu liikmetele -30% soodustust nii õigusalaselt konsultatsioonilt, õigusdokumentide koostamiselt kui ka kohtus esindamiselt.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Elamispindade pakkumishindade langus hakkab kiirenema

30.03.2009 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu peegeldav KV.EE Indeks on jõudnud 76,9 punkti tasemele, mis on 22% madalam tasemest, kus indeks oli aasta tagasi. Seega on portaalis KV.EE oleva elamispindade keskmise pakkumise ruutmeetrihind aastaga jõudnud 20 200 kroonilt 15 800 kroonile.

Suurusjärgus 15 800 krooni olid pakkumishinnad minevikus viimati jaanuaris 2006. aastal. See oli aeg, kus elamispindade hinnad langemise asemel tõusid nädalatega mitmeid protsente.

Indeksi tipust aprillis 2007. a. ehk hinnatasemest 22 300 krooni on pakkumishindade langus olnud 29%, mis on märksa vähem, kui on langenud reaalsed tehinguhinnad. Tehinguhinnad on tipust langenud 41%.

Aastane pakkumishindade langus 22% tähendab igakuist pakkumishindade langust 1,8%. See tähendab, et 1 miljon krooni maksev korteripakkumine on teiste pakkumiste seas konkurentsivõimeline juhul, kui see kaotab iga kuu pakkumihinnas 18 000 krooni ehk üle Eesti keskmise palga.

Kurbloolisus selle juures aga seisneb asjaolus, et reaalsed korteriomanditehingute tehinguhinnad on viimase aasta jooksul langenud keskmiselt 2,6% kuus. See teeb miljonikroonise korteri puhul juba 26 000 krooni võrra kuus, mis on juba kahe keskmise palga suurusjärk.

Võiks eeldada, et aasta alguses toimunud äkilised langused tehinguhindades peegelduvad viitajaga ka pakkumishindades. Seda põhjusel, et järsult langenud tehinguhindade tõttu on vahe pakkumishindade ja tehinguhindade vahel üsna laiaks veninud. Seetõttu võib lähitulevikuks prognoosida KV.EE Indeksi languse vaikset, kuid püsivat kiirenemist.

KV.EE Indeksi graafik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Statistika: Sisemajanduse kogutoodang

30.03.2009 Tõnu Toompark

2008. a. IV kvartali sisemajanduse kogutoodang oli 38,3 miljardit krooni ehk 9,7% aastatagusest madalam. Aasta kokkuvõttes oli majanduskasvu numbriks -3,6%.

Eraisikulaenude jääk jõudis 2008. a. lõpuks 120,7 miljardi kroonini. See tähendab, et eraisikulaenude jääk oli 2008. a. sisemajanduse kogutoodangust 48,6% 2007. aasta 45,6% vastu.

SKP jooksev- ja 2000. a. püsihindades, miljard krooni

SKP muutus püsivhindades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Eraisikulaenude ja eluasemelaenude jääk SKPst ja SKP kasv, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Huumor: parim aeg kinnisvara osta oli 01/2008?

29.03.2009 Tõnu Toompark

Kõlab naljakalt täna tagasi vaadatuna?

Facio: Keila kinnisvaraturg

27.03.2009 Tõnu Toompark

Keila linn oma 9787 elanikuga on tänases turusituatsioonis jäänud selgelt Tallinna varju tehinguarvude poolest ning eelmise aasta lõpus tundus, et linnas puudub inimestel igasugune huvi soetada endale uus eluase, kuid tendents on muutuv.

Keila eluasemeturul on tänasel päeval kolm suuremat korterelamumüüjat – YIT elamud Põhja 8a, Arco Vara Tammemaja ning Facio Ehituse poolt müüdav Keila Kodu asukohaga Paldiski mnt 28a.

Keila korterihindades toimub pidev korrigeerimine ning ruutmeetrihind korteri netopinna kohta on jõudnud juba alla 11 200 kr/m2. Uut 2-toalist korterit pinnaga 60 m2 Keila südames on võimalik soetada endale juba ligi 650 000 krooni eest.

Märtsis sõlmis Facio Ehitus 5 korteri müügilepingut, mida võib hinnata Keilas heaks tulemuseks, põhjuseks madalaim hind. Peamisteks ostjateks on Keila kohalikud elanikud, kuid madalam hind võrreldes Tallinnaga toob huvilisi ka Tabasalust, Sauelt ja Tallinnast.

Artikli autor on Erik Liiv, Facio Ehitus.

Vajatakse kinnisvaraspetsialisti: maakler ja maaler

26.03.2009 Tõnu Toompark

Illustratsioon Mind on juba pikka aega häirinud Eesti tava panna ühte patta ehituse ja kinnisvara valdkonnad. Vahet nende kahe majandusharu vahel olen TTÜ patrioodina seletanud järgmiselt.

Ehitusvaldkonda õpetatakse TTÜ Ehitusteaduskonnas, mis asub Mustamäel aadressil Ehitajate tee 5. Kinnisvaravaldkonda aga loetakse TTÜ Majandusteaduskonnas, mis asub Koplis aadressil Kopli 101. See tähendab, et vahe nende kahe valdkonna vahel on teed pidi 10 ja linnulennult 7,5 kilomeetrit. Seega on vahe nende kahe valdkonna vahel 2,5 kilomeetrit. Ehk üsna palju.

Asjalikumalt rääkides-kirjutades. On ju absurdne, kui tööpakkumiste ühes valdkonnas otsitakse kõrvuti elektrikut ja kinnisvaraspetsialisti. Või on soovitav töötaja maakler või maaler. Aga nii on see paraku vist isegi kõigis kohalikes tööportaalides.

Mis on lahendus? Inglisekeelsetes töö- ja muudes portaalides on kinnisvaravaldkond enamasti välja toodud eraldi valdkonnana või siis finantsvaldkonna alaliigina. Nii see ongi – TTÜ kinnisvaragurud on tegijad ka finantsvaldkonnas.

Probleem ehitus- ja kinnisvaravaldkonna vahe seletamisel saab alguse sügisest, kui TTÜ Majandusteaduskond kolib Koplist ära Mustamäele :(

EfTEN Capital pakub valitsemisteenust

25.03.2009 Tõnu Toompark

Mitme suurettevõtja asutatud AS EfTEN Capital sõlmis oma osanike sekka kuuluva Olav Miili Tallinna viie büroohoone valitsemiseks juhtimislepingu.

EfTENi uued lepingupartnerid on Miilile ja Marcel Vichmannile võrdselt kuuluvad ASid Ärimaja ja Logoner, mille viis ärihoonet – sh Äripäeva maja – on koormatud enam kui saja üürilepinguga. EfTENi osanikud on lisaks Miilile Arti Arakas, Hannes Tamjärv, Olari Taal, Jaan Pillesaar ja Peeter Mänd.

EfTENi juhi Viljar Arakase sõnul on nende huvi turumahtu suurendada. “Praegu on see aeg, kus majaomanikud neid asju ümber vaatavad. Hakkavad tekkima suuremad organisatsioonid, kes omanike eest valitsemisega tegelevad,” märkis ta.

19 büroomaja üle Eesti

Arakase ütlusel pakutakse omanikele turul praegu peamiselt haldamisteenust.

“Valitsemine on tegelemine majade ärilise poolega. Uute klientide leidmine, üüriläbirääkimised, omaniku esindamine krediidiasutustes – see kõik on valitsemine,” selgitas ta.

EfTEN Capitali investeeringute juhi Tõnu Uustalu sõnul on nende potentsiaalseks klientuuriks passiivsed kinnisvarainvestorid, kes soovivad, et nende investeeringud töötaksid ka praegustes oludes. Kokku on EfTENi valitseda 19 büroomaja üle Eesti.

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark väljendas usku, et uues teenuses on iva olemas. “Saades enda valitseda hulga erineva asukoha, kvaliteedi ja hinnatasemega büroopindu, on võimalus üürnikke hoonete vahel ringi tõsta, lihtsam pakkuda klientidele sobilikke lahendusi, kaasata büroohoonetesse toetavaid teenuseid,” rääkis ta. Ei usu, et EfTEN huupi rapsib, lisas Toompark.

Teenusel ka mitmeid riske

Siiski näeb ta teenusel ka palju riske. Hinnad on langemas, tehinguid tehakse napilt, sõlmitud lepinguid öeldakse üles, loetles Toompark. Ühest küljest peaks EfTENi pakutav teenus aitama omanikel neid riske maandada, teisest küljest ei pääse ka nemad samade riskidega toime tulemisest, rääkis ta.

“Öeldakse, et kullapalaviku ajal on kõige kasulikum äri labidate müümine, ma ei välistaks, et selletaoline valitsemisteenus on midagi labidasarnast kinnisvaravaldkonnast,” lisas Toompark.

Artikli autor on Tea Taruste. Artikkel ilmus 25/03/2009 väljaandes ÄP Online.

Toompark: ega EfTEN huupi rapsi

25.03.2009 Tõnu Toompark

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark väljendas Äripäevale usku, et AS EfTEN Capitali uues valitsemisteenuses, mida ärihoonete omanikele pakutakse, on iva olemas. Samas näeb ta teenusel ka mõningaid riske.

“Saades enda valitseda hulga erineva asukoha, kvaliteedi ja hinnatasemega büroopindu, on võimalus üürnikke hoonete vahel ringi tõsta, lihtsam pakkuda klientidele sobilikke lahendusi, kaasata büroohoonetesse toetavaid teenuseid,” rääkis Toompark. “Ei usu, et EfTEN huupi rapsib,” lisas ta.

Siiski näeb kinnisvaraspetsialist teenusel ka mitmeid riske. Büroopindade turg on kehvake, hinnad on langemas, tehinguid tehakse napilt, sõlmitud lepinguid öeldakse üles, loetles Toompark.

Ühest küljest peaks EfTENi pakutav teenus aitama omanikel neid riske maandada, teisest küljest ei pääse ka nemad samade riskidega toime tulemisest.
“Öeldakse, et kullapalaviku aeg on kõige kasulikum äri labidaid müüa, ma ei välistaks, et taoline valitsemisteenus on midagi labidasarnast kinnisvaravaldkonnast,” lisas Toompark.

Artikli autor on Tea Taruste. Artikkel ilmus 25/03/2009 väljaandes Ehitusuudised.net.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Riigi Kinnisvara AS pani enampakkumisele kaks kinnistut

25.03.2009 Annika Loigu

Riigi
Kinnisvara AS (RKAS) müüb enampakkumise korras Ikla kordoni kinnistu
Häädemeestes alghinnaga 644 tuhat krooni ning Pikk 59/Pagari 1/Lai 44 kinnistu Tallinnas
alghinnaga 55 miljonit krooni.

Pikk
59/Pagari 1/Lai 44 kinnistul asub ajaloomälestisena riikliku kaitse all olev
hoone, suletud netopind on 5 478,2 m² . Pakkumiste esitamise tähtaeg on 30.
aprill 2009. aastal kell 15.00.

Pärnumaal
Häädemeeste vallas Ikla külas asuval Ikla kordoni kinnistul asuvad asutushoone,
suletud netopind on 174 m², teenistus- ja olmehoone, suletud netopind on 398 m²
ja väga heas korras majutushoone, suletud netopind on 387,8 m². Pakkumiste
esitamise tähtaeg on 15. aprill 2009. aastal kell 15.00.

Pakkumised tuleb esitada Riigi Kinnisvara AS-ile
aadressil Tartu mnt 85, 10115 Tallinn. Lisainfot saab arendusosakonna
projektijuhilt Karl Allekand´ilt, tel 606 3467,
mobiil 564 59 906; e-post: karl.allekand@rkas.ee
ning Riigi Kinnisvara AS
kodulehelt www.rkas.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Vahe pakkumishindade ja tehinguhindade vahel venib laiemaks

25.03.2009 Tõnu Toompark

Võrreldes portaalides olevate korterite pakkumishindu portaali KV.EE pakkumishindade alusel ning reaalsete korteriomanditehingute tehinguhindu maa-ameti hinnastatistika alusel võime tõdeda, et vahe pakkumishinna ja tehinguhinna vahel on viimase aasta jooksul laiemaks venimas.

Tehinguhinnad on kiiresti langenud

Pakkumishindade ja tehinguhindade vahe suurenemise põhjuseks on viimaste kuude kiire tehinguhindade langus, millega kinnisvarapakkujad ei ole portaalides hindade presenteerimisel kaasa tulnud.

Vaatamata mõningatele kõikumistele võib siiski öelda, et vahe korterite tehinguhindade ja pakkumishindade vahel on püsinud üsna kitsas koridoris.

Kogu Eesti korterite pakkumishindade ja tehinguhindade vahe on olnud viimase kolme aasta jooksul püsivalt 24 ja 35 protsendi vahel pakkumishinnast. 40 protsendi lähedal oli see 2006. aasta esimestel kuudel. Samale tasemele on jõutud 2009. aasta alguses, mil korterite ruutmeetri keskmiseks pakkumishinnaks oli Eestis 19 159, tehinguhinnaks aga kõigest 11 455 krooni.

Tallinna turg on läbipaistvaim

Tallinna linna puhul on tehingu- ja pakkumishindade vahe olnud märksa väiksem – vahemikus 12 kuni 25%. Väiksema vahe põhjuseks on asjaolu, et Tallinna kinnisvaraturg on kõige enam arenenud ning kõige enam läbipaistev. See ei võimalda suurtel hinnakääridel pakkumishindadesse tekkida. Vastasel juhul ei oleks pakkumine konkurentsivõimeline.

Siiski on viimasel kahel kuul tehinguhinnad pakkumishindadest 31% madalamad. Tallinna korteri keskmine pakkumishind veebruaris 2009. a. oli 23 244 krooni, tehinguhind aga 16 132 krooni.

Tartu turg seisab

Üllataval kombel on kõige väiksem vahe pakkumishindade ja tehinguhindade vahel Tartu linnas. Seal on see viimase kolme aasta jooksul olnud vahemikus 8 kuni 20% tõustes käesoleval aastal korraks kuni 30 protsendini.

Tartu kinnisvaraturg on viimastel aastatel üldiselt silma paistnud vähese tehingute arvu ning väheste hinnaalandustega, kuid kiirelt kasvanud pakkumiste arvuga.

Tartu linna keskmine korterite pakkumishind veebruaris 2009. a. oli 18 031 krooni. Tehingud tehti Tartu korteritega veebruaris 13 619 krooni tasemelt.

Pärnu korteriturul on tehingu- ja pakkumishindade vahe aga kõige hüplikum. Selle põhjuseks on eelkõige väike turu maht, mida iga tehing oluliselt mõjutada võib.

Hinnavahe ei ole kauplemisruum

Ei ole päris korrektne eeldada, et vahe pakkumishindade ja tehinguindade vahel viitab otseselt kauplemisruumile. Samas annab see ühe indikaatorina pildi, kas kauplemisruum on pigem suurenemas või vähenemas.

Tänasel kinnisvaraturul on tehingute arv on napimast napim. Tehinguni jõudmise oluliseimaks argumendiks on kujunemas hind. Viimaste kuude statstika näitab, et need kinnisvaramüüjad, kes tõepoolest tehinguni soovivad jõuda, on valmis hinda alandama.

Samas pelgavad ostjad üle mõistuse kõrge hinna juures pakkumisi teha. See tähendab, et kui müüja eeldab näiteks mõnd lollikest leida lootes kauplemisruumi 40-50%, siis ostjad ei pea nõnda suurt kauplemisruumi võimalikuks ning loobuvad pakkumisega edasi tegelemast.

Kõik ei tule hinnalangusega kaasa

Turul on terve ka hulk pakkujaid, kes ühel või teisel põhjusel hinda alandama ei ole valmis ja hoiavad keskmist pakkumishindade taset endiselt üsna kõrgel. Paraku mängib aeg selliste pakkujate vastu – hinnalangus, kurb küll, aga siiski jätkub ning reaalsed tehinguhinnad on iga kuuga järjest madalamad.

Protsentuaalne vahe pakkumishindade ja tehinguhindade vahel on viimase aasta jooksul üsna ühtlaselt suurenenud. See tähendab, et reaalsed tehinguhinnad on langenud kiiremini kui pakkujadd on hinda langetanud.

Paradoksaalsel kujul vajab tänane kinnisvaramüüja appi maaklerit, kes kõige veenmavalt suudab kinnisvaraomanikule ära põhjendada madala hinna, mis aitaks reaalselt tehingu teha. Vähema veenmisjõuga maakler tuleb turule pakkumisega, mis lähtub konkureerivatest pakkumishindadest, kuid see tehinguni ei vii.