AS Tartu Veevärk sõlmis 09.02.2005 AS Merko Ehitus ja AS Skanska EMV firmade konsortsiumiga ehituslepingu Tartu vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks.
Lepingu maksumus on 18 490 609,59 eurot (ca 290 000 000 krooni) millele lisandub käibemaks.
Tööde teostamise tähtajaks on 2006. aasta detsember.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet tuvastas omaniku poolt läbivaatamiseks ja ehitusloa saamiseks esitatud võltsitud projekti.
Projekt näeb ette Haabersti linnaosas aadressil Tanuma 29 asuva üksikelamu rekonstrueerimise hosteliks, projekti koostajaks on tiitellehel märgitud arhitekturibüroo Eek & Mutso. “Väidetavalt on projekti koostanud arhitekt Leili Mutso,” ütles abilinnapea Ülle Rajasalu. “Ent sellenimelist arhitekti ei eksisteeri. Samuti on projektiga tutvunud arhitektid Margit ja Loore Mutso kinnitanud, et see projekt ei ole koostatud arhitektuuribüroos Eek & Mutso.”
Arhitektuuribüroo esindajad tõdesid, et Eek & Mutso koostas umbes kaheksa aastat tagasi nimetatud aadressile ülesmõõtmisprojekti esmärgiga seadustada olemasolevas elamus tehtud muudatused. Hoone pidi jääma elamuks. Ülesmõõtmisega tegeles Loore Mutso. Projekti kooskõlastamine jäi vastavalt kokkuleppele omaniku ülesandeks.
“Linnaplaneerimise ametile esitatud pansionaadiprojekti koostajaks märgitud Leili Mutso allkiri meenutab Loore Mutso allkirja, ent Loore Mutso pole sellel projektile alla kirjutanud, samuti pole Leili Mutso nimelist inimest kunagi meie büroos töötanud,” kinnitab arhitektuuribüroo Eek & Mutso.
Kinnistu omanik Anatoli Lukin tunnistab seletuskirjas, et kirjutas projektilehtedele “tema poolt alla”. “Lootsin, et siis läheb asjaajamine kiiremini,” põhjendas Lukin. Ühtlasi kinnitas ta, et “ei muutnud arhitekt Loore Mutso poolt tehtud projekti.”
Riigikogu juhatuse otsuse kohaselt menetlusse võetud valitsuse 7. veebruaril algatatud eluruumide erastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE) näeb ette võimalust erastatud eluruumide omanikel seada korterimandid ja koormata korteriomandeid avalik-õigusliku reaalkoormatisega. Eelnõu täiendab seadust selliselt, et annab korteriomandite seadmise võimaluse ka isikutele, kes senini ei saanud eluruume erastada ja korteriomandeid seada, kuna vaidlus eluruumide erastamise üle ei olnud veel lõppenud. Samuti määrab riigi esindaja avalik-õigusliku reaalkoormatise kustutamisel. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 7. veebruaril algatatud notariaadialaste seaduste muutmise seaduse eelnõu (575 SE) eesmärgiks on vähendada kinnisvaratehingutega seotud kulusid, tagada notariteenuse kiirem kättesaadavus, tagada notariteenuse kättesaadavus ka majandusraskustes isikutele ning teha isikutele digitaalallkirja kasutamise kaudu asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Jõhvist on viimaste aastaga kujunenud Ida-Virumaa administratiiv-, finants-, kaubandus- ja teeninduskeskus. Järgneva kolme aasta jooksul planeeritakse siin ehitusinvesteeringuid nii avalikus- kui ka erasektoris kokku üle kahe miljardi eesti krooni.
“Kogu Ida-Virumaa jaoks oli eelmine aasta murranguline mitmes eluvaldkonnas. Möödunud aastal oli kinnisvara- ning ehitusinvesteeringute osas tegemist ettevalmistava perioodiga ning suuremad muutused ootavad ees järgmisel paaril-kolmel aastal,” ütles üks Ida-Virumaal keskregiooni kinnisvaraseminari korraldajatest SA Jõhvi Tööstuspark direktor Teet Kuusmik.
Ida-Viru maavanema Ago Silde sõnul on maakonnas viimastel aastatel toimunud investeeringute buum. “Investeeritakse elamuehitusse, tööstus-kinnisvarasse, hotellidesse, ettevõtlusesse ja infrastruktuuri. Ainuüksi Sillamäe sadamas ehitatakse miljoni-pooleteise krooni eest päevas.”
Eelmise aasta suurematest kinnisvarasse tehtud investeeringutest võib nimetada Narva Hotelli. Alustati aga mitme uue kinnisvaraprojektiga: Jõhvi kontserdimaja, Toila termid, Mäetaguse mõisahotell. Toila vallas käib liti 40 eramaja ehitus.
Täna on Jõhvi linnast kujunenud Tallinna, Tartu ja Pärnu kõrval üks neljast regionaalsest tõmbekeskusest Eestis. Selleks, et tutvustada linnas ja maakonnas toimuvat, korraldab Jõhvi Linnavalitsus koostöös Ettevõtluse Arengu Agentuur OÜ-ga ning Jõhvi HKT Keskus OÜ-ga kinnisvaraarengu teemalise seminari “Jõhvi kinnisvara täna ja homme”. Seminar toimub 10.veebruaril Jõhvi Linnavalitsuse suures saalis.
Seminari eesmärgiks on tutvustada muutusi Ida-Virumaa keskrajoonis ja saavutada informatsiooni läbipaistvus ning adekvaatsus Jõhvi linnas toimuva kohta.
Koos Kohtla-Järve linnaosadega ja lähivaldadega elab Jõhvi ümbruses täna umbes 70 000 elanikku. Arengu ilmekaks näiteks on see, et 2004.aastal tõusid korterite hinnad Jõhvis keskmiselt 50 protsenti. Käesoleval aastal on oodata hindade jätkuvat tõusu, mis toob kaasa investeeringud uutesse eluasemetesse.
Haabersti linnaosa valitsus algatab Kakumäe rohealade teemaplaneeringu, mille eesmärgiks on kindlalt ära määrata metsa- ja pargialad, kuhu ehitustegevust ei lubata.
“Kakumäe ja ümbrus on arenevad piirkonnad, kus on kinnisvaraarendajatel hulgaliselt ehitamisplaane,” ütles linnaosavanem Taavi Rõivas: “Enne ehituslubade väljastamist on hädavajalik kokku leppida mängureeglites ehk määrata ära kohad, kuhu võib ehitada ja kuhu mitte.”
Rõivase hinnangul on kaitse alla kavas võtta järgmisel aastal korrastatav Kakumäe rannapargi ala, suur osa Vabaõhumuuseumi vastas asuvast metsast ja rabast ning osa Kakumäe tipust. Lisaks veel rida väiksemaid metsatukkasid. “Eriti kriitilise pilguga tuleb üle vaadata kõik mereäärsed alad – oleks ju mõeldamatu, et mereäär jääks elanikele suletud tsooniks,” lisas Rõivas.
Linnaosavanema sõnul korraldatakse Kakumäe rohealade teemaplaneeringule avalik arutelu, kus antakse piirkonna elanikele võimalus oma ettepanekuid teha. Samuti kooskõlastatakse teemaplaneering linnaosa halduskogu, riigi ning linnaplaneerimisametiga. Planeeringu kinnitab linnavolikogu.
Homme, 8. veebruaril pannakse nurgakivi piirivalveameti uuele staabihoonele aadressil Pärnu maantee 139.
Käesolevaks ajaks on sõlmitud vastav üürileping, kus on kirjas, et üürileandja OÜ Raldon kohustub üüripinna piirivalveametile üle andma mitte hiljem kui 1. oktoobril 2005, seega võib väita, et piirivalve taasloomise 15ndat aastapäeva järgmisel 1. novembril tähistab piirivalveamet oma uues majas.
Uude staabihoonesse on planeeritud 173 töökohta ja hoone brutopindala on 3300m 2S. Hoonel saab olema kokku seitse korrust, kus osakonnad hakkavad paiknema alljärgnevalt: I korrus üldosakond, II korrus personali- ja hangeteosakond, III korrus arengu ja infotehnoloogia- ning finantsosakond, IV korrus infoosakond, V korrus mere- ja tehnikaosakond, VI korrus piiriosakond, VII korrus juhtkond ja nõupidamiste ruumid. Enamus tööruume on kavandatud kahe- ja kolmekohalistena.
Hoonesse on kavandatud erinevaid piirivalveameti osakondade põhiülesannetest tulenevate tegevuste korraldamiseks vajalikke ruume. Hoone esimesel korrusel asub garderoob (60 kohta), lisaks on olemas pesemisvõimalused.
Hoonesse on planeeritud kaks ruumi suitsetajatele, samuti on mõeldud töötajatele, kes armastavad tööl käia jalgratastega, nimelt saab tagahoovis olema vastav kinnine panipaik.
Sõidukite parkimiseks on esialgselt ette nähtud sada parkimiskohta. Kõikidel korrustel asuvad nõupidamiste ruumid, mis on kasutatavad ka kollektiivseteks kohvipausideks ja lõunavaheajaks, samuti võib seda ruumi kasutada puhkeruumina. Loomulikult asuvad kõikidel korrustel tualetid ja jalavaeva aitab vähendada lift. Staabi mööbli eest kannab hoolt AS Standard. Mööbli koguse planeerimisel lähtutakse esialgsest tüüptöökoha vajadusest, hiljem on võimalus täiendavat juurde tellida.
Piirivalveameti staabihoone projekti autor on arhitekt Kalju Kisand.
Uue staabihoone vajalikkusest on räägitud juba aastast 1997, kuid alati on leidunud mõni prioriteetsem valdkond, kuhu ressursse paigutada. Piirivalveamet tegutseb jätkuvalt neljas hoones Tallinna linna erinevates osades. Taoline killustatus pärsib meeskonnatööd ja nõuab suuri juhtimiskulusid.
Uue staabihoone valmimisega suureneb piirivalveameti tegevuse efektiivsus ning mis kõige tähtsam, ameti töötajad saavad kaasaegsed nõuetekohased tööruumid, mis on omakorda aluseks parema töömotivatsiooni loomisel.
Piirivalveametile paigaldavad uue nurgakivi piirivalveameti peadirektor kindralmajor Harry Hein, sisejulgeoleku asekantsler Kalev Timberg, AS Kalev nõukogu esimees Heino Priimägi ja AS EMV Skanska juhatuse esimees Jaanus Ots.
Kesklinnas sattus uuele hoonele vundamendi rajamisel naabermaja varisemisohtu, elamu püsivust ohustavad ehitustööd peatati ning elanikud evakueeriti hotelli.
C. R. Jakobsoni 17 krundile uuele hoonele vundamendi rajamisel tekkis naaberkinnistul asuva kahekorruselise puitelamu ja tulemüüri varisemisoht, arendaja majutas elanikud hotelli ja ning asus neile asenduskortereid otsima.
“Kinnistute vaheline tulemüür oli pragunenud ja ohtlikult vundamendisüvendi poole kaldunud,” kirjeldas linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier. “Andisme korralduse ehitustööd koheselt peatada.”
OÜ Crislivinca rajab C. R. Jakobsoni 17 krundile korterelamu, arhitekturibüroo R-Konsult OÜ projektile väljastati ehituluba mullu 1. novembril. Ehitustöid teostab AS Eston Ehitus.
TÜ Geograafia Instituut korraldab seminari “Osturõõm linnaruumis -kaubanduskeskuste geograafia”
Kolmapäeval, 9. veebruaril kell 16.15 algab Tartu Ülikooli Vanemuise tn õppehoones geograafia instituudi inimgeograafia seminar “Osturõõm linnaruumis – kaubanduskeskuste geograafia”
Rein Ahas TÜ inimgeograafia õppetoolist selgitab seminari tagamaid järgmiselt: “Suured ostukeskused on viimase paari aasta jooksul muutunud meie igapäevaelu osaks. Ostukeskused pole lihtsalt kauplused, nad on üha enam kõiki elufunktsioone koondavad konglomeraadid ja vaba aja veetmise kohad. Ostukeskuste pooldajad räägivad uuest linnaruumist ja arengumootorist. Oponendid aga arvavad, et ostukeskused on koledad ja hävitavad tavalised poed ja tänavaelu linnades”.
Rein Ahase sõnul räägibki seminar just sellest, kuidas ostukeskused on meie igapäevaelu muutnud ning kuidas neid käsitleda.
Seminaril käsitletavate teemade seas on “Kaubanduskeskuste tõmme ja tõuge linnaruumis”, “Ostukeskus kui elustiil”, “Kodulooline ristlõige Tartu poodidest”, “Viru keskus ja kesklinna jalakäiguala”, “Ruumi tarbimine ja tarbimisruum: Viru keskuse representatsioon”, “Tartu kaubamaja keskkonnamõjud” ning “Kaubanduskeskused transpordi mõjutajana”.
Oodatud on kõik huvilised.
Mõisavahe ja Nõlvaku tänavate, Lammi tee ning kavandatava jalgpallistaadioni vahelise ala hoonestuskava ideekonkursi peapreemia 100 000 krooni võitsid töö “Iha” autorid Ott Kadarik, Mihkel Tüür ja Villem Tomiste arhitektuuribüroost Kosmos.
Linnaarhitekti Tiit Silla sõnul oli ideekonkursi puhul tegemist detailplaneeringule eelneva konkursiga, kus pannakse paika peamised seosed arhitektuuri, puhkealade kujunduse ja parkimiskorralduse vahel.
Töid hinnanud komisjoni hinnangul oli parimaks tunnistatud töös “Iha” hästi on ära kasutatud olemasolevat maastikku.
Linna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku tõstis puhul esile, et erinevalt teistest töödest võimaldab see arendada piirkonda jupikaupa.
Teise koha ja preemia 70 000 krooni pälvisid Jaak-Adam Looveer, Toomas Paaver, Lauri Saar ja Karri Tiigisoon tööga “Poolsaar”.
Kolmanda koha ja 40 000 krooni preemiaks said Margit Kärner oma töö “Annemaagia” eest.
Lisaks valis komisjon 10 000 kroonise ostupreemiana välja konkursitöö “Lavmi”, mille autoriteks olid Margus Maiste, Lembit-Kaur Stöör, Raivo Kotov, Üla Koppel ja Tõnis Savi.
Töid hinnanud komisjoni kuulusid abilinnapea Anto Ili, Eesti Arhitektide Liidu esimees Margit Mutso, arhitektid Andres Alver, Indrek Peil ja Martti Preem, Tartu linnaarhitekt Tiit Sild, linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna arhitekt Ave Elken ning linnamajanduse osakonna juhataja Mati Raamat ja planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku. Eksperdina olid kaasatud Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindajad Toomas Muru ja Karin Bachmann.
Kadriorus müüki tulevas korterelamus saad korteri osta 0%-lise
laenumarginaaliga
3 elevanti alustavad oma kolmandat koostööprojekti, milleks on Kadriorus Kollane tänav 7 asuv kortermaja.
Eduka koostöö tulemusena saavad 3 elevanti – SRV Kinnisvara, Nordea Pank ja Uus Maa Kinnisvarabüroo, pakkuda Kollane 7 korteri ostjatele seni soodsaima intressiga pangalaenu.
Kollane 7 korteriostja laenuintressiks on esimesed 5 aastat ainult kas 6 kuu Euribor, 12 kuu Euribor või Nordea baasintress millele lisandub 0%-line marginaal. Peale 5 aasta möödumist lisandub madalaim võimalik marginaal.
Päikesemaja nime kandva Kollane 7 objekti ehitus on tänaseks juba alanud ning maja valmimine on planeeritud 2005. aasta sügisesse. Päikesemaja on viiekorruseline ja 27 korteriga. Suurema osa moodustavad 2-toalised korterid, kuna just selliste korterite järgi on turul kõige suurem nõudlus. Keldrikorrusel on 15 parkimiskohta.
Oma päikeselise nime on maja saanud tänu oma põrandast laeni ulatuvatele akendele, mis võimaldavad võtta põhjamaisest päikesevalgusest maksimumi.
Kollane 7 korterelamu arendaja on SRV Kinnisvara, finantseerija on Nordea Pank ning ametlik müügiesindaja Uus Maa Kinnisvarabüroo.
Põhjalikum info projekti kohta
3 elevandi esimeseks ühisprojektiks oli Brookusmäe elamukompleksi arendus ja müük Tallinna vanalinnas, mis tänaseks on juba lõppfaasis. Teiseks suureks arenduseks on Pärnu mnt. 110 ehitatav silmapaistva arhitektuuriga korterelamu Osten Tor.
Volikogu võttis täna vastu Tartu linna uue üldplaneeringu eelnõu ja suunas selle avalikule väljapanekule. Avalikustamine toimub 17. veebruarist 21. märtsini, üldplaneeringuga saab tutvuda raekoja infopunktis ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3).
Üldplaneeringu eelnõu vastuvõtmist toetas 25, vastu oli 1 volikogu liige.
Praeguse üldplaneeringu kehtestas üle-eelmine volikogu koosseis oma volituste lõpul 1999. aasta oktoobris ja selle ülevaatamise algatas volikogu eelmine koosseis 2001. aasta detsembris. Uue üldplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahendus läbis avaliku väljapaneku 2003. aasta suvel.
Üldplaneeringu näol on tegemist linna ruumilise arengu olulisima dokumendiga, mis määrab linna territooriumi üldised ehitus- ja kasutustingimused.
Üldplaneeringu seletuskirja ja kõik 19 kaarti leiab siit:
Pärnu linnapea Väino Hallikmägi ja ehitusfirma FKSM esindaja panevad reedel, 3.veebruaril kell 13.00 Pärnus Kuninga tänaval nurgakivi võimlale, mis on mõeldud kasutamiseks kolmele kesklinna koolile.
Pärast ligi aasta kestnud läbirääkimisi linna ja projekteerija arhitektuuribüroo Kavakava ning hiljem ka ehitaja AS FKSM vahel langes spordihoone ehitusmaksumus 29 miljonilt 19,3 miljoni kroonini.
Pärnu linnavalitsuse ehitusteenistuse juhataja Enno Tammekivi ütles Raadio Pärnule, et hoone jääb üldjoontes samaks nagu oli seda kujutanud OÜ Kavakava oma ideekavandis. Kokkuhoid saavutati mõnede muutustega, eelkõige kasutatakse võimlaehituse sisetöödel odavamaid ehitusmaterjale ja viimistlusvahendeid. Veel tõi Tammekivi näiteks seinte kandekonstruktsioonid, mis on tehtud lihtsamaks ja odavamaks.
Võimla ruumilahendus esialgse plaaniga võrreldes muutunud ei ole. Võimlapinda on uues hallis 990 ruutmeetrit, spordisaali tuleb 34x27meetrine palliväljak, millele mahub täismõõtmetes korvpalliplats või kaks väiksemat väljakut, mida saab kardinaga teineteisest eraldada. Riietusruume on uues võimlas kahele klassitäiele õpilastele ehk 60. Halli kõrgus on 7,5 meetrit, palliplatsi äärde on kavandatud lahtikäiv tribüün. Võimla juures on 11kohaline parkla.
Võimlat hakkavad kasutama Kuninga tänava põhikool, Vanalinna põhikool ja Sütevaka humanitaargümnaasium. Pärastlõunal saab saali välja rentida klubidele, samuti saab seal pidada suuremaid võistlusi.
AS FKSM alustas ehitustöid mullu detsembris, Pärnu linnavalitsusega sõlmitud ehituslepingu järgi peab võimla valmima tänavu 30.juuniks. Tammekivi sõnul loodab ehitaja tööd valmis saada enne jaanipäeva.
Tartu linnavalitsus korraldab piiratud pakkumistega riigihanke Tartu Kutsehariduskeskuse Kopli 1 õppehoonele kolmekorpuselise juurdeehituse projekteerimiseks.
Juurdeehituse, mille planeeritav netopind on 7185 ruutmeetrit, orienteeruv maksumus ilma sisseseadeta on umbes 50 miljonit krooni ja selle projekteerimist finantseerivad Euroopa Regionaalarengu Fond, riik ja Tartu linn.
Juurdeehitusel on kolm eristatavat korpust: suurte auditooriumide, raamatukogu ja õppeklasside korpus, ehituse ja puidutöö õppeklasside korpus ning õppetöökodade korpus.
Auditooriumide ja õppeklasside korpus on hoone suurim korpus, mis on kolmekorruseline ilma keldrita ja lamekatusega ehitis. Esimesele korrusele peasissepääsu juurde tuleb infopunkt, garderoob ning kaks suurt ringauditooriumi, mida saab vajadusel ühendada. Lisaks tuleb esimesele korrusele veel raamatukogu, arvutiklassid, teeninduse õppeklass, kohvik ja kaks õpperuumi liikumispuudega õpilastele.
Teisel korrusel on 11 klassi, igaüks mõeldud 40 õpilasele, keelteklass ja õpetajate ruumid. Kolmandale korrusele on kavandatud veel kuus 40 õpilasele mõeldud klassi, kaks suurt toitlustuse õppeklassi, hotellinduse klass, neli rühmatöö ruumi ja õpetajate ruumid. Kõikidel korrustel on puhkepinnad ja tualettruumid.
Ehituse ja puidutöö õpperuumide korpus on kahekorruseline ning on auditooriumide ja õppeklasside korpusega ühendatud mõlema korruse tasapinnas. Esimesel korrusel paiknevad õpetajate ruumid ning õpetajate ja õpilaste riietus- ja pesuruumid. Teisele korrusele on kavandatud neli õppeklassi, igaüks 40 õpilasele, õppevahendite ruum ja õpetajate toad.
Õppetöökodade korpus on ühekorruseline ehitis, mille planeeringut on võimalik vastavalt õpetatavate erialade vajadustele kergemini muuta. Kavandatud on ehituse ja puidutöötlemise erialade töökojad ja abiruumid. Materjalide vastuvõtmiseks on õue poole ette nähtud suured väravad. Töökojad saavad valgust lisaks tavapärastele, seintes olevatele akendele ka katuseakende-suitsuluukide kaudu. Töökodade korpus on teiste korpustega ühendatud koridoride kaudu, kuid samas moodustavad need koridorid akustilise vaheruumi, et töökodade müra ei kanduks õppekorpustesse.
Õppehoone juurdeehitus on kavandatud olemasolevast õppehoonest kirde suunas ning peasissepääs juurdeehitusse hakkab olema Piima tänavalt.
Juurdeehituse eskiisprojekti tegi AS Tari.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli kinnistusraamatus kokku 695 216 kinnistut, sh 336 175 maatükki, 356 751 korteriomandit, 1834 hoonestusõigust ja 456 korterihoonestusõigust. 2004. aastal oli kinnistamisi 219 479, 2003. aastal 173 515.
Kõigis kohtutes menetleti eelmise aasta lõpul kinnistamisavaldusi keskmiselt kahe-kolme nädalaga. Enam kui kolmandikus kohtutest on menetlustähtajad olenemata kinnistamiste arvu 26%-lisest kasvust eelmisel aastal vaid 3-4 päeva. Tartus võtab kinnistamismenetlus aega6, Tallinnas 11 päeva.
Kinnistutel lasuvaist koormatistest on levinuim hüpoteek. Detsmebri lõpu seisuga oli kinnistusraamatusse kantud 139 714 hüpoteeki, seega on hüpoteegiga koormatud iga viies kinnistu. Mullu lisandus 48 547 uut hüpoteeki. Neli aastat tagasi oli hüpoteeke vaid 26 181.
Määruse kinnitamisel ka linnavolikogu poolt saab ehitusõiguse ligi 1,5 miljoni ruutmeetrine maa-ala, mis on kogu Tallinna linna viie aasta ehitusmaht.
Haabersti linnaosa vanema Taavi Rõivase sõnul on tegemist veidi üle 100 hektari suuruse territooriumiga, mis ulatub Harku järvest Tähetorni tänavani. “Tegemist on looduslikult väga kauni kohaga, mille potentsiaal on siiani praktiliselt kasutamata jäetud.”
Alal on arvestatav osa Tallinna rohevõrgustikust, kus paikneb väärtuslik metsa- ja maastikuala, mistõttu piirkond sobib hästi nii elu-, töö- kui puhkekeskkonnaks. Rõivase sõnul saab nimetatud alale rajada kodu umbes 4000 elanikule, sest elamuehitusmaaks on planeeritud ligikaudu kümnendik kodu territooriumist. Samuti on määrusega ette nähtud äri- ja kontoripindasid, mille valmimisel luuakse piirkonda vähemalt 2000 töökoha.
