Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Oberschneider Purchases Control of Ober-Haus Real Estate Agency

23.11.2004 Tõnu Toompark

Paul Oberschneider, Chairman of Ober-Haus, announced today the purchase of the majority of shares in Ober-Haus Real Estate Agency, Central and Eastern Europe-s largest real estate brokerage business with 31 offices throughout Estonia, Latvia, Lithuania and Poland.

Oberschneider, along with other managers and employees of the agency, acquired the shares of the Ober-Haus agency business from controlling shareholder Apollo Real Estate Investment Fund III, L.P. The management buy-out transaction was financed through a private placement of notes arranged by Parex Bank of Latvia, and from equity provided by Oberschneider and managers.

The decision to purchase the agency was based on the combination of right market conditions at a time when Apollo-s investment had matured, and the availability of reasonable financing to make the deal work. The business has reached the investment stage in its lifecycle for Apollo.

“We had been working on this transaction for a year, and in the end felt it was best if the management and some of the employees owned the business in its next growth stage,” said Oberschneider.

Ober-Haus Real Estate Agency is known in Central and Eastern Europe as the largest single branded real estate service company in the region in terms of coverage and brokers on the ground. With 31 offices region wide, the company-s strategy is to continue to grow its core agency service operations throughout the new EU countries of the region.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tartu linn müüb Anne Turu 6 miljoni krooniga

22.11.2004 Tõnu Toompark

Tartu linnavalitsuse Anne Turu aktsiate võõrandamise enampakkumisele laekus ainsa pakkumisena ASi Tervishoiu Ladu pakkumine alghinnaga kuus miljonit krooni. Otsuse müümise kohta kinnitab linnavalitsus eeldatavalt neljapäevasel istungil.

Varasemalt oli nurjunud viis katset müüa enampakkumisel Tartu linnale kuuluvad 200 000 ASi Anne Turg aktsiat. Kaks esimest korda müüdi kümne miljoni, kaks korda kaheksa miljoni ja eelviimane kord 6,5 miljoni kroonise alghinnaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Rannamõisa teele kavandatakse korterelamuid

16.11.2004 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus plaanib homsel istungil kehtestada Rannamõisa tee 50c ja 50d kinnistute detailplaneeringu, millega on kavandatud 3,2 ha suurusele maa-alale kolme-ja neljakoruselised korterelamud ja ärihooned.

Alale on kavandatud neliteist krunti – mitme korteriga elamute, ärihoone ja trafoalajaama ehitamiseks, pumpla teenindamiseks ning haljasala ja tänavate rajamiseks.

Alalale rajada plaanitavad nelja- ja kolmekorruselised korterelamud mahutaks kokku 79 korterit.

Detailplaneeringu algatamist taotles kinnistute endine omanik Tarmo Vaino, planeeringu koostamist ja finantseerimist korraldab lepingu alusel VIP Holding OÜ.

Detailplaneeringu koostas Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ. Detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise tagab ehitusloa taotleja.

Detailplaneering on olnud avalikul väljapanekul. Kirjalikke proteste ega ettepanekuid avaliku väljapaneku kestel ei esitatud.

Täna allkirjastati TPÜ uue õppehoone ehituse leping

15.11.2004 Tõnu Toompark

Täna, 15. novembril sõlmisid Tallinna Pedagoogikaülikool ja AS Eesti Ehitus aadressil Uus-Sadama 5 asuva ülikooli uue õppehoone ehituse lepingu. Lepingu maht on 87 miljonit krooni.

“Kui Eesti Ehitus on seni rakendanud oma oskusi mitmete koolihoonete renoveerimisel Eestis, siis käesoleva õppehoone rajamine saab olema esimene päris uue maja ehitus haridusasutusele. Kuigi ehituse ajakava on pingeline ning projekt ebatraditsiooniline, loodame selle huvitava maja koostöös Tellija ning arhitektidega kvaliteetselt valmis ehitada” ütles AS Eesti Ehitus juhatuse esimees Jaano Vink.

Ehitustööd algavad 22. novembril ning 15. augustiks 2005. aastal on lepingu kohaselt ülikooli uus kuuekorruseline õppehoone valmis. Eeltööd õppehoone ehitamiseks algasid juba suvel, mil maasse puuriti vaiad, millele kogu hoone toetub.

Tallinna Pedagoogikaülikooli rektori Mati Heidmetsa sõnul on lisanduva pinna järgi ülikoolil suur vajadus. “Ülikooli auditooriumide täituvus on hetkel viidud viimase piirini ja uus maja toob selles osas leevendust,” lisas ta.

Uus õppehoone asub Narva mnt kampuses keeltemaja taga. Klaasfassaadiga hoones on kokku 8800 ruutmeetrit pinda ning maja ruumala on 40 900 kuupmeetrit. Uus-Sadama õppehoone arhitektuurilise lahenduse on teinud noored arhitektid büroost Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid.

Uude õppehoonesse saavad teiste hulgas ruumid ka kasvatusteaduste teaduskond, ökoloogiainstituut, rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut ning Eesti Humanitaarinstituut. Majas on veel erinevas mõõdus auditooriumid ja modernne konverentsikeskus 300 inimesele.

Lepingu allkirjastasid ülikooli poolt rektor Mati Heidmets ning AS Eesti Ehituse poolt juhatuse esimees Jaano Vink.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Laenuvõtmine jätkub kasvutrendis

15.11.2004 Tõnu Toompark

Eesti perede finantskäitumise uuringust F-monitor selgub, et laenuvõtmine Eestis on aktiivne, sest 32% peredest omab laenu, liisingut või järelmaksu. Võrreldes 2003. aasta sügisega on finantskohustusi omavaid peresid 4% rohkem.

Uuringutulemustest selgub, et ka järgmisel aastal on oodata finantskohustusi omavate perede hulga suurenemist 2 – 5% võrra. Laenuvõtmine kasvab suuremas osas nende perede arvel, kes juba omavad mõningaid kohustusi – ostetakse järelmaksuga kodusisustust ja elektroonikat, suurendatakse eluasemelaenu summasid.

Jätkuvalt on Eesti perede jaoks üheks kõige olulisemaks laenu võtmise eesmärgiks eluaseme soetamine ja remontimine, mistõttu on perede finantskohustused üha pikemaajalised ja suuremahulisemad.

Viimase aasta jooksul on suurenenud ka koduelektroonika ostmine järelmaksu abil ning sarnane trend jätkub. TNS Emori projektijuhi Kristina Randveri sõnul eelistatakse vajalik ese kohe järelmaksu abil ära osta ning ei soovita enam selleks raha eelnevalt säästa. Koduelektroonika muretsemist järelmaksuga on kahtlemata soosinud koduelektroonikat müüvate kaupluste poolt pakutavad soodsad null-protsendise intressiga järelmaksuvõimalused.

Andmete allikaks on TNS Emori poolt korraldatud uuring F-monitor, mille käigus intervjueeriti augustis – septembris 991 peret üle Eesti.

TNS Emor on juhtiv turundusinfo ja -uuringuteenuse pakkuja Eesti turul, meie emafirma – TNS – omab sama positsiooni kogu maailmas. Me kogume, analüüsime ja tõlgendame infot, aitamaks oma klientidel paremini mõista oma tarbijate vajadusi. TNS Emoris on meie klientide teenistuses üle 100 töötaja, kogu maailmas aga töötab TNS-s enam kui 18000 inimest 70 riigis. Lisainfo TNS Emor kohta: http://www.emor.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Täna pannakse Nõmme spordikeskuse uuele hoonele nurgakivi

15.11.2004 Tõnu Toompark

Täna, 15. novembril kell 13 pannakse pidulikult Nõmme spordikeskuse uuele hoonele nurgakivi, hoone on projekteerinud Ehala ja Irik Arhitektuuribüroo.

Nõmme linnaosavanema Hanno Pevkuri sõnul on Nõmme spordikeskus muutunud viimaste aastatega üheks pealinna menukamaks vaba aja sportliku veetmise kohaks, mis seab keskusele suuremaid nõudeid spordihuviliste teenindamisel ja mida senine peahoone enam täita ei suutnud.

“Uus hoone tuleb kaasaegne, senisest ruumikam ja parema planeeringuga. Nõmme spordikeskuse uus hoone läheb maksma üle kümne miljoni krooni,” lisas ta.

Uus hoone on planeeritud vanaga põhikujult üsna sarnane ning koosneb kahest tiivast ja keskosast. Hoonesse on planeeritud jõusaal, aeroobikasaal, kaks aurusauna, kaks soome sauna, riietusruumid, spordivarustuse laenutuspunkt ning teisele korrusele administratiivruumid.

Kuigi ehitustööd uue hoone juures kestavad vähemalt kevadeni töötab spordikeskus endiselt, pakkudes võimalust valgustatud liikumisradadel praegusel ajal joosta, lumikatte tekkimisel aga suusatada.

Nõmme spordikeskuse arengukava järgi on keskuse missiooniks kõrgetasemeliste sportimis- ja vaba aja võimaluste pakkumine tervislikke eluviise harrastavatele inimestele ning esteetilise keskkonna kujundamine looduskaunis Nõmme pargis.

Nõmme spordikeskuse aadress on Tallinn, Külmallika tänav 15a.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Linnavolikogu tunnistas Linnahalli müügi nurjunuks

12.11.2004 Tõnu Toompark

Linnavolikogu tunnistas tänasel istungil Linnahalli ja seda ümbritsevate kinnistute eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.

Linnavolikogu otsustas Mere puiestee 18, 20, 20B, 20C, 20D, 20E, Logi tänav 7, 9, 13, 15 ja Põhja puiestee 33A kinnistute müügiks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks tunnistada sobivate pakkumiste puudumise tõtu.

Ainsana ostupakumise teinud OÜ Manutent pakkus Tallinna Linnahalli ja seda ümbritsevate kinnistute ostuhinnaks enampakkumise alghinna 150 miljonit krooni. Linnavolikogu leidis, et OÜ Manutent lõplikus pakkumises esitatud Tallinna Linnahalli kontsertsaali renoveerimise finantseerimise skeemi ei saa aktsepteerida, kuna see ei vasta linna eelarvestrateegiale.

Samas ei näe kultuuriministeerium võimalust linnahalli renoveerimist riigi poolt toetada, Riigi Muinsuskaitseamet ei ole aga nõus linnahalli muinsuskaitselisi eritingimusi leevendama. Linnavolikogu hinnangul peaksid riigile ja pealinnale sedavõrd tähtsa kultuuri- ja sotsiaalobjekti tuleviku otsustama riik ja Tallinna linn koostöös.

Elamumajandusamet kuulutas linnahalli ja seda ümbritsevate kinnistute müügi eelläbirääkimistega pakkumise välja kolmel korral. Kaks esimest pakkumist nurjusid osalejate puudumise tõttu, kolmandal korral avaldas ainsana ostusoovi OÜ Manutent.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Erikomisjon asub uurima kahtlast tehingut linnavaraga

12.11.2004 Tõnu Toompark

Linnavolikogu moodustas ajutise komisjoni Aia tn 20/Väike-Rannavärav 4 asuvale kinnistule hoonestusõiguse seadmise asjaolude uurimiseks.

Komisjon moodustati kinnistul asuva hoonetekompleksi rentnike Keskerakonna rahastajatega seotuse uurimiseks ning Reval-Spordi Teeninduse OÜ kasuks hoonestusõiguse seadmise motiivide väljaselgitamiseks.

Asja uurimiseks ajutise komisjoni moodustamise ettepaneku tegi Res Publica fraktsioon. Ajutisse komisjoni kuuluvad esindajad igast linnavolikogu fraktsioonist ning linnamajanduse ja linnavara komisjonist. Ajutine komisjon esitab linnavolikogule kokkuvõtte töö tulemustest 1. veebruariks 2005.

Keskerakonna saadikute häälte toel vastu võetud otsus tekitas mitmeid küsimusi, milele toonane abilinnapea Kaia Jäppinen ei suutnud anda rahuldavaid vastuseid, öeldakse komisjoni moodustamise eelnõu seletuskirjas.

Keskerakonna häälte toel vastu võetud otsus näeb ette Aia tn 20/Väike-Rannavärav 4 asuvale kinnistule hoonestusõiguse seadmise 50 aastaks otsustuskorras senise hoonete piakajalise rentniku Reval Spordi kasuks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

FKSMil valmis Pärnu haigla uus hoone

12.11.2004 Tõnu Toompark

AS FKSM annab esmaspäeval, 15. novembril, tellijale (Riigi Kinnisvara ASle) üle Pärnu uue haiglahoone. Uue haigla planeerimine Pärnusse algas 1985. aastal ning 1988. aastal alanud ehitus katkes kaks aastat hiljem.

Kolmepoolne leping Pärnu haigla lõplikuks valmisehitamiseks allkirjastati ASi FKSM, Riigi Kinnisvara ASi ja SA Pärnu Haigla vahel 26. septembril 2003 aastal ning vahepeal ajutiselt seiskunud ehitustegevus jätkus eelmise aasta oktoobrikuus. Ehitustöödega jõuti valmis poolteist kuud enne lepingulist lõpptähtaega.

Uues haiglakorpuses on kogupinda 32 000 ruutmeetrit. Valminud hoones on nüüdsest kaasaegsed raviruumid nii ambulatoorsete kui statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks. Haiglas on 317 voodikohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Eesti Majaomanike Ühenduste Liit pöördus Rahandusministeeriumi poole

11.11.2004 Tõnu Toompark

Eesti Majaomanike Ühenduste Liit ja Eesti Maa- ja Majaomanike Liit on pöördunud EV Rahandusministeeriumi poole saamaks kiiret ja üksikasjalikku infot kavandatavate maamaksustamist käsitlevate seaduste muudatuste kohta.

Eesti Majaomanike Ühenduste Liidu ja Eesti Maa- ja Majaomanike Liidu analüüsile tuginedes võib väita, et kasvab Eestis tervikuna maa- ja majaomanike maksukoormus, vähendades vähekindlustatud elanikkonna gruppide (pensionärid; maapiirkondade elanikud; ajutiselt vähekindlustatud leibkonnad, kelle toimetuleku tagaks ka osaliselt oma eluaseme (kinnistu), maa või maavalduse olemasolu) toimetulekute võimalusi. Satub ohtu omandi järjepidevuse põhimõte, suureneb sotsiaaltoetuste abivajajate hulk, tekib küsimus majanduslikust otstarbekusest. Inimestel, kellest paljud on seisnud hea Eesti Vabariigi taastamise eest, võib kavandatav seadusemuutus tuua kaasa lahkumise oma põliskodudest.

Lähtudes eeltoodust soovivad Eesti Majaomanike Ühenduste Liit ja Eesti Maa- ja Majaomanike Liit kiiret kokkusaamist EV Rahandusministeeriumi esindajatega.

Valitsus ei toetanud maamaksuseaduse muutmist

11.11.2004 Tõnu Toompark

Valitsus ei pidanud vajalikuks toetada Isamaaliidu fraktsiooni poolt 18. oktoobril 2004 algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis nägi ette represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku vabastamist maamaksust tema kasutuses oleva elamumaa osas, kui isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.

Valitsus leidis, et eelnõu ei ole piisavalt põhjendatud. Antud soodustuse andmise õigus on Eestis antud omavalitsustele, kes ei ole eelnõu algatajate sõnul seda kohaldanud. Rahandusministeeriumi hinnangul on aga selline hinnang ennatlik, kuna antud säte on kehtinud vaid 10 kuud. Pealegi hüvitatakse eelnõu rakendamisel kohalikele omavalitsustele riigieelarveliste vahendite arvelt tulud, mille kohta eelnõu koostajatel puudub ülevaade.

Ka keskkonnaministeerium ei pidanud vajalikuks eelnõu toetamist sellisel kujul, märkides, et maapiirkondades on suurem osa elamumaast arvel mittetulundusmaana ning seetõttu poleks osadel represseeritutest omanikel jällegi võimalik toetust saada.

Maamaksu tõusu hüvitamise avaldusi saab esitada novembri lõpuni

11.11.2004 Tallinn.ee

Maamaksu tõusu hüvitamise avalduse esitamise tähtaeg on 30. november

Tallinna Maa-amet tuletab meelde, et pensionäridel, kes soovivad käesoleval aastal taotleda maamaksu tõusu hüvitamist, on viimane võimalus esitada hüvitise avaldus Tallinna Maa-ametile selle aasta 30. novembriks. Tallinna linn hüvitab maamaksu tõusu pensionäridele, kelle poolt 2004. aastal tasutav maamaks ületab 2001. aastal tasutud maamaksu. Hüvitise maksmise eeltingimuseks on ajutise maamaksuvabastuse saamine 500 krooni ulatuses.

Avalduses tuleb riikliku pensionkindlustuse seaduse alusel pensioni saajal näidata ära 2001. aastaks ja 2004. aastaks määratud maamaksu summa ning summa, mille võrra taotlejale 2004. aastaks määratud maamaks ületab 2001. aasta maamaksu. Toetuse taotleja peab esitama avalduses järgmised andmed: taotleja ees- ja perekonnanimi, taotleja isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaasta), taotleja alalise elukoha aadress, taotleja maksustatava maatüki aadress ning taotleja soovi korral taotleja pangakonto number.

Tallinna Maa-amet kannab kompenseeritava summa taotleja pangakontole või maksab selle välja sularahas 2004. aasta jooksul. Toetuse taotlemise avalduse blankett on kättesaadav linnavalitsuse teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7, I k.), linnaosavalitsustes ja linnavalitsuse kodulehel aadressil https://www.tallinn.ee/

Täiendav info telefonil 640 4454. 2003.a laekus maa-ametile 630 toetuse saamise tingimustele vastavat avaldust ning taotlejatele maksti välja 315 611 krooni. Maamaksu tõusu hüvitamist alustas Tallinna linn esmakordselt 2002. aastal, siis maksti 659 pensionärile välja hüvitisi 344 284 krooni.

Süda tänava piirkond saab detailplaneeringu

10.11.2004 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb võtta kolmapäeval vastu Liivalaia tänava, Pärnu maantee ja P. Süda tänava vahelise maa-ala detailplaneeringu.

Detailplaneeringuga on kavandatud Kesklinnas asuvale 4,68 ha suurusele maa-alale 20 krunti olemasolevate hoonete ja teede teenindamiseks, ärihoone ja äripindadega mitme korteriga elamute ehitamiseks ning haljasalade ja teede rajamiseks. Detailplaneeringu koostas Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (SAPA) tellimusel arhitektibüroo Koot & Koot OÜ. SAPA ning Kesklinna Valitsus peavad vastuvõtmise järel korraldama detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Kosmose kino ümber paiknev maa-ala on enamuses hoonestatud ning jääb osaliselt miljööväärtuslikule hoonestusalale.

Planeering püüab lahendada probleeme, mis on tingitud ühelt poolt vajadusest säilitada kvartali miljöö, kinnistustruktuur ning arhitektuuriväärtuslikud ehitised ning teiselt poolt soovist korrastada kesklinna tänavatevõrk ning luua tehnovõrkude väljaehitamiseks vajalikud koridorid. Uushoonestusena on kavandatud Liivalaia tänava ja Pärnu maantee nurgale kuni kaheksakorruseline ärihoone. Omaaegse Vaestepatuste tänava äärde on planeeritud kaks äripindadega mitme korteriga elamut. Kvartali keskossa on ette nähtud kolme- kuni seitsmekorruseline äripindadega mitme korteriga elamu. Ajalooline Vaestepatuste tänav taastatakse osaliselt jalakäijate alana, millega ühendatakse kaks uut haljasala, kuhu nähakse ette istepingid, väikevormid ja laste mänguväljak. Arvestatud on ka Pärnu maantee laiendamise vajadusega.

Teise maailmasõja ajal hävis selles piirkonnas suur hulk hooneid ja pärast sõda ehitatud hooned ei jälgi enam endisaegsete kruntide ja tänavate struktuuri.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Rannaala üldplaneering jõuab kehtestamiseks linnavolikokku

10.11.2004 Tõnu Toompark

Rannaala üldplaneering jõuab kehtestamiseks linnavolikokku Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kehtestamise määruse eelnõu. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering loob aluse Kalamaja elurajooni ja Russalka vahelise ala väljaarendamiseks avatud atraktiivseks äri-, meelelahutus-, kultuuri- ja elupiirkonnaks, linnaelanikele rannajoonele juurdepääsu tagamiseks, linnakeskkonda sobivate sadamafunktsioonide toetamiseks ning Paljassaare poolsaarele kaasaegse tööstuspargi, puhkeala ja Natura 2000 linnuhoiuala rajamiseks. Planeering hõlmab 20 kilomeetri pikkuse ja umbes 500 hektari suuruse ala Paljassaare poolsaare tipu ja Russalka monumendi vahel. Planeering täpsustab linna üldplaneeringut maakasutustingimuste, liikluslahenduse ja infrastruktuuri paiknemise osas.

“Rannaalal toimub arendustegevus hajutatult väikeste kinnistute kaupa, terviknägemus puudub,” nentis abilinnapea Ülle Rajasalu. “Üldplaneeringut ongi vaja rannaala arengu koordineerimiseks.” Suurem osa linnakeskusega külgnevast rannaalast on tänaseni linnast eraldatud ja elanikele suletud.

Rannaalade avamine ja atraktiivseks linnakeskuse osaks muutmine taastab Tallinna kui merelinna maine. Paljassaare poolsaare idakaldale oleks võimalik rajada nüüdisaegne tööstuspark, selleks on olemas potentsiaal ja head logistilised eeldused. Planeeringu koostamisel seati eesmärgiks jalakäijatele vaba läbipääsu ja kergliikluse võimaldamine piki merekallast kogu Lennusadama ja Russalka vahelises lõigus. Planeeringus on säilitatud Tallinna üldplaneeringus kavandatud Põhjaväila asukoht ja täpsustatud tehnovõrkude paigutust. Rannaala üldplaneeringu on kooskõlastatud kõigi vajalike instantsidega. Planeeringu koostamisse kaasati kõik huvitatud isikud, toimus kaks planeeringu lähtekohti ja eskiislahendust tutvustustavat avalikku arutelu ning planeeringu avalik väljapanek. Rannaala üldplaneeringuga saab tutvuda internetis aadressil http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/agendalist1.asp?meeting=281 vt. 20. päevakorrapunkt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Koolivara ASi vastu anti 2892 allkirja

10.11.2004 Tõnu Toompark

Opositsioonierakondade noorteühendused andsid Riigikogule üle koolivara aktsiaseltsi vastase pöördumise koos 2892 allkirjaga.

“Koolivara aktsiaseltsi loomise taga on soov teenida raha tulevaste põlvkondade arvelt. Sellise äriühingu loomine tähendab sahkerdamist kinnisvaraga, mida õigustatakse vajadusega remontida koolihooneid,” seisab üleantud pöördumises.

Keskerakonna Noortekogu algatas 29. oktoobril kampaania kogumaks allkirju koolide vara haldamise aktsiaseltsi loomise kava vastu. Möödunud nädalal teatasid kampaaniaga ühinemisest Noored Sotsiaaldemokraadid ja Noor-Isamaa.

Keskerakonna Noortekogu esimehe Tarmo Lausingu sõnul on peamine etteheide valitsuse kavale see, et nn. koolide aktsiaseltsi loomisel hakkab hariduse saatuse üle otsustama majanduslik huvi. “Majanduslikel huvidel on ikka olnud kalduvus leida teatud koosmeel poliitiliste huvidega. Nii hakkab meie koolivõrku kujundama hoopis mingi muu loogika, kui soov kõikjal Eestis kvaliteetset haridust võimaldada,” nentis Lausing.

Noorte Sotsiaaldemokraatide esimehe Randel Läntsi arvates ei ole rahvas andnud hariduspoliitika tegemiseks volitusi äriühingule. “Hariduspoliitikat tegema on valitud Riigikogu liikmed ning kinnitatud haridusminister,” ütles Länts.

Noor-Isamaa esimees Martti Mandel väljendas muret loodava äriühingu poliitilise sõltuvuse pärast. “Koolide aktsiaseltsi juhtkonna liikmed nimetatakse valitsuse tagatubades ning sellega ei ole tagatud selle äriühingu poliitiline sõltumatus. Haridusvaldkonnas ei saa lubada politiseeritust ning avaliku diskussiooni vähendamist,” kommenteeris Mandel.

Juhul kui Riigikogu tänasel istungil siiski otsustab koolide kinnisvara Asi loomiseks 600 miljonit krooni eraldada, planeerivad opositsioonierakondade noortekogud uusi samme protesteerimaks kava vastu viia koolid äriühingute kontrolli alla.