According to a decision of AS Merko Ehitus, the powers of the Member of the Supervisory Board of AS Merko Ehitus Eesti, Mr. Urmas Somelar, have been extended until 31 May 2029.
The Supervisory Board of AS Merko Ehitus Eesti will continue with four members: Mr. Ivo Volkov (the Chairman), Mr. Tõnu Toomik, Mr. Urmas Somelar and Mr. Martin Rebane.
Suvi toob tööturule reeglina positiivseid uudiseid. Statistikaamet avaldas registreeritud töötute arvu regionaalses lõikes ehk me saame vaadata kui palju oli töötuid Rõuge vallas või Vormsi saarel. Pilt on rõõmustav, sest töötute arv on jaanuariga võrreldes vähenenud 6600 inimese võrra.
See tulemus on ka loogiline, sest suvel ongi rohkem töökohti, eriti turismi või põllumajandusega seotud valdkondades. Hea uudis on ka see, et võrreldes eelmise aasta juuniga on registreeritud töötute arv vähenenud 12,5% ja kokku oli töötuid 39500. Nii vähe töötuid oli meil kaheksa aastat tagasi 2018. a juunis.
Kui minna kohalike omavalitsuste tasemele, siis oli töötute arvu vähenemine kõige suurem Saarde vallas (-45%), Märjamaal (-34%), Rapla vallas (-32%), Paide (-32%) ja Loksa linnas (-30%) ning Kehtna vallas (-30%). Üle 25% vähenes töötus veel ka Narva- Jõesuus, Anija ja Türi vallas. Jätsin loetelust välja väikesaared, kus arvud on väga väikesed, näiteks Kihnus oli aasta võrdluses10 töötu asemel 4, mis tähendab, et vähenemine oli 60%.
Oli ka kohalikke omavalitsusi, kus töötute arv on aasta võrdluses kasvanud. Näiteks Jõhvi (23%), Räpina (13%), Rõuge (12%) ja Alutaguse vallas (10%). Eks need arvud ja kohad näitavad selgelt ääremaade probleeme ning tõsiselt võetava regionaalpoliitika puudumist. NUTS 2 regionaalse erandi taotlemisest Eestile on eksperdid rääkinud aastakümneid.
Maakondadest on töötus kõige rohkem vähenenud Järva ja Rapla maakonnas, kus langus oli 26%. Põlva maakonnas on töötus jäänud samale tasemele nagu aasta tagasi. Teistes maakondades töötus langes samuti.
Kokkuvõttes võib öelda, et suvi toob alati leevendust tööturule, tõehetk saabub aga sügisel kui ajutisi töökohti on vähem ning paljud värsked tudengihakatised hakkavad ka õpingute kõrvalt tööd otsima. Siis on ka näha kui suure hooga Lähis-Ida kriisi mõjud meie majandusse sisse sõidavad. Loodame, et see hoog ei ole väga suur.
Kinnisvarakooli koolitusruum on mugav ja hästi varustatud koht seminaride, koolituste, koosolekute ning õpitubade korraldamiseks. Avaras ruumis on 12 lauda, mille taha mahub istuma kuni 24 inimest, ning teatristiilis paigutuse korral kuni 36 osalejat. Koolitusruum sobib hästi ka hübriidüritusteks, kus osa osalejaid on kohapeal ja osa liitub veebi teel.
Koolitusruumi põhivarustusse kuuluvad Konfteli konverentsiseade, 86-tolline UHD-ekraan, tahvel markeritega ning veeautomaat külma ja kuuma veega. Ruum asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.
Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.
Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 06.2026 müügiks keskmiselt 4634 Tallinna korterit keskmise hinnaga 3975 €/m². Aastatagusega võrreldes on korterite müügipakkumine vähenenud 4% ja keskmine hind on kerkinud 8% võrra.
Korterite müügipakkumiste arvu vähenemise trend on suhteliselt üldine – pakkumist portaalis KV.EE on vähemaks jäänud enamikus Tallinna linnaosades. Vaid Kristiines, Nõmmel ja Põhja-Tallinnas on korteripakkumine aastatagusega võrreldes suurenenud.
Veel ühtlasem on korterihindade ülespoole liikumine. Kõikides Tallinna linnaosades on korterite pakkumishinnad kinnisvaraportaalis KV.EE kasvanud 3 kuni 14%. Vanalinn on ainus vaatlusalune piirkond, kus tänavune korterite müügipakkumise hind jääb aastatagusele napi 2% alla.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
| Korterite müük: aktiivsete kuulutuste arv (tk) ja muutus (%) | Korterite müük: kuulutuste hind (€/m²) ja muutus (%) | |||||
| 06.2025 | 06.2026 | Muutus, % | 06.2025 | 06.2026 | Muutus, % | |
| Haabersti | 644 | 630 | -2% | 3 504 | 3 724 | 6% |
| Kadriorg | 140 | 121 | -14% | 4 540 | 4 689 | 3% |
| Kesklinn | 1 150 | 1 103 | -4% | 4 342 | 4 623 | 6% |
| Kristiine | 394 | 475 | 21% | 3 857 | 4 063 | 5% |
| Lasnamäe | 637 | 571 | -10% | 2 617 | 2 930 | 12% |
| Mustamäe | 528 | 432 | -18% | 2 923 | 3 195 | 9% |
| Nõmme | 202 | 213 | 5% | 3 175 | 3 501 | 10% |
| Pirita | 146 | 122 | -16% | 3 789 | 4 310 | 14% |
| Põhja-Tallinn | 888 | 903 | 2% | 4 214 | 4 531 | 8% |
| Vanalinn | 96 | 64 | -34% | 4 649 | 4 545 | -2% |
| Tallinn | 4 824 | 4 634 | -4% | 3 683 | 3 975 | 8% |
| Eesti | 10 790 | 10 177 | -6% | 2 722 | 2 970 | 9% |
| Harjumaa | 6 060 | 5 893 | -3% | 3 445 | 3 706 | 8% |
| Narva | 364 | 132 | -64% | 719 | 676 | -6% |
| Rakvere | 120 | 97 | -19% | 1 744 | 1 904 | 9% |
| Pärnu | 859 | 834 | -3% | 2 909 | 2 970 | 2% |
| Tartu | 1 009 | 1 067 | 6% | 2 816 | 3 085 | 10% |
| *3 kuu keskmine | Andmete allikas: portaal KV.EE | |||||
Statistkaamet avaldas andmed ehituslubade ja kasutuslubade väljastamise kohta selle aasta teises kvartalis. Vaatasin elamuehitust ja võtsin aluseks ruutmeetrid, sest nagu varasemad andmed on näidanud, on Eestis hakatud arvuliselt vähem eluruume ehitama, aga mahuliselt on ruutmeetreid rohkem ehk ruutmeetrite arvestus annab üldisest olukorrast adekvaatsema pildi.
Terves Eestis anti selle aasta II kvartalis ehituslubasid välja 10% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. See vähenemine on üle kõikide elamutüüpide. Kui võtame eraldi välja eramud, ridaelamud ja kortermajad, siis siin on näha kohati päris suured erinevused. Näiteks eramutes (ühepereelamud) on ehituslubade arv vähenenud 5,9%, ridaelamute puhul koguni 12,6%, korterelamute puhul, kus on 3-5 korterit, on ehituslubade arv langenud 28,8% ning 6-8 korteriga elamute puhul langus 35%. Pea viiekordne kasv oli ühe- ja kahekorruseliste korterelamute puhul, aga seal on 2025 a II kvartali mahud erakordselt väikesed. Ehitati ainult 1400 ruutmeetrit. 5% kasv oli ka kaksikelamute kavandatavates ehitusmahtudes. Arvutuse aluseks on jätkuvalt planeeritud ruutmeetrite maht.
Loodame, et planeeritud ehitamised siis kõik ka teoks saavad ja kavandatud projektidel on rahastus juba olemas või kohe-kohe tekkimas. Intressikeskkond hakkab sellel aastal suure tõenäosusega halvenema ehk raha hind hakkab tõusma, mis varem või hiljem hakkab ehitustegevusele (negatiivset) mõju avaldama.
1. augustil jõustuvad uuendatud hoonete ligipääsetavuse nõuded, mis tagavad, et rohkem inimesi saab ehitatud keskkonnas mugavamalt hakkama.
„Kui hoone sissepääsuni viib lisaks trepile ka kaldtee, koridoris on piisavalt ruumi ning lifti ja fonolukku saavad mugavalt kasutada kõik inimesed, siis need pole lihtsalt väikesed detailid ehitusprojektis. Paljude inimeste jaoks sõltub just sellistest asjadest, kas hoonet on võimalik iseseisvalt ja mugavalt kasutada. Hea ligipääsetavus peab saama hoonete rajamisel iseenesestmõistetavaks, see on eriti oluline nii eakatele, puudega inimestele, lapsevankriga liikujatele, lastele ja ka näiteks ajutise tervisemurega inimestele,“ lausus taristuminister Kuldar Leis.
Varasemad ligipääsetavuse nõuded olid keskendunud eelkõige puuetega inimeste vajadustele, kuid edaspidi arvestatakse rohkem ka teiste ühiskonnagruppidega, nagu lapsed, eakad või ajutise erivajadusega inimesed. Selleks vaadati üle tingimused näiteks treppidele, kaldteedele, liftidele, evakuatsiooniteedele, majutusruumidele, hoonesisestele liikumisteedele ja avalike ürituste toimumispaikadele.
Ligipääsetavuse nõuded laienevad ka uutele kortermajadele, mis võimaldab tuua turule paremini läbimõeldud planeeringuga kodusid. Kõigist uutest korteritest vähemalt kümme protsenti peavad olema erivajadusega inimesele kergesti kohandatavad. Uue korterelamu rajamisel tuleb nendes korterites tagada piisav koridori laius ja ratastooliga manööverdamise ruum. Ligipääsetavad ja mugavalt kasutatavad peavad olema ka liftid, fonolukud ja uksed.
Lisaks muutuvad nõuded senisest selgemaks ja paindlikumaks. Mitmel juhul asendati väga täpsed mõõdud mõõtevahemikega, mis võimaldavad valida hoonele sobiva lahenduse, säilitades samal ajal hea ligipääsetavuse. Näiteks puudutab see ratastooliga manööverdamiseks vajalikku ruumi. Samuti lisati erandid olukordadeks, kus kõigi nõuete täitmine ei ole mõistlik või võimalik. Näiteks kui tegu on muinsuskaitsealuse ehitisega või kui ehitis asub kinnistu piiril ja seetõttu pole selle ümberehitamisel võimalik rajada kaldteed, võib valida muu sobiva lahenduse.
Uuendatud ligipääsetavuse nõuded hakkavad kehtima uutele mitteeluhoonetele alates 1. augustist 2026 ning uutele elamutele 1. jaanuarist 2027. Ka olemasolevate hoonete ja rajatiste ümberehitamisel tuleb lähtuda ligipääsetavuse nõuetest, kui see on tehniliselt võimalik.
The net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) decreased to EUR 0.4039 at the end of June 2026 (0.4042 as of 31 May 2026). The month-end total net asset value of the Fund slightly decreased to EUR 91.5 million (EUR 91.6 million as of 31 May 2026).
In June 2026, the Fund generated consolidated net rental income of EUR 1.1 million (EUR 1.0 million in May 2026).
At the end of June 2026, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 8.8 million (31 May 2026: EUR 8.5 million) of which EUR 3.2 million is restricted for use specified under credit agreements.
As of 30 June 2026, the total consolidated assets of the Fund were EUR 220.4 million (31 May 2026: EUR 220.6 million).
EfTEN United Property Fund teenis juunis puhaskahjumit 103 tuhat eurot ning aasta esimese kuue kuuga puhaskasumit 709 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 1 679 tuhat eurot). Fondiosaku puhasväärtus (NAV) oli juuni lõpus 11,62 eurot, langedes kuuga 0,4%.
Juuni kahjum oli eelkõige seotud fondi varade regulaarse hindamisega poolaasta lõpus. Segmentide lõikes vähenesid hindamise tulemusena eelkõige büroosektori varade väärtused. Seda tasakaalustas mõnevõrra Kristiine kaubanduskeskuse, kuhu fond on investeerinud läbi usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5, ja usaldusfondi EfTEN Residential Fund kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse kasv.
Juunis anti Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ klientidele üle (sõlmiti asjaõigusleping) üks valminud ridamaja osa ning arendusettevõte teenis 69 tuhat eurot kasumit. Kuivõrd EfTEN United Property Fund hindab kõiki omakapitaliinvesteeringuid õiglases väärtuses, on Uus-Järveküla arendusprojekti juunis teenitud kasum fondi bilansis kajastatud eelnevatel perioodidel. Arendusprojektis on veel müümata neli ridamaja osa ja kaks kinnistut.
Perioodi järgselt, juuli alguses müüs fond Vilniuses Menulio 7 asuva büroohoone. Müügilepingu kohaselt tagastab ostja hiljemalt 17 kuu jooksul EfTEN United Property Fund´i omaniklaenu summas 2,899 miljonit eurot. Omaniklaenu intress on esimese 12 kuu jooksul 9% aastas ning edaspidi 12% aastas. Laenu tagatiseks seati fondi kasuks Menulio 7 kinnistule esimese järjekoha hüpoteek ning ostjal ei ole lubatud võtta võlakohustusi, mille täitmine asuks fondi nõudest eespool.
EfTEN United Property Fund earned a net loss of 103 thousand euros in June and a net profit of 709 thousand euros for the first six months of the year (compared with 1,679 thousand euros in the same period last year). The net asset value (NAV) of the fund unit was 11.62 euros at the end of June, a decline of 0.4% over the month.
The June loss was primarily related to the regular valuation of the fund’s assets carried out at the end of the half-year. Across segments, mainly the valuations of office assets decreased. This was partly offset by the increase in the value of the Kristiine shopping centre — in which the fund is invested through the EfTEN Real Estate Fund 5 — and of the value of residential rental properties in the EfTEN Residential Fund.
Invego Uus-Järveküla OÜ, a development company in which the fund has an 80% stake, concluded one real rights contract in June and development company earned 69 thousand euros of profit. As EfTEN United Property Fund values all equity investments at fair value, the June profit from the Uus-Järveküla development project has been recognised in the fund’s balance sheet in prior periods. As of the end of June four terraced houses and two plots remain unsold in the development project.
After the balance sheet date, at the beginning of July, the fund sold the Menulio 7 office building in Vilnius. The buyer will repay the shareholder loan from EfTEN United Property Fund in the amount of EUR 2.899 million within 17 months at the latest. The shareholder loan bears 9% annual interest during the first 12 months and 12% thereafter. As security for the loan, a first-ranking mortgage over the Menulio 7 property has been established in favour of the fund, and the owner is not permitted to take on any obligations that would rank ahead of the fund’s claim
Laenutaotluse esitamine on oluline samm ning eitav otsus võib valmistada pettumust. See ei tähenda aga enamasti, et laenu saamine oleks tulevikus välistatud.
Laenuotsus põhineb vastutustundliku laenamise põhimõtetel ning kehtivatel nõuetel. Allpool leiad vastused sagedasematele küsimustele ning soovitused, mida sellises olukorras teha.
Vastus
Kui kogu laenuperioodi kattev kehtiv elamisluba puudub, ei saa pank laenupakkumist teha.
Mida teha?
Kui elamisluba on pikendatud, esita uus taotlus pärast uue loa vormistamist.
Vastus
Rahvastikuregistri andmetel peab kliendil olema registreeritud elukoht Eestis.
Mida teha?
Registreeri oma elukoht Eestis ja esita seejärel uus taotlus.
Vastus
Laenu väljastatakse täisealistele klientidele ning lepingu lõppemise hetkeks ei tohi vanus ületada kehtestatud piirmäära.
Mida teha?
Alla 18-aastased saavad taotleda pärast täisealiseks saamist. Vanemaealistele võib sobida lühem laenuperiood või väiksem laenusumma.
Vastus
Olemasolevad kohustused võivad vähendada võimalikku laenusummat alla minimaalse väljastatava summa.
Mida teha?
Kui kohustused vähenevad, võib tulevikus olla võimalik saada suurem laenusumma.
Vastus
Hiljuti sõlmitud laenu või järelmaksu esimese makse tasumata jätmine võib mõjutada uut otsust.
Mida teha?
Pärast esimese makse õigeaegset tasumist tasub uuesti taotleda.
Vastus
Mõnikord vajab pank enne otsust rohkem infot kliendi maksekäitumise kohta.
Mida teha?
Jätka korrektseid makseid ning proovi mõne kuu pärast uuesti.
Vastus
Jah, varasem maksehäire või krediidiajalugu võib otsust mõjutada.
Mida teha?
Pärast maksehäire lõppemist ja korrektset maksekäitumist võib uus otsus olla positiivne.
Vastus
Hiljutised muudatused olemasolevas laenulepingus võivad mõjutada uue taotluse hindamist.
Mida teha?
Kui olukord on stabiliseerunud, tasub hiljem uuesti taotleda.
Vastus
Laenuotsuse tegemisel arvestatakse eelkõige regulaarse ja tõendatava sissetulekuga.
Mida teha?
Kui sissetulek muutub regulaarseks ja kajastub registrites, võivad võimalused paraneda.
Vastus
Püsiv töösuhe annab kindluse laenumaksete tasumise võime kohta.
Mida teha?
Pärast tööle asumist ja vähemalt kahe palgalaekumise saamist tasub uuesti taotleda.
Vastus
Jah, varasemad maksete hilinemised võivad mõjutada krediidihinnangut.
Mida teha?
Korrektsed maksed pikema aja jooksul aitavad krediidiajalugu parandada.
Vastus
Praegune sissetulek ei võimalda olemasolevate kohustuste kõrval võtta uusi kohustusi.
Mida teha?
Abi võib olla sissetuleku suurenemisest või olemasolevate laenude vähendamisest.
Vastus
Lapsehoolduspuhkus ei välista laenu saamist, kuid oluline on kehtiv töösuhe.
Mida teha?
Pärast tööle naasmist ja regulaarsete palgalaekumiste taastumist võib uuesti taotleda.
Vastus
Pensionäride maksevõimet hinnatakse regulaarsete pensionilaekumiste alusel.
Mida teha?
Kui pension hakkab regulaarselt laekuma, saab pank võimalused uuesti üle vaadata.
Laenuotsus peegeldab kliendi olukorda taotluse esitamise hetkel. Finantsolukord, sissetulekud ja kohustused muutuvad ajas ning koos nendega võivad muutuda ka laenuvõimalused.
Kui tänane vastus oli eitav, tasub keskenduda põhjustele, mis otsust mõjutasid, ning teha vajalikud sammud nende parandamiseks. Sageli piisab mõnest kuust, et olukord muutuks ja uus taotlus saaks positiivse tulemuse.
Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta mais majutusettevõtetes ligi 320 300 turisti, mida on 5% rohkem kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 9% rohkem kui mullu, siseturistide arv jäi aga eelmise aastaga samale tasemele.
Mais peatus Eesti majutusettevõtetes üle 185 100 välis- ja 135 100 siseturisti. Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul kasvas võrreldes eelmise aasta maiga ka ööbimiste arv. „Ööbimisi oli tänavu mais 6% rohkem, kokku ligi 583 600,“ täpsustas Pukk.
Välisturistid veetsid majutusettevõtetes üle 362 100 öö ning siseturistid ligi 221 500 ööd. Välisturistide ööbimisi oli aasta varasemaga võrreldes 10% rohkem, siseturistide ööbimiste arv jäi eelmise aastaga samale tasemele.
Välisturistid ööbisid mais peamiselt Tallinnas (71%), Pärnus (10%) ja Tartus (6%). Reisi eesmärgi järgi oli 77% majutatud välisturistidest Eestis puhkusereisil, ka siseturistidest 68% veetis puhkust.
Mais oli Eestis turistide käsutuses 1062 majutuskohta, ligi 23 500 tuba ja üle 55 000 voodikoha. Ühe öö maksumus majutuskohas oli keskmiselt 54 eurot inimese kohta, mis on sama palju kui 2025. aasta mais.
Võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta maiga oli majutatud turiste ja ööbimisi tänavu 1% vähem. Eesti elanikke majutati selle perioodiga võrreldes 22% enam, kuid väliskülastajaid majutati 12% vähem. Eesti elanike ööbimisi oli samuti 22% rohkem, väliskülastajate ööbimisi aga 11% vähem.
Vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtte majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti turismimajandusel.
Andmed on avaldatud 10.07.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Kinnisvarakooli suveakadeemia veebiseminar „Kinnisvarainvesteeringu tasuvuse arvutamine praktikas“ keskendub sellele, kuidas hinnata investeeringu tootlust ja näha numbrite taga tegelikku tasuvust. Seminar aitab paremini mõista, millised näitajad on investeerimisotsuste tegemisel olulised ning kuidas neid praktiliselt kasutada. Seminari viib läbi kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.
Veebiseminar toimub 06.08.2026 kell 18.00–19.30. Osalejad õpivad:
Registreeru: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Maa- ja ruumiameti andmetel tegid 2025. a välisresidendid Eestis 423 korterite omandamistehingut. Välisresidentidest suuremad tehingute tegijad olid Soome, Ukraina ja Venemaa residendid. Võõrandamistehinguid tehti välisresidentide poolt 1115. Võõrandajate arvust suurima osa moodustasid Soome, Venemaa ja Saksa residendid.
Soome residendid tegid korteriturul 86 omandamis- ja 376 võõrandamistehingut. Seega jäi omandamiste-võõrandamiste saldo 290 tehinguga miinusesse. Soome residentidest korterite võõrandajaid on alates 2013. aastast iga-aastaselt olnud rohkem kui omandajaid.
2025. a omandajate arvu vaatest teine välisresidentide grupp on Ukraina residendid. Ukraina residentidest korterite omandajate arv kasvas oluliselt määral 2022. aastal, mil Ukrainas algas Venemaa terrori teine laine. Varasemalt oli Ukraina residentide omandamiste ja võõrandamiste arv suhteliselt tasakaalus õrnalt omandamiste poole kaldu. Viimasel neljal aastal ületab Ukraina residentide korterite omandamiste arv võõrandamisi kordades.
Tehingute arvu vaatest kolmas oluline välisresidentide grupp on Venemaa residendid. Vene residentide Eesti korterite võõrandamistehingute arv on omandamisi ületanud alates 2015. aastast alates. 2022. aastal oli Vene residentide korterite omandamiste arv suurem, sellele järgnes oluline omandamiste vähenemine. Vene residentide korterite võõrandmiste arv püsib viimased 10 aastat enamasti suhteliselt kitsas vahemikus 300-400 tehingu lähedal.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
Nordecon AS kontserni kuuluv Embach Ehitus OÜ ja Läike Varad OÜ sõlmisid töövõtulepingu stock-office tüüpi ärihoone ehitamiseks aadressidel Läike tee põik 5 ja 7, Peetri, Harju maakond.
Lepingu maksumus on 3,3 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Hoone valmib 2027. aasta mais.
AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Läike Varad OÜ have entered into a contract for the construction of a stock-office commercial building at Läike tee põik 5 and 7, Peetri, Harju County.
The value of the contract is 3.3 million euros, excluding VAT. The building is scheduled for completion in May 2027.
