Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Invego valis Viimsis asuva Verve elurajooni ehitajaks NOBE, lepingu kogumahuks on 11,78 miljonit eurot

29.05.2026 Adaur.ee

Kinnisvaraarendaja Invego gruppi kuuluv Invego Viimsi OÜ sõlmis ehitusfirmaga NOBE OÜ 11,78 miljoni (9,5 miljonit, millele lisandub käibemaks) euro suuruse lepingu Viimsi valda, Haabneeme alevikku 58 uue põlvkonna ridamajakoduga Verve elurajooni rajamiseks.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi kinnitusel on ehitajaga lepingu sõlmimine oluline verstapost selleks, et juba ühiselt alustada projekteerimist, jõuda lähiajal ehitusloani ning alustada elurajooni ehitust. “Verve puhul ei loo me lihtsalt uusi ridamaju, vaid täiesti uudset terviklikku elukeskkonda, kus on ühendatud kaasaegne arhitektuur, energiatõhusad lahendused ja looduslähedane elustiil. Invego ja NOBE senine väga hea koostöökogemus annab meile kindlustunde, et Vervest võiks saada hinnatuim piirkonna elurajoon,” selgitas Vähi ning avaldas lootust, et esimesed majad võiksid valmida juba 2027. aasta lõpus.

NOBE ehitusdirektori ja juhatuse liikme Priit Nigolsi sõnul on Verve kavandatud uudsel ambitsioonikal moel ning eristub arhitektuurselt lahenduselt senistest ridamajade elurajoonidest. “Meil on siiras rõõm jätkata koostööd Invegoga – arendajaga, kellega jagame sarnaseid väärtusi kvaliteetse ja tervikliku elukeskkonna loomisel. Verve arendus ühendab läbimõeldud lahendused, hubase miljöö ja looduslähedase elukeskkonna, mille rajamisse on NOBEl hea meel oma kogemus tuua,” rääkis Nigols.

Viimsi vabaõhumuuseumi lähedusse rajatav Verve elurajoon hakkab koosnema viiest A-energiaklassiga hoonest, kuhu rajatakse kokku 58 kodu, Invego investeerib projekti kokku üle 18 miljoni euro. Elurajooni arhitektuurilise ja täiesti uudse eripärana paiknevad ridamajad tavapärase külg-külje asemel nii-öelda seljakuti. Selline lahendus võimaldab energiatõhusamat hoonestust, rohkem loomulikku valgust, suuremaid aknapindu ning suuremat privaatsust igale hoovialale.

Verve elurajooni üheks suurimaks väärtuseks on selle asukoht ja roheline elukeskkond. Elukvartalit ümbritseb looduslik kõrghaljastust ning hooned on paigutatud ja liigentatud nii, et säiliksid olemasolev mets, suured puud ja looduslik reljeef ning et igale kodule tekiks privaatne, rahulik ja rohelusega ümbritsetud eluruum. Arenduse läheduses paiknevad kaitsealused RMK metsaalad ja mereäärne ala, lisaks asuvad läheduses ka koolid, lasteaiad ja muu igapäevaeluks vajalik taristu.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Nordale, Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences Riia vahetus läheduses on Invego arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Uus Maa: 5 kõige alahinnatumat riski kinnisvara ostmisel

29.05.2026 Adaur.ee

Kinnisvara ostmisel räägitakse palju hinnast, asukohast ja emotsioonist, kuid märksa vähem riskidest, mis tegelikult määravad, kas ost osutub heaks või probleemseks. Praktikas tekivad suurimad mured teguritest, mida ostja esmapilgul ei märka või ei oska oluliseks pidada. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.

1. Juurdepääs

Juurdepääs on üks enim alahinnatud riske kinnisvara ostmisel, sest sageli eeldatakse, et kui kinnistule saab füüsiliselt ligi, siis on kõik korras. Tegelikkuses ei pruugi tee kasutamise õigus olla õiguslikult tagatud. Paljudel juhtudel kulgeb ligipääs üle naaberkinnistute ning selle kasutamine põhineb vaikival kokkuleppel, mitte kinnistusraamatusse kantud servituudil. See tähendab, et olukord võib muutuda kohe, kui omanik vahetub või suhted halvenevad. Lisaks võib probleemiks osutuda ka tee seisukord, hoolduskohustus või ligipääsu aastaringne kasutatavus. Praktikas mõjutab korrastamata juurdepääs otseselt kinnisvara väärtust ja likviidsust ning võib osutuda takistuseks nii finantseerimisel kui ka hilisemal müügil.

2. Registrite ja tegelikkuse vastuolu

Registrite ja tegelikkuse vastuolu on üks levinumaid, kuid samal ajal alahinnatumaid riske kinnisvara ostmisel. Ostja lähtub enamasti ehitisregistri ja kinnistusraamatu andmetest, eeldades, et need kajastavad objekti täpselt, kuid praktikas see sageli nii ei ole. Esineb olukordi, kus registris on hoone, mida tegelikkuses ei eksisteeri, või vastupidi, kinnistul paikneb ehitis, mis ei ole ametlikult arvele võetud. Samuti ei pruugi vastata tegelikkusele hoonete pinnad, otstarve ega tehniline seisukord. Esmapilgul võib see tunduda formaalsusena, kuid probleemid ilmnevad tavaliselt hiljem finantseerimisel, kindlustamisel või edasimüügil, kui eeldatakse andmete vastavust.

3. Naabruse häiringud

Naabruse mõju kinnisvara väärtusele kiputakse sageli alahindama, sest ostuotsus tehakse enamasti vaiksel hetkel ning lühiajalise mulje põhjal. Tegelikkuses kujuneb elukeskkond aga välja ajas ning sõltub suuresti sellest, kuidas naaberkinnistuid kasutatakse. Probleemid tekivad olukordades, kus kõrvalkrundil toimub tegevus, mis toob kaasa müra, lõhnahäiringud, intensiivse liikluse või pideva inimeste liikumise. Samuti ei pruugi ostja arvestada võimalike tulevaste arengutega, näiteks detailplaneeringuga, mis lubab seni rahulikus piirkonnas tihedamat hoonestust või teistsugust kasutust. Need tegurid ei kajastu tavaliselt müügikuulutuses ega dokumentides, kuid mõjutavad otseselt nii kinnisvara kasutusmugavust kui ka turuväärtust.

4. Tehnovõrgud

Tehnovõrkude olemasolu hinnatakse kinnisvara ostmisel sageli pealiskaudselt, piirdudes teadmisega, et elekter või vesi on justkui olemas. Tegelikkuses ei tähenda olemasolu automaatselt seda, et lahendus on piisav või vastab tänapäevastele vajadustele. Näiteks võib elektriliitumise maht osutuda elamukasutuseks ebapiisavaks, veevarustus ei pruugi olla kvaliteetne või jätkusuutlik ning kanalisatsioonilahendus võib olla ajutine või nõuetele mittevastav. Sageli ei süveneta ka sellesse, millised on tehnovõrkude hooldus- ja kasutustingimused või milliseid lisainvesteeringuid on vaja, et kinnisasja soovitud viisil kasutada. Praktikas tähendab see, et esmapilgul kasutusvalmis kinnisvara võib nõuda märkimisväärseid lisakulutusi ning see mõjutab otseselt nii vara tegelikku väärtust kui ka selle atraktiivsust turul.

5. Servituutide puudumised

Servituutide puudumine on risk, mida sageli ei märgata enne, kui probleem on juba tekkinud. Ostja võib eeldada, et kinnistuga kaasnevad teatud õigused, näiteks ligipääsutee kasutamine või tehnovõrkude paiknemine naaberkinnistul, kuid kui need ei ole kinnistusraamatus selgelt fikseeritud, siis õiguslikku kindlust tegelikult ei ole. Praktikas tähendab see, et seni toimiv lahendus võib põhineda vaid kokkuleppel või harjumusel ning see võib igal hetkel muutuda. Uue omaniku tulek, suhted naabritega või lihtsalt huvide konflikt võivad viia olukorrani, kus senine kasutusvõimalus piiratakse või lõpetatakse.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

KV.EE kinnisvara-podcast: Majanduspilt ja elamispindade turg – kus oleme, kuhu läheme

29.05.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 139. osa külaline on Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla. Saates analüüsime Eesti majanduse hetkeseisu ja tulevikuvaateid ning nende mõju elamispindade turule. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Võtame vaatluse alla Luminori majandusprognoosid aastateks 2026–2028, keskendudes SKP kasvule ja sisenõudluse arengutele. Lenno Uusküla analüüsib tarbijahinnaindeksi muutusi ja inflatsiooni pikaajalist mõju kinnisvara väärtusele. Arutleme, kuidas globaalsed riskid ja naftahinnad mõjutavad elanike majanduslikku kindlustunnet.

Käsitleme tööturu olukorda, tööpuuduse näitajaid ja palgakasvu seost ettevõtete tootlikkusega. Saates tuleb juttu ostujõu taastumisest ning sellest, kuidas keskmise palga dünaamika suhestub elamispindade kallinemisega. Analüüsime tervislikku suhet vara hindade ja elanike sissetulekute vahel.

Teeme juttu laenuturu aktiivsusest, finantseerimise kättesaadavusest ja intressimäärade prognoosist. Lenno Uusküla peatub Euribori liikumisel ja selgitab, kuidas laenuvõtjad saavad hakkama kohustuste teenindamisega. Vaatleme ka pankade riskihinnanguid ning nende mõju laenukoormusele ja turule tervikuna.

Vaatame elamispindade tehingute käivet ja uute arenduste mahtu pealinnas ning väljaspool suuremaid keskusi. Arutleme regionaalse arengu ja maapiirkondade kinnisvara turuväärtuse üle. Saate lõpus jagab külaline praktilisi soovitusi koduostjatele ja investoritele pikaajaliseks planeerimiseks.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn: Tallinn valmistab ette Kristiine ühistranspordisõlme projekteerimist

29.05.2026 Tallinn.ee

Projekti ettevalmistamiseks valmis liiklusuuring ja eskiislahendus, mille eesmärk on parandada ühistranspordi toimivust, liiklusohutust ning eri liikumisviiside ühendusi Kristiine ristmiku piirkonnas.

Kristiine ühistranspordisõlme arendamise eesmärk on luua mugavamad ümberistumise võimalused ning siduda omavahel paremini bussi-, trammi-, rongi- ja rattaliiklus ning jalgsi liikumine. Uuring ja eskiislahendus keskenduvad Endla tänava, Sõpruse puiestee ja Tulika tänava ristmiku ning selle ümbruse võimalikele muudatustele.

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani sõnul on tegemist pika vaatega linnaruumi ja liikuvuse projektiga. „Kristiine ristmik on palju aastaid olnud murekohaks – ristmik on üks õnnetusrohkemaid Eestis, ühistranspordi kasutamine võiks olla parem ning samuti on ristmiku ületamine jalakäijate jaoks pikaldane. Ristmiku rekonstrueerimise eesmärk on kõiki neid aspekte paremaks muuta. Et jalakäijate jaoks muuta ristmiku ületamine võimalikult kiireks ja mugavaks, siis tuleb projekteerimisel arvestada, et linn soovib tulevikus rajada Kristiine ristmikule jalakäijate silda,” ütles Järvan.

Transpordi valdkonna abilinnapea Joel Jesse sõnul on uuringu eesmärk leida lahendused, mis parandaksid ühistranspordi konkurentsivõimet ning muudaksid ümberistumised mugavamaks. „Edasistes lahendustes soovime rohkem arvestada ka ühistranspordi, jalakäijate ja ratturite liikumisvajadustega, et erinevate liikumisviiside vahel liikumine oleks kiirem, loogilisem ja turvalisem,” ütles Jesse.

Uuringu käigus analüüsiti olemasolevat liikluskorraldust ning koostati kolm erinevat eskiislahenduse varianti. Nende puhul hinnati muuhulgas ristmiku läbilaskvust, ühistranspordi toimimist, liiklusohutust, jalakäijate liikumisvõimalusi ning mõju ümberkaudsele tänavavõrgule.

Tallinn jätkab uuringu tulemuste ja eskiislahenduste täiendavat analüüsimist ning järgmiste sammude kavandamist koostöös Tallinna liikuvusameti ja teiste osapooltega. Eskiislahenduse avalik tutvustus on kavandatud novembrisse.

Liiklusuuringu ja eskiislahendusega saab tutvuda Tallinna uuringute infosüsteemis.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistikaamet: Majandus kasvas neljandat kvartalit järjest: SKP suurenes esimeses kvartalis 2,4%

29.05.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 10,2 miljardit eurot.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi Robert Müürsepa sõnul nägime üle 2% majanduskasvu viimati 2022. aasta esimeses kvartalis. „SKP suurenes esimeses kvartalis neljandat kvartalit järjest,“ lisas Müürsepp.

„Valdav osa tegevusaladest mõjutasid majandust esimeses kvartalis positiivselt, kuid pigem tagasihoidlikult,“ kommenteeris Müürsepp ja lisas, et kolmandat kvartalit järjest mõjutas majanduskasvu enim töötlev tööstus, mille lisandväärtus suurenes 7%.

Suur mõju oli ka haldus- ja abitegevusel, mille lisandväärtus kasvas 11,6%. Järgnevate tegevusalade panus jäi tagasihoidlikumaks, kuid lisandväärtuse kasvu näitasid ka põllumajandus, metsandus ja kalandus (10,2%), energeetika (5,5%) ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg (5%). Suurematest tegevusaladest olid positiivse mõjuga veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, ehitus, veondus ja laondus.

Olulisematest tegevusaladest oli vähese negatiivse mõjuga kaubandus (-0,8%). Suurim negatiivne mõju majandusele oli aga info ja side tegevusalal, mille lisandväärtus kahanes 10,9%. Majandust pidurdas veel tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusala (-4,8%). Kuigi lisandväärtus vähenes ka majutuses ja toitlustuses (-4,9%), mäetööstuses (-5,4%), veevarustuses ja kanalisatsioonis (-4,5%), siis nende tegevusalade mõju ei olnud märkimisväärne.

Esimeses kvartalis lisandväärtus suurenes ja eratarbimine hakkas kasvama

Lisandväärtus kasvas esimeses kvartalis 1,5%. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamises toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Mittefinantsettevõtete lisandväärtus kasvas 0,7%, finantsettevõtetel 2,2%, mittetulundussektoris 2,4% ja valitsemissektoris 4,7%.

„Kuna lisandväärtus kasvas peaaegu kõigis sektorites, vaid väikese erandiga kodumajapidamiste näol, võib öelda, et esimeses kvartalis tugevnes majandus küllaltki laiapõhjaliselt,“ sõnas Müürsepp ja lisas, et kuigi toodangu kasv oli ulatuslik, siis lisandväärtust pidurdas kiire vahetarbimise kasv.

Esimeses kvartalis läks varasemast tuntavalt paremini eratarbimisel, mis suurenes 4,2%. „See on kiireim eratarbimise kasv pärast 2022. aasta teist kvartalit,“ tõi Müürsepp välja. Enim suurenesid kodumajapidamiste kulutused transpordile ning vabale ajale, spordile ja kultuurile. Samuti kasvasid väljaminekud kindlustus- ja finantsteenustele ning muudele kaupadele ja teenustele. Vähenesid vaid kulutused alkoholile ja tubakale, veidi ka toidule.

Valitsemissektori lõpptarbimine kasvas 4,8%, mida mõjutasid enim riigikaitsekulutused.

Netotootemaksud moodustasid peaaegu poole majanduskasvust ja suurenesid esimeses kvartalis 9%. Kasvas nii käibemaksu, tollimaksu kui ka aktsiiside laekumine.

Investeeringute ja väliskaubanduse kasv oli tagasihoidlik

Müürsepp tõi välja, et kui ülejäänud majanduse käekäik esimeses kvartalis selgelt paranes, siis investeeringud jäid pigem tagasihoidlikuks, vähenedes 13,3%. „Viimati olid esimese kvartali investeeringud nii madalad 2017. aastal,“ lisas ta.

Investeeringud kasvasid vähesel määral ainult valitsemissektoris (4,4%) ja mittetulundussektoris (5,2%). Mittefinantsettevõtetes (-19,7%), finantsettevõtetes (-21,7%) ja kodumajapidamistes (-15,8%) investeeringud kahanesid. Eelkõige paistis silma mittefinantsettevõtete investeeringute vähenemine muudesse hoonetesse ja rajatistesse (-39,5%) ning masinatesse ja seadmetesse (-9,6%). Kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse kahanesid 16,6%.

Väliskaubanduse mõju majandusele oli esimeses kvartalis vähene: eksport suurenes 0,6% ja import 1,6%. Netoeksport moodustas vaid 0,3% SKP-st ehk 32 miljonit eurot. Eksporti toetas eelkõige teenuste müügi 1,5% suurenemine, importi kaupade sisseveo 2,3% kasv.

Kaubavahetust mõjutasid metallitoodete ning mitterahakulla ekspordi ja impordi kasv. Teenustevahenduses kasvas mitmete transporditeenuste müük, aga ka kultuuri- ja meelelahutusteenuste müük.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 1,1% ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 2,4%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamine kasutab tegevusalade klassifitseerimisel jätkuvalt EMTAK 2008, kuid äriregister kasutab alates 2025. aastast üksnes EMTAK 2025 versiooni. Euroopa Liidus plaanitakse rahvamajanduse arvepidamise statistikat hakata EMTAK 2025 järgi avaldama 2030. aastal.

14. augustil avaldame rahvamajanduse arvepidamise revisjoni andmed aastate 2022–2025 kohta.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 29.05.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Swedbank: Tarbimise väljavaade on jätkuvalt hea

29.05.2026 Tõnu Mertsina

Statistikaameti andmetel suurenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügimaht (ehk müügitulu ilma inflatsiooni mõjuta) aastases võrdluses 2%. Tänavu nelja kuuga on see suurenenud juba 5%, mis on igati tugev tulemus. Samas kui jaekaubandusettevõtete müügimaht näitas aasta esimesel kolmel kuul tugevamat kasvu, siis aprillis see aeglustus. Põhjuseks oli mootorikütuste ja tööstuskaupade jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu kasvu järsk pidurdumine. Toiduainete jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu langus aga jätkus.

Tuleb aga arvestada, et kuine näitaja hõlmab jaekaubandusettevõtete kogumüüki nii eraisikutele kui ka ettevõtetele ning sisaldab ka jaekaubandusettevõtete tulu kõrvaltegevustest. Seega ei peegelda see täpselt majapidamiste lõpptarbimist ega nende nõudlust. Näiteks kui tänavu esimeses kvartalis suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulumaht koos kõrvaltegevustega ligi 7%, siis vaid majapidamistest lõpptarbijatele suunatud jaemüügimaht vähenes hoopis 4%. Statistikaamet parandab jaemüügimahu numbreid regulaarselt, mis võib hiljem pilti majapidamiste nõudlusest muuta.

Jaekaubandus moodustab eratarbimisest ehk majapidamiste kogutarbimisest ligi kolmandiku. Kui vaadata eratarbimist üldisemalt, näitavad Swedbanki kaardimaksed sel aastal inimeste kulutuste ja tarbimismahu suurenemist. Jaekaubanduse kululiikide järgi suurenesid aprillis majapidamiste kaardimaksed enim mootorikütustele ja elektroonikale. Kui aga arvestada bensiini ja diisli hinnakasvu, näitasid kaardimaksed hoopis kütuste tarbimismahu langust. Maksuküüru kaotamine on sel aastal inimeste netopalga kasvu tublisti tõstnud ehk nende ostujõudu parandanud. Nii sai keskmine palgasaaja aprillis osta ligikaudu samas koguses bensiini nagu möödunud aastal, kuid diislikütust vähem. Kui vaadata eratarbimist laiemalt, suurenesid kütustele ja elektroonikale lisaks kaardimaksed enim veel muudele teenustele – toitlustusele, majutusele ja tervishoiule.

Kuigi majapidamiste kindlustunne on tänavu taas nõrgenenud, oli see aprillis aastatagusest veel tugevam. Ühtlane ja kõrgem tulumaksuvabastuse piir kõikide palgatasemete lõikes parandab majapidamiste ostujõudu, mis peaks suurendama nii jaekaubanduse müügimahte kui ka eratarbimist üldisemalt ning andma positiivse panuse SKP kasvu.

Koolitus “Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus” toimub 02.06.2026

29.05.2026 Margot Toompark

02.06.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus“, kus Kaisa Marissa Aduson ja Evelin Org jagavad praktilisi teadmisi ja tööriistu kinnisvara turundamiseks ning tugeva persoonibrändi kujundamiseks.

Osalejad saavad:

teadmised, kuidas planeerida kinnisvaraobjekti turundust süsteemselt ja eesmärgipäraselt;
praktilised juhised sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, LinkedIn, TikTok) tulemuslikuks kasutamiseks;
oskused seadistada ja optimeerida Meta ja Google’i reklaame;
nõuanded professionaalse visuaalse ja tekstilise sisu loomiseks;
selge arusaama, kuidas kujundada usaldusväärset ja eristuvat persoonibrändi.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus“ toimub 02.06.2026 kell 10.00-15.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Liven AS – Acquisition of a new development property in Berlin, Germany

29.05.2026 Adaur.ee

Liven AS group’s (Liven) wholly owned subsidiary Liven P19 GmbH has entered into a notarised agreement to acquire a property in Germany, in the Steglitz district of Berlin, at Plantagenstraße 19.

The monetary value of the transaction is EUR 1.7 million, while the estimated total investment volume of the project exceeds EUR 11 million. Although completion of the property acquisition is subject to the fulfilment of contractual preconditions by the seller and is expected to take place during the current year, Liven will immediately obtain the rights to begin planning and preparing the development of the building.

The current vacant building is planned to be replaced by a five-storey residential building facing the street and a three-storey courtyard building. In total, more than 20 new homes are planned, with a planned sellable area exceeding 1,600 m². Demolition of the existing building and the start of construction works for the new buildings are planned for 2027, with completion of the buildings expected by the end of 2028.

The planned functional, energy-efficient homes located in a quiet area, with a secure inner courtyard and compliant with the KfW40 standard and Liven’s green financing terms, are primarily aimed at local families with children and homebuyers moving from larger private houses to more convenient apartments.

“The acquisition of the Plantagenstraße 19 property is Liven’s first step following the recently completed share issue and Liven’s second step in the Berlin market. Carrying out a new development of a similar scale to our first pilot project, the Wohngarten development to be completed in 2027, enables us to apply what we have learned so far, execute the project in line with Liven’s usual profitability target, and support the achievement of Liven’s target of return on equity exceeding 20%,” commented Andero Laur, Chairman of the Management Board of Liven. “Following the investment, the Berlin market will still account for only a marginal share of Liven’s development portfolio, and the project will not have a significant impact on the group’s financial results for 2026 and 2027. At the same time, the project will support Liven’s results in 2028 and 2029, help increase the share of foreign markets, and enable the recently raised capital to be put to efficient use.”

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Notice of calling the annual general meeting of shareholders of AS Trigon Property Development

29.05.2026 Adaur.ee

AS Trigon Property Development (registry code 10106774, address Pärnu mnt 18, Tallinn 10141, hereinafter the „Company“) calls the annual general meeting of Company’s shareholders, which shall be held at 10:00 on 19 June 2026 (here and hereafter Estonian time, GMT+3) at the Company’s office, at Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV floor. Registration for the meeting starts at 09:00 on the date of the meeting.

Agenda of the meeting and the Management Board proposals for the draft resolutions to be adopted, which have been approved by the Supervisory Board:

1. Approval of the annual report of the Company for the financial year 2025

To approve the annual report of the Company for the financial year 2025, in accordance with which the balance sheet value of the Company as at 31 December 2025 was 1,804,656 euros and the net loss for the financial year was 99,507 euros.

2. Covering the net loss for the financial year 2025

To approve the proposal made by the Management Board and to cover the net loss for 2025 in the amount of 99,507 euros from the retained earnings.

3. Appointment of the auditor for the financial year 2026 and determining the remuneration policy for the auditor

To appoint Ernst & Young Baltic AS (registry code 10877299, address Rävala pst 4, 10143 Tallinn) as the auditor of the Company for the financial year 2026. The auditing services will be paid for in accordance with the contract to be drawn up with the auditor.

Organisational matters

Participation at the meeting

The list of shareholders entitled to participate in the general meeting will be determined as of 7 days prior to the general meeting, i.e. at the end of the working day of the Nasdaq CSD Estonian settlement system on 12 June 2026. Registration of participants will start an hour before the beginning of the meeting, i.e. at 09:00. We ask the shareholders and their representatives to arrive in good time, taking into account the time required to register the participants.

For participating in the general meeting, we kindly ask you to present:

Individual shareholders should submit an identity document, their representatives should also hold a valid written authorisation;
legal representatives of corporate shareholders should submit their identity document; the authorised representative should also hold a valid written authorisation document. In case the corporate shareholder is not registered in the Estonian Commercial Register, we ask to provide a valid extract from the relevant register where the legal person is registered and from which the representative’s right to represent the shareholder arises. The extract must be in English or translated into Estonian or English by a sworn translator or an official equivalent to sworn translator. The documents of a foreign shareholder must be legalised or authenticated by apostille, unless otherwise provided by an international agreement. The Company may also deem the shareholder’s voting right to be proven, if all the required information on the legal person and the representative concerned are given in a notarised power of attorney, issued to the representative in a foreign country, and the power of attorney is recognised in Estonia.

The shareholder may notify the Company of the appointment of a representative and the revocation of the proxy by sending the documents to Company’s e-mail address info@trigonproperty.com or take the above documents to the Company’s office at Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV floor, weekdays between 9:00 am – 5:00 pm by no later than 18 June 2026 at 17:00 (Estonian time).

In order to authorise a representative, the shareholder may use the template for power of attorney, which is published on the Company’s homepage http://www.trigonproperty.com/ and attached to the notice of adoption of resolutions on Nasdaq Baltic stock exchange homepage (www.nasdaqbaltic.com). Templates for revocation of the proxy are also available at the same place.

Shareholders, whose shares represent at least 1/20 of the share capital of the Company, may demand the inclusion of additional items on the agenda of the annual general meeting, if the corresponding request is filed in writing at least 15 days prior to the general meeting, i.e. at the latest by 23:59 on 4 June 2026, at the e-mail address info@trigonproperty.com or to the Company’s office at Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV floor. A draft decision or rationale must be submitted at the same time as the proposal to supplement the agenda.

Shareholders, whose shares represent at least 1/20 of the share capital of the Company, may submit to the Company in writing a draft resolution on each agenda item, by posting the draft to the e-mail address info@trigonproperty.com or to the Company’s office at Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV floor. The draft must be submitted in electronic form or by post so that it would be delivered to and received by the Company no later than 3 days before the general meeting, i.e. by 23:59 on 16 June 2026 at the latest.

At the general meeting, shareholders are entitled to receive information on the activities of the company from the Management Board. Management Board may refuse to provide information if there are reasonable grounds for assuming that it may cause significant damage to the interests of the company. In case the board refuses to provide information, the shareholder may require the general meeting to decide on the lawfulness of the request or to submit within two weeks an application to the court in petition proceedings, to oblige the Management Board to disclose information.

Documents related to the resolutions

Documents, concerning the general meeting, draft decisions of the general meeting and other documents submitted to the general meeting pursuant to law (including the Annual Report of the Company for the financial year 2025, together with the auditor’s report and the proposal for distribution of profit), as well as other information subject to disclosure, are available for examination as attached to the stock exchange announcement about the notice of adoption of resolutions published on Nasdaq Baltic stock exchange homepage nasdaqbaltic.com, on the Company´s website http://www.trigonproperty.com/, as well as on prior notice beginning from the notification of the general meeting until the day of the general meeting at Company’s office at Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV floor on working days from 9:00 am untill 5:00 pm. Please contact us in advance at info@trigonproperty.com to request access to the documents.

Information on shares and total number of votes, linked to the shares

As of 29^th of May 2026, the share capital of AS Trigon Property Development is divided into 4,499,061 shares with no nominal value. Each share grants its holder one vote.

Draft notice for withdrawal of the power of attorney

Draft Power of Attorney

Draft resolutions of AS Trigon Property Development

TPD Annual report 2025 ENG

Baltic Horizon Fund consolidated unaudited results for Q1 2026

29.05.2026 Adaur.ee

Management Board of Baltic Horizon Capital AS has approved the unaudited financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the three months of 2026.

With the injection of EUR 12.3 million of new equity completed in March 2026, ahead of significant increase in macroeconomic turbulence, the Fund has secured sufficient liquidity from its current investors to continue its operations and repaid ahead of the schedule EUR 7.5 million of the bonds. As communicated before, the management team is determined to complete the repayment of the remaining bonds (EUR 11.5 million) during 2026, preferably from the property disposals.

At the time of this report, the three properties intended for disposal – Pirita Keskus, Hipokrata Center (ex-Sky SC) and North Star – each have prospective buyers in various phases of engagement, and the management believes that at least one of the three will be successfully disposed during the summer.

The Fund’s profit for Q1 2026 amounted EUR 237 thousand. However, this includes EUR 286 thousand in one-off costs from new equity issuance and early bond prepayments. Excluding these one-offs and non-cash items the adjusted net result was EUR 601 thousand.

As of the start of the year most of the properties are managed by the organization directly employed by the subsidiaries of the fund which will start having positive effect on the property costs (benefiting both the Fund and its tenants) and debt collection levels. Even more important, this dedicated organisation operates exclusively in the interest of Baltic Horizon, with no competing economic interests, ensuring full alignment with the Fund’s immediate and long-term objectives.

The overheads of the fund have also been reduced to the bare minimum, and as of Q2 2026 onwards the cost base of fund overheads (excluding fund management fee and one-off items such as new equity issue) is projected to be at the level of EUR 100 thousand per quarter (compared to approx. EUR 207 thousand a year ago).

As part of ongoing efforts to streamline reporting, the fund has simplified its segment structure. Effective from this report, business segments are presented on a country basis (office, retail and leisure are thus discontinued).

Most of the legacy accounting issues (such as provisions for doubtful receivables, accrual and expending of broker fees, etc.) are resolved by now. One of the larger items with uncertain prospect of effective utilization is deferred tax asset (and deferred tax liabilities) kept on the consolidated accounts at the net value of EUR 1.4 million as of the end of the quarter and relating to the corporate tax accounting matters in the Lithuanian subsidiaries. Given the uncertainty surrounding the future utilisation of these deferred tax assets, it is likely that this item will be derecognised during 2026.

Effective 1 April 2026, Edvinas Karbauskas was appointed to the Management Board as Co-Fund Manager. Following the departure of Tarmo Karotam, Edvinas Karbauskas assumed the role of Chairman of the Management Board and Fund Manager effective 1 May 2026. The Management Board currently comprises two members: Edvinas Karbauskas and Gerda Bliuvienė.

Going forward, this management has one top priority to deliver on – attracting and retaining tenants in each of the properties of the Fund. Current level of occupancy across the portfolio is unsatisfactory. Success in this area will determine the future strategic options available for the fund, and the potential of restoring profitable operations for the benefit of the unitholders.

Overview of the Fund’s investment properties as of 31 March 2026

Property name	Sector	Fair value¹	NLA	Net initial yield	Occupancy rate
Property name	Sector	(EUR ‘000)	(sq. m)	Q1 2026²	Occupancy rate
Galerija Centrs	Retail	58,357	19,948	4.9%	86.9%
Postimaja and Apollo Plaza complex	Retail	34,576	17,109	6.6%	100.0%
Europa SC	Retail	32,172	17,447	5.3%	83.0%
North Star	Office	18,779	10,706	7.4%	92.7%
Upmalas Biroji BC	Office	14,608	11,095	5.4%	56.6%
Vainodes I	Office	12,432	8,128	7.3%	100.0%
S27	Office	12,344	7,348	3.2%	64.5%
Lincona	Office	11,418	10,767	4.6%	63.2%
Pirita SC	Retail	10,050	5,425	7.6%	93.9%
Hipokrata SC	Retail	4,701	3,260	9.1%	100.0%
Total portfolio		209,437	111,233	5.7%	83.8%

Based on the latest valuation as of 31 December 2025, recognised right-of-use assets and subsequent capital expenditure.
The net initial yield (NIY) is calculated by dividing annualized NOI by the market value of the property.

CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME

EUR ‘000
	01.01.2026 – 31.03.2026	01.01.2025 – 31.03.2025
Rental income	3,646	3,794
Service charge income	1,259	1,332
Cost of rental activities	(1,896)	(2,156)
Net rental income	3,009	2,970

Administrative expenses	(508)	(548)
Other operating income	–	18
Losses on disposal of investment properties	–	(905)
Valuation losses on investment properties	(5)	(5)
Operating profit (loss)	2,496	1,530

Financial income	10	42
Financial expenses	(2,228)	(2,715)
Net financial expenses	(2,218)	(2,673)

Profit (loss) before tax	278	(1,143)
Income tax charge	(41)	175
Profit (loss) for the period	237	(968)

Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gain (loss) on cash flow hedges	365	51
Income tax relating to net gain (loss) on cash flow hedges	–	(5)
Other comprehensive profit (loss), net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods	365	46

Total comprehensive profit (loss) for the period, net of tax	602	(922)

Basic earnings per unit (EUR)	0.00	(0.01)
Diluted earnings per unit (EUR)	0.00	(0.01)

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

EUR ‘000	31.03.2026	31.12.2025
Non-current assets
Investment properties	209,437	208,940
Property, plant and equipment	7	7
Derivative financial instruments	179	–
Other non-current assets	154	242
Total non-current assets	209,777	209,189

Current assets
Trade and other receivables	1,853	1,760
Prepayments	569	294
Cash and cash equivalents	9,835	5,377
Total current assets	12,257	7,431
Total assets	222,034	216,620

Equity
Paid in capital	163,765	151,495
Cash flow hedge reserve	179	(186)
Retained earnings	(72,822)	(73,059)
Total equity	91,122	78,250

Non-current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings	117,973	77,443
Deferred tax liabilities	685	644
Derivative financial instruments	–	186
Other non-current liabilities	1,209	1,110
Total non-current liabilities	119,867	79,383

Current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings	8,311	55,842
Trade and other payables	2,368	2,729
Income tax payable	–	14
Other current liabilities	366	402
Total current liabilities	11,045	58,987
Total liabilities	130,912	138,370
Total equity and liabilities	222,034	216,620

2026 Q1 report EN

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

AS Pro Kapital Grupp tütarettevõtete nõukogu liikmete volituste pikendamine

28.05.2026 Adaur.ee

AS Pro Kapital Grupp teavitab oma aktsionäre grupi tütarettevõtete nõukogu liikmete volituste pikendamisest järgmiseks kolmeks aastaks.

Alates 19. juunist 2026 kuni 18. juunini 2029.a. jätkavad nõukogud järgmistes koosseisudes:

AS Pro Kapital Eesti nõukogu: Patrick Jacques Bernard Werner, Oscar Crameri ja Giovanni Bozzetti.

AS Tondi Kvartal nõukogu: Patrick Jacques Bernard Werner, Oscar Crameri ja Giovanni Bozzetti.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Statistikaamet: Aprillis jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv aeglustus

28.05.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu aprillis 954 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 2%, võrreldes märtsiga aga vähenes 4%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui märtsis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7%, siis aprillis kasv mõnevõrra aeglustus. „Aprillis mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused,“ lisas ta.

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht aprillis taas suurenes, kuid kasv aeglustus märgatavalt. „Eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenes nende ettevõtete müügimaht 3%,“ sõnas Pihlak ja täpsustas, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuulub ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu.

Tööstuskaupade kauplustes suurenes müügimaht 2025. aasta aprilliga võrreldes 1%, mis oli selle aasta väikseim kasv.

Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine jätkus ka aprillis, peamiselt toidukaupade hinnatõusu tõttu. Müügimaht kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%. „Toidukaupade kaupluste müügimaht suurenes viimati 2024. aasta märtsis ning on pärast seda kahanenud juba üle kahe aasta,“ tõi Pihlak välja.

Märtsiga võrreldes vähenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügimaht 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel kahanes müügimaht eelmise kuuga võrreldes 1%.

Aasta nelja esimese kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%.

Sellest aastast muutus jaekaubanduse andmete avaldamise jaotis

Alates 2026. aastast ei avaldata enam tööstuskaupade ja toidukaupade kaupluste detailsemaid tegevusalasid, need andmed avaldatakse üldisemate tegevusalade all. Kuna andmeid avaldatakse endiselt EMTAK 2008 järgi, kuid äriregister kasutab alates 2025. aastast üksnes EMTAK 2025 versiooni, ei ole vana ja uue klassifikaatori erinevuste tõttu tegevusalad täielikult võrreldavad.

Tulenevalt Euroopa Liidu õigusaktidest avaldatakse andmeid EMTAK 2008 järgi kuni 2027. aasta lõpuni. Mahuindekseid saab uue klassifikaatori järgi arvutada alates 2028. aastast, kui on olemas selle klassifikaatori alusel koostatud kaalud hinnaindeksite arvutamiseks. Täpsemalt saab statistika avaldamisest EMTAK 2025 järgi lugeda statistikaameti veebilehelt.

Jaekaubanduse andmed avaldatakse Eestis registreeritud ettevõtete põhitegevusala järgi.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 28.05.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

KV.EE: Visa nõudlus ja suur tehingute arv on pannud korterite hinnad kerkima

28.05.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 04.2025 müügiks keskmiselt 5681 korterit Harjumaal. Aastatagusega võrreldes on korterite pakkumiste arv vähenenud 5%. Korterite müügipakkumiste keskmine hind 04.2026 oli 3692 €/m², mida on eelmisest aastast 7% rohkem.

Harjumaa korteripakkumise vähenemise taga on piirkondlikult eelkõige Tallinna linn. Tallinnas asus portaali KV.EE 04.2026 Harjumaa korteripakkumistest 79% ehk 4472 korteripakkumist. Harjumaa korteripakkumine vähenes aastatagusega võrreldes 7%. Pakkumise vähenemise üks põhjus on aktiivne korteritehingute turg, seda eelkõige järelturu segmendis.

Suur tehingute tegemine viitab aktiivsele nõudlusele, kes ei ole lasknud end hirmutada tarbijakindluse keskmistest kõveratest, Hormuzi väinas toimuvast või kerkinud Euriborist. Nii on visa nõudlus viinud mõningale korteritehingute hinnatõusule. Tehingute hinnatõus väljendub ka korteripakkumise hinna kerkimises.

Tallinna korterite keskmine pakkumishind 04.2026 kinnisvaraportaalis KV.EE 3965 €/m² on 8% rohkem kui aasta tagasi, mil keskmine pakkumishind oli 3680 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	04.2025	04.2026	Muutus, %	04.2025	04.2026	Muutus, %
Harjumaa	6 001	5 681	-5%	3 436	3 692	7%
Anija vald	29	44	52%	1 556	1 706	10%
Harku vald	102	114	12%	2 863	3 203	12%
Jõelähtme vald	58	58	0%	2 789	2 646	-5%
Keila	72	83	15%	2 832	2 652	-6%
Kiili vald	58	61	5%	3 190	3 233	1%
Kose vald	29	34	17%	1 310	1 417	8%
Kuusalu vald	19	21	11%	1 057	1 057	0%
Lääne-Harju vald	168	128	-24%	1 117	1 114	0%
Maardu	130	128	-2%	1 872	2 110	13%
Raasiku vald	25	12	-52%	2 332	3 114	34%
Rae vald	191	191	0%	3 062	3 231	6%
Saku vald	74	65	-12%	3 368	3 401	1%
Saue vald	115	133	16%	2 479	2 756	11%
Tallinn	4 794	4 472	-7%	3 680	3 965	8%
Viimsi vald	115	118	3%	3 508	3 541	1%

Eesti	10 557	9 892	-6%	2 724	2 952	8%
Harjumaa	6 001	5 681	-5%	3 436	3 692	7%

Tallinn	4 794	4 472	-7%	3 680	3 965	8%
Tartu	946	1 019	8%	2 807	3 087	10%
Pärnu	837	825	-1%	2 929	2 969	1%
Narva	353	131	-63%	713	679	-5%
Rakvere	113	102	-10%	1 774	1 959	10%
Andmete allikas: portaal KV.EE

EKÜL: Mida peab KÜ juht teadma, et ühistu raha petturite eest kaitsta?

28.05.2026 EKÜL

Korteriühistute vastu suunatud pettuseid on Eestis praegu registreeritud vähe, kuid see ei tähenda, et risk puuduks. Pettused muutuvad kiiresti ning kelmid otsivad kohti, kus liigub raha, otsuseid tehakse usalduse pealt ja kontroll sõltub vaid mõnest inimesest. Hiljutine Kunstnike Liidu juhtum näitas, et pettuse ohvriks võivad langeda ka need, kes tegelevad rahaasjadega iga päev, sealhulgas raamatupidajad.

Politsei saab iga päev 50–60 teadet selle kohta, et kelmid on üritanud inimesi lõksu tõmmata. Raha kaotab iga päev keskmiselt kümme inimest või ettevõtet. Selle aasta esimese nelja kuuga on Eestis registreeritud 1100 kelmuskuritegu, mille kogukahju ulatub kaheksa miljoni euroni. Eelmisel aastal kaotasid eestlased petturitele ligi 31 miljonit eurot.

Korteriühistu jaoks ei pea kahju ulatuma sadadesse tuhandetesse, et mõju oleks ränk. Ühistu kontole võib aastatega olla kogutud nii remondiraha, laenu omafinantseering kui elanike igakuised maksed. Kui see raha petturite kätte satub, puudutab kahju tervet maja ja iga elaniku rahakotti.

Petuskeem ei pruugi olla keeruline

Pettuste puhul on märkimisväärne see, et skeem ei pruugi olla tehniliselt keeruline. Näiteks võib ühistule saabuda kiri, mis näib tulevat tuttavalt teenusepakkujalt, ehitajalt, haldusfirmalt või koostööpartnerilt. Kirjas teatatakse, et arvelduskonto on muutunud ja järgmine makse tuleb teha uuele kontole. Arve näeb õige välja, nimi on tuttav, summa tundub loogiline. Tegelikult läheb raha aga kelmidele. Samuti võivad väga ehedad olla telefonikõned, mis oma usutavuses panevad inimesi kiiresti valeotsuseid tegema või argisena näivaid asju kontrollimata ellu viima. Esimene neist juhtus Kunstnike Liidu raamatupidajaga, teine võib tabada meid, kes me digimaailmas pakke tellime, makseid tasume või teenuseid ostame.

Selliste olukordade vältimiseks ei piisa ainult heast usust, et “minuga ei juhtu”. Tänapäeva maailmas vajavad korteriühistu rahaasjad selgeid petturitekindlaid reegleid, eriti siis, kui makseid kinnitab või teeb väike ring inimesi.

Meelespea KÜ juhile ja kõigile, kel on ligipääs KÜ rahale

Ära kinnita pangakonto muutust ainult e-kirja põhjal. Kui teenusepakkuja teatab uuest kontost, helista alati üle varem teada olnud numbril või kontrolli muudatust mõnes teises usaldusväärses kanalis.
Suuremad maksed vajavad vähemalt nelja silma printsiipi. See ei tähenda tuima “jah” ütlemist teise inimese poolt. Üle tuleb vaadata saaja, summa, selgitus, arve sisu ja pangakonto.
Kiireloomulisus on ohumärk. Kui kedagi rahaasjus survestatakse, palutakse tegutseda kohe või väidetakse, et viivitada ei tohi, tuleb võtta paus ja kõik hoolikalt üle kontrollida.
Pane maksete kord kirja. Ühistus peab olema selge, kes arveid kinnitab, kes teeb makseid ja millal on vaja lisakinnitust.
Kasuta mitmeastmelist autentimist. E-posti ja raamatupidamisprogrammi ligipääsud peavad olema kaitstud rohkem kui ainult parooliga.
Räägi riskidest ka raamatupidaja ja haldusfirmaga. Kui makseid aitab teha väline partner, peavad samad kontrollireeglid kehtima ka talle.
Hoia tõendid alles. Kahtlase kirja, arve või makse puhul säilita e-kirjad, arved ja kogu suhtlus.
Pettusekahtluse korral tegutse kohe. Esmalt võta ühendust pangaga, seejärel politseiga. Mida kiiremini reageerid, seda suurem on võimalus raha liikumist peatada.
Ära unusta ühistu liikmeid. Tuleta elanikele aeg-ajalt meelde, et pank, politsei ega riigiasutus ei küsi PIN-koode ega palu raha “turvakontole” kanda. Siin on ka A4 juhendid stendile, mida jagada ühistute elanikega, et neid pettustest teavitada EST / RUS
Liiga hea pakkumine on enamasti ohumärk. Petuskeeme on erinevaid, kuid üks levinumaid on investeerimiskelmus, kus inimesele lubatakse kiiret ja garanteeritud tootlust. Tasub meeles pidada: kiire ja riskivaba tulu lubamine viitab enamasti pettusele. Aus investeering ei suru inimest paanikas otsustama ega eelda, et annaksid võõrale ligipääsu oma pangakontole või arvutile.

Kliimaministeerium: Riiklik renoveerimiskava: kümne aastaga tuleks korda teha vähemalt 4000 kortermaja

28.05.2026 Adaur.ee

Kliimaministeerium saatis avalikule konsultatsioonile riikliku renoveerimiskava, mille eesmärk on renoveerida vananev hoonefond 2050. aastaks. Kava annab ülevaate Eesti hoonefondi hetkeseisust ning vajalikest meetmetest ja investeeringutest järgmisteks aastakümneteks.

„Eesti inimesed tahavad oma kodusid renoveerida. Seda näitas selgelt ka viimane korterelamute toetusvoor, kus taotlusi esitati neli korda rohkem kui oli voorus raha. Inimesed teadvustavad, et renoveerimise tulemusel vähenevad küttekulud, paraneb hoonete sisekliima, ohutus ja kriisikindlus ning kasvab kinnisvara väärtus. Riigi ülesanne on luua tingimused, et renoveerimine oleks inimestele paremini kättesaadav ja jõukohane,” lausus taristuminister Kuldar Leis.

“Eesti riiklik renoveerimiskava aastaks 2050” kirjeldab Eesti hoonefondi hetkeseisu, annab ülevaate senistest renoveerimistulemustest, riiklikest rahalistest ja mitterahalistest meetmetest, investeeringute vajadusest ning riigi rollist renoveerimise toetamisel.

Eestis on alates 2010. aastast renoveeritud 4200 kortermaja ehk umbes 33 protsenti elupinnast ja 10 protsenti väikeelamutest (15 000 maja). Kõige aktiivsemalt renoveeritakse Tartu-, Viljandi-, Rapla-, Põlva- ja Lääne-Virumaal ning näiteks Rakvere ja Põlva linnades on korda tehtud juba 80 protsenti korterelamutest.

Lähima kümne aasta jooksul on eesmärk renoveerida üle Eesti 4000 kuni 5500 kortermaja (kokku 5 miljonit ruutmeetrit) ning 11 000 väikeelamut (1,5 miljonit ruutmeetrit). 2050. aastaks tuleks renoveerida 12 500 kortermaja ning 95 000 väikeelamut.

Kortermajade renoveerimise edendamisel keskendub riik eelkõige toetustele, finantsteenuste kättesaadavusele ning renoveerimise tugiteenuste arendamisele. “Omanike enda algatus ja panus jäävad renoveerimisel endiselt oluliseks. Riigi tugi peab aga olema sihitud neile, kelle jaoks kodu kordategemine ei ole ilma abita jõukohane, eeskätt riskirühmadele ja vähekindlustatud majaomanikele,” märkis Leis. “Peame renoveerima ka targemalt ja kiiremini, kasutades rohkem kaasaegseid tehnoloogiaid, sealhulgas tehaselist renoveerimist.“

Kliimaministeerium ootab renoveerimiskavale tagasisidet kuni 12. juunini. Kavaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel avaneb uues vahekaardis. Tähelepanekud ja parandusettepanekud palume saata aadressile Kaspar.Alev@kliimaministeerium.ee avaneb uues vahekaardis.

Riikliku renoveerimiskava esimene versioon esitatakse juunis Euroopa Komisjonile ning lõplik versioon valmib 2026. aasta detsembris.

Eesti riiklik renoveerimiskava aastaks 2050 on valminud koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja projekti LIFE IP BUILDEST partneritega.