Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Arco Vara AS-i täiendavate aktsiate märkimise tulemused

17.01.2018 Tõnu Toompark

29.12.2017 kuni 15.01.2018 toimus Arco Vara AS-i (10261718) täiendavate aktsiate avalik pakkumine Arco Vara AS-i olemasolevatele aktsionäridele. Pakkumise käigus märkisid märkimisõigust omavad investorid 93% kõigist pakutavatest aktsiatest. Kokku märgiti 2 491 355 aktsiat 3,74 miljoni euro eest.

Arco Vara AS on otsustanud märgitud aktsiate jaotamise investoritele. Kõigile märkimisõigust omavatele investoritele jaotati märgitud aktsiad täies ulatuses. Uued aktsiad kantakse investorite väärtpaberikontodele 18.01.2018 või sellele lähedasel kuupäeval. Märkimisperioodi jooksul märkimata jäänud aktsiad, s.o 178 645 aktsiat, tühistati Arco Vara AS-i juhatuse 16.01.2018 otsusega.

Uute aktsiate märkimise tulemusena suureneb Arco Vara AS-i aktsiakapital 1 743 948,50 euro võrra ning aktsiakapitali uueks suuruseks saab olema 6 298 856,90 eurot, mis jaguneb 8 998 367 aktsiaks.

Arco Vara AS juhataja kommentaar märkimistulemuste kohta: „Juhatus on aktsionäridele tänulik eduka aktsiaemissiooni eest. Kaasatud omakapital võimaldab meil ellu viia kõik planeeritud kinnisvaraarendused Bulgaarias ja Eestis. Laiendame oluliselt Arco Vara tegevuse ulatust ja tõstame sellega kasumit lähema kolme aasta jooksul.“

Arco Vara AS-i olemasolevad aktsiad on noteeritud ja võetud kauplemisele Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas. Arco Vara AS on esitanud taotluse uute aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks samal turul. Taotluse rahuldamise korral on eeldatav uute aktsiate noteerimise ja kauplemisele võtmise kuupäev 25.01.2018 või sellele lähedane kuupäev.

Arco Vara AS-is enam kui 5%-list osalust omavad aktsionärid märkisid 88% kõigist pakutavatest aktsiatest.

Pakkumises osales kaks juhatuse ja nõukogu liikmete kontrolli all olevat äriühingut:

OÜ Alarmo Kapital (juhatuse liikme Tarmo Sild ja nõukogu liikme Allar Niinepuu kontrolli all olev äriühing) märkis 1 501 600 aktsiat, mille tulemusel hakkab talle kuuluma 2 517 405 aktsiat, mis esindavad 27,98% Arco Vara AS-i hääleõiguslikest aktsiatest;
AS Lõhmus Holdings (nõukogu liikme Rain Lõhmus kontrolli all olev äriühing) märkis 247 622 aktsiat, mille tulemusel hakkab talle kuuluma 850 000 aktsiat, mis esindavad 9,44% Arco Vara AS-i hääleõiguslikest aktsiatest.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC” annab soovitusi maakleritööga alustamiseks

17.01.2018 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täielik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Lisad

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaramaakleri-abc-sisukord.pdf
Käsiraamatu soetamise võimalus: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Ekspress Grupi kinnisvaraportaali asub juhtima Paavo Heil

16.01.2018 Tõnu Toompark

Endine CV Keskuse juht ja Brandemi asutaja juhib alates 15. jaanuarist Ekspress Grupi ja OÜ Sadaüksteist poolt asutatud kinnisvaraportaali Kinnisvara24.ee

Kinnisvarakeskkond OÜ, mis haldab portaali Kinnisvara24.ee, asutati möödunud aasta suvel Ekspress Grupi ja kinnisvarabüroodele kuuluva OÜ Sadaüksteist poolt. Ekspress Grupile kuulub 49 protsenti ja OÜ-le Sadaüksteist 51 protsenti ettevõtte osadest. Kinnisvara24.ee on üks Eesti suurimaid kinnisvaraportaale.

Ettevõtte uus tegevjuht Paavo Heil on varasemalt juhtinud CV Keskuse tööportaali, käivitanud Eestis ainulaadse tööandja turunduse agentuuri Brandem ning omab mitmekülgset kogemust nii juhi, ettevõtja kui turundajana. Paavo on EBS Executive MBA programmi vilistlane ning EBS-i kraadiõppe nõukogu liige.

„Kinnisvaraportaalide seas on konkurents pikka aega sisuliselt puudunud. Kinnisvara24.ee korrastab olukorda kinnisvaraportaalide turul ja loob uuesti konkurentsi“, kommenteeris kinnisvara24.ee turule tulekut portaali juht Paavo Heil. „See on ka põhjus, miks kinnisvara24.ee tulekut on nii maaklerite, kinnisvarabüroode, kinnisvara otsijate kui ka eraisikutest kuulutajate poolt juba ammu oodatud“, lisas Heil.

Kinnisvara24.ee eesmärk on olla Eesti parim kinnisvaraportaal, mida on kõige mugavam kasutada ja mis annab tarbijatele kõige rohkem ning mitmekülgseimat informatsiooni kinnisvara kohta. Portaali tuleb nii kinnisvara otsijate kui ka kuulutajate jaoks mitmeid uusi võimalusi, mida seni ei ole Eesti kinnisvaraportaalide poolt pakutud. Korterite, majade, äripindade üürimine, ostmine ja müümine saab olema tänasest lihtsam ja ka soodsam.

Praegu käivad veel arendustööd ja uue kinnisvaraportaali avalikustamise ajast antakse pressiteate vahendusel lähiajal teada.

Korteriarenduste võrdlev konkurentsianalüüs

16.01.2018 Tõnu Toompark

Korteriarenduste juures on kriitiline tegur paika panna, millise suurusega ja millisel arvul korterid hoonesse projekteerida. Pakkudes turule vale toodet, jääb see müümata. Või tuleb hinnas teha olulisi järeleandmisi.

Järgmise küsimusena tuleb otsustada, kuidas korterid hinnastada. Liiga kõrge müügihind viib müügiperioodi pikenemisele ja selle kaudu kulude suurenemisele. Liiga madal hind jätab osa kasumist teenimata.

Kõige mõistlikum on vaadata, kuidas turg toimib?:

millise pakkumiste struktuuriga on konkureerivad projektid korterite pindala alusel;
millise pakkumiste struktuuriga on konkureerivad projektid korterite toalisuse alusel;
milline on keskmine hind ja hinna diferentseerimise põhimõtted;
kas tehtud valikuid saadab edu ehk kas projekt leiab ostjaid?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse uusarenduste konkurentsianalüüs, mis heida pilgu kõikidele neile olulistele küsimustele.

Kas tulled huvi? Võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Uus Maa Kinnisvarabüroo 12-2017 kinnisvaraturu ülevaade

16.01.2018 Tõnu Toompark

Hoogne detsember võttis järjekordse tõusuaasta kinnisvaraturul ilmekalt kokku. Detsembris sõlmiti 1942 tehingut, mis oli aasta lõikes keskmisest rohkem, ent tehingute mediaanhind kerkis kõigi aegade kõrgeimale tasemele, 1426 EUR/m2-ni. Mediaanhind kasvas võrreldes novembriga koguni 13,2%, tehingute arv suurenes 35 võrra. Detsember on traditsiooniliselt olnud aasta aktiivsemaid kuid, mäletatavasti pärineb eelmine hinna rekordnumber mullusest detsembrist. Jõulise hinnakasvu taga olid loomulikult uusarendused ning eriti Harjumaa suur osakaal tehingute koguarvust.

Tervikuna sõlmiti 2017. aastal üle kogu Eesti 22 340 korteriomandi ostu-müügitehingut. Võrreldes 2016. aastaga tehingute arvu kasv kiirenes, suurenedes 7,8%. Mediaanhinna kasv võrreldes varasemate aastatega veidi aeglustus, kasvunumbrid jäid aasta algul erinevate ekspertide poolt prognoositud tasemele – 6,6%.

Andmed: Maa-amet

Harjumaa oli detsembris ainus maakond, kus tehingute arv suurenes silmnähtavalt. Võrreldes novembriga sõlmiti detsembris 173 tehingut rohkem ning maakonna osakaal moodustas tehingute koguarvust ligi 62%, mis oli ühtlasi aasta kõrgeim osakaal. 1203 tehingust sõlmiti ligi 82% Tallinnas. Mediaanhind suurenes Harjumaal võrreldes novembriga 6,4%, ulatudes 1731 EUR/m2-ni.

Muudes maakondades olid liikumised võrreldes eelmise kuuga vähem drastilised: kõige enam langes tehingute arv Lääne-Virumaal (-26), tehingute arv kasvas kokku vaid kahes maakonnas, lisaks Harjumaale veel Hiiumaal, kus novembris ei sõlmitud ühtegi tehingut. Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale traditsiooniliselt rahvarohkemad maakonnad: 194 tehinguga Tartumaa, 173 tehinguga Ida-Virumaa ja 99 tehinguga Pärnumaa. Suurtes maakondades vähenes Pärnumaal tehingute arv 15 võrra, Ida-Virumaal 14 võrra ja Tartumaal 10 võrra.

Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale taaskord Tartumaa (1260 EUR/m2) ning Pärnumaa (1078 EUR/m2). Detsembris kasvas mediaanhind seitsmes maakonnas, muutused olid enamasti sesoonsed, langedes või tõustes tavapärasele tasemele. Erandiks oli Pärnumaa, mis püstitas uue hinnarekordi 1078 EUR/m2-ga ning kus uusarenduste arendamine on selgelt turgu elavdanud ning hindu survestanud.

Aasta kokkuvõttes suurenes nii tehingute arv kui ka tehingute mediaanhind praktiliselt igas maakonnas, mis näitab seda, et kasvavad sissetulekud suurendasid nõudlust kinnisvara vastu, mis omakorda kergitas väikese pakkumise tõttu hindu. Vähemalt 20% suurenes mediaanhind Hiiumaal, Viljandimaal, Jõgevamaal ja Pärnumaal, ainsana langesid tehingute hinnad Põlva- ja Valgamaal. Tehingute arv, mille puhul mängib rahvaarv suuremat rolli, vähenes see neljas maakonnas, kõige enam Tartumaal (2504→2475). Suurtest maakondades sõlmiti Harjumaal üle 1000 tehingu rohkem (11 303→12 313), Ida-Virumaal sõlmiti üle 250 tehingu (853→889) ja Pärnumaal üle 120 tehingu enam (1224→1350). Harjumaal suurenes tehingute mediaanhind 8% (1478→1595 EUR/m2), Tartumaal 6% (1156→1224 EUR/m2) ja Ida-Virumaal 5% (190→199 EUR/m2).

Andmed: Maa-amet

Detsembris Eesti turgu vedanud Tallinnas suurenes tehingute mediaanhind rekordilise 1807 EUR/m2-ni, kasvades võrreldes novembriga 6,9%. Mitmete uusarenduste asjaõiguslepingute tõttu jäi detsembri tehingute arv alla vaid märtsi omale. Kokkuvõttes sõlmiti detsembris 985 tehingut ning võrreldes novembriga oli see 134 võrra suurem. Järjest kasvav uusarenduste maht, mis survestas ka järelturu hindu, kasvatas Tallinna turgu ka aastases võrdluses: 2017. aastal sõlmiti 9764 tehingut (+605 võrreldes eelmise aastaga), tehingute mediaanhind oli 1668 EUR/m2 (+8,2% võrreldes eelmise aastaga).

Andmed: Maa-amet

Muutunud huvist uusarenduste segmendis aitab ametlikest andmetest kõige paremini seletada kinnisvaratehingute võõrandajate statistika, ehkki selles kajastuvad lisaks korteriomanditele ka kinnisasjad. Võrreldes novembriga suurenes detsembris juriidiliste isikute poolt võõrandatud kinnisvaraobjektide arv buumijärgse aja rekordilise tasemeni – kokku sõlmisid juriidilised isikud 1076 müügitehingut, mis tähendab seda, et nende osakaal suurenes tehingute koguarvust koguni 65,9%-ni. 2017. aasta oli ka esimene aasta, kui juriidiliste isikute osakaal moodustas müügist üle 50% – uusarenduste mahu kasv oli seega väga suur, mõjutades tugevalt võõrandajate statistikat.

Andmed: Maa-amet

Veelgi enam kui linna üldstatistikat, mõjutas uusarendustega sõlmitud asjaõiguslepingute arvu muutus tunduvalt enam Tallinna linnaosade statistikat, kus tehingute arv on veelgi väiksem. 2017. aasta detsembris sõlmiti kõige enam tehinguid Kesklinna linnaosas (224), millele järgnesid Lasnamäe (177), Haabersti (159), Põhja-Tallinn (132) ja Mustamäe (118). Lisaks sõlmiti napilt alla 100 tehingu veel Kristiine linnaosas. Võrreldes novembriga vähenes tehingute arv kolmes linnaosas, tehingute arv kasvas mitmetes linnaosades uusarenduste mõju tõttu tuntavalt, vähemalt 50 tehingut enam sõlmiti Kristiine, Kesklinna ja Haabersti linnaosas.
Uusarenduste mahu kasvu tõttu suurenes mediaanhind detsembris võrreldes novembriga igas linnaosas, kolmes linnaosas kasvas hind rohkem kui 10% võrra – Pirital, Kesklinnas ja Kristiines. Üle 2000 EUR/m2 oli mediaanhind Kesklinnas (2503 EUR/m2) ja Kristiines (2077 EUR/m2). Suurte tehingute arvuga linnaosadest suurenes Lasnamäel mediaanhind 4,1%, Mustamäel 5,6% ja Põhja-Tallinnas 1,2%.

Aasta kokkuvõttes paistsid tehingute arvu suurenemisega silma kolm linnaosa, kus uusarenduste maht kasvas kõige rohkem: Kesklinn ja Lasnamäe, kus tehingute arv suurenes rohkem kui 200 võrra ning Mustamäe, kus tehingute arv suurenes 160 võrra. Samas vähenes tehingute arv neljas linnaosas: Kristiine, Nõmme, Pirita Põhja-Tallinn, kus uusarenduste maht jäi samaks või vähenes. Tehingute hind kasvas kõigis linnaosades – kõige energilisem oli kasv Haaberstis, Lasnamäel ja Kristiines, kus aastases võrdluses kasvasid hinnad rohkem kui 10%.

Andmed: Maa-amet

Erinevalt Tallinnast oli Tartu turg detsembris sarnaselt aasta üldisele tonaalsusele rahulik. Jõulukuul sõlmiti Tartus 150 tehingut mediaanhinnaga 1329 EUR/m2. Võrreldes novembriga sõlmiti Tartus 10 tehingut rohkem, mediaanhind langes 1,9%. Aasta kokkuvõttes sõlmiti Tartus 1685 tehingut, tehingute arv vähenes veidi, mediaanhind suurenes aastases võrdluses 4,8% (1217→1275 EUR/m2).

Andmed: Maa-amet

Narvas sõlmiti detsembris 66 tehingut, mediaanhinnaga 379 EUR/m2. Detsembri statistika väljendas üsna ilmekalt tänast seisu Narva kinnisvaraturul – tehingute põhjast on sammutud välja, ent suure pakkumise tõttu pole hinnasurvet tekkinud. Aasta kokkuvõttes sõlmiti Narvas 120 tehingut rohkem, tehingute mediaanhind vähenes 4,4%.

Andmed: Maa-amet

Tallinna kõrval oli aasta tõusjaks kahtlemata Pärnu, kus elevust tekitasid uusarendused ning kus suur huvi uute korterite vastu tõstis hindu ka järelturul. Detsembris sõlmiti Pärnus 73 tehingut, jäädes novembri tulemusele viie tehingu võrra alla, ent mediaanhind ronis buumijärgse aja kõrgeimale tasemele – 1239 EUR/m2-ni. Võrreldes novembriga suurenes mediaanhind 9,2%. Aasta kokkuvõttes sõlmiti Pärnus 93 tehingut rohkem kui 2016. aastal, tehingute mediaanhind suurenes koguni 15%.

Andmed: Maa-amet

Ülejäänud omavalitsuste puhul keskendub seekordne ülevaade aastasele võrdlusele, mis annab parema ülevaate kui kuude põhised üles-alla kõikumised. Tehingute arvu esikümnesse mahtusid kolm Harjumaa omavalitsust (Rae, Saue, Viimsi), kus märkimisväärse osa tehingutest moodustasid uusarendused, ülejäänud omavalitsustel suurenes tehingute arv järelturu aktiivsuse tulemusena. Tehingute arv ei suurenenud vaid tugeva hinnakasvu läbi teinud Haapsalu linnas, enamikes omavalitsustes oli tehingute arvu kasv see-eest märkimisväärne – Kohtla-Järve linnas (kus sõlmiti aasta kokkuvõttes rohkem tehinguid kui Narva linnas) ja Viimsi vallas sõlmiti üle 100 tehingu rohkem, ülejäänutel suurenes see enamasti paarikümne võrra.

Kui välja arvata Kohtla-Järve linn ja Valga vald, siis suurenes mediaanhind kõigis ülejäänud omavalitsustes. Hinnakasv oli üldiselt tugev, kuues omavalitsuses kümnest suurenes mediaanhind vähemalt 10% võrra, vaid Saaremaa vallas oli hinnakasv võrreldes ülejäänutega pisut tagasihoidlikum (+5,6%). Suurim oli hinnakasv Haapsalu linnas (+19,7%), positiivne järelturu pakkumine kergitas jõuliselt ka Rakvere (+13,6%), Viljandi (+10,8%) ja Maardu linna (+10,5%) hinnataset. Selline hinnakasv oligi üpris reeglipärane, sest kui varasematel aastatel vedasid hindasid Tallinn ja selle lähiümbrus, siis 2017. aastal ulatus hinnakasv üle kogu Eesti, kus kinnisvaraturg on veel aktiivne.

Andmed: Maa-amet

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistikaamet: Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

16.01.2018 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1960 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 5030 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2017. aasta jooksul 0,2%. Eestis on juba kolmandat aastat järjest välisrände saldo olnud positiivne.

Eestis sündis 2017. aastal 13 520 last. Sündide arv on aasta varasemast näitajas ligi 400 võrra väiksem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv väheneb, saab siit välja lugeda, et sünnitatud laste arv naise kohta pole oluliselt vähenenud.

2017. aastal suri 15 480 inimest. Surmade arv on sellel kümnendil püsinud suhteliselt samal tasemel, kõikudes +/-300 inimese võrra. Eesti rahvastikus kasvab vanemaealiste inimeste osatähtsus, kuna eluiga pikeneb.

2017. aastal saabus Eestisse elama 10 470 inimest ja Eestist lahkus 5440 inimest. Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab Statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt residentsuse indeksi põhjal arvutatava rahvaarvu arvutamise metoodikale. Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid. Väljaränne suureneb peamiselt Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt nende tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud. Väljaränne jääb sisserändest enam registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest enam – võib eeldada, et mais avaldatavates tulemustes on rändesaldo mõnevõrra väiksem.

Statistikaameti avaldatud esialgne rahvaarv põhineb rahvastikuregistris 2017. aasta jooksul toimunud elukohavahetustel – sisserändajateks on loetud isikud, kelle elukoht ei olnud eelmisel aastavahetusel Eesti, kuid viimasel oli, ja väljarändajateks kõik eelmisel aastavahetusel Eesti elanikuks märgitud isikud, kes sel aastavahetusel seda enam ei olnud.

Esialgse rahvaarvu puhul on tegemist sünni, surma ja rände esialgsete andmetega. Residentsuse indeksi kohta saab põhjalikuma ülevaate SIIT.

Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu koos täpsustatud rahvastikusündmustega (ränne, sünnid ja surmad) 9. mail.

Statistikatöö „Rahvastik“ avaliku huvi peamine esindaja on Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Eesti Korteriühistute Liidule anti Iraanis üle kõrge rahvusvaheline tunnustus

16.01.2018 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimees Andres Jaadla võttis Teheranis toimunud pidulikul auhinnatseremoonial vastu ülemaailmse energiaauhinna Energy Globe Award rahvuslikus kategoorias. “See on väga suur tunnustus. Energiaauhinda Energy Globe Award võiks nimetada energiavaldkonna Oscariks,” märkis Jaadla. “Energy Globe Award auhinnad näitavad, et tänapäeval on olemas suurepäraseid võimalusi energiasäästuks ja keskkonnamõjude vähendamiseks. Õnnitlen kõiki auhinna saajaid nende pühendumuse puhul ja tänan nende panuse eest ÜRO töösse,” on varasemalt märkinud ÜRO endine peasekretär Kofi Annan.

Konkursil osales 2000 kandidaati 178 riigist, igast riigist valiti välja vaid üks laureaat. Auhinda annab välja rahvusvaheline organisatsioon Energy Globe Foundation, mille peakorter asub Austrias. Eesti Korteriühistute Liit pälvis auhinna kortermajades elevate energiatarbijate teadlikkuse tõstmise ja korteriühistutele energiatõhususe alaste koolituste korraldamise eest aastatel 2014-2015, kui liit viis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toetusel ellu lõpptarbijatele suunatud teavitusprojektid. Tarbijaid teavitati Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud ühisostudest, mis tagavad korteriühistutele parima hinnaga teenused energiaturul.

“On loomulikult meeldivalt üllatav, et Eesti korteriühistute tegevust energiasäästu hoonete renoveerimisel on rahvusvahelisel tasandil märgatud ja tunnustatud nii kõrge autasuga. See on tunnustuseks kõigile neile korteriühistutele, kes on viimastel aastatel energiatõhisusse panustanud,” rõhutas Jaadla. Tema sõnul tundis Eesti projekti vastu huvi ka Iraani asepresident Seyed Abolfazi Razavi, kes tuli võitjat õnnitlema.

EKÜL on teinud mitmeid lõpptarbijatele suunatud õnnestunud ühisoste: toimunud on kaks elektrienergia ühisostu, elektripaigaldiste käidukorralduse ühisost, samuti võeti ette arvutite ühisost
sülearvutite soetamiseks. Esimese ühisostu kavandas EKÜL Eesti elektrituru avanemisel: septembris – novembris 2012 läbiviidud ühisostus osales ligi 800 korteriühistut ja ligi 25000 korteriomanikest lõpptarbijat, kelle elektritarbimine kokku oli ligi ca 183 miljonit kWh/a. Eesti Korteriühistute Liidu üldkoosolek täiendas mullu ka liidu põhikirja, nimetades liidu üheks oluliseks tegevussuunaks liidu jaoks lõpptarbijate õiguste ja huvide esindamise ning vastavasisulise teabe ja nõustamise pakkumise. “Kõrge tunnustus näitab, et oleme õigel teel,” märkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud jaanuar 2018

16.01.2018 Tõnu Toompark

Detsembris tehti Tallinnas 975 korteriomandi müügitehingut, mis on viimaste aastate teine tulemus märtsi 2017 järel, mil tehti 1006 tehingut. Võrrelduna novembriga kasvas tehingute arv 130 võrra (+15%). Tehingute arvu tõusu taga oli eelkõige mitmete arendusprojektide valmimine ja arendusprojektides toimunud müükide vormistamine. Uute korterite vormistamisi oli ca 450, mis teeb tehingute arvust 46% ja sellist uute tehingute osakaalu tehingutest ei ole varasematel kuudel olnud. Seni on uute korterite osakaal tehingute koguhulgast jäänud alla 30%.

2017 aastal tehti Tallinnas kokku 9836 korteriomandi müügitehingut, 2016 aastal oli tehingute koguarvuks 9183 (kasv 7%), 2015 aastal 8741 (kasv 12,5%).

Tänu eelnimetatud uute korterite vormistamisele saavutati ka uus keskmise m2 müügihinna rekord: 1957 EUR/m2, mis on 11,9% kõrgem kui novembris (1749 EUR/m2) ja 12,2% kõrgem kui aasta varem (1744 EUR/m2). Keskmise m2 sellist hinnatõusu mõjutas lisaks uute korterite suurele suhtarvule see, et nende seas oli arvestatav hulk keskmisest kallimate projektide (nt Rotermanni kvartal, Skyline jne) kortereid.

Tuletame meelde, et veel septembris 2017, peale väikest hinnakorrektsiooni ja tehingute arvu langust, ilmusid meediasse kinnisvaraturu kukkumist ennustavad artiklid.

Korterite üüripakkumiste arv ja hinnatase olid aasta viimases kvartalis üsna stabiilsed. Detsembris küll pakkumiste arv natuke vähenes, kuid see on seletatav pühadeperioodiga ja sellest tingitult pandi vähem üles uusi kuulutusi ning ei pikendatud olemasolevaid.

Hoonestatud elamumaadega tehti neljandas kvartalis Harjumaal 400 müügitehingut, neist 75 Tallinnas. Võrdluseks, et kolmandas kvartalis olid tehingute arvud vastavalt 440 ja 102 ning 2016 aasta neljandas kvartalis 341 ja 85. Kogu aasta jooksul müüdi Harjumaal 1655 hoonestatud elamumaad, mis on 150 võrra ehk ~10% rohkem kui aastal 2016 (1505) ja 82 võrra ehk ~5% rohkem kui aastal 2015.

Hoonestamata elamumaade tehingute arv Harjumaal oli neljandas kvartalis 249 (s.h. Tallinnnas 45). Vastavad numbrid kolmandas kvartalis olid 283 ja 33 ning 2016 aasta neljandas kvartalis 233 ja 28. 2017 aastal kokku tehti Harjumaal 1092 hoonestamata elamumaa müügitehingut , 2016 aastal 1031 (kasv ~6%), 2015 aastal 1145 tehingut (langus ~5%).

Seega ei ole elamute ja elamukruntide osas näha sellist aktiivsuse kasvu nagu on korteritehingutel.

Mõned rekordtehingud 2017 aasta viimasest kvartalist

Kallimad müüdud korterid:

Meerhof2 arendusprojektis Pirita teel müüdi 244 m2 suurune korter hinnaga 1 265 000 EUR
vanalinnas Kuninga tänaval müüdi 183 m3 suurune korter hinnaga ~791 000 EUR
Vana-Kalamaja tänaval asuvas uues korterelamus müüdi 177 m2 suurune korter hinnaga ~777 000 EUR

Kokku tehti kvartalis 16 tehingut 500 000 EUR ja suurema müügihinnaga korteritega.

Kallima m2 müügihinnaga korterid olid juba eelnimetatud Meerhof2-s asuv korter 5184 EUR-ga/m2 ja sellele järgnesid kaks korterit Rotermanni projekti uues majas vastavalt 4931 EUR/m2 (132 m2 pinnaga) ja 4777 EUR/m2 (151 m2 pinnaga).

Kallimad müüdud eramud:

uus üle 310 m2 pinnaga elamu ca 1560 m2 krundil Viimsi vallas, Rohuneeme külas müüdi hinnaga 900 000 EUR
uus üle 300 m2 pinnaga elamu ca 1600 m2 krundil Kakumäel müüdi hinnaga ~820 000 EUR
ca 20 aastat tagasi ehitatud 300 m2 maja ca 1400 m2 suurusel krundil Miiduranna külas müüdi hinnaga 650 000 EUR

Kokku müüdi kvartalis neli 500 000 EUR või kallimat eramut. Sellest saab järeldada, et huvi suuremate ja luksuslikumate elamute ostmiseks võrrelduna korteritega on oluliselt väiksem. Müügipakkumisi sellistele majadele on kinnisvaraportaalides üle 100, seega võib sellise maja müük võtta aega aastaid ja müügi õnnestumiseks tuleb soovitud hinnatasemes oluliselt alla tulla.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud jaanuar 2018

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Baltic Horizon Fondi osaku puhasväärtus 2017. aasta detsembri seisuga ja muudatus 2018.a finantskalendris

16.01.2018 Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2017. aasta detsembri lõpu seisuga on 1.3777 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes 2017. aasta novembri lõpu seisuga on +3,96%. Fondi puhasväärtus kasvas peamiselt aasta lõpus toimunud varade hindamiste ja Läti maksustamissüsteemi muudatustest tingitud edasilükkunud tulumaksu tagastamise tulemusel. Detailsemat teavet varahindamiste tulemuste ja edasilükkunud tulumaksu tagastuste kohta esitatakse Fondi järgmises vahearuandes.

Samuti informeerib Fond muudatusest Fondi 2018.a finantskalendris: otsus Fondi osakuomanikele Q4 2017 eest tehtava väljamakse kohta tehakse 5. nädalal (varasemalt planeeritud 7. nädalasse). Uuendatud finantskalender on kättesaadav Fondi koduleheküljel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

“Kinnisvaraturu ülevaade 2017 IV kvartal” toimub 24/01/2018

16.01.2018 Margot Toompark

24/01/2018 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2017 IV kvartal“, kus antakse põhjalik ja praktiline elamispindade turuülevaade ning tuuakse välja olulised trendid ja prognoosid.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud:

maakleritele, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
kinnisvaraanalüütikutele, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnas;
kinnisvarainvestoritele, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
kinnisvaraettevõtete juhtidele ja omanikele, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
kinnisvaraarendajatele, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
finantseerijatele, pankadele, et aidata aru saada elamispindade turu pikematest arengusuundadest;
eraisikutele, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminaril saad teada järgmist.

Ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust.
Millised on põhjuslikud tegurid ja millised võiksid olla turu arengud poole-pooleteistaastases perspektiivis.
Mis tegurid mõjutavad nõudlust ja pakkumist kinnisvaraturul.

“Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 24/01/2018 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Uus Maa: Market review december 2017

16.01.2018 Tõnu Toompark

Active December added an impressive final touch to another year of growth in the real estate market. 1942 transactions were made in December, which was more than average across the year, but the median price of the transactions increased to the highest level of all time – 1426 EUR/m2. Compared to November, the median price increased even 13.2%, the number of transactions increased by 35. December has traditionally been one of the most active months of the year but as we remember, the previous record price is from last December. The powerful price increase is naturally based on new developments, and especially the large share of Harju County in the total number of transactions.

In total, all over Estonia, 22,340 sales-purchase transactions of apartment ownerships were concluded in 2017. Compared to year 2016, growth in the number of transactions accelerated, increasing to 7.8%. The increase in the median price compared to previous years slowed down a little, the growth numbers remained at the level predicted by experts at the beginning of the year – at 6.6%.

Information: Land Board

In December, Harju County was the only county where the number of transactions visibly increased. In comparison to November, 173 transactions more were concluded in December, and the share of the county in the total number of transactions was nearly 62%, which is the biggest share of the year. Nearly 82% of the 1203 transactions were concluded in Tallinn. Compared to November, the median price in Harjumaa increased to 6.4%, reaching 1731 EUR/m2.

In other counties, the movements compared to the previous month were less drastic: the biggest decrease in the number of transactions was in Lääne-Viru County (–26), the number of transactions increased only in two counties, next to Harju County also in Hiiumaa where no transactions were conducted in November. By the number of transactions, Harju County was traditionally followed by the counties with larger numbers of inhabitants: Tartu County by 194 transactions, Ida-Viru County by 173 transactions and Pärnu County by 99 transactions. Of large counties, the number of transactions decreased by 15 in Pärnu County, by 14 in Ida-Viru County and by 10 in Tartu County.

Based on the median price, Harju County was followed once again by Tartu County (1260 EUR/m2) and Pärnu County (1078 EUR/m2). In December, the median price increased in seven counties, the changes were mainly seasonal, decreasing or increasing to the usual level. As an exception, a new price record of 1078 EUR/m2 was set in Pärnu County where new developments have clearly activated the market and pushed the prices.

In total, last year both the number of transactions and the median price increased basically in every county, which shows that bigger incomes boosted the demand of real estate, which in turn increased the prices due to low supply. The median price increased by at least 20% in Hiiumaa, Viljandi County, Jõgeva County and Pärnu County, the only counties where the transaction prices dropped were Põlva County and Valga County. The number of transactions for which the population plays a bigger role, decreased most in four counties, most of all in Tartu County (2504→2475). Out of big counties, 1000 transactions more were carried out in Harju County (11,303→12,313), over 250 more in Ida-Viru County (853→889) and over 120 more in Pärnu County (1224→1350). In Harju County, the median price of transactions increased by 8% (1478→1595 EUR/m2), in Tartu County by 6% (1156→1224 EUR/m2), and in Ida-Viru County by 5% (190→199 EUR/m2).

Information: Land Board

In Tallinn, the leader of the Estonian market in December, the median price of transactions increased to the record-breaking 1807 EUR/m2, increasing by 6,9% compared to November. Due to the real right contracts of several new developments, the number of transactions in December was only exceeded by those in March. In total, 985 transactions were concluded in December, and it exceeded November by 134. The continually growing volume of new developments, which also pressurized the prices of the secondary market, grew the market of Tallinn also in the year-based comparison: in 2017, 9764 transactions were concluded (+605 compared to last year), the median price of the transactions was 1668 EUR/m2 (+8,2% compared to last year).

Information: Land Board

Out of the official data, the changed interest in the segment of new developments gives the best explanation to the statistics of real estate buyers, although it also reflects immovable properties in addition to apartment ownerships. Compared to November, the number of real estate objects bought by legal persons increased in December to the record-breaking level since the boom – in total, legal persons concluded 1076 sales transactions, which means that their share increased to 65.9% of the total number of transactions. Year 2017 was the first year when the share of legal persons formed over 50% of the sales – thus, the growth in the volume of new developments was very big, greatly influencing the statistics of buyers.

Information: Land Board

Even more than the general statistics of the city, the change in the number of real right contracts concluded with new developments influenced the statistics of the city districts of Tallinn where the number of transactions is even smaller. In December 2017, the largest number of transactions were concluded in the Centre (224), followed by the other districts with larger populations: Lasnamäe (177), Haabersti (159), Northern Tallinn (132) and Mustamäe (118). Also, close to 100 transactions were concluded in Kristiine district. Compared to November, the number of transactions decreased in three districts, the number of transactions considerably increased in several districts due to the influence of new developments, at least 50 transactions more were concluded in Kristiine, Centre and Haabersti districts.

Information: Land Board

Due to the increased volume of new developments, in December compared to November the median price increased in every district; in three districts the price increased by over 10% – in Pirita, Centre and Kristiine. The median price was over 2000 EUR/m2 in the Centre (2503 EUR/m2) and Kristiine (2077 EUR/m2). From the districts with large numbers of transactions, the median price increased by 4.1% in Lasnamäe, by 5.6% in Mustamäe and by 1.2% in Northern Tallinn.

For the whole year, three city districts where the volume of new developments increased most stood out due to the increased number of transactions: the Centre and Lasnamäe where the number of transactions increased by more than 200, and Mustamäe where the number of transactions increased by 160. However, the number of transactions decreased in four districts: Kristiine, Nõmme, Pirita and Northern Tallinn where the volume of new developments remained the same or decreased. The price of transactions increased in all the city districts – the most energetic growth was observed in Haabersti, Lasnamäe and Kristiine where the prices increased by over 10% compared to the previous year.

Information: Land Board

Differently from Tallinn, the market in Tartu was calm in December, similarly to the general tone of the year. In the Christmas month, 150 transactions were concluded in Tartu with a median price of 1329 EUR/m2. Compared to November, 10 transactions more were concluded in Tartu, the median price dropped by 1.9%. In total, 1685 transactions were concluded in Tartu during the year, the number of transactions decreased a little, the median price increased by 4.8% compared to the previous year (1217→1275 EUR/m2).

Information: Land Board

In December, 66 transactions were concluded in Narva with a median price of 379 EUR/m2. The statistics of December reflected the current situation in the real estate market of Narva rather well – the number of transactions has increased to some extent but due to the large supply, there is no price pressure. In total, 120 transactions more were concluded in Narva last year, the median price decreased by 4.4%.

Information: Land Board

Next to Tallinn, the best results of the year were definitely observed in Pärnu where new developments created excitement and where active interest in new apartments also increased the prices in the secondary market. In December, 73 transactions were concluded in Pärnu, which was five less than in November, but the median price climbed to the highest level after the boom – 1239 EUR/m2. Compared to November, the median price increased to 9.2%. In total, compared to year 2016, 93 transactions more were concluded in Pärnu in 2017, the median price of the transactions increased even by 15%.

Information: Land Board

For the remaining municipalities, the current overview is focused on the annual comparison, which gives a better picture than the ups and downs on a monthly basis. The first ten based on the number of transactions included three municipalities of Harjumaa (Rae, Saue, Viimsi) where a significant part of the transactions were new developments, the remaining municipalities experienced a growth in the number of transactions due to the activity of the secondary market. The only place where the number of transactions did not increase was the city of Haapsalu where the prices had considerably increased; however, in most of the municipalities, the growth in the number of transactions was remarkable – in Kohtla-Järve city (where the total number of annual transactions was larger than in Narva city) and in Viimsi municipality, over 100 transactions more were concluded, for the remaining municipalities, it mostly increased by twenty or so.

With the exception of Kohtla-Järve city and Valga municipality, the median price increased in all the remaining municipalities. The price increase was generally strong; in six municipalities out of ten, the median price increased at least by 10%, only in Saaremaa municipality the price increase was somewhat more modest compared to the others (+5.6%). The largest price increase was observed in Haapsalu (+19.7%), a positive supply in the secondary market strongly increased the prices also in the cities of Rakvere (+13.6%), Viljandi (+10.8%) and Maardu (+10.5%). Such a price increase was rather expected, as in previous years, the price leaders were Tallinn and its surroundings but in 2017, the price increase spread all over Estonia where the real estate market is still active.

Information: Land Board

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: laenukoormus hakkab kasvama

16.01.2018 Tõnu Toompark

2017 III kvartalis püsis Eesti eraisikulaenude ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhe jätkuvalt 36% peal ehk samas, kus ka kvartal varem. Seega võiks öelda, et eraisikute laenukoormus püsib samal tasemel.

Eraisikute laenukoormus sisemajanduse kogutoodangu suhtes on enam-vähem samal 35 ja 37% tasemel püsinud nüüdseks juba üle nelja aasta ja seda vaatamata asjaolule, et eraisikulaenude jääk ehk tagasimaksmisel olevate laenude taht on kiirenevas tempos kasvanud. Suhtelise laenukoormuse tõusust on meid siiani tagasi hoidnud samuti kiirenenud SKT tõus.

Uute laenude väljastamine on aktiivse kinnisvaraturu tõttu kvartal kvartali järel selle kümnendi rekordeid löömas. Sisemajanduse kogutoodangule prognoositakse 2017. a tavatult suurte tõusunumbrite järel mõningat rahunemist. See tähendab, et alanud 2018. aastal võime näha eraisikute laenukoormuse mõningat tõusu.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Uus Maa: Обзор рынка декабре 2017

16.01.2018 Tõnu Toompark

Бурный декабрь стал достойным завершением очередного года подъема на рынке недвижимости. В декабре было заключено 1942 сделки, что больше средних годовых показателей, а медианная цена сделок поднялась до самого высокого за все времена уровня, достигнув 1426 EUR/м2. Медианная цена возросла по сравнению с ноябрем на целых 13,2%, количество сделок увеличилось на 35. Декабрь традиционно выдался наиболее активным месяцем, как помнится, рекордная цена прошлого года также была достигнута в декабре. За мощным ростом цен, разумеется, стоят новостройки, и в общем количестве сделок особенно высока доля Харьюмаа.

В целом в 2017 году по всей Эстонии было заключено 22 340 сделок купли-продажи квартирных собственностей. По сравнению с 2016 годом рост числа сделок ускорился, увеличившись на 7,8%. Рост медианной цены по сравнению с прошлыми годами несколько замедлился, показатели роста удерживались в начале года на уровне, который прогнозировался разными экспертами – 6,6%.