Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Kiirusta! Veel on võimalik registreeruda koolitusele “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked”

Marko Mehilane 300x300Koolitus “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” toimub 04/12/2017 Kinnisvarakoolis. 

01. september 2017 jõustus täiesti uus riigihangete seadus, mis tõi kaasa olulisi muudatusi aastaid kehtinud hankereeglites. Koolitusel tutvustame olulisemaid muudatusi ehitushangetes, mis tulenevad uuest riigihangete seadusest.

Koolituse “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” sihtrühm on:

  • kõik ettevõtted, kes osalevad pakkujana ehitustööde riigihangetel;
  • kõik avaliku sektori institutsioonid, kes osalevad riigihangetes ehitustööde hankijatena;
  • juristid, kes nõustavad ettevõtteid ja avalik-õiguslike institutsioone ehitushangete alastes küsimustes;
  • kõik inimesed, kelle tööülesanneteks on riigihangete korraldamine või nendel osalemine.

Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” toimub 04/12/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat Marko Mehilane.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Ипотечные кредиты дорожают

Delovõje VedomostiПроцентные ставки растут.

Как пишет на своём сайте член правления Adaur Grupp OU и Kinnisvarakool OU Тыну Тоомпарк, в третьем квартале средняя процентная ставка по жилищному кредиту составила, по данным Банка Эстонии, 2,4%. Ещё год назад она равнялась 2,3%.

Чем длиннее кредит, тем ниже ставка. По 20-30-летним займам средняя ставка составила в сентябре 2,1%, что на 2% выше, чем годом ранее. По тем займам, которые выдаются меньше, чем на 20 лет, средняя процентная ставка составила в сентябре 2,2%.

“Если смотреть в будущее, то стоит ожидать дальнейший рост ставок. Со стороны банков прослеживается желание их поднять. Межбанковская конкуренция это желание не сдерживает. Выдача кредитов на хороших условиях находится в руках крупных банков. Для маленьких и местных банков деньги дороже, поэтому и одалживают они их под больший процент”, – пишет Тоомпарк.

http://www.dv.ee/novosti/2017/11/28/ipotechnye-kredity-dorozhajut

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

SEB: Какие перспективы у шведского рынка недвижимости?

SEB PankСпекуляции на тему перегрева шведского рынка недвижимости продолжаются уже несколько лет, и лишь сейчас появляются первые признаки поворота тенденции. Учитывая благоприятный экономический климат и продолжающийся прирост населения, падение все же остается скромным. Однако ожидаемое замедление строительного рынка может отрицательно сказаться на эстонских экспортерах.

Шведский рынок недвижимости охлаждается

Спекуляции на темы охлаждения шведского рынка недвижимости ведутся уже несколько лет. Поводом спекуляций послужил, прежде всего, головокружительный рост цен на жилую недвижимость. Швеция была одной из немногих стран, где финансовый кризис 2008-2009 годов не повлек за собой падения цен на недвижимость. Рост цен, замедлившийся на некоторое время, ускорился сразу, как только центральные банки начали снижать процентную ставку. По сравнению с показателями десятилетней давности индекс цен на жилье, составленный статистической службой Евростат, вырос в странах ЕС в среднем всего на 6%, а в Швеции – почти на 75%. В таких крупных городах, как Стокгольм, жилье дорожало в еще более быстром темпе. Портфель жилищных кредитов, выданных домохозяйствам, за рассматриваемый период увеличился более чем в два раза, составляя на сегодняшний день свыше 3 триллионов шведских крон от общего объема. По оценке критиков, рынок недвижимости уже давно стал вотчиной спекулянтов, поэтому и ожидалось, что пузырь рано или поздно лопнет.

Первые признаки охлаждения рынка появились только сейчас. Индекс цен на жилье SEB, выражающий ожидания людей на цену недвижимости, в ноябре упал на самый низкий уровень с 2012 года. Тем не менее, это отражает скорее ожидание стабилизации цен на недвижимость: если падения цен ожидало 32% людей, то 43% полагали, что рост продолжится и дальше. В свою очередь, индекс цен на жилье Valueguard, отражающий текущее значение шведской недвижимости, показал в октябре уже небольшое падение. Взгляды продавцов и покупателей в отношении справедливой рыночной стоимости недвижимости начинают все больше расходиться, особенно в крупных городах, где ранее рост цен был наибольшим. Поэтому следует считать вероятным, что шведский рынок недвижимости в будущем действительно ждет небольшая коррекция цен. На основании прогноза SEB к середине 2018 года индекс цен на жилье Valueguard понизится с максимума, достигнутого в августе этого года, на 5-10%. После этого рынок, конечно, стабилизируется, и в 2019 году можно снова ожидать небольшого роста цен. Однако почему падение может быть таким мизерным?

Быстрый темп строительства последних лет не смог устранить дефицит на жилье

Одним из основных объяснений прекращения роста цен было доминирующее на рынке завышенное предложение в определенных сегментах недвижимости. Темп жилищного строительства в Швеции действительно был размашистый. В первой половине 2017 года были начаты работы по более чем 33 000 проектов жилищного строительства. Для сравнения – только в 2013 году этот уровень был более чем в два раза меньше. По приблизительным подсчетам в 2017 году в Швеции должно быть построено приблизительно 70 000 новых домов. Несмотря на это, нельзя сказать, что быстрый темп строительства последних лет создал бы для рынка общий перегрев жилья. По оценке Государственного управления жилищного строительства и городского планирования (Boverket), до 2020 года спрос на рынке будет составлять 80 000 новых домов в год. Причиной этого является потребность справляться с быстрым приростом населения, который частично связан притоком беженцев в Швецию в последние годы. Помимо этого, нынешний быстрый темп строительства длился относительно короткое время – например, в Норвегии в течение 10-летнего периода было построено на 50% больше жилых площадей в соотношении на 1000 жителей.

Новое жилье не соответствует потребностям людей

Пожалуй, главной проблемой шведского рынка недвижимости является то обстоятельство, что новые разработки недвижимости не соответствуют действительному спросу населения. Большая часть новых проектов запланирована на более высокий класс качества и цены, который преобладающее большинство покупателей жилья не могут себе позволить. Ограниченная доступность земли в крупных городах мотивировала разработчиков максимально ценить земельные участки, но число клиентов, готовых платить за роскошь, к сожалению, ограничено. В долгосрочном плане это обуславливает потребность в изменениях, как на рынке строительства, так и в ценах аренды и продажи.

Отдельным вопросом являются проблемы, связанные с размещением новых иммигрантов, большинство из которых еще очень нескоро сможет приобрести личную жилую площадь. Сейчас обязанность по размещению беженцев ложится на плечи местных самоуправлений, которые стараются справиться с ситуацией, отдавая им приоритет в очереди ожидания на съемные площади в муниципальных домах. Это, в свою очередь, делает поиск съемной квартиры более затруднительным для других групп общества, которые ожидали квартиру от самоуправления. Однако в состоятельном обществе это не заканчивается ночлегом под кустом, а мотивировало людей приобретать личную недвижимость. Растущей тенденцией стало строительство съемных домов. Несмотря на то, что в новых разработках цена съема зачастую существенно превышает среднерыночную цену, тем не менее, отсутствует вероятность того, что квартиры будут простаивать пустыми. Преобладающее большинство этих проектов реализовано в крупных городах, где прирост населения был особенно быстрым, давая разработчикам чувство уверенности, что вакантность площадей может быть очень низкой.

Богатый швед переживет и худшие времена

При оценке рисков рынка недвижимости следует учитывать экономическую обеспеченность людей, которая в Швеции крайне высокая. Процент экономии шведских домохозяйств многие годы сохранялся в пределах 16%, что в разы выше среднего показателя по Европейскому Союзу. Недавний отчет Credit Suisse о финансовых активах домохозяйств оценивает стоимость имущества среднего шведа приблизительно в 220 000 евро, что делает их одним из самых обеспеченных народов мира. Это означает, что средний швед способен пережить также более тяжелые времена в экономике. Помимо этого, следует отметить, что, хотя рост задолженности частных лиц был местами головокружительным, ежемесячные расходы по кредиту по-прежнему остаются скромными из-за низких процентных ставок, составляя исторически наименьшую часть в бюджете домохозяйств. Изменения ситуации в ближайшей перспективе не предвидится. Например, центральный банк Швеции четко заявил, что они не намереваются вмешиваться в гонку цен на недвижимость путем повышения процентных ставок.

Замедление рынка строительства может обусловить проблемы для эстонских экспортеров

На сегодняшний день весьма вероятно, что ожидаемая коррекция цен охладит темп роста строительного сектора. Согласно прогнозу SEB, вклад жилищного строительства уменьшится в росте внутреннего валового продукта Швеции с нынешнего одного процента до нуля в 2018 году, а в 2019 году и вовсе затормозит рост ВВП на -0,5 процента. Кроме того, несколько замедлится также рост частного потребления. Несмотря на то, что саму экономику Швеции поможет уравновесить рост промышленной продукции и экспорта, уменьшения темпа строительства, вероятно, вызовет досаду у многих эстонских предприятий, экспортирующих товар в Швецию. В частности, именно высокий спрос Швеции был одним из основных факторов, которые в последние годы благоприятствовали деревообрабатывающей и мебельной промышленности Эстонии. В этом году в Швецию было экспортировано 24% всех готовых домов, 37% необработанной древесины и 22% матрасов и кроватей. К счастью, предприятия учли риски и постарались расширить продажу также в других регионах, например, в Германии. Однако следует признать, что с учетом размеров рынка, состоятельности и географии, Швеция для эстонских предприятий является одним из наиболее привлекательных целевых рынков. Однако, безусловно, нет причин рассматривать замедление шведского рынка в слишком темных тонах, поскольку и в ближайшие годы темп строительства там будет стремительным.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: eluasemelaenude intressimäär tüürib tõususuunas

Tõnu ToomparkEluasemelaenude intressimäär oli 2017 III kvartalis Eesti Panga andmetel 2,4%. Veel aasta tagasi kõikus intressimäär 2,3% lähistel ehk eluasemelaenude kulu on tarbijate jaoks aastaga pisut kerkinud.

Mida pikemaks perioodiks on eluasemelaen väljastatud seda madalam on selle intressimäär. Näiteks 20- kuni 30-aastaste eluasemelaenude intressimäär oli septembris 2017 2,2%, mis jääb kogu eluasemelaenude portfelli keskmisest allapoole. Aasta tagasi oli 20- kuni 30-aastaste eluasemelaenude intressimäär 2,1% kandis. Nüüdseks on ka üle 30-aastaste eluasemelaenude intressimäär üle 2% tõusnud ja see oli septembris 2017. a 2,1%.

Tulevikusuunas vaadates võiks oodata eluasemelaenude intressimäära mõningat tõusu. Pankade suunast paistab tahtmine intressimäärased tõsta. Seda ei hoia ka tagasi konkurents pankade vahel. Laenuandmine soodsama intressimääraga on suurpankade käes. Väiksemate ja ehk kohaliku päritoluga pankade raha on kallimalt käes ja selle väljalaenamine toimubki kõrgema intressimääraga.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

E.L.L. Kinnisvara uus kaubamärk on Kapitel

KapitelBaltikumi juhtiv kinnisvaraettevõte E.L.L. Kinnisvara võttis kõikidel turgudel kasutusele ühtse kaubamärgi Kapitel. Ettevõte keskendub inimestele ja ettevõtetele jätkusuutlike, funktsionaalsete ja esteetiliste keskkondade loomisele ning juhtimisele. Kapitel lähtub oma tegevuses pikaajalisest strateegiast, juhib tervet arendusprotsessi ja jääb arendatud projektide omanikuks.

„E.L.L. Kinnisvaral on 20 aastat kogemust ärikinnisvara arendamises ja juhtimises, oleme saavutanud Baltimaades tugeva positsiooni ning oleme laienemas uutele turgudele. Uus kaubamärk ja täpsustatud väärtused aitavad meil kasvatada äri, tugevdada töötajate pühendumust ning paremini rahuldada tänaste ja tulevaste klientide pidevalt muutuvaid vajadusi,” ütles Kapiteli tegevjuht Taavi Ojala.

„Alates ettevõtte asutamisest 1997. aastal oleme töötanud kinnisvaraarenduse kvaliteedi tõstmise nimel, luues inimestele väärtuslikke töö-, ostu- ja majutuskeskkondi. Oma tegevuses peame silmas pikka perspektiivi – juhime tervet arendusprotsessi ja jääme arendatud projektide omanikuks. Me keskendume ajas kestvate keskkondade rajamisele ja üürnikega pikaajaliste suhete loomisele, mis on meie edu alus,” lisas Taavi Ojala.

Kapiteli neli kaubanduskeskust on koduks sadadele armastatud kaubamärkidele ning on populaarne ostlemise ja vaba aja veetmise sihtkoht enam kui 36,5 miljonile inimesele aastas. Ligi 2000 inimest veedavad oma tööpäevad Kapiteli neljas büroohoones ja meie kaks hotelli majutavad igal aastal üle 300 000 Tallinna külastava inimese. „Uue brändi loomine on aidanud meil selgemalt mõista meie mõju linnakeskkonnale ja inimeste igapäevaelule. See on tõsine vastutus, mille hea meelega enda kanda võtame ja mille täitmise nimel töötame,” lisas Taavi Ojala.

Kapiteli strateegia keskendub inimestele ja ettevõtetele jätkusuutlike, funktsionaalsete ja esteetiliste keskkondade loomisele. „Pikaajalise koostöö jooksul on kliendid näidanud, et ärikinnisvara on palju enamat kui lihtsalt hoone – ettevõtted vajavad multifunktsionaalset hästi läbi mõeldud keskkonda, mis aitab äri kasvatada ning töötajaid tervete ja motiveeritutena hoida. Võttes vastutuse selle eest, et inimeste tööpäevad oleksid edukad ja tulemuslikud, ei tee me kvaliteedis kompromisse,” ütles Kapiteli arendusjuht Indrek Moorats.

„Me peame nimetatud põhimõtteid silmas nii olemasolevate kui uute projektide arendamisel. Meie Narbuto 5 büroohoone Vilniuses pakub tervislikku ja moodsat töökeskkonda 400 inimesele. Skanstese bürookompleks Riias ja Juhkentali ärikvartal Tallinnas hõlmavad kõrgekvaliteedilisi hooneid koos multifunktsionaalse avaliku ruumiga ning kujundavad tulevikus 6000 inimese igapäevaelu. . Kõikides meie uutes arendusprojektides on tagatud energiatõhusus, kvaliteetne sise- ja väliskeskkond, A-klassi bürooruumid, paindlikkus ja BREEAMi jätkusuutlikkuse standard,” lisas Indrek Moorats.

Kapitel (www.kapitel.ee), varasem E.L.L. Kinnisvara, on Baltikumi üks suurimaid kinnisvaraarendajaid ja -omanikke, kes arendab ja juhib kaubanduskeskusi, hotelle ja büroohooneid. Grupi kinnisvaraportfellis on üle 185 000 m² üüritavat pinda. Ettevõte omab osalust mitmes juhtivas ostukeskuses (Spice ja Spice Home Riias, Panorama Vilniuses, Viru Keskus Tallinnas) ja nelja büroohoonet (Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja Tallinnas, Narbuto 5 Vilniuses ja Palác Pavlova Prahas). Ettevõttele kuulub Nordic Hotel Forum (operaatoriks OÜ Nordic Hotels) ning koos AS-iga Infortar Tallink City Hotell, mida opereerib Tallink Hotels. Ettevõte asutati 1997. aastal ja see põhineb 100% Eesti kapitalil. Grupi 2016. aasta müügitulu oli 42 miljonit. Grupi Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetes töötab 50 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara omandas uued kinnistud Sofias

Arco VaraArco Vara AS sõlmis lepingu, et omandada 100%-liselt 2 Bulgaaria äriühingu osad, millele kuulub Lozeni küla lähedal Sofia äärelinnas kokku 8 kinnistut elukondliku arenduse projekti jaoks. Kinnistute vahetus läheduses asuvad mh kaubanduskeskus, lasteaed, spordiasutused, korterhotellid ja restoranid. Kogupindala on 122 100 m2 (12,2 ha) ning tehing viiakse lõpule kahes etapis: etapp 1 (3 kinnistut) 2018 jaanuari jooksul ning etapp 2 (5 kinnistut) 2020 detsembri jooksul.

Grupp kavandab kõrgklassi elukondliku arenduse projekti, mille raames ehitatakse 3-korruselisi korterelamuid, ridaelamuid ja eramaju.

Kogu projekti ehitusmaht on ca 70 000 m2, mis arendatakse välja kahes või kolmes etapis sõltuvalt turusituatsioonist. Koguinvesteering ulatub hinnanguliselt 62 miljoni euroni. Esimene etapp algab juba 2018 jaanuaris ning kogu projekti eeldatav lõpp on aastal 2024.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimeheks saab Kati Kusmin

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS-i (RKAS) nõukogu nimetas ettevõtte juhatuse esimeheks Kati Kusmini, kes asub ametisse 4. detsembril 2017.

Koostöös personali sihtotsingufirmaga Amrop kaasati konkurssi rohkem kui 60 tippjuhi kandidaati. Lõppvooru pääses neist 7. RKAS-i nõukogu esimehe Sulev Luiga sõnul osutus Kati Kusmini puhul määravaks tema sobivus RKAS-i vajadustega järgnevatel arenguperioodidel. „Kandidaat paistis tugevas konkurentsis silma oskuste ja isikuomadustega, mis võimaldavad tal parimalt hakkama saada järgnevalt eesseisvate väljakutsetega,“ märkis Luiga, kes avaldas siirast tänu kõigile konkursil kandideerinutele.

Kati Kusmini sõnul motiveeris teda RKAS-i juhatuse esimehe ametikohale kandideerima põnev juhtimisalane väljakutse. „Olin seni avaliku sektori enda jaoks välistanud, kuid viimasel ajal on mitmed tugevad tippjuhid erasektorist riigiameteid või –ettevõtteid juhtima liikunud ja see innustas. RKAS on äriliselt tugev ettevõte ja kinnisvaraarenduse osas näidanud suurepärast kvaliteeti. Kindlasti saan omalt poolt panustada ettevõtte efektiivsuse ja juhtimiskvaliteedi tõstmisele ning klienditeeninduse edendamisele, et olla riigi kinnisvara haldamise osas usaldusväärseks partneriks.“

Kati Kusmin on tegutsenud juhatuse liikmena börsiettevõtetes Silvano Fashion Group ja Baltika, juhatuse esimehena ETK-s ja Kalevis ning erinevatel juhipositsioonidel Tallinna Kaubamajas, Reval Hotelligrupis ning Hotell Olümpias. Kati on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna.

Uue juhatuse esimehe volitused kehtivad ettevõtte põhikirja kohaselt kolm aastat. RKAS-i juhatus on kolmeliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks uuele juhatuse esimehele finantsdirektor Piia Kallas ja haldusdirektor Tanel Tiits.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on 2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti Vabariigile kuuluv 218 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 100%-liselt Eesti Vabariigile. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium. RKAS annab tööd enam kui 250 inimesele.

Ettevõttel on viieliikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Sulev Luiga (nõukogu esimees), Kaie Karniol, Marek Pohla, Marianne Paas ja Tõnu Toompark.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Novembris toimub Tallinnas kinnisvarakonverents NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017

30. novembril 2017 toimub Hilton Tallinn Park Hotellis NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017, kuhu on oodatud kõik kinnisvarahuvilised!

Neli Eesti kinnisvaraliitu on 15 järjestikusel aastal korraldanud Baltikumi suurimat kinnisvarakonverentsi, mida on läbi aastate Tallinnas külastanud rohkem kui 4000 osalejat ja üle 450 esineja enam kui 15 riigist.

Nüüd oleme valmis viima selle järgmisele tasemele, tutvustades Nordic Real Estate Forum’it – mille uus kontseptsioon ja laiem haare toob kokku sektori juhtivad äri- ja arvamusliidrid Põhjamaadest, Baltikumist ja mujalt Euroopast, et üheskoos arutada kinnisvarasektori tuleviku üle.

Esinejatena astuvad teiste hulgas üles Daniel Bergvall, SEB (Rootsi); Andres Sevtsuk, Harvard Graduate School of Design (USA); Michael Schönach, Northern Horizon Capital (Soome); Peter Elam Håkansson, East Capital (Rootsi); Aivaras Abromavicius, Ukraina majandusminister aastatel 2014-2016; Vincent Saulier, Paris Belleville National High School of Architecture (Prantsusmaa); Thor E. Thoeneie, VEDAL (OSLO AIRPORT CITY, Norra); Damian Harrington, Colliers International (Ühendkuningriik).

Foorumi paneelide teemad on järgmised:

  • Kinnisvarainvesteeringute paneel: „Investorite visioon Balti- ja Põhjamaade kinnisvaraturust: kuhu liigub turg?“
  • Arendus- ja ehitusturu paneel: „Kuidas tulevikutehnoloogiad muudavad ehtiussektorit?“
  • Ärikinnisvara paneel: „Uued trendid ja väljakutsed – kuidas juhitakse ärikinnisvara tulevikus?“
  • Arhitektuuripaneel: „Tuleviku linnad“
  • Kaubanduskinnisvara paneel: „ Balti- ja Põhjamaade kaubanduskeskuste tulevikutrendid – uued perspektiivid ja võimalikud stsenaariumid“

Nordic Real Estate Forum 2017 täpsema programmiga saab tutvuda ning foorumile registreeruda veebilehel www.nordicreforum.com

Küsimuste korral võtke palun ühendust aadressil info@nordicreforum.com

Foorumi toetajad on: SEB, BPT Real Estate, Colliers International, East Capital, Technopolis Ülemiste, COBALT Law Firm and Baltic Horizon Fund.

Nordic Real Estate Forum´it korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Corpore Konverentsid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistikaamet: III kvartalis ehitusmaht suurenes

StatistikaametEesti ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta III kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 20% rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvas ehitusmaht 27%.

III kvartalis ehitati omal jõul 747 miljoni euro eest, sellest hooneid 475 miljoni ja rajatisi 272 miljoni euro eest. 2016. aasta III kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 17% ja rajatisi neljandiku võrra rohkem.

Kohaliku ehitusturu kasvu andis suurima panuse hooneehitus. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes hooneehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Kasvu toetas ka tänavuse aasta alguses taas kasvule pöördunud rajatiste ehitus.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2016. aasta III kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku võrra põhiliselt hooneehitustööde mahu kahanemise tõttu. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu III kvartalis 7%, mullu samal ajal 13%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aasta III kvartalis kasutusse 1475 uut eluruumi, s.o 391 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.

Nõudlus uute hea asukohaga ja kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2017. aasta III kvartalis väljastati ehitusluba 1820 eluruumi ehitamiseks – üle viiendiku rohkem kui möödunud aasta III kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 323 mitteelamut kasuliku pinnaga 159 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo- ja tööstushoonepinda. Kasutusse lubatud mitteelamute pind ja maht olid väiksemad kui 2016. aasta III kvartalis.

Ehitusmahuindeks ja selle trend, I kvartal 2003 – III kvartal 2017

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus (kvartal)“, mille esitamise tähtaeg oli 21.10.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 25 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Elu korteriühistus: Korteriühistu juhatuse liikme puhkus

Kätri SarapuuSooviksin teada, kui pikk puhkus on ette nähtud KÜ esimehele. Meie ühistu esimehe põhipuhkus oli eelmisel aastal 70 päeva. Samal ajal sai ka palka. Juhatuse liikmed said sellest teada raamatupidajalt, esimees vaikib.

Töölepingu seadus ei kohaldu juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule, vastavalt võlaõigusseadusele kohalduvad juhtorgani liikme lepingule käsunduslepingut puudutavad üldnormid, arvestades ka äriseadustikus olevate sätetega.

Seega puhkuse võimalikkus, selle tasustamine ja pikkus peaks teil olema kokku lepitud juhatuse liikme lepingus.

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kutse

EftenEfTEN Kinnisvarafond AS-i (registrikood 11505393; edaspidi nimetatud “Fond”) juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 05. detsembril 2017. a algusega kell 11.00.

Üldkoosoleku toimumise koht: Hotell Palace konverentsikeskus aadressil Tallinn, Vabaduse väljak 3.

Vastavalt nõukogu otsusele on erakorralise üldkoosoleku päevakord järgmine:

  1. Kasumi jaotamine
  2. Fondi põhikirja ja valitsemislepingu muudatuste kinnitamine

Fondi nõukogu ja juhatus teevad aktsionäridele päevakorrapunktide osas järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1:

19.04.2017. fondi korralisel üldkoosolekul otsustati jaotamata kasumist seisuga 31.12.2016. a summas 46 075 000 teha eraldis reservkapitali summas 721 000 eurot ja aktsionäride vahel jaotatava kasumiosa suuruseks (netodividendiks) määrata 4 500 000 eurot. Pärast nimetatud eraldiste tegemist jäi jaotamata kasumise jäägiks 40 855 000 eurot. Arvestades fondi suurt raha jääki, 2016. majandusaasta tulemusi ja eelnevat dividendi otsust teeb juhtatus ettepaneku maksta täiendavalt netodividendina aktsionäridele välja 4 100 000 eurot. Nõukogu on juhatuse poolt esitatud täiendava kasumi jaotamise ettepaneku kinnitanud.

Otsuse eelnõu: Kooskõlas 19.04.2017. kinnitatud majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise otsusega, mille alusel on tehtud eraldis reservkapitali summas 721 000 eurot määrati aktsionäride vahel jaotatava kasumiosa suuruseks (netodividendiks) 4 500 000 eurot, jaotada aktsionäride vahel täiendavalt 4 100 000 eurot (0,10408371 eurot aktsia kohta). Jaotamata kasumi jääk pärast täiendava eraldise tegemist on 36 355 000 eurot.

Dividendiõigust omavate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 05. detsembri 2017. a kell 23:59 seisuga. Dividend makstakse aktsionäridele välja 12. jaanuaril 2018. a ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Päevakorrapunkt 2:

Seoses 10.01.2017 jõustunud investeerimisfondide seadusega on kõik enne nimetatud seaduse jõustumist registreeritud fondid kohustatud oma dokumentatsiooni ja tegevuse viima vastavusse uue investeerimisfondide seadusega.

2.1. Otsuse eelnõu: Kinnitada põhikirja uus redaktsioon.

2.2. Otsuse eelnõu: Kinnitada valitsemislepingu uus redaktsioon ja anda juhatusele volitused valitsemislepingu uue redaktsiooni allkirjastamiseks.

Täiendav informatsioon:

Üldkoosolekul osalema õigustatud aktsionäride ring määratakse üldkoosolekule eelneva viienda tööpäeva lõpu seisuga.

Kõigi üldkoosolekuga seotud dokumentidega saab tutvuda kuni üldkoosoleku toimumise päevani Fondi asukohas (aadressil Tallinn, A. Lauteri 5, III korrusel) tööpäevadel kella 9.00 kuni 16.00.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Fondi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Koosolekule registreerimine algab 05. detsembril 2017 kell 10.30.

Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal lisaks isikut tõendavale dokumendile ka volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. Võõrkeelsed dokumendid palume esitada vandetõlgi või notari poolt kinnitatud eestikeelse tõlkega või eestikeelse tõlkega, millel notar on kinnitanud tõlkija allkirja.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

SEB: Mis ootab Rootsi kinnisvaraturgu?

SEB PankSpekulatsioonid Rootsi kinnisvaramulli lõhkemise osas on kestnud juba aastaid, kuid alles nüüd on ilmnemas esimesed märgid trendi pöördumisest. Võttes arvesse soodsat majanduskliimat ja jätkuvat rahvastiku juurdekasvu, jääb langus siiski tagasihoidlikuks. Küll võib oodatav ehitusturu aeglustumine negatiivselt mõjutada Eesti eksportööre.

Rootsi kinnisvaraturg jahtub

Rootsi kinnisvaraturu jahtumise teemadel on spekuleeritud tänaseks juba aastaid. Ainest on selleks andnud eelkõige elukondliku kinnisvara peadpööritav hinnakasv. Rootsi oli üks vähestest riikidest, kus 2008-2009. aasta finantskriis ei toonud kaasa kinnisvarahindade langust. Korraks aeglustunud hinnakasv kiirenes niipea, kui keskpangad alustasid intressimäära kärbetega. Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on Eurostati koostatav eluasemehinnaindeks kasvanud EL riikides keskmiselt kõigest 6% jagu, Rootsis aga ligi 75%. Suuremates linnades, nagu Stockholm, on elamispinnad kallinenud veelgi kiiremas tempos. Majapidamistele antud eluaseme¬laenu¬de portfell on sama perioodi vältel enam kui kahekordistunud, küündides kogumahult nüüdseks üle 3 triljoni Rootsi krooni. Kriitikute hinnangul on kinnisvaraturg juba ammu muutunud spekulantide pärusmaaks, mistõttu on oodatud mulli lõhkemist.

Esimesed märgid turu jahtumisest on ilmnemas alles nüüd. Inimeste ootusi kinnisvara¬¬hindadele väljendav SEB eluasemehinnaindeks langes novembris madalaimale tasemele alates 2012. aastast. Siiski peegeldab see pigem ootust kinnisvarahindade paigal¬seisule: kui hindade langust ootas 32% inimestest, siis 43% uskusid, et kasv jätkub ka edaspidi. Rootsi kinnisvara hetkeväärtust peegeldav Valueguard’i eluaseme¬hinna¬indeks näitas oktoobris aga juba väikest langust. Müüjate ja ostjate nägemused kinnisvara õiglase turuväärtuse osas kipuvad aina enam lahknema, eriti just suurlinnades, kus varasem hinnakasv on olnud suurim. Seetõtt, tuleb pidada tõenäoliseks, et väike hinnakorrektsioon Rootsi kinnisvaraturgu tõepoolest eest ootab. SEB prognoosi põhjal langeb Valueguard’i eluasemehinnaindeks tänavu augustis saavutatud tipust 2018. aasta keskpaigaks 5-10 protsendi võrra allapoole. Seejärel turg küll tasakaalustub ja 2019. aastal võib taas oodata väikest hinnakasvu. Kuid miks saab langus olema niivõrd väike?

Viimaste aastate kiire ehitustempo ei ole suutnud eluasemedefitsiiti kaotada

Üks peamistest selgitustest hinnakasvu pöördumisele on olnud turul valitsev ülepakkumine teatud kinnisvarasegmentides. Elamuehituse tempo on Rootsis tõepoolest olnud hoogne. 2017. esimesel poolaastal alustati töid enam kui 33 000 elukondliku ehitusprojektiga. Võrdluseks – alles 2013. aastal oli see tase enam kui kaks korda väiksem. Hinnanguliselt peaks 2017. aastal Rootsis valmima umbkaudu 70 000 uut kodu. Sellele vaatamata ei saa öelda, et viimaste aastate kiire ehitustempo oleks tekitanud turule üldise eluasemete ülekülluse. Riikliku ehitus- ja planeerimisameti Boverket hinnangul on 2020. aastani turul nõudlus 80 000 uue kodu järele aastas. Selle põhjuseks on vajadus tulla toime kiire rahvastiku juurdekasvuga, mis on osaliselt seotud põgenike sissevoolust Rootsisse viimastel aastatel. Lisaks on praegune kiire ehitustempo väldanud suhteliselt lühikest aega – näiteks Norras on 10 aastase perioodi vältel ehitatud suhtena 1000 elaniku kohta 50% rohkem eluasemepinda.

Uued eluasemed ei vasta inimeste vajadusele

Rootsi kinnisvaraturu ehk suurimaks probleemiks on asjaolu, et uued kinnisvara¬arendused ei vasta elanikkonna tegelikule nõudlusele. Suur osa uutest projektidest on kavandatud kõrgemasse kvaliteedi- ja hinnaklassi, mida valdav enamus koduostjatest ei saa endale lubada. Maa piiratud kättesaadavus suurlinnades on motiveerinud arendajaid krunte maksimaalset väärindama, kuid klientide arv, kes on valmis luksuse eest maksma, on paratamatult piiratud. Pikemas plaanis tingib see vajaduse muutusteks nii ehitusturul, kui rendi- ja müügihindades.

Omaette küsimuseks on uusimmigrantide majutamisega seotud probleemid, kellest enamus ei suuda veel pikka aega isiklikku elamispinda hankida. Hetkel lasub põgenike majutamise kohustus kohalikel omavalitsustel, kes püüavad sellega toime tulla, andes neile eelisjärjekorra ootejärjekorras üüripindadele munitsipaalmajades. See muudab omakorda üürikorteri leidmise vaevalisemaks teistele ühiskonnagruppidele, kes omavalitsuselt korterit ootasid. Jõukas ühiskonnas ei päädi see aga kuuse all ööbimisega, vaid on motiveerinud inimesi isiklikku kinnisvara soetama. Kasvavaks trendiks on saanud ka üürimajade ehitus. Kuigi uusarendustes kipub üürihind turu keskmist oluliselt ületama, ei ole tõenäoline, et korterid jääksid tühjana seisma. Valdav enamus neist projektidest on ellu viidud suurlinnades, kus rahvastiku juurdekasv on olnud eriti kiire, andes arendajatele kindlustunde, et pindade vakantsus saab olema väga madal.

Rikas rootslane elab üle ka halvemad ajad

Kinnisvaraturu riskide hindamisel, tuleb arvestada inimeste majanduslikku kindlustatust, mis Rootsis on äärmiselt kõrge. Rootsi majapidamiste säästmismäär on aastaid püsinud 16% lähedal, mis on kordades kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Värske Credit Suisse raport majapidamiste finantsvarade kohta hindab keskmise rootslase varade väärtuseks umbes 220 000 eurot, mis teeb neist ühe maailma kõige jõukama rahva. See tähendab, et keskmine rootslane on võimeline üle elama ka raskemad ajad majanduses. Lisaks tuleb märkida, et kuigi eraisikute võlgnevuse kasv on olnud kohati peadpööritav, püsivad igakuised laenukulud madalate intressi¬määrade tõttu endiselt tagasihoidlikud, moodustades ajalooliselt väikseima osa majapidamiste eelarves. Olukorra muutumist lähemas tulevikus ei ole ette näha. Näiteks on Rootsi keskpank sõnaselgelt välja öelnud, et nemad kinnisvara hinnarallisse intressimäärade tõstmise teel sekkuda ei kavatse.

Ehitusturu aeglustumine võib põhjustada probleeme Eesti eksportööridele

Tänaseks on muutunud väga tõenäoliseks, et oodatav hinnakorrektsioon jahutab ehitussektori kasvutempot. SEB prognoosi kohaselt kahaneb eluasemeehituse panus Rootsi sisemajanduse kogutoodangu kasvus tänaselt ühelt protsendilt 2018. aastaks nullini ja 2019. aastal koguni pidurdab SKP kasvu -0,5 protsendi võrra. Lisaks aeglustub mõnevõrra ka eratarbimise kasv. Ehkki Rootsi enda majandust aitab tasakaalustada tööstustoodangu ja ekspordi tõus, põhjustab ehitustempo raugemine tõenäoliselt meelehärmi paljudes Rootsi kaupa eksportivates Eesti ettevõtetes. Nimelt on just Rootsi suur nõudlus olnud üks peamistest teguritest, mis on viimastel aastate soosinud Eesti puidu- ja mööblitööstust. Tänavu on Rootsi eksporditud 24% kõigist valmismajadest, 37% töötlemata puidust ja 22% madratsitest ja vooditest. Õnneks on ettevõtted riske silmas pidanud ja püüdnud müüki laiendada ka mujal, näiteks Saksmaal. Küll tuleb tõdeda, et turu suurust, jõukust ja geograafiat silmas pidades on Rootsi Eesti ettevõtete jaoks üks kõige atraktiivsemates sihtturgudest. Kindlasti pole põhjust Rootsi turu aeglustumist aga ka liialt mustades toonides näha, kuna ehitustempo jääb seal jõudsaks ka lähiaastail.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Значение рынка жилья неуклонно растёт

Delovõje VedomostiСравнивая оборот жилых площадей с различными макроэкономическими показателями, мы можем увидеть и истолковать направление движения рынка недвижимости. В частности, дать оценку возможному перегреву рынка жилья, о чём в последнее время говорят всё чаще.

Денежный оборот сделок с жилой недвижимостью составил во втором квартале этого года 527 млн. евро. 2017 год на рынке недвижимости был, безусловно, горячее предыдущих. Денежный оборот сделок с жилыми площадями составил 9,1% ВВП. Средний показатель за семь последних лет – 7,6%.

Рост денежного оборота сделок был вызван, с одной стороны, ростом зарплат. Соотношение суммы нетто-зарплат и оборота жилых площадей также указывает на активный рынок. Оборот сделок с жилыми площадями во втором квартале составил 33% от суммы зарплат. Соответствующий средний показатель за семь последних лет – 30,3%.

С другой стороны, на увеличение оборота сделок на рынке недвижимости существенно повлияли новые девелоперские проекты, прежде всего в Таллинне и Харьюском уезде. Росшая после кризиса 2009 года сперва робко, а потом всё смелее экономика и повышающиеся зарплаты рождают потребительскую уверенность и решимость принимать долгосрочные хозяйственные решения, в т.ч. приобретать жильё. Количество сделок с новым жильём указывает на то, что всё больше становится людей, которые могут себе позволить современную жилплощадь.

Уверенность в том, что нынешнее состояние рынка недвижимости сильно отличается от того, что он представлял собой к моменту пузыря 2007 года, даёт соотношение оборота сделок с жилыми площадями и кредитов на жильё. Оборот кредитов на жильё составлял в течение пяти последних лет стабильно 50-55% от общего оборота сделок с жилой недвижимостью. Это значит, что банки умеренно направляют заёмные деньги в сектор жилых площадей, не позволяя повториться тому, что произошло десять лет назад.

статистика

Количество сделок с застроенной жилой землёй сохраняется, оборот быстро растёт:

В третьем квартале 2017 года в Харьюском уезде было совершено 453 сделки с застроенными жилыми земельными участками. За год количество сделок увеличилось на 2%.

Сделки с застроенной жилой землёй не претерпели такого плавного роста как, например, квартирные сделки. С 2014 года количество сделок с застроенными жилыми земельными участками стабильно сохранялось на среднем уровне примерно 400 сделок в квартал.

Несмотря на то, что количество сделок топчется на месте, денежный оборот застроенной жилой земли в Харьюском уезде существенно вырос. В третьем квартале 2017 года он составил 66 млн. евро, увеличившись за год на 11%.

http://www.dv.ee/novosti/2017/11/25/znachenie-rynka-zhilja-neuklonno-rastjot

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Значение рынка жилья неуклонно растёт

Delovõje VedomostiСравнивая оборот жилых площадей с различными макроэкономическими показателями, мы можем увидеть и истолковать направление движения рынка недвижимости. В частности, дать оценку возможному перегреву рынка жилья, о чём в последнее время говорят всё чаще.

Денежный оборот сделок с жилой недвижимостью составил во втором квартале этого года 527 млн. евро. 2017 год на рынке недвижимости был, безусловно, горячее предыдущих. Денежный оборот сделок с жилыми площадями составил 9,1% ВВП. Средний показатель за семь последних лет – 7,6%.

Рост денежного оборота сделок был вызван, с одной стороны, ростом зарплат. Соотношение суммы нетто-зарплат и оборота жилых площадей также указывает на активный рынок. Оборот сделок с жилыми площадями во втором квартале составил 33% от суммы зарплат. Соответствующий средний показатель за семь последних лет – 30,3%.
С другой стороны, на увеличение оборота сделок на рынке недвижимости существенно повлияли новые девелоперские проекты, прежде всего в Таллинне и Харьюском уезде. Росшая после кризиса 2009 года сперва робко, а потом всё смелее экономика и повышающиеся зарплаты рождают потребительскую уверенность и решимость принимать долгосрочные хозяйственные решения, в т.ч. приобретать жильё. Количество сделок с новым жильём указывает на то, что всё больше становится людей, которые могут себе позволить современную жилплощадь.

Уверенность в том, что нынешнее состояние рынка недвижимости сильно отличается от того, что он представлял собой к моменту пузыря 2007 года, даёт соотношение оборота сделок с жилыми площадями и кредитов на жильё. Оборот кредитов на жильё составлял в течение пяти последних лет стабильно 50-55% от общего оборота сделок с жилой недвижимостью. Это значит, что банки умеренно направляют заёмные деньги в сектор жилых площадей, не позволяя повториться тому, что произошло десять лет назад.

статистика

Количество сделок с застроенной жилой землёй сохраняется, оборот быстро растёт:

В третьем квартале 2017 года в Харьюском уезде было совершено 453 сделки с застроенными жилыми земельными участками. За год количество сделок увеличилось на 2%.
Сделки с застроенной жилой землёй не претерпели такого плавного роста как, например, квартирные сделки. С 2014 года количество сделок с застроенными жилыми земельными участками стабильно сохранялось на среднем уровне примерно 400 сделок в квартал.
Несмотря на то, что количество сделок топчется на месте, денежный оборот застроенной жилой земли в Харьюском уезде существенно вырос. В третьем квартале 2017 года он составил 66 млн. евро, увеличившись за год на 11%.

http://www.dv.ee/novosti/2017/11/25/znachenie-rynka-zhilja-neuklonno-rastjot

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Eesti Pank: Tasakaalustaja ebapopulaarne roll

Eesti PankMajanduselu käib tsükliliselt. Halbadele aastatele järgnevad vähe paremad aastad ja headele aastatele kipuvad järgnema taas kehvemad. See, kui palju on järjest häid või halbu aastaid ning kui suured on erinevused aastate vahel, oleneb väga paljudest asjaoludest. Eesti väike ja avatud majandus sõltub eelkõige väliskeskkonnast, kuid üksjagu ka sellest, kuidas suudame ise oma majandust juhtida ja headel aegadel pea selge hoida – ette mõelda ja tsükli põhjaks valmistuda, et see võimalikult valutult läbida.

Praegu on pea kõik analüütikud seda meelt, et Eesti majanduses valitsevad head ajad. Tööturu olukord on juba pikemat aega olnud selline, et ettevõtjatel on järjest keerulisem uusi töötajaid leida ning see tõstab palku. Majanduskasv ulatus teises kvartalis ligi 6%ni, kuna ka Eesti põhilistel kaubanduspartneritel on head ajad. Umbes 5–6% suurune majanduskasv on Eesti jõukohasest kasvutempost tuntavalt kiirem; nii kiire kasv ei jää pikaks ajaks kestma. Kui jääbki, siis kaasnevad sellega tasakaalustamatused ja tagasilöögid (suurem majanduslangus ja tööpuudus) on seda ebameeldivamad.

Riigi roll on majandustsüklit siluda. Seda saab riik teha eelarvepoliitika kaudu. See tähendab, et peaksime headel aegadel varusid koguma, et riik saaks halvematel aegadel majandust toetada. Kui tsükli põhjas tellib riik erasektorilt rohkem töid, siis on ettevõtetel lihtsam hoida inimesi tööl ja säilitada nende palku. Kui riik täidab oma majanduse tasakaalustaja rolli hästi, siis on halbade aegade mõju inimestele väiksem. Nagu seda varem on näitlikustatud: sel ajal, kui kõik kogunevad paadi ühele küljele, peab riik alati istuma üksi paadi vastasküljel. Praegusel heal ajal tähendab tasakaalustaja roll samuti seda, et riik peaks eelarves hoiduma lisakulutustest, mis võivad majanduse tasakaalust välja lüüa. Analüüsid viitavad eelkõige ohule ehitussektoris: nii erasektori kui ka avaliku sektori tellimused on seal kiiresti kasvanud ja peaksid järgmisel aastal edasi kasvama. Ehitussektori lühiajaline kiire kasv kätkeb ohtu, et ajutiselt luuakse seal töökohti teiste, rohkem eksporti panustavate sektorite arvelt. Kui paari aasta pärast peaksid tellimused vähenema, siis ei oleks ehitusest vabanevatel inimestel enam kerge uut tööd leida. Esiteks on see probleem töö kaotanud inimeste ja nende perede jaoks. Teiseks on see probleem riigi jaoks, sest Eesti majanduse kasvuvõime väheneb ja Eesti inimeste heaolu kasv aeglustub.

Kuigi kõik eelöeldu on praegusele valitsusele teada, on valitsus siiski otsustanud teha puudujäägiga eelarve. Seda nii nominaalses kui ka struktuurses tähenduses. Teisisõnu ei plaani valitsus majandust tasakaalustada, vaid vastupidi – annab headel aegadel sellele veel hoogu juurde. Juhul kui hoog läheb liiga kiireks, kukume tulevikus paratamatult valusamini. Planeeritav defitsiit on siiski küllaltki väike, mistõttu ei ole põhjust arvata, et see lööb Eesti majanduse täiesti uppi, kuna tervikuna pole tasakaalustamatus veel väga suur.

Majanduse pikemaajalise stabiilsuse seisukohalt on oluline, mis on valitsuse plaan järgmiste aastate eelarvepoliitika jaoks. Praegune valitsuskoalitsioon jättis riigieelarve seaduses kehtima nõude, et pikemas perspektiivis peab eelarvepoliitika olema tasakaalus. Eestile on tasakaalus eelarve ja piisavad reservid väga vajalikud: tulevikus on riigil vaja teha kulukaid reforme, kuna meil on siis vähem töötajaid ja rohkem vanu inimesi, kes vajavad hoolt ja tuge. Kokkuvõttes võib 2018. aasta eelarve planeeritud puudujääk mõnes valdkonnas probleeme põhjustada ning järgnevate aastate riigieelarvet on seega raskem koostada. Kui majandusel ei lähe enam nii hästi ja tulude kasv aeglustub, tuleb eelarve ikkagi tasakaalu saada, kuna seda nõuavad nii valitsuse kinnitatud plaanid kui ka kehtiv seadus.

Eelarves kajastub ka mitu uut maksumuudatust. Eesti Pank ei hinda maksumuudatuste sobivust, on need head või halvad. Keskpanga vaatevinklist on oluline, et riik siluks eelarve abil majandustsüklit ja et riigirahandus seisaks pikemas vaates jätkusuutlikul alusel. Nii sellel kui ka järgmisel aastal jõustuvad maksumuudatused on märkimisväärsed nii nende suurust kui ka olemust arvestades. Seetõttu kätkevad need riski, et riigieelarves on muutustega kaasnevad tulud ülehinnatud. Nii suurte muudatuste jõustudes on väga keeruline prognoosida, kuidas inimesed ja ettevõtted uutes tingimustes käituvad. Juhul kui risk realiseerub ja tulude puudujääk on märkimisväärne, tähendab see seaduse kohaselt seda, et järgmis(t)el aasta(te)l tuleb lisaks eelarve tasakaalustamisele hakata ka tekkinud suuremat puudujääki eelarve ülejäägiga kompenseerima. See teeks niigi aeglasemalt kasvavaid tulusid arvestades eelarve koostamise veelgi keerukamaks. Loodetavasti ei tähenda see seda, et valitsus hakkab taas kord kiirustades koormama Eesti majandust lisamaksudega, kuivõrd kõhklused maksukeskkonna ja valitsuse käitumise suhtes võivad veelgi võimendada ettevõtjate ebakindlust, mis on viimaste muudatuste mõjul juba niigi väga suur. Pigem tuleks sellisel juhul vaadata kriitilise pilguga kulusid, et leida võimalusi, kus kokku hoida või valitsuse rahastatud tegevusi vähendada.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm