Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

SEB Nordic Outlook: hea ajajärk maailmamajanduses

22.11.2017 Mihkel Nestor

Positiivsed uudised maailmamajanduse käekäigu kohta on jätkunud ka 2017. aasta teises pooles. USA kasv on ületanud ootuseid; Jaapani majandus kasvab üle paljude aastate taas kiiremini; Euroalal on suurepärases hoos Saksamaa ja Hispaania majandused, kuid olukord on paranenud ka Prantsusmaal ja Itaalias. Suurbritannia lahkumisprotsess Euroopa Liidust on küll riigi majandust kahjustanud, kuid selle mõju on olnud oodatust tagasihoidlikum. Arenevatel turgudel leidub samuti mitmeid edulugusid: Hiina ja India majanduskasv ületab vanade lääneriikide oma kordades ning ka Brasiilia ja Venemaa majandused on taas tõusuteel.

Eesti vaatevinklist on eriti tervitatav euroala ja Põhjamaade hea majanduslik käekäik. Kui aastataguses prognoosis eeldasime eurotsooni tänavuseks majanduskasvuks 1,6 protsenti, siis tegelikkuses kasvab euroala majandus tänavu koguni 2,3 protsenti. Veelgi positiivsemaks on osutunud Eesti peamise kaubanduspartneri Soome majanduslik käekäik. Kui mullu sügisel piirdusid ootused Soome 2017. aasta majanduskasvule kõigest 1 protsendiga, siis tänase prognoosi kohaselt kasvab põhjanaabrite SKP sel aastal 2,9 protsendi võrra. Oodatust palju aeglasemalt on toimunud ka teise Eesti tähtsa kaubanduspartneri, Rootsi, majanduskasvu aeglustumine, mis tänavu peaks ulatuma 3,2 protsendini.

Maailmamajanduse olukord jääb ootuste kohaselt soodsaks ka lähiaastatel. Tugevas seisus tööturud ja suurenev jõukus toidavad majapidamiste optimismi. Ettevõtete tootmisvõimsuse kõrge rakendatus tähendab aga, et kasvava nõudlusega toime tulekuks peavad ettevõtted tegema investeeringuid, mis annab panuse veelgi laiapõhjalisemasse majanduskasvu.

Sellegipoolest varitsevad maailmamajandust mitmed riskid. Viimased aastad on pakkunud poliitikas tavapärasest teravamaid elamusi. Suurbritannia referendum ja Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel põhjustasid ebakindlust riikidevahelise koostöö jätkumise ja vabakaubanduse tuleviku osas. Lisaks pingestab endiselt olukorda kestev Venemaa-Ukraina konflikt, hetkel veel õnneks retooriline sõda Korea poolsaarel, ebastabiilsus Lähis-Idas ja Kataloonia iseseisvumisega seonduv. Samas on viimased aastad näidanud, et tegelike majanduslike otsuste langetamisel kipuvad inimesed olema poliitikas toimuva osas ükskõiksed ja ka dramaatilisemad sündmused pole suutnud majanduskasvu väärata.

Suuremad riskid on hetkel seotud majanduse loomuliku tsüklilisusega. Paljudes riikides on töötus langenud aastakümnete madalaimale tasemele ja aina enam hakkab edasist kasvu piirama ettevõtete võimekus suure nõudlusega toime tulla. Kuigi inflatsioon jääb ootustele endiselt alla, peavad keskpangad langetama raskeid otsuseid, kui kaua ollakse valmis finantsvarade kiiret hinnakasvu taluma. Olukorras, kus majanduskasv on tempokas, kuid palgakasv pigem kasin, ei anna majandusteooria lihtsaid vastuseid. Eeldame, et keskpangad lähevad ettevaatlike intressitõusude teed, et mitte liialt ehmatada odava rahaga harjunud majanduskeskkonda. Inflatsiooni ootamatu kiirenemine ei ole aga välistatud ja selle kontrolli alla saamine eeldaks jõuliseid intressitõuse, mis võib tänase optimismi pea peale keerata.

Eesti majanduse avatus ja kõrge ekspordi osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus on saanud käibetõdedeks. Selle sisuline tähendus on, et on raske ette kujutada olukorda, kus Eesti majanduse käekäik erineks oluliselt meie peamiste kaubanduspartnerite omast. Nii kaua kui püsib optimistlik vaade meie regioonis, võime uskuda jõudsasse majanduskasvu ka siin. Sel aastal on Eesti majandust lisaks soosinud suured investeeringud, mille najal on majanduskasv kiirenenud rekordiliste numbriteni. Järgmisel aastal ootame mõnevõrra hillitsetumat majanduskasvu, mis oodatavalt piirdub 3,3 protsendiga. See-eest saab majanduskasv olema tänavusest tasakaalustatum. Lisaks tugevale välisnõudlusele, mis soosib eksportivaid ettevõtteid, suureneb märkimisväärselt ka majapidamiste tarbimine, põhjuseks tulumaksureform, mis palgapäeval paljudele inimestele rohkem raha kätte jätab. Põhivarainvesteeringute tõusu panustab ka järgmise aastal aktiivne ehitustegevus, mille finantseerimisel on abiks Euroopa liidu tõukefondid. Ettevõtete madal nõudlus laenude järele viitab nende jätkuvale ettevaatlikkusele, kuid kõrge tootmisvõimsuse rakendatus sunnib neist mitmeid siiski uusi investeeringuid ette võtma.

Vaata lähemalt Nordic Outlook

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Merko alustab Venemaa tütarettevõtte likvideerimisega

22.11.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus nõukogu otsustas alustada Venemaal asuva 100%lise tütarettevõtte, OOO Lenko Stroi likvideerimisega.

OOO Lenko Stroi’s (registrikood 1129847028288) ei ole peale asutamist sisulist majandustegevust toimunud. Ettevõtte likvideerimisega seotud kulud ei oma olulist mõju kontserni majandustulemustele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Baltic Horizon Fondi 2017. aasta III kvartali ja 9-kuu auditeerimata ülevaadatud majandustulemused

22.11.2017 Tõnu Toompark

2017. aasta 9-kuu tulemusena oli Baltic Horizon Fondi (Fond) puhas renditulu 7,8 miljonit eurot (2016. aasta 9-kuuga 4,8 miljonit eurot). Fond teenis III kvartalis 2,6 miljonit eurot puhast renditulu (2016. aasta III kvartal: 1,9 miljonit eurot). Puhas renditulu suurenes tänu uutele kinnisvarainvesteeringutele, mis tehti pärast täiendava kapitali kaasamist 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses.

Fond teenis III kvartalis 1 675 tuhat eurot puhaskasumit (2016. aasta III kvartal: 3 708 tuhat eurot). Eelmise aasta samal perioodil mõjutasid Fondi tulemusi erakorralised kinnisvarainvesteeringute hindamised, mis avaldasid märkimisväärset mõju Fondi kvartali puhaskasumile. 2017. aasta III kvartalis ei teostatud uusi kinnisvarainvesteeringute hindamisi, sest kinnisvarainvesteeringuid hinnatakse alates 2017. aastast ainult juunis ja detsembris.

2017. aasta III kvartali lõpu seisuga oli Fondi vara brutoväärtus 169,7 miljonit eurot (2017 II kvartal: 170,9 miljonit eurot). Fondi vara brutoväärtuse kerge langus oli tingitud aktiivsest kapitali juhtimisest III kvartali jooksul. 2017. aasta III kvartalis refinantseeris Fond Europa ostukeskuse pangalaenu, makstes tagasi 2,1 miljonit eurot. Fond tegi samas kvartalis ka rahalise väljamakse oma osakuomanikele summas 1,2 miljonit eurot.

2017 III kvartali lõpuks on Fondi vara puhasväärtus võrreldes 2017. aasta II kvartali lõpuga suurenenud 86,2 miljonilt eurolt 86,7 miljoni euroni.

Kvartali peamised näitajad

Tuhandetes eurodes	III kv 2017	III kv 2016	Muutus (%)

Renditulu	2 955	2 058	43,6%
Teenustasutulu	820	617	32,9%
Renditegevuse kulud	-1 137	-747	52,2%
Puhas renditulu	2 638	1 928	36,8%

Avalike pakkumistega seotud kulud	-61	-125	-51,2%
Halduskulud	-474	-357	32,8%
Muud äritulud ja –kulud	64	17	>100,0%
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kasumid/kahjumid	–	2 802	>-100,0%
Ärikasum	2 167	4 265	-49,2%

Finantstulud	2	3	-33,3%
Finantskulud	-348	-307	13,4%
Finantstulud ja -kulud kokku	-346	-304	13,8%

Maksueelne kasum	1 821	3 961	-54,0%
Tulumaksukulu	-146	-253	-42,3%
Perioodi kasum	1 675	3 708	-54,8%

Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv	60 006 856	39 163 520	53,2%
Kasum osaku kohta (eurodes)	0,03	0,09	-66,7%

Tuhandetes eurodes	30.09.2017	31.12.2016	Muutus (%)

Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud	157 822	141 740	11,3%
Vara brutoväärtus	169 738	154 938	9,6%

Intressikandvad laenud	72 569	69 172	4,9%
Kohustused kokku	83 085	78 129	6,3%

Vara puhasväärtus	86 653	76 809	12,8%

Ringluses olevate osakute arv	64 655 870	57 264 743	12,9%
Vara puhasväärtus osaku kohta (eurodes)	1,3402	1,3413	-0,1%
Laenu tagatuse suhtarv	46,0%	48,8%
Keskmine sisemine intressimäär	1,7%	1,8%

Kinnisvara investeeringute tulemused 30. september 2017 seisuga

2017. aasta III kvartalis suurenes Fondi kinnisvarainvesteeringute portfelli rendipindade tegelik keskmine täituvus, 2017. aasta II kvartalis oli see näitaja 95,4% ja 2017. aasta III kvartalis 97,5%. Kui võtta arvesse kõiki rendigarantiisid, siis kujuneb sisemiseks täituvuse määraks 98,0% (2017. aasta II kvartal: 98,1%). Kinnisvarainvesteeringute keskmine otsene tootlus III kvartalis oli 7,2% (2017. aasta II kvartal: 7,2%). Kogu portfelli esmane puhastootlus oli samal perioodil 6,9%.

Kinnisvara-investeering	Linn	Riik		Turuväärtus tuhandetes eurodes	Renditav netopind		Otsene tootlus		Esmane puhas-tootlus	Täituvuse määr III kv 2017
Duetto I	Vilnius	Leedu		14 890	8 327		7,2%		7,1%	100%^*
Pirita ostukeskus	Tallinn	Eesti		11 590	5 436		7,5%		7,8%	100%^*
Upmalas Biroji bürookompleks	Riia	Läti		24 052	10 419		7,1%		7,0%	99,8%
G4S-i peahoone	Tallinn	Eesti		16 080	8 363		7,5%		7,2%	100,0%
Europa ostukeskus	Vilnius	Leedu		38 800	16 856		6,0%		5,7%	94,2%
Domus Pro ostukeskus	Vilnius	Leedu		17 180	11 247		7,7%		6,8%	98,2%
CC Plaza	Tallinn	Eesti		13 180	8 664		8,3%		7,5%	100,0%
SKY supermarket	Riia	Läti		5 582	3 263		8,4%		7,2%	98,2%
Lincona	Tallinn	Eesti		15 920	10 859		7,4%		7,1%	96,6%
Portfell kokku			157 274			83 621		7,2%	6,9%	98,0%

*Sisemine täituvuse määr on rendigarantii tõttu 100%.

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Tuhandetes eurodes	01.07.2017-30.09.2017	01.07.2016-30.09.2016	01.01.2017-30.09.2017	01.01.2016-30.09.2016

Renditulu	2 955	2 058	8 622	5 334
Teenustasutulu	820	617	2 663	1 810
Renditegevuse kulud	-1 137	-747	-3 439	-2 301
Puhas renditulu	2 638	1 928	7 846	4 843

Halduskulud	-535	-482	-1 935	-1 462
Muud äritulud ja -kulud	64	17	77	95
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest saadud kasumid	–	2 802	339	2 361
Ärikasum	2 167	4 265	6 327	5 837

Finantstulud	2	3	45	11
Finantskulud	-348	-307	-1 123	-840
Finantstulud ja -kulud kokku	-346	-304	-1 078	-829

Maksueelne kasum	1 821	3 961	5 249	5 008
Tulumaksukulu	-146	-253	-1 082	-428
Perioodi kasum	1 675	3 708	4 167	4 580

Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum/-kahjum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/-kahjum	-94	-36	126	-65
Kasumisse või kahjumisse ümberliigitatavaintressimäära vahetuslepingu lõpetamine	–	–	57	–
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumi/-kahjumiga seotud tulumaks	8	-7	-32	-1
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum	-86	-43	151	-66

Perioodi tulumaksujärgne koondkasum kokku	1 589	3 665	4 318	4 514

Tava- ja lahustatud kasum osaku kohta (eurodes)	0,03	0,09	0,07	0,12

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes	30.09.2017	31.12.2016

Põhivara
Kinnisvarainvesteeringud	157 822	141 740
Lõpetamata kinnisvarainvesteeringud	5 725	1 580
Tuletisinstrumendid	9	–
Muu põhivara	72	288
Põhivara kokku	163 628	143 608

Käibevara
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	1 569	1 269
Ettemaksed	135	178
Raha ja raha ekvivalendid	4 406	9 883
Käibevara kokku	6 110	11 330
Varad kokku	169 738	154 938

Omakapital
Sissemakstud kapital	75 597	66 224
Omaosakud	–	-8
Rahavoogude riskimaandamise reserv	-143	-294
Jaotamata kasum	11 199	10 887
Omakapital kokku	86 653	76 809

Pikaajalised kohustused
Intressikandvad laenukohustused	63 601	58 981
Edasilükkunud tulumaksukohustused	5 513	4 383
Tuletisinstrumendid	172	345
Muud pikaajalised kohustused	891	935
Pikaajalised kohustused kokku	70 177	64 644

Lühiajalised kohustused
Intressikandvad laenukohustused	8 968	10 191
Võlad tarnijatele ja muud võlad	3 496	2 876
Tulumaksukohustus	29	46
Muud lühiajalised kohustused	415	372
Lühiajalised kohustused kokku	12 908	13 485
Kohustused kokku	83 085	78 129
Omakapital ja kohustused kokku	169 738	154 938

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE Indeks jätkab mõõdukat kasvu

22.11.2017 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindade liikumisi peegeldav KV.EE Indeks asus taas liikuma tõususuunas. Indeks näitab 93,2 punkti ehk ühe kuuga on indeks kerkinud 1,6%. Aastatagusest on KV.EE Indeks 6,9% kõrgemal.

Portaali KV.EE elamispindade müügipakkumiste arvus ei ole viimase kolme kuu jooksul erilisi muutusi toimunud. Kolm kuud tagasi augustis oli müügipakkumiste keskmine arv portaalis KV.EE ligikaudu 16 000, nüüd novembris 15 500. Nii on müügipakkumiste arv vähenenud 2,8%.

Suhteliselt stabiilse pakkumiste arvu dünaamika juures peegeldab pakkumishindade tõus muutusi pakkumiste struktuuris või kinnisvaramüüjate ootustest.

Elamispindade müügipakkumiste struktuuri muutused ei ole väga suured. Siiski võib öelda, et turu suurimas piirkonnas Tallinnas on pakkumises rohkem suuremaid ja kallima hinnaga kortereid. Odavama ruutmeetrihinnaga kortereid on samuti pakkumises, kuid need leiavad kallitest kiiremini ostjad. See on üks tegur, mis ajab kuulutuste keskmist hinda üles.

Omaette teema on kinnisvaramüüjate hinnaootused. Turul on valdav ootus, et kinnisvarahinnad lähevad ülespoole. Seda ootust toetavad nii kasvavad palgad, madal tööpuudus, kui kallinevad ehitushinnad.

Samas on elamispindade tehinguhindade tõus kogu 2017. aasta jooksul järjest aeglustunud. Näiteks 2017 I kvartali korteritehingute aastane hinnatõus oli 10,7%. 2017 viimase kvartali esialgsete maa-ameti andmete baasil on aastane korterite hinnatõus kahanenud 2,9% peale. Seega on näha, et tehingute hinnad ei ole müüjate hinnaootuste tõstmisele järele tulnud, vaid liiguvad hoopis teises suunas.

Tulevikusuunas vaadates võiks eeldada, et pikema müügiperioodiga kallimad pealinna elamispinnad hakkavad KV.EE indeksi edasises käitumises suuremat rolli mängima. See viib eeloleva paari kvartali jooksul KV.EE Indeksi jätkuvale tõusule, kuid see tõus jääb aasta baasil mõõdukasse 4-7% vahemikku.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Trigon: Aktsiakapitali vähendamisest tulenevad väljamaksed

22.11.2017 Tõnu Toompark

11. mail 2017. aastal toimunud Trigon Property Development ASi aktsionäride korralisel koosolekul otsustati vähendada aktsiakapitali 400 416,43 euro võrra. Aktsiakapitali vähendamise väljamakse teostatakse aktsionäridele 4. detsembril 2017. aastal. Aktsiakapitali vähendamises osalevate aktsionäride nimekiri fikseeriti 25.05.2017, kell 23.59 seisuga.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Käsiraamat, mis on abiks iga ehitusvaldkonnaga kokku puutuvale inimesele

22.11.2017 Tõnu Toompark

Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel“
Autorid: Martina Proosa, Pille Pettai
Maht: 344 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-3-3
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/uus-ehitusseadustik-ja-ehitamine-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kõigis kortermajades tekivad 1. jaanuaril korteriühistud

21.11.2017 Tallinn.ee

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) jõustub 1. jaanuril 2018.a. Pooltes Eesti kortermajades puuduvad korteriühistud. Kõigis majades korteriühistute loomisega tahab seadusandja parandada elamute haldamist ning kehtestada ühesugused valitsemisreeglid kõikide elamute suhtes. KrtS rakendub kõikides majades, kus on moodustatud korteriomandid. Korteriomand koosneb reaalosast (elu- või mitteeluruum) ja sellega seotud kinnisasja kaasomandiosast. Ühistu tekib ka siis, kui kinnisasjal on ainult kaks korteriomandit või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Uus seadus ja ühistu nõue ei kehti kinnisasjade suhtes, mis on kaasomandis mõtteliste osadena (näiteks igal omanikul on 1/4); ridaelamutes, kus iga elamuosa alla on moodustatud oma krunt ja majades, mille omanik on hooneühistu.

Kui korteriühistu on olemas, siis KrtS mõjutab teid vähe, sest senine ühistu jätkab tegevust. Kuigi uus seadus ei nõua otseselt põhikirja muutmist, tasub see siiski üle vaadata. Kui mõni olemasoleva põhikirja säte on uue seadusega vastuolus, siis kehtib selles osas seaduses sätestatu.

Kui korteriühistut ei ole, siis ühistu asutamine 2017.aastal ei ole kohustuslik. Kui te siiski soovite seda teha, peab korteriomanike enamik vastu võtma ühistu asutamise otsuse, kinnitama põhikirja, valima juhatuse ja kandma korteriühistu registrisse. Kui ühistut ei ole sel aastal asutatud, siis 01.01.2018. loob riik selle ise! Teie elamu korteriühistu kantakse automaatselt registrisse ja ühistu nimeks on teie kinnisasja aadress täiendiga KÜ. Kõik omanike ühise valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad üle ühistule. Sellisel ühistul ei ole esialgu põhikirja ja maja valitsemine toimub otse KrtS sätete alusel.

Kui maja haldamiseks oli korteriomanike üldkoosoleku poolt enne 01.01. nimetatud valitseja (kinnisvarahaldusettevõte, iseseisev majahaldur või keegi omanikest), siis alates KrtS jõustumisest on tema automaatselt juhatuse ülesannetes. 30. juuniks 2018.a tuleb registrile esitada andmed tekkinud ühistu juhatuse kohta (senise valitseja või uue valitud juhatuse andmed). Juriidiline isik (haldusettevõte) võib ka tulevikus üldkoosoleku otsusel olla juhatust asendav organ (valitseja).

2017. a jooksul selgita välja, kas Sinu korterelamus on korteriühistu asutatud! Kui te ühistut ise ei asuta, siis kontrollige, et oleks kehtiv üldkoosoleku otsus valitseja nimetamise kohta. Kui keegi majaelanikest faktiliselt kogus remondifondi vahendeid või sõlmis üldelektri- ja veelepingud enda nimel ja te soovite, et ta jätkaks uuel aastal ühistu juhatuse liikmena, siis nimetage ta käesoleval aastal ametlikult korteriomanike üldkoosoleku otsusega valitsejaks.

Kui majas on kuni 10 korteriomandit või kuuluvad kõik korteromandid ühele isikule, siis ei pea juhatust valima ja registrit teavitama – korteriomanikud esindavad ühistut sel juhul ühiselt või mõnele omanikule antud volikirja alusel. Soovitav on siiski ka väikestes majades juhatus valida ja registrisse kanda. Kuni 10 korteriomandiga elamu ühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ja ei pea esitama majandusaasta aruannet.

Mitme kinnisasja majandamiseks enam ühte korteriühistut asutada ei saa. Olemasolevad mitme kinnisasja korteriühistud jagunevad mitmeks ühistuks, kui 31. detsembriks 2016. a ei võetud üldkoosolekul vastu teistsugust otsust.

Kõiki korteriühistu dokumente või teateid saab korteriühistute registrile esitada ettevõtjaportaali (ettevotjaportaal.rik.ee) või notari kaudu. Registrikande eest tasutakse riigilõivu.

http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Koigis-kortermajades-tekivad-1.-jaanuaril-korteriuhistud

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Uus Maa Kinnisvarabüroo 10-2017 kinnisvaraturu ülevaade

21.11.2017 Tõnu Toompark

Juba mitu aastat kestnud soodsa turukonjunktuuri tõttu ei saa oktoobrikuu tehingute põhjal teha mingeid järeldusi peatse hinnalanguse kohta. Vaadeldava perioodi lõikes jäi oktoober tehingute arvu poolest alla vaid käesoleva aasta märtsile ja augustile, mediaanhinna osas aga vaid eelmise aasta detsembrile. Kokkuvõttes sõlmiti oktoobris 2004 ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 1283 EUR/m2. Võrreldes septembriga suurenes tehingute arv 89 võrra ehk 4,6%, mediaanhind suurenes samal ajal 5,3%.

Aasta esimese kümne kuuga kasvas 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga nii tehingute arv kui ka mediaanhind. Kümne kuuga sõlmiti Eestis 18 502 tehingut ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes tehingute arv 1414 võrra ehk 8,3%. Tehingute mediaanhind kasvas samal ajal 6,7% (1141→1218 EUR/m2).

Andmed: Maa-amet

2004 ostu-müügitehingust sõlmiti kõige rohkem tehinguid traditsiooniliselt Harjumaal – 1143 tehingut ehk 57% tehingute koguarvust. Harjumaa tehingute koguarvust moodustas lõviosa Tallinna tehingute arv, mille osakaal oli oktoobris 75,8%. Võrreldes septembriga suurenes Harjumaal tehingute arv 131 võrra (12,9%), mediaanhind suurenes 2,9% võrra, jäädes pidama 1638 EUR/m2-l.

Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale traditsiooniliselt rahvarohkemad maakonnad: 183 tehinguga Tartumaa, 164 tehinguga Ida-Virumaa ja 138 tehinguga Pärnumaa. Võrreldes septembriga suurenes tehingute arv üheksas maakonnas, lisaks Harjumaale kasvas tehingute arv enim Pärnumaal (+21) ja Lääne-Virumaal (+14). Kõige enam langes tehingute arv Tartumaal (-47) ja Ida-Virumaal (-28), samuti Valgamaal (-15). Neis maakondades oli september võrdlemisi aktiivne kuu, mistõttu oktoobris langes tehingute arv tavapärasele tasemele.

Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale taaskord Tartumaa (1237 EUR/m2) ning Pärnumaa (1069 EUR/m2). Oktoobris kasvas mediaanhind kuues maakonnas, kõige enam Jõgevamaal (+61 EUR/m2) ja Pärnumaal (+57 EUR/m2), kõige enam vähenes mediaanhind Saaremaal (-203 EUR/m2), kus see langes aasta madalaimale tasemele, mis väikese turu puhul on tugevalt mõjutatud tehingute struktuurist. Üle 75 EUR/m2 langes mediaanhind veel Põlvamaal (-100 EUR/m2), Viljandimaal (-86 EUR/m2) ja Järvamaal (-85 EUR/m2).

Andmed: Maa-amet

Sarnaselt Harjumaa tehingute arvu suurenemisega, kasvas tehingute arv ka Tallinnas. Võrreldes eelmise kuuga sõlmiti Tallinnas 41 tehingut rohkem ning mediaanhind vähenes 2,6%, tõustes võrreldes septembriga augusti numbrite tasemele. Taaskord mõjutas Tallinna turgu tuntavalt uusarenduste asjaõiguslepingute arvu muutus – juriidilised isikud võõrandasid kõikide kinnisvaraobjektide lõikes 136 tehingut rohkem, millest lõviosa moodustasid korteriomandid. Kokkuvõttes sõlmiti oktoobris 866 tehingut, mille mediaanhind oli 1706 EUR/m2.

Andmed: Maa-amet

Huvi uusarenduste vastu aitab kõige paremini seletada kinnisvaratehingute võõrandajate statistika, ehkki selles kajastuvad lisaks korteriomanditele ka kinnisasjad. Võrreldes septembriga suurenes oktoobris juriidiliste poolt võõrandatud kinnisvaraobjektide arv – kokku sõlmisid juriidilised isikud 699 müügitehingut, mis tähendab seda, et nende osakaal tehingute koguarvust suurenes pärast septembri tagasilööki taas üle 50% (51,7%). Eraisikute osakaal müügitehingutes oli 46,6%, millest 84,6% moodustasid Eesti kodanikust eraisikud. Ülejäänud osapoolte osakaal oli 22 tehingu põhjal 1,6%.

Andmed: Maa-amet

Uusarendustega sõlmitud asjaõiguslepingute arvu muutus mõjutas silmnähtavalt ka Tallinna linnaosade statistikat, kus valim on tavapäraselt veelgi väiksem. 2017. aasta oktoobris sõlmiti kõige enam tehinguid Lasnamäe linnaosas (182), millele järgnesid teised rahvarohkemad linnaosad nagu Kesklinn (170), Põhja-Tallinn (153) ja Haabersti (136). Võrreldes septembriga kasvas tehingute arv viies linnaosas, neist enim Haaberstis (+31) ja Lasnamäel (+17), tehingute arv vähenes enim Kesklinnas (-12) ja Mustamäel (-12). Haaberstis aitasid tehingute arvu kasvatada juriidilised isikud, arendustest paistsid silma Kodulahe ja Aurora Park. Juriidiliste isikute poolne müügi vähenemine oli ka põhjuseks, miks Kesklinna tehingute arv vähenes.

Andmed: Maa-amet

Mediaanhind oli sarnaselt eelmistele perioodidele kõrgeim Kesklinnas (2216 EUR/m2), kus juriidiliste isikute müügitehingute vähenemise tõttu langes võrreldes septembriga mediaanhind 3,1%. Kesklinnale järgnesid Pirita (1901 EUR/m2) ja Kristiine (1816 EUR/m2). Kõige enam kasvas mediaanhind Lasnamäel (+16,0%, 1621 EUR/m2) ning seda peamiselt väga tugeva uusarenduste müügi tõttu. Suurte tehingute arvuga linnaosadest suurenes mediaanhind veel Haaberstis (+4,0%) ja Põhja-Tallinnas (+1,3%), veidi langes hind Mustamäel (-0,5%).

Andmed: Maa-amet

Ehkki Tartu linnaga liitus pärast haldusreformi Tähtvere vald, kajastame selles ülevaates ainult endises Tartu linnas sõlmitud ostu-müügitehinguid, kuna maapiirkondade arvestamine muudab moonutab kinnisvarastatistikat ja muudab võrdluspõhimõtteid. Võrreldes septembriga langes oktoobris tehingute arv 32 võrra, samas suurenes mediaanhind 6,9% võrra, tõustes vaadeldava perioodi tipu lähedale. Tartu on ka üks suuremates asukohtadest, kus käesolev aasta on olnud loium, kui eelmine aasta – 2017. aasta esimese kümne kuuga sõlmiti linnas 1404 tehingut, eelmisel aastal oli samaks ajaks sõlmitud 1522 tehingut. Tervikuna sõlmiti Tartus eelmisel kuul 127 ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 1306 EUR/m2..

Andmed: Maa-amet

Narvas on tehingute arv võrreldes möödunud aastaga kasvanud, mediaanhinnad on aga jäänud stabiilseks. Tegemist on märgiga sellest, et langus hakkab seljataha jääma, kuna turu taastumise tingimustes hakkab kõigepealt kasvama tehingute arv, seejärel aga hinnad. Oktoobris sõlmiti Narvas 54 tehingut ehk üks tehing vähem kui septembris, mediaanhind langes samal ajal aasta madalaimale tasemele, langedes võrreldes oktoobriga 14% (415→357 EUR/m2). Käesoleva aasta esimese kümne kuuga on võrreldes eelmise aasta sama ajaga sõlmitud 102 tehingut rohkem, mediaanhind on aga jätkanud vähenemise trendi, langedes aasta esimese kümne kuuga 4,8% (415→395 EUR/m2).

Andmed: Maa-amet

Pärnus on võrreldes mullusega suurenenud nii tehingute arv kui ka mediaanhind, mille aastane kasv oli aasta esimese kümne kuu statistika põhjal koguni 14,1% (941→1074 EUR/m2). Tehingute hind on sama ajaga suurenenud 83 võrra. Turule on tulnud mitmed uusarendused, mis on aidanud hinnakasvu kiirenemisele kaasa. Oktoobris sõlmiti Pärnus uusarenduste toel koguni 110 tehingut, mis oli vaadeldava perioodi kõrgeim näitaja (ühtlasi ületas tehingute arv esmakordselt 100 piiri) ning võrreldes septembriga suurenes tehingute arv 22 võrra. Tulenevalt muudatustest tehingute struktuuris püstitas rekordeid ka mediaanhind, suurenedes võrreldes septembriga 2,8%, ulatudes 1167 EUR/m2-ni. Sarnaselt Tartule võetakse Pärnu linna tehingustatistikas arvesse ainult endise Pärnu linnaga piirnev territoorium.

Andmed: Maa-amet

Alates 2017. aasta oktoobrist kajastub ülejäänud omavalitsuste statistikas haldusreformi mõju, mis kokkuvõttes tähendab seda, et tabelis hakkab kajastuma omavalitsusi, mis sinna varem ei mahtunud. Nõnda kuulus oktoobris ülejäänud omavalitsuste esikümnesse esimest korda Tapa vald, mis moodustus endise Tapa ja Tamsalu valla ühinemise tulemusena, samuti ka Saaremaa saart hõlmav Saaremaa vald. Ülejäänud omavalitsused, mis mahtusid esikümnesse, olid üsna tavapärased – Kohtla-Järve linn, neli omavalitsust Harjumaalt, Rakvere ja Viljandi linn ning Võru linn. Kõige kõrgem oli mediaanhind Harjumaa „kuldse ringi“ valdadest, mis oli üsna ühtlane, jäädes 1587–1640 EUR/m2 vahele, olles tugevalt mõjutatud uute korterite tehingutest. Traditsiooniliselt olid madalad hinnad Kohtla-Järve linnas ja Tapa vallas (alla 100 EUR/m2), ülejäänud omavalitsused jäid pigem kahe äärmuse vahepeale, 439–697 EUR/m2 vahele. Võrreldes septembriga suurenes Rae valla tehingute arv koguni 38 võrra, näidates ilmekalt jõukate Harjumaa omavalitsuste tehingute arv ja uusarenduste asjaõiguslepingute korrelatsiooni.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Esimest korda avalikkuse ees: Tallinn võib tõesti saada tehis-kasiinosaared

21.11.2017 Martin Vahter

Tänasest saab tutvuda Tallinna poolt kinnitatud Paljassaare kasiinosaarte detailplaneeringuga. 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul võib Märts Sultsi kunagisest jaburast valimisideest tõesti kerkida geniaalne kinnisvaraprojekt.

Martin Vahteri sõnul kinnitas linn Sihtasutus Kasiinosaare algatatud kolme omavahel ühendatud tehissaare detailplaneeringu. “Sults tekitas sisuliselt mitte millestki 27-hektarilise potentsiaaliga krundi, mis võib ühel päeval osutuda geniaalseks investeeringuks,” ütles Vahter.

“Tundub, et kasiinosaare fookus on vähenemas ja pigem on tegemist tavapärase kinnisvaraarendusega,” lisas Vahter.

“Põhja-Tallinnas on oodata huvitavaid arenguid. Kopli liinid taastatakse, Volta kvartal kerkib, Paljassaare ja Noblessneri sadamaid arendatakse ning ka mitmel teisel arendusfirmal on piirkonnas suured maatükid ja -plaanid. See võtab aastakümneid, aga kui ümberringi saavad arendused valmis, ei tundugi Kopli tehissaared enam nii utoopilised,” ütles Vahter.

Kinnisvaraeksperdi sõnul ei ole merre ehitamine utoopiline. “Juba 70ndatel rammiti Viru hotelli vundamendivaiad lausa 60 meetri sügavusele maasse. Tehnika on sellest ajast kõvasti arenenud ning praegugi täidetakse Pirita TOPi juures merd kinnisvaraarenduseks,” ütles Vahter.

Põhja-Tallinnas asuva 27,98 hektari suuruse maa-ala kohta koostatud Paljassaare tehissaare detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 18. oktoobril 2017.

Detailplaneering annab võimaluse rajada Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale kolm omavahel ühendatud tehissaart, kuhu on kavandatud üks kuni 9-korruseline maa-aluse
korrusega ärihoone, üks kuni 4-korruseline maa-aluse korrusega ärihoone ja üks 1-korruseline ärihoone. Lisaks on kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga ning linnusaar.

Detailplaneeringuga saab 19. detsembrini tutvuda Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

EstateGuru investorid said tagasi esimese “hapuks” kuulutatud laenu

21.11.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvara ühisrahastusplatvorm EstateGuru tagastas 21. novembril investoritele kogu ebaõnnestunuks kuulutatud Toome arendusprojekti laenu investeeritud raha koos intresside ja viivistega.

14. novembril kuulutas EstateGuru välja ettevõtte ajaloo esimese ebaõnnestunud ehk default-laenu, mille tagatise müügiks algatati kohtutäituriga abiga Oksjonikeskuse veebikeskkonna vahendusel avalik enampakkumine. Avaliku enampakkumise väljakuulutamise hetkel informeeriti osapooli, et laenuvõtjal on võimalus tagatisvara enne oksjoni edukat lõppu tagasi osta ning 21. novembril laenuvõtja seda võimalust ka kasutas refinantseerides laenu.

EstateGuru tegevjuht Mihkel Stamm kinnitas, et ettevõttel õnnestus esimene ebaõnnestunud laen lahendada parimal võimalikul moel, sealjuures tagastati investoritele kogu nende raha koos lubatud intresside, hüvitise ja viivisega. “Tänaseks on teada, et Toome investeerimisprojekti kogutootluseks kujunes 13,72%. Kokkuvõttes saame kinnitada, et EstateGuru riskihindamismudel toimib ning antud juhul kinnitab laenu refinantseerimine ka veelkord tagatisvara hinnangu korrektsust,” märkis ta.

Stammi sõnul on oluline tegur laenuvõtja motivatsioonis laenu tagastamiseks ka platvormi investeeringute madal LTV (laenu ja tagatisvara väärtuse suhe). Hetkel on EstateGuru laenuportfellis see keskmiselt 58%, mis oli ka antud projekti puhul oluliseks faktoriks. “Käesolev ebaõnnestunud laen lahenes kõikide osapoolte jaoks väga kiirelt ja positiivselt ning seda suuresti laenuvõtja koostööalti suhtumise ja meie meeskonna aktiivse tegevuse ning riskihaldamise protseduuride täpse jälgimise tõttu. Sellest hoolimata peaksid investorid tulevikus olema valmis, et ebaõnnestunud laenu tagatise realiseerimine võib võtta aega 2-3 kuud, erandjuhtudel ja sõltuvalt tagatisvara spetsiifikast ka kauem.”

14. novembril välja kuulutatud ebaõnnestunud laen oli Toome puiestee arenduslaen, mis väljastati platvormil 28. oktoobril 2015 ning laenu finantseerisid 294 investorit. Laenu tagatisteks on lõpetamisjärgus eramu Nõmme linnaosas, 6,26 ha kinnistu Keila vallas ning 6,31 ha kinnistu Keila vallas. Antud ebaõnnestunud laen oli EstateGuru tegevusajaloo esimene tagatis, mille realiseerimiseks algatati avalik enampakkumine.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

EKÜL: Üürniku tekitatud kahju eest vastutab korteriomanik

21.11.2017 EKÜL

Korteriühistud seisavad aina enam silmitsi üürikorteritega seotud probleemidega: pahatihti ei pea üürnikud ei kinni maja sisekorrareeglitest, peavad lärmakaid pidusid ja majas liikuvad võõrad tekitavad kahju teiste omanike varale. “Ühistu ei pea aga tegelema kellegi üüriliste korralekutsumisega ning iga korteriomanik peab aru saama, et ühistu ees vastutab ka üürniku tekitatud kahju eest omanik,” selgitab EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Ka uus, tuleval aastal kehtima hakkav korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab väga selgelt korteriomaniku kohustused. “Korteriomanik peab hoiduma tema käsutuses oleva korteriomandi korras ning seda ja kaasomandit kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud,” selgitab Urmas Mardi. Nõue kehtib ka kõigile, kes omaniku valduses olevat korterit ajutiselt kasutavad. “Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal,” rõhutab Mardi.

Külmal ajal võib probleem tekkida ka sellest, et üürniku puudumisel või puhkusel jäetakse korter tühjalt seisma, küte keeratakse maha ning seetõttu kannatab kogu maja kütte- ja veesüsteem. “Uus seadus ütleb aga väga selgelt, et korteriomanik kohustub muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta,” selgitab Mardi.

Tihti on aga probleemiga maadlevad korteriühistud hädas korteriomaniku leidmisega: kontaktandmed on vananenud, inimene vahetanud elukohta ja telefoninumbrit. “Püüa siis niimoodi tuult väljal,” nentis Mardi. Uus seadus peaks aga omanikega kontakteerumise ühistule lihtsamaks tegema. “Seaduse kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi. Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi,” selgitab Mardi. ” Kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht.”

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 28/11/2017

21.11.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 28/11/2017 koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Koolituse eesmärk on anda osalejatele ülevaade kõigist olulistest õigusaktidest, mis on tähtsad kui soovida asuda tööle kinnisvara sektorisse või teha tehinguid kinnisvaraga.

Koolitus on suunatud:

maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid;
eraisikutele, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel;
inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega ja vajavad teavet, kuidas tehing mõjutab nende huve;
kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraõiguse vastu.

Koolitus „Kinnisvaraõiguse ABC“ annab Sulle:

hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks;
praktilised näited olulistest kohtulahenditest;
võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat turvaliselt;
ülevaate kinnisvaratehingute olemusest, lepingute sõlmimisest ja täitmisest;
praktilised teadmised lepingulistest õigustest ja kohustustes ning tagajärgedest lepingu rikkumise korral;
laiema silmaringi, et efektiivsemalt ja turvalisemalt järgmise kinnisvaratehinguni jõuda.

“Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 28/11/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Statistika: Mitteeluruumide ehituslubade arv väheneb, kasutuslubade arv kasvab

21.11.2017 Tõnu Toompark

2017 III kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 579 ja kasutusloa 323 mitteeluruumi. Mitteeluruumide ehituslubade arv vähenes aastatagusega võrreldes 9%, kuid kasutuslubade arv kasvas 40%.

Seejuures vähenes nii ehitusloa saanud kui kasutusloa saanud mitteeluruumide pindala. Ehitusloa saanud mitteeluruumide pindala vähenes 30% ja kasutusloa saanud mitteeluruumidel 18%.

Olukord, kus kasutusloa saanud mitteeluruumide arv kasvab, kuid nende pindala väheneb viitab sellele, et kasutusloa saanud mitteeluruumid on keskmiselt väiksema pindalaga kui aasta varasemalt.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko: Kontserni tütarettevõtte nõukogu liikmete ja juhatuse liikme volituste pikendamine

20.11.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti juhatus otsustas 17. novembril 2017 pikendada AS Merko Tartu nõukogu liikmete Alar Lagus ja Veljo Viitmann nõukogu liikme volitusi järgmiseks kolmeks aastaks, s.o kuni 23. detsembrini 2020. AS Merko Tartu nõukogu jätkab senises kolmeliikmelises koosseisus: Jaan Mäe (esimees), Veljo Viitmann ja Alar Lagus.

17. novembril 2017 otsustas AS Merko Tartu nõukogu pikendada ettevõtte juhatuse liikme Mihkel Muguri volitusi järgmiseks kolmeks aastaks, s.o kuni 17. novembrini 2020. AS Merko Tartu juhatus jätkab senises kaheliikmelises koosseisus: Juhan Varik ja Mihkel Mugur.

Nordecon: Juhatuse esimehe nimetamine

20.11.2017 Tõnu Toompark

17.11.2017 toimunud Nordecon AS nõukogu koosolekul nimetati alates 08.01.2018 ettevõtte uueks juhatuse esimeheks Gerd Müller, kes hakkab vastutama Nordecon ASi üldjuhtimise ning juhatuse töö korraldamise eest, samuti Nordecon ASi tütarettevõtete üldjuhtimise korraldamise eest strateegilistes küsimustes.

Gerd Müller on varasemalt töötanud panganduses ja makseteenuste valdkonnas: Hansapangas (hilisem Swedbank) erinevate valdkondade juhi ja juhatuse liikmena (1992 – 2001), EuroProcessing Internationalis (hilisem First Data) piirkondliku juhina (2002 – 2008), TAG Systems Finland (hilisem EVRY Card Services) Balti piirkonna juhina (2009 – 2015) ja Nordea Balti arendusjuhi ja Eesti filiaali juhatajana (2015 – 2017). Gerd on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.