Tallinna linnas tehti oktoobris 866 korteritehingut, mille juures tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes ligi 85 miljonit eurot. Võrreldes septembriga kasvas tehingute arv 42 tehingu ehk 5,1% võrra ning võrreldes eelmise aasta oktoobriga 66 tehingu ehk 8,3% võrra. Korteritehingute käive kasvas aasta baasil 15%, mille juures keskmise korteritehingu hind tõusis 90 600 eurolt 98 000 eurole. Samaaegselt kujunes mediaanhinnaks 1 706 €/m2, mida oli 2,9% enam kui septembris ning 11% rohkem kui 2016. aasta oktoobris.
Lasnamäel tehti oktoobris 182, Kesklinnas 170, Põhja-Tallinnas 153, Haaberstis 136, Mustamäel 123, Kristiines 61, Nõmmel 26 ja Pirital 15 tehingut. Võrreldes aastataguse perioodiga kasvas tehingute arv jätkuvalt enim Mustamäel (+26%) ja Haaberstis (+23%) ning mõnevõrra vähem Kristiines (+13%), Lasnamäel (+12%) ja Kesklinnas (+11%). Tehingute arv püsis samal tasemel Põhja-Tallinnas (-0,6%) kuid alanes keskmisest enam Nõmmel (-37%) ja Pirital (-42%). Hinnatase kasvas samaaegselt Lasnamäel (+31%), Kristiines (+18%), Haaberstis (+14%), Mustamäel (+9,1%), Pirital (+8,1%) ja Kesklinnas (+4,6%) kuid alanes Nõmmel (-2,4%) ja Põhja-Tallinnas (-1,8%). Nii tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme muutuste taga olid tehingud uute korteritega, milledega tehtud tehingute arv vaadeldaval perioodil vastavas piirkonnas kas kasvas või vähenes.
Turgu iseloomustavate näitajate kujunemist on Tallinnas endiselt vedanud valdavalt uute korteritega tehtud tehingud, millede arv on asunud suve keskpaigast taas kasvama. Oktoobris moodustasid juriidilisest isikust müüjad kõikidest kinnisvaratehingutest Tallinna linnas 52%, mida oli mõnevõrra enam kui möödunud perioodidel, kus septembris oli vastavaks näitajaks 46% ning 2016. aasta oktoobris 45%. Uute korterite aktiivset turgu iseloomustab hästi ka mitte-eluruumidega kasvanud tehingute arv, millest suure osa moodustavad uutes korterelamutes paiknevad panipaigad ja parkimiskohad. Oktoobris müüdi 62% rohkem mitte-eluruumidest korteriomandeid kui möödunud aasta samas kuus.
Sarnaselt varasematele perioodidele ei ole siiski enam Tallinna linnas erinevat tüüpi korterite kallinemine püsinud ühtlane. Oktoobris kasvasid perioodil 1940-1970 ehitatud korterelamutes paiknevate korterite hinnad aasta baasil 5,2% ja perioodil 1971-1990 ehitatute hinnad 9,3%. Perioodil 2001-2010 ehitatud korterelamutes tehtud tehingute juures kasvas hinnatase 4,2% ning perioodil 2011-2017 ehitatud korterite puhul kõigest 1,9%. Tüüpkorterite hinnakasv on püsinud viimaste kvartalite vältel mõnevõrra kiirem kui uute korterite puhul, kuid nii ehituslikult uuemate kui vanemate korterite hinnaerinevuse vähenemine on asunud peatuma ning mõlemite aastane hinnakasvu tempo ühtlustuma. Täiesti uute korterite aastane hinnakasv on püsinud valdavalt kuni 4% juures, mis on suuresti tingitud ehitushinna kallinemisest. Arvestades tänast sissetulekute kasvukiirust, on korterite struktuurne hinnakasv proportsioonis ostjaskonna sissetuleku kasvuga.
Järelturu korterite tehingute arv on kvartaalselt vaadatuna püsinud juba poolteist aastat samal tasemel, mille kõrval on aga uute korteritega tehtud tehingute osakaal pidevalt kasvanud. Olenemata, et vanematele korteritele eelistatakse tänases turusituatsioonis ennekõike uusi, ei maksa järelturu kiiret kukkumist siiski oodata. Tüüpkorterite müügitempo on võrreldes varasemate aastatega püsinud endiselt turuväärtusega hinnastatud varadel valdavalt alla 3 kuu. Järelturu aktiivsust nii Mustamäel kui ka Lasnamäel on toetamas ennekõike nooremapoolse elanikkonna siirdumine üüriturult omanditurule, madalama ostu- ja laenuvõimekusega elanikkonna sisseränne ning üürikinnisvarasse investeerimine. Kasvamas on jätkuvalt venekeelse elanikkonna hulk, mis on tugevalt mõjutatud Ida-Virumaal toimuvast. Näiteks Narva linnas on korterite pakkumiskuulutuste arv kasvanud 2013. aastast ligemale kümme korda. Teise ning mõnevõrra aktiivsema rändesegmendi moodustavad Tallinnasse kolijad mujalt Harjumaalt, kellest valdava osa moodustavad nooremapoolsed leibkonnad.
Riikliku ehitisregistri andmeil oli oktoobri seisuga Tallinna linnas 2016. aasta algusest alates ehitamisel ligikaudu 4 300 korterit, uute korterite laojääk on samaaegselt endiselt püsinud ligi 2 000 korteri juures. Tänavu III kvartali seisuga oli Tallinnas uute korterite ehitamiseks väljastatud esimese üheksa kuu jooksul 35% rohkem ehituslube kui eelmise aasta samal perioodil. Seetõttu on endiselt alust arvata, et lähitulevikus püsib uute korteritega tehtavate tehingute arvu vähemalt sarnane osakaal tehingute arvus (igakuiselt ~ 25%). Vaadates uute korteritega tehtud tehingute arvu muutusi, on järjest enam märgata, et Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosades on turuaktiivsuse varasem kiire kasv peatunud ning uusi arendusprojekte kerkib järjest enam esile Tallinna linna odavamates linnaosades, nii Haaberstis, Mustamäel, Kristiines kui ka Lasnamäel. 2017. aastal on enim uusi kortereid ehitama hakatatud Kesklinnas (642 tk), Lasnamäel (474 tk), Mustamäel (417 tk) ja Haaberstis (345 tk).
Valdav enamus potentsiaalsest ostjaskonnast on uute korterite eest valmis tasuma kuni 2 300 eurot ruutmeetri eest. Vastavas hinnaklassis uute korterite pakkumised moodustavad kogu uute korterite pakkumise mahust ligi 40%, mistõttu on uute arendusprojektide algatamist märgata järjest odavamates piirkondades kui ka Tallinna lähiümbruses. Viimast kinnitab ühtlasi asjaolu, kus kogu Eestis tehtud korteritehingute statistikat on nii septembri kui oktoobri jooksul mõjutanud olulisel määral nii Rae, Saue, Saku, Harku kui ka Viimsi vallas tehtud korteritehingute arv. Lisaks, sarnaselt Tallinna linnale on kasvanud ka pealinna lähiümbruses korterelamute ehitamiseks väljastatud ehituslubade ning ehitamisel olevate korterelamute arv.
Tartu linnas tehti oktoobris 132 tehingut, mida oli võrreldes septembriga 27 tk vähem ning võrreldes eelmise aasta oktoobriga 15 tk vähem. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1 311 €/m2, mis oli aasta baasil kasvanud 12% ning võrreldes septembriga 7,3%. Keskmiseks korteritehingu hinnaks kujunes 66 000 eurot, mida oli ligi 22% võrra enam kui eelmise aasta oktoobris, mil tehti ajutiselt oluliselt vähem tehinguid uute korteritega. Erinevalt Tallinnast on Tartu linnas struktuurne hinnakasv püsinud mõnevõrra tasakaalukam. Oktoobrikuus kasvasid aastases võrdluses tüüpkorterid hinnalt 1,4% kuid ehituslikult uuemad korterid täiesti uute korterite lisandumise tõttu ligi 12%. Tartu linna turuaktiivsust on mõjutamas ennekõike uusarenduste turg, sarnaselt Tallinnale on järelturul tehingute arv püsinud juba pikemat aega stabiilne.
Hinnataseme kujunemist mõjutasid Tartus oktoobris enim uute korteritega tehtud tehingud, millede osakaal kogu tehingute arvus ei ole siiski võrreldes varasemate perioodidega aga oluliselt muutunud. Sarnaselt Tallinnale on ka Tartus märgata juba pikemat aega trendi, kus uute korterite ehitamine on suures osas liikunud pigem linna äärealadele ning lähivaldadesse. Tartu siseselt on uute detailplaneeringute menetlemisega alustatud ennekõike linna põhja- ja idaosas, mille alla jääb nii Ülejõe, Annelinna, Jaamamõisa kui ka Ihaste linnaosa. Võrreldes varasemate perioodidega on ehituslube väljastatud küll sarnases hulgas korterelamutele, kuid neis paiknevate korterite arv on asunud kasvama, põhiliselt on planeeritud 3-5-korruselisi hooneid.
Pärnu linnas tehti samaaegselt oktoobris 117 korteritehingut. Võrreldes septembriga tehti 21 tehingut rohkem ning võrreldes 2016. aasta oktoobriga koguni 48 tehingut rohkem. Kõikide korteritehingute raames kujunes mediaanhinnaks 1 131 €/m2 ning keskmiseks korteritehingu hinnaks 60 000 eurot, mis olid aasta jooksul kasvanud vastavalt 22% ja 19% võrra. Kogu hinnadünaamika kujunemine oli sealjuures tingitud ennekõike uute korteritega tehtud tehingute arvu kasvu tõttu, mille moodustasid peamiselt 2- ja 3-toalised korterid. Tüüpkorterite hinnakasv püsis oktoobris ligi 6,2%-lise kasvutempo juures, mille kasvukiirus on asunud aeglustuma, kuid mille kasvu on jätkuvalt soodustamas turuväärtusega hinnastatud pakkumiste vähesus. Turuaktiivsuse ja hinnataseme kasvu on lähitulevikus oodata ennekõike uute korteritega tehtavate tehingute arvu kasvu tõttu. Lisanduvate uusarenduste osas on peamiselt oodata kümnenditaguste planeeringute elluviimist. Uusi ehituslube on korterelamute ehitamiseks väljastatud 2017. aasta esimese kolme kvartali vältel sarnases mahus kui eelmine aasta.
Edumeelsemate väiksemate linnade korterite hinnad on teistel eest ära libisenud- kallimad tsoonid on Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Kuressaare ja Rapla. Autsaiderid on jätkuvalt Valga ja Kohtla-Järve.
“
2017 III kvartalis sai eestis ehitusloa 1820 eluruumi. Aastaga kasvas ehitusloa saanud eluruumide arv 22%. Aasta tagasi III kvartalis ehitusloa saanud eluruumide arv oli 1490.
Pärnus valmis oktoobri lõpus viimase aastakümne suurim kortermaja, mille kõik 59 korterit müüdi enne maja valmimist. AS SA.MET poolt Rääma linnaosas ehitatud ja arendatud Lille 55 kortermaja ostjateks olid 97% kohalikud elanikud.
EfTEN Real Estate Fund III AS finantstulemused 2017. aasta oktoobris vastasid juhtkonna ootustele. Fondi müügitulu oli oktoobris 609 tuhat eurot (septembris 610 tuhat eurot) ning EBITDA 457 tuhat eurot (septembris 484 tuhat eurot). EBITDA vähenes seoses kapitali kaasamise kuludega. Oktoobris müüs Fondi tütarettevõte EfTEN Tänassilma OÜ Eesti riigile osa talle kuuluvast kinnistust (kasutusotstarve: transpordimaa), saades müügist 40 tuhat eurot erakorralist kasumit.
Nordecon AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid kaks töövõtulepingut Tapa kaitseväelinnaku objektide ehituseks. Välja ehitatakse soomusmanöövervõime taristu ja kaks kasarmut. Lepingute kogumaksumus on 21 miljonit eurot.
10. novembril peeti Tallinnas Lubja 4 kinnistule kerkiva uue Tallinna kohtumaja sarikapidu, millega tähistati hoone maksimaalse kõrguse saavutamist ja tänati ehitajaid senise tubli töö eest. Rahvapärimuse kohaselt luuakse sarikaliikudega head suhted majavaimuga ning tagatakse hoonele hea õnn.
Uus Tallinna kohtumaja
Justiitsminister Urmas Reinsalu
AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Raivo Rand ja Riigi Kinnisvara AS juhatuse liige Piia Kallas
Sooviks abi üürivõlglase kohtusse andmisel. Kuhu pean pöörduma, millest alustama. Läbi rääkida korteri omanikuga pole võimalik ja ka maksegraafik ei lahenda üüri võlga.
Alternatiivse investeerimisfondi EfTEN Real Estate Fund III AS avalik aktsiaemissioon, mille laeks seadis fondivalitseja 3,5 miljonit eurot, märgiti üle 5,7 kordselt. Kokku esitati 1 833 märkimiskorraldust 1 502 930 aktsiale ehk rahalises mahus 21 miljonit eurot. Fond noteeritakse Nasdaq Tallinna börsil põhinimekirjas ning saab kaubeldavaks kõikidele investoritele.
Tallinna linnas tehti oktoobris 866 korteritehingut, mille juures tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes ligi 85 miljonit eurot. Võrreldes septembriga kasvas tehingute arv 42 tehingu ehk 5,1% võrra ning võrreldes eelmise aasta oktoobriga 66 tehingu ehk 8,3% võrra. Korteritehingute käive kasvas aasta baasil 15%, mille juures keskmise korteritehingu hind tõusis 90 600 eurolt 98 000 eurole. Samaaegselt kujunes mediaanhinnaks 1 706 €/m2, mida oli 2,9% enam kui septembris ning 11% rohkem kui 2016. aasta oktoobris.
