Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Luminor: Eesti Meedia uue hoone ehitus sai 13,3 miljoni eurose finantseeringu

31.01.2018 Tõnu Toompark

Fausto Capital ja Luminor sõlmisid 13,3 miljoni eurose laenulepingu, millega pank finantseerib Eesti Meedia uue maja ehitust. Hoone rajatakse endise Zelluloosi kvartali maa-alale, mis kujundatakse uuendusliku kontseptsiooniga terviklikuks ärilinnakuks ja hakkab kandma nime Fahle Park. Eesti Meedia maja valmib 2019. aasta suveks.

„Ootame juba pikisilmi aega, mil uus hoone valmib ja kõik Eesti Meedia kontserni ettevõtted saavad lõpuks kokku kolida. See saab olema Eestis unikaalne moodne meediamaja, kus on koos nii raadio, televisiooni kui ka ajalehe toimetused, mis võimaldab koostöö kvaliteetse sisu loomisel viia täiesti uuele tasemele. Lisaks saame sünergiat arendada ka oma kirjastuse ja kuulutuseportaalidega,” ütles Eesti Meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann.

„Finantseering on väga oluline samm Fahle Pargi esimese etapi ja Eesti Meedia uue peahoone ehituse protsessis. Finantseeringu abil rajame Tartu mnt 80 krundile ärihoone ja parkimismaja pindalaga kokku 21 800 m2,“ kommenteeris Fausto Capitali juhatuse liige Kenneth Karpov.

Luminori korporatiivpanganduse juht Silver Kuus ütles, et heameel on panna õlg alla sedavõrd olulisele projektile: „Luminori üks peaeesmärke on toetada kohalike äride tegevust. Baltikumi suurima meediakontserni uue hoone ehituse finantseerimine ja olulise äripiirkonna arendamisele kaasaaitamine on selle sihiga igati kooskõlas.“

Silver Kuusi sõnul on loomulik, et arendajate ja klientide tähelepanu köidavad Tallinna kesklinna läheduses ning oluliste transpordisõlmedega ühendatud projektid, mis rõhuvad kaasaegse linnaruumi kujundamisele: „Kesklinna lähedastest ja samas terviklikku linnaruumi arendust lubavatest kruntidest ei ole just üleküllust.“

Eesti Meedia maja on esimene uus hoone Fahle Pargis, mis on endise Zelluloosi territooriumile arendatav ärikvartal, arendusmahuga üle 100 000 m2. Eesti Meedia ruumide pindala on 8000 m2, moodustades Fahle Pargi 16 000 m2 suuruse büroopinnaga esimesest arendusetapist veidi üle poole. Eesti Meedia majas hakkab tööle ligikaudu 550 töötajat.

Fahle Pargis saavad olema mitmed omanäolised büroopinnad ja eksklusiivsed korterid, vabaaja veetmise kohad, spordiklubi, kultuuriasutused ja esinduspinnad. Täpsemat infot Fahle Park kvartali kohta saab www.fahle.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Statistikaamet: Möödunud aastal tööstustoodangu maht suurenes

31.01.2018 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2017. aastal 8% rohkem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Toodangu maht suurenes energeetikas, mäetööstuses ja töötlevas tööstuses.

2017. aastal toodeti töötlevas tööstuses kokku 7% rohkem toodangut kui 2016. aastal. Toodang ületas varasema aasta taset rohkem kui kahes kolmandikus tööstusharudes. Mahu kasvu põhjus oli eelkõige puittoodete, toiduainete, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektroonikaseadmete ja mööblitootmises.

2017. aastal müüdi välisturule 67% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aastaga võrreldes suurenes eksport 5% ja müük kodumaisele turule 10%.

Tööpäevadega korrigeeritud andmetel suurenes tööstustoodang 2017. aasta detsembris 2016. aasta detsembriga võrreldes 7%, sealhulgas töötleva tööstuse toodang suurenes samuti 7%. Detsembris toodeti elektrit 6% vähem ja soojust 2% rohkem kui 2016. aasta detsembris.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta detsembris tööstuses kokku 3% ja töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut kui novembris.

**Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2017 ja detsember 2017**
**(protsenti)**
Tegevusala	2017. aasta võrreldes 2016. aastaga	Detsember 2017
		muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
			korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	7,7	2,5	2,0	7,1
Energeetika	6,3	-6,2	-3,3	-3,3
Mäetööstus	30,9	-2,5	4,0	8,2
Töötlev tööstus	6,5	1,4	2,6	7,0
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-10,2	15,5	-2,4	2,9
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	8,1	3,2	-1,9	2,9
toiduainete tootmine	4,4	1,2	-0,4	3,6
metalltoodete tootmine	12,7	4,0	10,4	18,3
elektriseadmete tootmine	11,7	-2,0	-10,7	-4,0
tekstiilitootmine	2,3	-0,6	-3,1	4,4
mööblitootmine	-2,1	-0,9	-8,2	-1,0
mootorsõidukite tootmine	16,1	9,4	27,5	33,5
ehitusmaterjali tootmine	12,1	3,1	5,4	10,8
masinate ja seadmete tootmine	10,2	-13,1	-2,3	4,8

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.01.2018, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.01.2018. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

KV.EE: Harjumaa maade turult võib oodata mõõdukat tõusu

31.01.2018 Tõnu Toompark

Aastaga on maa müügipakkumiste arv portaalis KV.EE vähenenud, kuid ostjaid ootavate maatükkide keskmine hind on valdavalt kerkinud. Kui detsembris 2016 oli portaali KV.EE kaudu ostjaid otsimas 2233 maatükki keskmise hinnaga 49 €/m², siis 2017. a detsembris oli maade müügipakkumisi 1419 keskmise hinnaga 60 €/m².

Hinnatõusu taga võib näha aktiivset elamispindade turgu ja soodsat majanduskonjunktuuri. Need on tegurid, mis tavapäraselt toovad endaga kaasa kinnisvara kallinemise.

Harjumaa keskmise pakkumishinna tõusu taga portaalis KV.EE tuleb veel näha pakkumiste struktuuri. Aastaga on suurenenud Tallinna ehk kõige kallima maa hinnaga piirkonna pakkumiste osakaal. See kasvatab omal määral kogu Harjumaa keskmist maade müügipakkumise hinda. Tallinna maade keskmine hind detsembris 2017 oli 152 €/m². See ületab kordades enamuses teistes Harjumaa omavalitsustes olevate maatükkide pakkumishindu.

Viimase paari aasta jooksul on maade ja majade turg Harjumaal püsinud tehingute arvu osas stabiilne, kuid hinnad on kasvanud. Arvestades korterite hindade mitte liiga kiiret tõusu, mis ei peleta korteriostjaid maade-majade turule, võiks sarnaseid prognoose teha ka käesolevaks 2018. aastaks. Teisisõnu võiks maade turult oodata stabiilset tehingute arvu koos mõõduka hinnatõusuga.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	12/2016	12/2017	Muutus, %	12/2016	12/2017	Muutus, %
Anija vald	14	16	14%	1	2	100%
Harjumaa	2 233	1 419	-36%	49	60	23%
Harku vald	330	236	-28%	22	26	15%
Jõelähtme vald	146	66	-55%	20	25	29%
Keila	20	7	-65%	33	49	48%
Keila vald	145	95	-34%	14	13	-8%
Kernu vald	32	16	-50%	7	7	0%
Kiili vald	51		NA	10	14	35%
Kose vald	57		NA	11		NA
Kuusalu vald	88	36	-59%	9	10	7%
Maardu	46	43	-7%	31	34	10%
Nissi			NA			NA
Padise vald	22	25	14%	5	4	-20%
Paldiski	47	39	-17%	15	10	-33%
Raasiku vald	43		NA	4		NA
Rae vald	203	131	-35%	34	40	19%
Saku vald	158	36	-77%	23	41	79%
Saue	10	9	-10%	40	44	10%
Saue vald	244	153	-37%	30	27	-10%
Tallinn	363	349	-4%	175	152	-13%
Vasalemma vald			NA		6	NA
Viimsi vald	214	162	-24%	52	62	19%

Eesti	3 652	2 435	-33%	38	44	17%
Harjumaa	2 233	1 419	-36%	49	60	23%
Narva	11	10	-9%	44	36	-18%
Pärnu	17	54	218%	64	58	-9%
Tallinn	363	349	-4%	175	152	-13%
Tartu	100	66	-34%	39	45	15%

Maa-amet: Kinnisvaraturg ja hinnaindeksid 2017. aasta IV kvartalis

31.01.2018 Tõnu Toompark

2017. aasta IV kvartalis kasvas kinnisvara ostu-müügituru rahaline maht kõikides sektorites. Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2017. aasta IV kvartalis 14,7 protsenti võrreldes 2016. aasta sama perioodiga. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses lausa 17,8 protsenti.

Eelmise aasta IV kvartalis tehti kokku 13 341 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Tehingute arv on kasvanud 10,4% võrreldes varasema aasta sama ajaga ning 2,5% võrreldes eelmise kvartaliga. 2017. aasta II ja IV kvartal näitasid tehingute arvu aspektist majanduskriisi järgseid rekordnumbreid (vastavalt 13 502 ning 13 341 tehingut). Tulenevalt eelnevast kasvas 2017. aastal tehingute arv kokku 9,4% võrreldes 2016. aastaga. Tehinguaktiivsuse mõistes näitas 2017. aasta seega viimase 11 aasta parimat tulemust, kuid 2006. aasta rekordini on ligikaudu 10 000 tehingut minna. 2017. aastal toimus Eestis kokku 51 837 ostu-müügitehingut.

2017. aasta IV kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus 944,2 miljonit eurot, mis on lausa 23,8% rohkem kui 2016. aasta IV kvartalis ning 19,2% rohkem kui 2017. aasta III kvartalis (joonis 1). Tehingute koguväärtus on kriisijärgsel rekordtasemel. 2017. aasta kinnisvara ostu-müügitehingute koguväärtus oli kokku 3,2 miljardit eurot, kuid 2007. ning 2006. oli vastav näitaja suurem (vastavalt 3,8 miljardit ning 4,4 miljardit eurot).

Joonis 1. Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus perioodil 2015 IV kvartal – 2017 IV kvartal

Tehingute koguväärtuse kasvu 2017. aasta IV kvartalis panustasid kõik sektorid (joonis 2). Hoonestatud maade puhul võib kasvu põhjusena lisaks hindade tõusule nimetada ka mitmete suuremahuliste tehingute toimumist. Samuti andis tehingute koguväärtuse tõusu olulise osa korteriomandite sektor.

Joonis 2. Tehingute rahaline maht kinnisvaraturul sektorite lõikes perioodil 2015 IV kvartal – 2017 IV kvartal

Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku 7 591 ostu-müügitehingut, sh eluruumidega 5 993. Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid 8,4% võrra rohkem ning võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 2,8% rohkem. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli lausa 17,6 % kõrgem kui 2016. a IV kvartalis ning samuti 12,1% kõrgem kui eelmises kvartalis. Eelnev on seletatav nii korterite tehingute arvu kasvu kui ka uute korterite osakaalu tõusuga.

Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2017. aasta IV kvartalis oli Eestis kokku 22,5%, mis on oluliselt kõrgem kui eelmistel perioodidel ( joonis 3).

Joonis 3. Eluruumina müüdud korterite tehingute arv ja uute korterite tehingute osakaal (%) perioodil 2015 IV – 2017 IV kvartal

Kokku müüdi 1349 uut korterit, mis on 320 uut korterit rohkem kui eelmises kvartalis. Tallinnas müüdi IV kvartalis 903 uut korterit ning uue korteri keskmine hind oli 2 194 EUR/m2 (+4,1%). Sealjuures uus kahetoaline korter (kalkulatsiooni on kaasatud tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksis Tallinna Kesklinnas keskmiselt 139 000 eurot (2 853 EUR/m2), kuid Lasnamäel seevastu 80 000 eurot (1 768 EUR/m2).

Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus 2017. aasta IV kvartalis 5 704 ostu-müügitehingut, mis on 7,9% rohkem kui 2016. aasta samal perioodil, kuid 0,2% vähem kui eelmisel perioodil. Tehingute koguväärtus saavutas taseme 466,5 miljonit eurot, mis on lausa 28,2% kasvanud võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga ning ka 28,1% suurem kui eelmises kvartalis. Koguväärtuse kasv on olulises osas põhjustatud hoonestatud maade tehingute koguväärtuse kasvust, sealjuures tehingute arv ei ole suurem võrreldes eelmiste perioodidega. Tehingud toimusid kallimate kinnistutega, sealjuures oli suuremahulisi tehinguid lausa 7, kus tehinguhind ületas 5 miljonit eurot. 2017. aasta IV kvartalis tehti 3 578 tehingut hoonestamata ning 2 126 tehingut hoonestatud maadega.

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja » (PDF) on läbi ajaloo (koostatud alates 2003. a) kõrgeimal tasemel. Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2017. aasta IV kvartalis 14,7% võrreldes 2016. aasta sama perioodiga. Hinnaindeks kasvas ka 10,7% võrreldes eelmise kvartaliga. Tugevaimat mõju avaldas korteriomandite hindade kasv, mis oli põhjustatud olulises osas esmamüükide osakaalu kasvust. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses lausa 17,8%, hoonestamata maa hinnaindeks 8,5% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 10,6%. Võrreldes eelmise kvartaliga tõusid samuti kõikide alamsektorite hinnaindeksid.

Tehingute andmebaasi laekunud 2017. aasta IV kvartali andmed on kontrollitud 19.01.2018 seisuga.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Pro Kapital: Kristina majade seitsmenda hoone ehitustöödega alustamine

31.01.2018 Tõnu Toompark

AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv ettevõte OÜ Marsi Elu ja Nordecon AS sõlmisid 24.11.2016 lepingu Tondil, Kristiine City´sse, Sõjakooli tänavale nelja kortermaja ning poolmaa-aluse parkla ehitamiseks (edaspidi Kristina majad). Seoses positiivse nõudlusega Kristiine City elamispindade järele teavitas OÜ Marsi Elu 30.01.2018 AS-i Nordecon, et soovib alustada sõlmitud ehituslepingu neljanda etapi ehitustöödega. Selles ehitusetapis valmib viiekordne, 31 korteriga eluhoone, mis on Kristina majade arenduse seitsmes hoone. Hoone planeeritud valmimine on aprillis 2019 ning selle ehitusmaksumus on ca 2,8 miljonit eurot koos käibemaksuga. Seitsmenda hoone planeeritud müügitulu moodustab koos käibemaksuga ca 5,1 miljonit eurot.

Kristiine City´sse rajatakse nutika ruumiplaneeringu, stiilse disaini ja modernse väljanägemisega kodud, kus saab nautida rohelust ja privaatsust, kuid samal ajal on võimaldatud mugav transpordiühendus kesklinna ja teistesse linnaosadesse. Uute majade kõrval äratatakse ellu vanad väärikad ajaloolised hooned, mis on ehitatud 20. sajandi alguses.

Kristina majade kümne uue elamu ehitus toimub etapiliselt – Marsi tänavale 3 maja, Sõjakooli tänavale 4 maja ja Sammu tänavale 3 maja. Tänaseks on valminud kolm poolmaa-aluse parklaga viiekordset eluhoonet kokku 93 korteriga Marsi tänaval. Valmimas on neljas Kristina majade 31 korteri ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone, mille töödega alustati 2016. aasta novembrikuus. Neljanda hoone lõplik valmimine on kavandatud 2018. aasta veebruarisse. Ehitamisel on viies ja kuues Kristina majast – kumbki on 31 korteri ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone. Viienda maja töödega alustati 2017. aasta juunis ning hoone valmimine on kavandatud 2018. aasta juunisse. Kuuenda maja töödega alustati 2017. aasta detsembris ning hoone planeeritud valmimine on detsembris 2018.

Kristiine City seni valminud kolmes esimeses Kristina majade hoonetes on valminud 93-st korterist müügilepinguga katmata vaid 1 korter. Kristiine Citys asuva valmimisel oleva Marsi 6 loft tüüpi eluhoone 45-st korterist on müügilepinguga katmata 4 korterit. Ehitamisel olevates 4., 5. ja 6. Kristina majade hoonetes on 93-st korterist müüdud 46 korterit ja müügilepinguga katmata 47 korterit. Ettevalmistamisel on järgmine ehitusetapp, mille raames rajatakse Sammu tänavale veel kolm poolmaa-aluse parklaga viiekordset Kristina majade eluhoonet kokku 92 korteriga.

AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Michelozzi: „Kristiine City kogub tallinlaste seas tuntust ja populaarsust. Kristina majad ja Marsi 6 loft-korterid, kus oleme renoveerimistöödega lõpusirgel, pakuvad põnevat vaheldust ja head elukvaliteeti. Kristiine City on Pro Kapitali poolt Kristiine linnaosas arendatav uus terviklik elukeskkond, mis on ehitatud 21. sajandi väärtuste järgi: roheline, keskkonnasõbralik ja energiasäästlik.“

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Mustamäel peeti spordi- ja vabaajakeskuse sarikapidu

31.01.2018 Tallinn.ee

Mustamäele Akadeemia tee 30 kinnistule kerkinud ning hiljemalt aasta lõpuks avamisvalmis spordi- ja vaba aja kompleksis peeti täna sarikapidu.

Sarikapärja võtsid maha linnapea Taavi Aas, abilinnapea Eha Võrk ja Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. Linnapea Taavi Aas tõdes, et viimaste aastate jooksul on täitunud või täitumas mitmed mustamäelaste soovid ja unistused – lisaks kauaoodatud, sauna- ja veemõnusid pakkuvale spordikompleksile valmis äsja oma aja ära elanud polikliinikuhoone asemele kerkinud moodne tervisekeskus, sarikapeo staadiumisse on jõudnud ka Mustamäe kiriku ehitus ning peagi algab kultuurikeskuse Kaja asemele kõiki vajadusi arvestava nüüdisaegse hoone rajamine, kuhu lisaks suure saaliga kultuurikeskusele on kavandatud ka linnaosa valitsuse administrartiivruumid.

„Hiljemalt detsembriks on ujula ning sauna- ja veekeskusega ning mitme spordisaaliga kompleks kasutusvalmis,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Ehitaja sai mahuka hoone poole aastaga katuse alla. Tööd on läinud väga ladusalt. Pole kahtlust, et see mitmekülgseid sportlikult ja tervislikult vaba aja veetmise võimalusi pakkuv ühiskondlik ehitis saab lubatud tähtajaks valmis.“

Mustamäe spordi- ja vabaajakeskusesse on kavandatud avalik saun ning lõõgastust pakkuv vee- ja saunakeskus, kus on kokku viis basseini ja 17 erinevat sauna. Sportlikku ajaviidet pakuvad kuue 25-meetrise rajaga ujula, jõusaal, rühmatreeningute saal, pallimängude saal, tantsu-, võimlemis- jms treeningute saal ning bowlingusaal. Eraldi esiletõstmist väärib spordisaali rajatav unikaalne tõstetav spordipõrand, mida on võimalik vastavalt saali kasutusotstarbele kas avada või sulgeda. See suurendab saali kasutusvõimalusi ning võimaldab ohutut treenimist sportvõimlejatele.

Mustamäele sauna ja ujulaga spordikompleksi rajamiseks viidi läbi konkurss ning seati linna omanduses olevale kinnistule Astlanda Arendus OÜ kasuks hoonestusõigus. Spordikompleks valmib hiljemalt 30. novembriks 2018.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Käsiraamat annab nõu, kuidas hoida korterühistu juhtimine uue seadusega kooskõlas

31.01.2018 Tõnu Toompark

2018. aasta alguses jõustus uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotas elamute haldamisega tegelevad ühisused ja lõi seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse.

„Käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlas uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“
Autor: Evi Hindpere, Raid & Ko jurist ja koolitaja
Maht: 320 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-5-7
Käsiraamatu sisukord ja eessõna (pdf-failina)
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Notarite Koda: Notarid hoiatavad eakaid neile kahjulike tehingute eest

30.01.2018 Tõnu Toompark

Notarid on täheldanud, et kinnisvara hinnatõusuga paralleelselt tehakse üha enam tehinguid eakate vanavanemate majade ja korteritega, kusjuures mõnikord saab kinnisvara omanik alles notari kabinetis teada, millist toimingut tegema tuldi ja millised riskid sellega kaasnevad.

Notarite Koda palub eakatel olla tähelepanelik olukordades, kus neid notari juurde kaasa kutsutakse, aga täpsemaid selgitusi ei anta. Kindlasti tasub arvestada, et reeglina ei tehta notari juures toiminguid ega tehinguid, millega tagajärgi ei kaasne. Notarid küll selgitavad alati tehingu või toimingu sisu, olemust ja võimalikke tagajärgi, aga mõned inimesed ei pööra sellele piisavalt tähelepanu või ei julge oma õiguste eest seista.

Notarid soovitavad ka noortel, kel on soov oma vanema või vanavanema kinnisvara laenu tagamiseks kasutada, põhjalikult järele mõelda, kas nad suudavad laenu tagasi maksta ka juhul kui peaksid kaotama sissetulekutes. Hüpoteegi seadmist võetakse sageli kui laenu saamise eelduseks olevat bürokraatiat ega mõelda, mida see tegelikult endaga kaasa toob.

“Kui enamasti on oma kinnisvara kinkivad või kodu laenu tagatiseks andvad inimesed kursis, mida nad notari juurde tegema tulid, siis sageli ei aduta riski, et varast võibki ilma jääda,” rääkis Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson.

“Isegi kui kõigil pooltel on parimad kavatsused, võib midagi valesti minna ja vanainimene peab oma kodust loobuma. Seetõttu tuleb kõik stsenaariumid läbi mõelda, kuigi iseenesest on soov oma lapsi ja lapselapsi aidata loomulik,” rääkis Saar-Johanson. “Harvem tuleb ette olukordi, kus kinnisvara pantima, kinkima või müüma toodud inimesele on kärbseid pähe aetud ja ta ei saa üldse aru, millele tema allkirja soovitakse. Notari roll on siis põhjalikult toimingu olemust ja sellega kaasnevaid riske selgitada. Mõnikord tabab eakat inimest väga ebameeldiv üllatus, kui selgub, et ennast võlgadesse mässinud lähedane püüab oma probleeme lahendada tema vara arvelt.”

Notarid soovitavad suhtuda ettevaatlikult kõigisse tehingutesse ja toimingutesse, mis on seotud kinnisvaraga, samuti nende tehingute tegemiseks volikirjade andmisesse. Sageli on mõistlikum teha testament, aga kui tõepoolest on soov kinnisvara lähedasele kinkida või tema kasuks pantida, siis tuleks notariga arutada, kuidas ennast kodust ilmajäämise eest kaitsta.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara: Aktsiakapitali suurendamise registreerimine

30.01.2018 Tõnu Toompark

27.12.2017 toimunud Arco Vara AS-i (10261718) aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul võeti vastu otsus suurendada AS-i Arco Vara aktsiakapitali ja lasta välja 2 670 000 täiendavat aktsiat.

29.12.2017 kuni 15.01.2018 toimunud olemasolevatele aktsionäridele suunatud Arco Vara AS-i täiendavate aktsiate avaliku pakkumise käigus märgiti 2 491 355 aktsiat. Märkimisperioodi jooksul märkimata jäänud aktsiad, s.o 178 645 aktsiat, tühistati Arco Vara AS-i juhatuse 16.01.2018 otsusega.

Arco Vara AS aktsiakapitali uueks suuruseks on 6 298 856,90 eurot, mis jaguneb 8 998 367 aktsiaks. 29.01.2018 tehti Äriregistris Arco Vara AS-i aktsiakapitali suurenemise kohta ka vastav kanne.

Arco Vara AS on esitanud taotluse uute aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas. Taotluse rahuldamise korral on uute aktsiate esimeseks kauplemispäevaks eelduslikult 02.02.2018 või sellele lähedane kuupäev.

Statistikaamet: Detsembris jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes

30.01.2018 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta detsembris 2016. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet.

2017. aasta detsembris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 654,5 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2016. aasta detsembriga võrreldes 7%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad), oli müügitulu väiksem kui varasema aasta detsembris. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 26%. Keskmisest enam suurenes müügitulu ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 13%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 9%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta detsembriga võrreldes 3%. Nende kaupluste müügitulu vähenemisele avaldas mõju toidukaupade jätkuv hinnatõus.

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu jäi 2016. aasta detsembriga võrreldes samale tasemele.

Võrreldes 2017. aasta novembriga suurenes detsembris jaekaubandusettevõtete müügitulu 18%. See on tavapärane tõus detsembris, mil toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.

Esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2017. aastal 6,7 miljardit eurot, müügitulu suurenes 2016. aastaga võrreldes 1,5%.

Statistika aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Center Kinnisvara: 9 nippi, kuidas kinnisvara kiiremini müüa

30.01.2018 Tõnu Toompark

Kui vaja kodu kiiresti ja hästi maha müüa, siis argumendid nagu „perspektiivikas asukoht“ või „hea hinna-kvaliteedi suhe“ müüjat ei aita. Kodu ostetakse alati emotsiooni ajel, teavad kogenud kinnisvaramaaklerid.

Seetõttu on ükskõik, kui keeruliste majandusterminitega me kinnisvaraturgu parasjagu analüüsida suudame. Kui ostuhuviline on ukse taga, sõltub tehingusse jõudmine tema emotsioonist palju enam, kui kinnisvaraturu konjunktuurist või eraisikute laenukoormusest Eesti Panga andmetel.

Kogenud maaklerid teavad sedagi, et kui ostuhuviliseks on perekond, valib pere uue kodu lõpuks peaaegu alati välja naine. Nii on eduka müügi peamiseks saladuseks luua kodus atmosfäär, kus potentsiaalse ostja pere naispool end hästi tunneks. Üheksa lihtsat nippi aitavad kodu müügi edukaks teha.

Pööra tähelepanu esmamuljele

Psühholoogid teavad, et esmamuljest tekkinud emotsioon kestab väga jõudsalt. Külaline näeb esimesena sinu postkasti, välisust, uksematti. Kas koridor on korras ja rõõmsalt valgustatud? Kas sisseastujat tervitab koridoris niiskete riiete ja saapaviksi lõhn või hoopis küpsiste ja kohvi lõhn? Katmata lauast parema mulje jätab tõenäoliselt laud soojas toonis laudlina, küünla ja küpsisekausiga. Kui vannituba pole esimeses värskuses, võib palju kasu olla rõõmsast dušikardinast ja uuest vannitoavaibast.

Tee köök korda

Päris paljud inimesed ostavad enese teadmata mitte maja või korterit, vaid hoopis kööki! Korista köök, eemalda plekid ja pritsmed. Peida ära poolikuid kuivainepakid, loo kööki nii palju avarust kui suudad. Topi kappi päevinäinud röster ja võileivagrill. Vaata kööki pilguga, kas sa ise sooviksid just seal oma perele järgmised aastad õhtusööki valmistada. Tühjenda prügikast ja nõudepesumasin, et poleks häbi uksi avada. Suurte nõudehunnikute asemele kapis jäta väike, korralikult asetatud valik. Eemalda köögist kõik, mis võib viia mõtte ruumipuudusele.

Puhasta vaibad

See on üsna väike vaev, kuid puhas vaip on hoopis midagi muud, kui kergelt võidunud, koera karvadega kaetud või porijälgedega põrandakate. Isegi ainsat tolmukübet nägemata tunneb külaline jala all ära, kas ta kõnnib puhtal vaibal või mitte.

Kasuta head valgust

Lihtne soovitus – valgusta tugevamalt need kohad, mis on värskemalt remonditud ja korteri pärlid ning hämaramalt need nurgad, kus värv kergelt koorub või tapeet lokib. Tee oma kapp pooltühjaks

Lõpeta igasugune tossutamine

Lihtne ja loogiline! Ära tee suitsu toas, köögi imuri all, aknal või vannitoas. Tubakasuits ja -tõrv imenduvad tekstiili, tapeeti, riietesse kapis, vaipadesse, ühesõnaga kõikjale. Mittesuitsetaja tunneb suitsetajakorteri spetsiifilise lõhna ära ka siis, kui viimasest sigaretist on möödas nädalaid. Sigaretitsölibaadi ja sagedase õhutamisega kulub suitsetajahaisu väljasaamiseks nii, et see mittesuitsetajale ninna ei kargaks, vähemalt paar-kolm kuud.

Kui kodus on lähiminevikus suitsetatud (või näiteks tugevama aroomiga koduloomi peetud), tasub ostjate saabudes kindlasti täita kodu värske kohvi ja küpsiste lõhnaga.

Eemalda väga personaalsed asjad

Vähem on parem. Asjadest ülekuhjatud kodu tekitab kitsikuse ja ruumipuuduse tunde juba sisse astudes. Vähem, kuid hoolikalt valitud ja stiilseid asju jätab alati parema mulje ning jätab ostjale ruumi fantaseerimiseks, mida kõike ta siia võiks paigutada.

Soojad perepildid, mõned meened, hommikumantel nagis on okei. Koridori täitev päikeseprillikollektsioon, ninasprei magamistoas ja kreemide ja vanni ääristav poolikute potsikute-totsikute rivi ei ole. Paar raamatut öökapil mõjub hästi, hunnik ajakirjade, järge ootavate ajakirjade ja apelsinikoortega aga mitte.

Sea realistlik hind

Ära unusta, et kinnisvaraturul on valikut palju, uusi kortereid liigub ohtralt ja hinnad kinnisvaraportaalides näitavad müüjate ootusi, mitte tegelikke turuhindu. Seetõttu ole kodule müügihinda seades realistlik – kui paned hinnaks „umbes City24 keskmise“, on su ootused turu keskmistest tehinguhindadest juba kõrgemad. Liiga pikaks veninud müügiperiood tekitab ostjates ka uusi küsimusi ja kahtlusi mõne varjatud vea osas.

Väike remont ei tee paha

Müügieelne kapitaalremont end enamasti ära ei tasu, kuid väikeste iluvigade parandamine kindlasti. Kerged värvimistööd, lahtitulnud liistude kinnitamine, irvakil tapeedinurkade kinniliimimine, võib-olla ka uued lülitid ja pistikud – ükski neist ei maksa palju, aga võivad üldmuljet märgatavalt parandada.

Tee kuulutuse jaoks kvaliteetsed pildid, pigem rohkem kui vähem

Kuulutusega tutvudes vaatab ostja esimesena hinda ja asukohta ning süüvib seejärel kohe piltidesse. Inimene ei otsi piltidelt infot tehnosüsteemide seisukorra või „arendusperspektiivi“ kohta – ta lappab pilte, üritades end selles keskkonnas ette kujutada.

Kiire elutempo keskel ei käi ostjad enam kuigi palju objekte ise üle vaatamas, enamasti külastatakse vaid 3-4 kõige huvitavamat pakkumist. Ja need valitakse välja suuresti fotode järgi.

Foto sõltub aga fotograafist palju rohkem kui objektist, seepärast ära kõhkle pisut kulutamast hea piltniku peale. Vaata, et kõikidest tubadest, vannitoast, koridorist, õuest oleks fotod olemas.

Nasdaq: Mainor Ülemiste AS-i võlakirjade kauplemisele võtmine Nasdaq Balti mitmepoolses kauplemissüsteemis First North

30.01.2018 Tõnu Toompark

Nasdaq Tallinn AS-i juhatus otsustas 29. jaanuaril 2018. a rahuldada Mainor Ülemiste AS-i taotluse ja võtta tema poolt emiteeritud 26 500 võlakirja nimiväärtusega 100 eurot kauplemisele Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldatavas mitmepoolses kauplemissüsteemis First North.

Mainor Ülemiste AS-i võlakirjade esimeseks kauplemispäevaks on neljapäev, 1. veebruar 2018. a.

Täiendav info:

Emitendi nimi	Mainor Ülemiste AS
Emitendi lühinimi	MAY
ISIN kood	EE3300111343
Lunastuskuupäev	05.04.2023
Võlakirja nimiväärtus	100 EUR
Väärtpaberite arv	26 500
Kogunimiväärtus	2 650 000 EUR
Tellimusraamatu lühinimi	MAYB055023FA

Mainor Ülemiste AS-i nõustaja on AS Redgate Capital (kuni 30. novembrini 2018. a).

Mainor Ülemiste AS-i ettevõtte kirjeldus ja võlakirjatingimused:

Company Description Mainor Ülemiste 2017

Terms and Conditions Mainor Ülemiste Bond Issue 2017

Final Terms Mainor Ülemiste Bond Issue 2017

Uus Maa: Pöörise elamurajoon saab Eesti Vabariigi juubelile pühendatud peaväljaku

30.01.2018 Karmen Kaljurand

Eesti Vabariigi 100. juubelist inspireerituna rajatakse Tallinnasse Mustamäele Pöörise elamurajooni skulpturaalse kompositsiooniga väljak, mille autoriks on arhitekt Raiko Reinson. Tegemist on kogu piirkonna väärika keskpunktiga, kus on haljastus, mänguplatsid ning juubeli auks püstitatud arhitektoon.

Idee luua Pöörise elurajooni keskväljak sündis kvartali arendajal AS TTP-l juba 2016. aasta varakevadel. Kohe oli sooviks, et tegu poleks lihtsalt platsiga, vaid et sellest saaks maamärk, mis hakkaks seostuma just Pöörise elurajooniga ning eristuks teistest omataolistest. „Tahtsime, et see oleks keskpunkt, mille üle elanikud võiksid uhkust tunda. Et tekiks selline tunne, et kui äge see on, et just siin elame“ räägib AS TTP juhataja Peeter Puusepp.

„Fakt, et 2018 on Eesti Vabariigi juubeliaasta, andis meile vaid indu juurde. On auasi teha oma riigile kingitus. Ja kuigi keskväljaku idee teostamine osutus keerukaks, ei võtnud me seda kui takistust. Me pole oma ettevõttes kunagi kartnud keerulisi väljakutseid, pigem oleme hoidnud lihtsatest tüüplahendustest. See on kingitus oma riigile ja elanikele. See pingutus on seda väärt,“ on Puusepp kindel.

Pärast mitmeid konsultatsioone said peaväljaku kavandiga tegelema asuda Nord Projekti arhitekt Raiko Reinson ja juhataja Andres Saar. Reinson on ka arhitektuursae lahenduse idee autor.

„Arhitektooni idee sündis nii, et võtsin A3 paberi, millest lõikasin kolmnurkse siilaka ning mis vinti keeratuna moodustas pöörise. Panin selle liimiga aluse külge kinni, tegin mobiiliga pildi ja saatsin ära,“ räägib Reinson. „Minu idee oli kohe see betoonist teha, veidi veel pabistasin, et kas nii kalli lahendusega ollakse nõus. AS TTP võttis idee rõõmuga vastu ning insenerid plaksutasid käsi, sest ülesanne oli väga põnev.“

Kuna keskväljaku kontseptsioon pidi arvestama, et ümberringi on tornmajad ja vaatenurki seetõttu sisuliselt 360 kraadi ulatuses, peab igalt poolt avanema hea vaade. Lisaks peab olema mõnus ka väljakul ringi- ja läbi liikumine. „Et oleks dünaamiline vorm, mis on pidevas muutumises. Iga nurga alt uus vaade,“ lisab Reinson.

„Kui ma nägin selle skulptuuri tööjooniseid, siis oli minu esimene reaktsioon, et keegi on heas mõttes „hulluks läinud“,“ räägib töid teostanud PR Betooni töödejuhataja Irmo Nuut. „Kuna betoonkonstruktsioonide valmistamine on niigi keeruline ja töömahukas, siis sellise, ebakorrapärase kujundi tegemine oli veel eriti väljakutsuv. Tuli teha eel-katsed ehk valmistada erineva kaldenurga ja suurusega rakiseid ning need betoneerida, et aru saada, kuidas materjalid peavad vastu erinevale betoonisurvele.“

Tema sõnul oli keeruline töölistele selgitada, et pole ühtegi täisnurka ega sirget seinaosa, mida saaks kasutada mõõtmise kontrolliks. „Igaüks, kes mööda läks, küsis, et kas see asi, mida me ehitame, keeratakse püsti või viiakse kuhugi mujale? Keegi ei suutnud uskuda, et see ebamaine kujund jääbki sinna. Aga siiski tänu projekteerijale, arhitektile ning headele nõuandjatele ja spetsialistidele suutsime panna paika nn kondikava ja ehituse mõistes lähenesime asjale ebatraditsioonilisel viisil. Lõpptulemusega võib rahule jääda, linnaruumi on tekkinud nagu midagi ebamaist, midagi teiselt planeedilt,“ rõõmustab Nuut.

Lõpuks valmis 24 cm paksune valge betoonivalu, maksimumkõrgusega 5,7 meetrit, mille kogukaaluks 130 tonni, ehk 6,5 vana trammi.. Kogu ülejäänud plats toetab ideed ja arhitekt, patriootliku inimesena kujundas peidetud “Eesti 100” motiivi sinna sisse.

„Arhitektoone ei pea igale poole rajama, aga teinekord, kui tunne on õige, siis on hea, kui arendaja seda spondeerib. Mul on hea meel, et AS TTP läks ideega kaasa ja see asi sündida sai,“ lisab Reinson.

Pöörise keskväljaku ehitustööd käivad täie hooga, kevadel rajatakse ka haljastus. Valminuna saab sellest maamärk, mis on loodud kestma. Kui käesoleval aastal on see kingitus riigile ja elanikele, siis aastal 2118 peetakse siin loodetavasti mõnd Eesti 200 juubelüritust.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 06-08/02/2018

30.01.2018 Margot Toompark

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 06-08/02/2018 Kinnisvarakoolis. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Koolituse sihtrühm:

kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
kõik inimesed, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga;
kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Koolitus annab:

ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

“Kinnisvara ABC” toimub 06-08/02/2018 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Statistika: Kõige enam korteritehinguid tehakse nõukogudeaegsete korteritega

30.01.2018 Tõnu Toompark

Maa-ameti andmetel tehti 2017. a Eestis 22 339 korteritehingut. Neist tehingutest suurim osa ehk 6064 tehingut on tehingud korteritega, mis on valminud ajavahemikus 1971-1990.

Tehingute arvult järgmine vanusegrupp on ajavahemik 1940-1970. Sel ajavahemikul valminud korteritega tehti eelmisel aastal tehinguid 4194. Mõlemas ajavahemikus valminud korterite puhul on valdavalt tegemist nõukogudeaegse massehituse toodanguga

Ennesõjaaegsete ehk enne 1939. a valminud korteritega tehti 2017. aastal tehinguid üle Eesti ainult 683.

Tähelepanuväärne on ehitisregistri andmete kvaliteet. Mulluse 22 339 kogutehinguarvust 8362 korteritehingu puhul ei ole korterielamu esmakasutusaastat teada.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.