Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Merko: Muudatus auditikomitee koosseisus

03.11.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus nõukogu otsustas 01. novembril 2017 teha muudatuse auditikomitee koosseisus, nimetades uueks liikmeks Viktor Mõisja ning kutsudes tagasi Olari Taali. AS Merko Ehitus auditikomitee jätkab kolmeliikmelisena: Teet Roopalu (esimees), Indrek Neivelt ja Viktor Mõisja.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Arco Vara: Pärnut kummitab väikeste korterite defitsiit

03.11.2017 Tõnu Toompark

Pärnu kinnisvaraturg areneb hoogsalt, ehitamisel on arvukalt uusarendusi ning ärihooneid. Erilist tähelepanu pööratakse uute korterelamute rajamisele, mida tõendab ehitamisel ja projekteerimisel olevate uusarenduste hulk. Ometi püsib ühetoaliste korterite valik jätkuvalt kesine.

Hetkel on pakkumises olevate korterite hulk suvepealinna kinnisvaraturul (city24.ee ja kv.ee andmetel) järgmine:

1-toalised 11,8%

2-toalised 45,5%

3-toalised 31,2%

4 ja enam tube 11,5%

2017. aasta esimese üheksa kuu jooksul tehti Pärnu linnas 657 korteritehingut, mida oli 37 tk ehk 6,0% enam kui aasta tagasi samal perioodil. Hinnatasemete osas kujunes aritmeetiliseks keskmiseks sealjuures 1 116 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 058 €/m2, mis olid võrreldes aastataguse ajaga kasvanud vastavalt 14% ja 13%.

Üksi elavate inimeste seas eelistatakse peamiselt madalate kuludega väikest korterit, mille pindala on ~30 m2. Pensioniealiste inimeste seas on trendiks müüa otstarbetult suure pinnaga korter või maja ning asemele soovitakse soetada ökonoomne ühetoaline elamispind.

Nõudlus sellist tüüpi korterite järgi on ka iseseisvatel noortel ja tudengitel, kellel samuti puudub vajadust suurema pinna järele ning kes ei soovi heas seisukorras korteri eest suurt rahasummat välja käia. Nooremapoolse ostjaskonna osas on sagenema hakanud trend, mille raames soovitakse pigem soetada Kesklinna või Rannarajooni piirkonda remonti vajavaid kortereid, viimistlemaks eluruumid just vastavalt oma soovidele. Paraku ei vasta täna pakutavad ühetoalised korterid Pärnus enamasti ostuhuviliste vajadustele, nõudmistele või finantsvõimalustele.

Pakkumises olevate väiksema pindalaga korterite hinnad Pärnu kinnisvaraturul varieeruvad seinast-seina, kuid paljud nendest ei pruugi vastata reaalsele turuväärtusele. Kuulutustes olevate ühetoaliste korterite seas võib leida pakkumisi alates 700 €/m² kuni üllatava 3 300 €/m². Keskmine turuväärtus, olenevalt asukohast ja korteri seisukorrast, jääb hetkel siiski kuni 1 400 €/ m².

Kuna ühetoaliste korterite nõudlus on suur, on siiski lootust, et neid ehitatakse lähitulevikus juurde. Tarbijaskonna huvi nii uusehitiste, renoveeritud korterite ja ühtlasi rekonstrueeritud korterelamutes paiknevate korterite osas püsib endiselt kõrge, kuid erinevalt Tallinnast või Tartust ei ole suuremaid arenduspiirkondi välja kujunemas.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

14/11/2017 toimub “Üüriinvesteeringute koolitus”

03.11.2017 Margot Toompark

“Üüriinvesteeringute koolitus” toimub 14/11/2017 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Üüriinvesteeringute koolitus on suunatud:

eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume nii pikaajalisele ja kui ka lühiajalisele üürile;
inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks, et mõista üüriäri riske ja võimalusi;
maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
eluruumide üürnikele, kes soovivad rohkem aimdust saada üürileandjate mõttemaailmast;
investoritele, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest:
eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasned riske ja võimalusi.

Koolitus annab Sulle:

põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist;
praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis;
eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvuse, ülevaate riskidest;
praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

“Üüriinvesteeringute koolitus” toimub 14/11/2017 kell 09.00-16.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Viimsi korteriturg üllatas kõrge tehingute arvuga

02.11.2017 Siim Serka

Viimsi valla korteritehingute arv oli 2017 III kvartalis üllatuslikult kõrge. Selle „süü“ oli uute korterite tehingute suurel arvul. Viimsi korterite hinnad on kerkinud, kuid eelkõige taas paljus just uute korterite tehingute tõttu. Eelolevalt neljalt kvartalilt võiks oodata Viimsi korterihindade jätkuvat mõõdukat kasvu.

Tehingute arv kerkis äkiliselt

Viimsi valla korteritehingute arv sai 2017 III kvartalis tugeva hoo sisse. Vallas tehti maa-ameti andmetel 144 korteritehingut ehk üle kahe korra rohkem, kui aasta tagasi, mil korteritehinguid oli ainult 71.

Suure tehingute arvu kasvu taga olid paljus Hüatsindi tee // Nelgi tee 1 // 5 uute korterite asjaõiguslepingud, millest üle 50 tehingu on nüüdseks III kvartalis statistikasse jõudnud. Lisaks Hüatsindi-Nelgi hoonetele on vähesemal määral asjaõiguslepinguid tehtud ka Heki tee 12 ja teiste arendusprojektide raames.

2017 III kvartali suur uute korterite tehingute arv tähendab, et järgmiste kvartalite korteritehingute arv tuleb pisut madalam.

Viimsi omapära on, et suur osa korteriomanditehingutest on tehingud suurte korteritega. Viimase nelja kvartali 381 korteritehingust 216 ehk 57% on tehingud korteritega 70-250 m². See omakorda viitab suurele ridaelamukorterite tehingute arvule Viimsi vallas.

Hinnatõusu suunavad uued korterid

Paljus just uute korterite tehingute mahu äkilise suurenemise tõttu on olulisel määral kasvanud Viimsi valla korteritehingute keskmine hind. 2017 II kvartalis oli Viimsi korteritehingute keskmine hind 1669 €/m². See on 11,2% aastatagusest kõrgemal. Rõhutada tasub, et suur hinnatõus on põhjustatud tehingute struktuuri muutusest, see ei tähenda, et kogu Viimsi korterituru hinnatase oleks kümmekond protsenti aastatagusest ülevalpool.

Suurest uute korterite tehingute arvust tingitud äkiline hinnatõus jääb järgmiseks kvartaliks seljataha. Seega võiks turu keskmisele hinnale prognoosida edaspidiseks tagasihoidlikku statistilist langust, mis on põhjustatud kallimate tehingute vähenemisest ega tähenda mingil juhul kinnisvara väärtuse langust.

Uute korterite pakkumine on vähemaks jäänud

Tänast aktiivset elamispindade turgu suunavad uusarendused. Viimsi vallas on aktiivses pakkumises juba mainitud Hüatsindi-Nelgi ja Heki tee 12 viimased korterid. Suurem on pakkumine Viimsirahu residentsi projekti raames, kus septembri lõpu seisuga oli pakkumises 38 vaba ridaelamukorterit.

Kogu Viimsi valla uute korterite ja ridaelamukorterite pakkumine septembri lõpu seisuga oli 81. Nende keskmine hind oli 1666 €/m². Uute korterite pakkumishinnad on püsinud viimase aasta jooksul üsna stabiilselt vahemikus 1600-1750 €/m² tasemel. Ühe kuu jooksul leiab ostja keskmiselt 9-10 uusarenduse korterit või ridaelamukorterit.

Tehingute arvu ja hinnaprognoos on positiivne

Tallinna uute korterite turgu suunav elamispindade uusarendus on Viimsi valda jõudnud. Uute korterite aktiivne pakkumine on tipust kaks-kolm korda allpool. Tehingute arv aga püsib paigal. See tähendab, et uute korterite ja suuremate ridaelamukorterite jaoks võiks Viimsis olla ruumi küllaga.

Viimsi korteripakkumiste hinnad püsivad suhteliselt paigas, hindades võib märgata väikest tõusu. Tulevikku vaadates peab arvestama ehitushindade kerkimisega, mis mõjutab kõiki kinnisvaraturu osalisi. Ainuüksi tugeva nõudluse ja kerkiva ehitushinna tingimustes võiks prognoosida Viimsi korteritele jätkuvat kõrget tehingute arvu ja mõnevõrra kiirenevat hinnatõususuurusjärgus 5-8% aasta baasil.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Riigi Kinnisvara: RKAS allkirjastas kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi ehituslepingu

02.11.2017 Tõnu Toompark

Eile, 1. novembril allkirjastasid Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja konsortsium, kuhu kuuluvad OÜ Tafrix, Graniittirakennus Kallio Oy, Verston Ehitus OÜ ning GRK Infra AS, ehituslepingu kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi rajamiseks Tallinnasse Maarjamäele.

Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk on ühiseks mälestuspaigaks kommunismikuritegude ohvritele. Mälestuspaigas leiab äramärkimist kommunistliku režiimi tegevuse tõttu enam kui 28 000 elu kaotanud isikut, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ja kelle matmiskoht on paljudel juhtudel teadmata.

Ligi 30 tuhande ruutmeetrisele maa-alale rajatav mälestusmärk valmib 2018. aasta sügiseks. Ehitustööde maksumus on 6,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Memoriaali kavandamist rahastatakse Eesti Represseeritute Abistamise Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Mälestusmärgi arhitektuurne lahendus, nimetusega „TEEKOND“, valiti välja kaheteistkümne kavandi hulgast ning selle autoriteks on Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Martin Prommik ja Lidia Zarudnaja Arhitektuuribüroo JVR OÜ-st.

Võidutöö järgi rajatav memoriaal koosneb kahest osast, millest üks on „Teekond“ ja teine „Koduaed“. Selleks, et jõuda koduaeda, tuleb võtta ette teekond. Et asuda teekonnale, tuleb lahkuda koduaiast.

Kutsume üles kommunistliku režiimi repressioonide ohvrite lähedasi kontrollima memoriaali kirjete õigsust. Andmeid saab kontrollida ning vajadusel lisada või täiendada käesoleva aasta lõpuni veebilehel http://memoriaal.ee/. Isikute nimed koos sünni- ja surma-aastaga kantakse memoriaalile alaliselt ning nende hilisem muutmine on väga keerukas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

United Real Estate Fund MASF ostis Pärnus tootmishoone

02.11.2017 Tõnu Toompark

Investeerimisfond United Real Estate Fund MASF omandas 100-protsendilise osaluse osaühingus Bradlink, millele kuulub kinnistu Pärnus aadressil Kodara tn 7 koos büroo-ja tootmishoonega. Hoone üürnikud on OÜ Mecanova ja AS Wendre.

United Real Estate Fund MASF-i nõukogu esimehe Jaanus Otsa sõnul on omandatud tööstuskinnisvara suurepäraseks täienduseks fondi investeerimisportfelli, mis on seni koosnenud peamiselt büroo- ja laohoonetest. „Kinnistu on tootmiseks suurepärase asukohaga. Kui peaks tekkima vajadus olemasolevatel või uutel üürnikel, on fond valmis tegema kinnistusse täiendavaid investeeringuid,“ lisas Otsa.

Kinnistul asuva hoone ankurüürnik Mecanova OÜ on metallitöö ettevõte, mis toodab tööstusettevõtetele lehtmetallist tooteid. Tehas aadressil Kodara tn 7 alustas tegevust suvel 2014. Mecanova OÜ emaettevõttel on lisaks üks tehas Soomes Oulus.

Kinnistu müüja on Saksa investeerimisfond Catella Real Estate AG ning tehingut finantseeris AS Swedpank. Poolte kokkuleppel on tehingu maksumus konfidentsiaalne.

2016. aastal asutatud United Real Estate Fund MASF on kinnine mitteavalik muutuvkapitaliga aktsiaseltsifond, mis investeerib peamiselt ärikinnisvarasse. Fondi konsolideeritud varade maht oli 30.09.2017 seisuga 18,1 miljonit eurot ning fondi konsolideeritud puhasväärtus 5,7 miljonit eurot.

Baltic Horizon Fond täiendavate osakute avaliku pakkumise teade

02.11.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fond (Fond) fondivalitseja korraldab kuni 15,038,000 uue osaku (Pakkumise Osakud) täiendava avaliku pakkumise. Pakkumise osakute arv võib suureneda 15,038,000 võrra (s.t. kokku kuni 30,076,000 Pakkumise Osakuni), kui Fondivalitseja otsustab kasutada suurendamise võimalust (inglise keeles upsizing option). Pakkumisest saadavat tulu plaanitakse kasutada Fondi investeerimisplaanis sisalduvate Baltikumi pealinnades asuvate rahavooge genereerivate ärikinnisvara objektide omandamiseks.

Fondivalitseja plaanib noteerida Pakkumise Osakud nii Nasdaq Tallinna börsil kui ka Nasdaq Stockholmi börsil. Pakkumine koosneb pakkumisest jaeinvestoritele Eestis, Rootsis, Soomes ja Taanis ja pakkumisest institutsionaalsetele investoritele teatud Euroopa Majanduspiirkonna riikides.

Pakkumise Osakute pakkumise aluseks on Finantsinspektsiooni poolt 30. oktoobril 2017 registreeritud ingliskeelne osakute avaliku pakkumise ja noteerimisprospekt (Prospekt), koos selle eesti, soome, rootsi ja taani keelsete kokkuvõtetega, mis on elektrooniliselt kättesaadavad Fondi koduleheküljel www.baltichorizon.com ning Finantsinspektsiooni koduleheküljel www.fi.ee. Fondi põhiteabe dokument (KIID) eesti, taani, rootsi ja soome keeles on samuti kättesaadav alates hiljemalt 6. novembrist 2017. Investor võib paluda Prospekti, selle kokkuvõtte ja KIID-i saatmist elektrooniliselt tema poolt antud e-posti aadressile, saates e-kirja aadressil estonia@nh-cap.com, samuti prospekti, selle kokkuvõtte ja KIID-i paberkandjal üleandmist Fondivalitseja aadressil Tornimäe 2, 10145, Tallinn, saates selle kohta e-kirja estonia@nh-cap.com.

Ülevaade pakkumise olulistest tingimustest:

Märkimisperiood, mille jooksul on võimalik Pakkumise Osakuid märkida, algab 6. novembril 2017 kell 10:00 ning lõppeb 30. novembril kell 16:00 (EET) (vastavalt 09:00 ja 15:00 CET).
Osakute märkimiseks tuleb võtta ühendust, LHV Pank AS-i, Catella Bank S.A. või Prudentus Capital Oy-ga ning registreerida osakute ostmiseks ostukorraldus vastavalt müügipartneri või korraldaja poolt ettenähtud vormis. Jaeinvestor, kes soovib esitada ostukorralduse Eestis, peaks selleks ühendust võtma oma Eesti Väärtpaberite Keskregistris avatud väärtpaberikonto halduriga.
Pakkumise hind Pakkumise Osaku kohta (Pakkumise Hind) on võrdne Fondi osakute puhasväärtusega seisuga 31. oktoober 2017. Pakkumise hind avaldatakse börsiteate ja Fondi ülaltoodud veebilehe vahendusel hiljemalt 15. novembril 2017. Pakkumise hind pakkumise Osaku kohta ei ületa 1,35 eurot. Märkida saab täisarvu osakuid ning iga ostukorralduse miinimumarv on 1,000 osakut.
Fondil on üks klass osakuid ja Pakkumise Osakud kuuluvad samasse klassi.
Investor, kes soovib märkida Pakkumise Osakuid, mis võetakse esmalt kauplemisele Nasdaq Tallinna börsil, peavad omama väärtpaberikontot Eesti Väärtpaberite Keskregistri juures. Investor, kes soovib märkida osakuid, mis võetakse esmalt kauplemisele Nasdaq Stockholmi börsil peavad omama väärtpaberikontot (VP-konto) või kontot kontohalduri juures (värdepappersdepå) Rootsi panga või investeerimisühingu juures (üksnes Euroclear Sweden AB poolt hoitavate osakutega saab kaubelda Nasdaq Stockholmi börsil).

Käesolev teade ei ole prospekt. Täpsema ülevaate saamiseks Fondist ja pakkumise tingimustest palume tutvuda Prospektiga.

Olulised kuupäevad

6. novembril 2017 algab märkimisperiood;
30. novembril 2017 märkimisperiood lõpeb;
hiljemalt 1. detsembril 2017 otsustab Fondivalitseja Pakkumise Osakute jaotamise;
eeldatavalt 7. detsembril 2017 kantakse osakud investorite või nende nimel tegutseva isiku väärtpaberikontodele iga investori poolt märgitud osakute ostuhinna makse vastu;
eeldatavalt 7. detsembril 2017 või sellele lähedasel kuupäeval noteeritakse Pakkumise Osakud Nasdaq Tallinna börsil;
eeldatavalt 12. detsembril 2017 või sellele lähedasel kuupäeval on Pakkumise Osakute esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil.

Käesolevas teates sisalduv informatsioon ei ole mõeldud avaldamiseks, jagamiseks või edastamiseks, osaliselt või tervikuna, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Uus-Meremaal, Singapuris, Lõuna-Aafrikas või muudes riikides või asjaoludel millisel juhul avaldamine, jagamine või edastamine oleks ebaseaduslik.

Teatega ei pakuta ega kutsuta väärtpabereid omandama müüma või omandama. Pakkumise Osakuid kutsutakse omandama ainult prospekti vahendusel ja see on suunatud ainult isikutele, kellele prospekt on adresseeritud. Prospektis sisalduvad muuhulgas ka riskifaktorid ja Fondi finantsinformatsioon ning muu informatsioon. Seega peaksid investorid Fondi osakuid märkima tuginedes prospektis sisalduvale infole ja mitte üksnes käesolevale teatele tuginedes. Pakkumist ei toimu jurisdiktsioonides, kus selline pakkumine või omandama kutsumine oleks enne prospekti registreerimist, ilma seaduses sisalduva erandita või kvalifikatsioonita ebaseaduslik.

Käesolev teade ei ole väärtpaberite pakkumine Ameerika Ühendriikides. Väärtpabereid ei ole registreeritud ning neid ei registreerita vastavalt Ameerika Ühendriikide 1933. aasta väärtpaberite seadusele (sh hilisemad muudatused; „Väärtpaberiseadus“) või muude Ameerika Ühendriikide osariikide õigusaktide alusel ja väärtpabereid ei või pakkuda ega müüa, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides või Ameerika Ühendriikide isikutele või nende kasuks või arvel, välja arvatud vastavalt vastavale erandi kohaldumisel või tehingu käigus, millele ei kohaldu Väärtpaberiseaduse registreerimisnõuded.

Käesolev teade ei ole väärtpaberite avalikkusele pakkumine Ühendkuningriigis. Väärtpaberite pakkumiseks ei registreerita Ühendkuningriigis prospekti. Seetõttu on käesolev teade suunatud üksnes (i) isikutele, kes asuvad väljaspool Ühendkuningriiki, (ii) isikutele, kes omavad professionaalselt kogemust investeerimistegevuses 2000.a finantsteenuste ja turgude seaduse (finantsturundamine) korraldus 2005 („Korraldus“) artikli 19(5) tähenduses; (iii) high net worth isikutele Korralduse artikkel 49(2) tähenduses; (iv) muudele isikutele, kellele võib käesoleva teate kooskõlas õigusaktidega edastada õigusega (kõik need isikud koos nimetatud kui „õigustatud isikud“). Lisaks, käesolev teade on igal juhul suunatud üksnes neile, kes on „kutselised investorid“ prospektidirektiivi (2003/71/EC, sh hilisemad muudatused) tähenduses. Üksnes õigustatud isikutele võimaldatakse ligipääsu ja võimaldatakse tegeleda investeerimistegevusega, millega käesolev teade seondub. Isikud, kes ei ole õigustatud isikud, ei tohi käesolevale teatele või selle sisule tugineda.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC” annab põhjaliku ülevaate maakleri tööst

01.11.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Lisad

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaramaakleri-abc-sisukord.pdf
Käsiraamatu soetamise võimalus: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Soovid saada värskeid kinnisvarauudiseid meilile?

01.11.2017 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tallinnas elab 448 052 inimest

01.11.2017 Tallinn.ee

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. novembri seisuga pealinnas 448 052 inimest, oktoobris kasvas Tallinna elanike arv 638 inimese võrra.

Kümne kuuga kasvas pealinna elanike arv 4429 inimese võrra – uue aasta esimesel päeval elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 443 623 inimest.

Möödunud aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 4106 inimese võrra – seega suurenes pealinna elanikkond tänavu kümne kuuga enam kui kogu möödunud aasta jooksul.

2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv aga rekordiliselt lausa 10 069 inimese võrra.

2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 31 908 inimese ehk ligi 7,7% võrra – seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.

Baltic Horizon Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 1,3 miljonit eurot

01.11.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi (Fond) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse ligikaudu 1,5% ulatuses Fondi 2017.a. kolmanda kvartali kaalutud keskmise puhasväärtuse kohta. Väljamakse suurus kokku on ligikaudu 1,3 miljonit eurot, mis ühe osaku kohta on 0,020 eurot. Väljamakse suurust mõjutas positiivselt võrreldes 2017.a teise kvartaliga eelkõige Fondi jaoks paranenud finantseerimistingimused.

Väljamaksed Fondi arvelt tehakse 17. novembril 2017. Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on registrisse kantud kui osakuomanikud 15. novembril 2017.a. kell 23:59 seisuga (Fikseerimiskuupäev).

KV.EE: Harjumaa maade müügipakkumiste hinnad liiguvad erisuunaliselt

01.11.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE vahendusel pakuti oktoobri kuus Harjumaal müügiks 1597 maatükki. Maade müügipakkumiste keskmine hind oli 50 €/m². Aastataguse oktoobriga võrreldes on maade müügikuulutuste arv vähenenud 30% ja hinnad 8% võrra.

Maade müügipakkumiste hinnad on liikunud üsna suurte sammudega. Näiteks ühes suurema müügipakkumiste arvuga omavalitsuses Tallinnas on maade müügipakkumiste keskmine hind vähenenud eelmise aasta oktoobriga võrreldes 15%. 2016. a sügisel küsiti portaalis KV.EE Tallinna maamüügi kuulutuses ruutmeetri eest 159 eurot, tänavu ainult 136 eurot.

Vastupidiselt Tallinnale on Tallinna naabervaldades maade müügipakkumiste keskmine hind pigem kasvanud. Nii on Viimsi maakuulutuste hinnad kerkinud aastaga 10%, Sauel 8%, Saue vallas 27%, Maardus 23%, Harku vallas 13%. Hinnalangus puudutab pigem Tallinnast kaugemaid omavalitsusi.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	10/2016	10/2017	Muutus, %	10/2016	10/2017	Muutus, %
Anija vald		15	NA		2	NA
Harku vald	347	241	-31%	24	27	13%
Jõelähtme vald	155	97	-37%	16	24	47%
Keila	17	10	-41%	34	47	38%
Keila vald	180	132	-27%	15	12	-18%
Kernu vald	35	17	-51%	7	8	14%
Kiili vald	51	11	-78%	12	1	-92%
Kose vald	47		NA	14	18	27%
Kuusalu vald	69	51	-26%	9	8	-9%
Maardu	50	40	-20%	30	37	23%
Padise vald	16	23	44%	5	4	-20%
Paldiski	49	43	-12%	16	9	-44%
Raasiku vald	57		NA	7	3	-57%
Rae vald	242	136	-44%	119	39	-68%
Saku vald	148	74	-50%	21	25	21%
Saue	10	14	40%	38	41	8%
Saue vald	214	186	-13%	26	33	27%
Tallinn	361	329	-9%	159	136	-15%
Vasalemma vald		11	NA		7	NA
Viimsi vald	229	167	-27%	53	59	10%

Eesti	3 593	2 618	-27%	41	39	-5%
Harjumaa	2 277	1 597	-30%	54	50	-8%
Narva	12	12	0%	39	31	-21%
Pärnu	23	42	83%	64	58	-9%
Tallinn	361	329	-9%	159	136	-15%
Tartu	35	68	94%	26	41	55%

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Mainor Ülemiste: 2017. aasta 3. kvartali põhisündmused

31.10.2017 Tõnu Toompark

Ülemiste Citysse ehitatakse juurde 26 000 m² uut parkimispinda

05. juulil pandi Ülemiste Citys nurgakivi korraga kahele uuele parkimismajale. Aadressil Sepise tn 10 renoveeritakse ja laiendatakse Mainor Ülemiste AS-le kuuluv eestiaegne Dvigateli tootmishoone viiekorruseliseks parkimismajaks. Technopolis Ülemiste AS-i poolt arendatav uus parkimismaja kerkib lennujaama vahetus läheduses aadressil Lõõtsa tn 11. Mõlemad hooned valmivad 2018. aasta suveks, millega lisandub täna linnakus olemasolevale 3000 parkimiskohale veel 900 kohta ehk ligi kolmandik.

30. augustil avati pidulikult läbi Ülemiste linnaku viiv trammiliin

Ülemiste linnaku nimelise peatuse kaudu Tallinna lennujaama suunduv trammitee avati 30. augustil. Uus trammiliini koridor kulgeb 150-meetrise tunneli kaudu Suur-Sõjamäe tänava alt, jõuab Keevise tänaval süvendist taas maapinnale ning lõpeb tagasipöörderingiga lennujaama juures. Avamisel kõne pidanud Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aasa sõnul on lennujaama viiva trammitee pikenduse näol tegemist rajatisega, mis muudab oluliselt linna senist logistikat. Lisaks kiirele ühendusele kesklinna ja lennujaama vahel annab see ka uued arenguperspektiivid Ülemiste Cityle.

1. septembril toimus uue rahvusvahelise kooli avaaktus

Septembris alustas tegevust Mainor gruppi kuuluv uus ingliskeelset õpet pakkuv Tallinna Rahvusvaheline Kool toetamaks Ülemiste City visiooni ja pakkumaks siia tööle asunud välisspetsialistide lastele kvaliteetset haridust. Esimesel aastal asus õppima 20 last enam kui kümnest eri rahvusest. Õppetöö on ingliskeelne ja hakkab lähtuma Eesti ja rahvusvaheliselt tunnustatud International Baccalaurate (IB) õppekavast. Kooli eesmärk on katta perspektiivis täistsükkel algklassidest kuni gümnaasiumi lõpuni, et tagada rahvusvahelise hariduse saamise võimalus kõikides vanuses lastele, kes on pererände tõttu Eestisse jõudnud.

Konverents Futurism 2017 koos Hyperloop One ja Boris Johnsoniga Ülemiste linnakus

Ülemiste City linnakus toimus 7. septembril rahvusvaheline konverents Futurism2017, mis tõi siia kokku tulevikutranspordi valdkonna tipp-spetsialistid ja eksperdid enam kui üheksast riigist: Ühendkuningriigist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt jne. Põnevaima ettekande tegi Hyperloop One arendusjuht, kelle eestvedamisel soovitakse Helsingi ja Tallinna vahele rajada 6-minutilise transpordiühendusega tunnel. Uudse rongiühenduse peatus on planeeritud otse Ülemiste City väravasse. Konverentsi peaesinejaks oli Ühendkuningriigi välisminister Boris Johnson, kes kiitis Eesti saavutusi tehnoloogia valdkonnas.

11. septembril toimus Lõõtsa 12 kerkiva uue büroohoone sarikapidu

Ülemiste Citys peeti 11. septembril Technopolis Ülemiste AS-le kuuluva uue 13-korruselise Liwentaali nimelise büroohoone sarikapidu. Tegemist on lennujaama naabrusse lubatud kõrgeima (45 meetrit) hoonega, mille akendest avanevad vaated otse lennujaamale ja Ülemiste järvele. Sarikapeost võttis osa ka majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Hoone valmib 2018. aasta esimeses pooles.

13. septembril sõlmiti finantseerimisleping Nordea pangaga IT-maja renoveerimiseks

Ülemiste City linnaku arendaja Mainor Ülemiste AS sõlmis finantseerimislepingu Nordea pangaga, mille tulemusel renoveeritakse 1,2 miljoni euro eest vana Dvigateli tehasekompleksi kuulunud telliskivihoone kaasaegseks IT-majaks. Ligi 860-ruutmeetrine hoone on mõeldud spetsiaalselt IT-ettevõtete jaoks, hoone ankurrentnikuga on käed juba löödud. Ülemiste City IT-maja hakkab asuma aadressil Sepise 8 – värskelt MyFitnessi spordiklubiks renoveeritud mehaanikamontaaži tsehhi kõrval ning Eesti suurima kontorihoone Öpiku maja teise bürootorni vastas.

Ülemiste City võtmenäitajad seisuga 30.09.2017

Üüritud pind 165 075 m2

Täituvus 98,5%

Finantsülevaade

3. kvartali 2017. aasta puhaskasum on 1 469 tuhat eurot.

Netokäive ja puhaskasum

3. kvartali netokäive on 1 904 tuhat eurot, netokäive tõusis 2016. aasta 3. kvartaliga võrreldes 39,2%
Puhaskasum on 1 469 tuhat eurot, kasv 2016. a 3. kvartaliga võrreldes on 26,4%

Kulud

3. kvartali 2017. a opereerimiskulud on langenud 1 057 tuhandelt eurolt (2. kvartal 2017) 988 tuhandele eurole
Laenude ja võlakirjade intressikulu on 506 tuhat eurot, kasv võrreldes 2016. a 3. kvartaliga 45,4% (348 tuhat eurot)

Intressikandavad kohustused

Mainor Ülemiste AS intressikandvad kohustused moodustavad 55 217 tuhat eurot. Ettevõtte kolm suuremat laenuandjat perioodi lõpus olid Nordea Bank AB, LHV Pank AS, OP Corporate Bank Plc
Mainor Ülemiste AS-l on vahearuande perioodi lõpu seisuga kasutamata laenuvõimalusi summas 20 820 tuhat eurot

Juhatuse kinnitused

Kinnitame, et esitatud juuli-september 2017. a vahearuande finants- ja muu lisainfo on õige ja ammendav. Mainor Ülemiste AS-i konsolideeritud finantsaruanne annab õige ja usaldusväärse finantsseisundi, tulemuste ja rahavoogude ülevaate.

Juuli-september 2017. a konsolideeritud finantsaruanne on auditeerimata.

Margus Nõlvak
Juhatuse esimees
Tallinn, 31.10.2017. a

Konsolideeritud kasumiaruanne
(vastavalt IFRS-le)

Tuhandetes eurodes

	3 kv 2016	4 kv 2016	1 kv 2017	2 kv 2017	3 kv 2017
Müügitulu	1 368	1 660	1 837	1 910	1 904
Müüdud teenuste kulu	-463	-647	-651	-572	-520
Tegevuskulud	-402	-484	-432	-485	-452
Kulum	-14	-14	-15	-14	-16
Tulu kapitaliosalusel kajastatud investeeringutest*	891	930	950	966	953
Muud äritulud	0	0	15	0	1
Muud ärikulud	-1	-1	-2	-2	-1
Ärikasum	1 379	1 444	1 702	1 803	1 869
Muud finantstulud	131	335	83	94	106
Intressikulud ja muud finantskulud	-348	-431	-402	-481	-506
Tulumaks	0	0	0	-190	0
Puhaskasum*	1 162	1 348	1 383	1 226	1 469

* Ilma Mainor Ülemiste AS-i ja seotud ettevõtete kinnisvarainvesteeringute ümberhindluseta

Konsolideeritud bilanss
(vastavalt IFRS-le)

Tuhandetes eurodes

Mainor Ülemiste AS	30.09.2016	31.12.2016	31.03.2017	30.06.2017	30.09.2017
Materiaalne ja immateriaalne põhivara	122	111	99	76	93
Kinnisvarainvesteeringud	78 438	84 810	88 656	91 539	95 748
Muud	9 744	9 791	9 668	9 667	9 679
Kapitaliosalusel kajastatud finantsinvesteeringud	26 572	27 629	28 579	29 545	30 498
Nõuded ja ettemaksed	842	1 122	1 267	1 585	1 673
Raha ja raha ekvivalendid	7 235	6 989	9 543	8 295	8 234
VARAD KOKKU	122 953	130 452	137 812	140 707	145 925

Omakapital
Aktsiakapital	19 200	19 200	19 200	19 200	19 200
Reservkapital	1 920	1 920	1 920	1 920	1 920
Jaotamata kasum	59 895	63 135	64 526	64 905	66 374
OMAKAPITAL KOKKU	81 015	84 255	85 646	86 025	87 494

Kohustused
Laenukohustused	39 815	42 693	49 390	51 789	55 217
Muud kohustused	632	619	561	527	531
Võlad ja ettemaksed	1 491	2 885	2 215	2 366	2 683
KOHUSTUSED KOKKU	41 938	46 197	52 166	54 682	58 431

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	122 953	130 452	137 812	140 707	145 925

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Mainor Ülemiste AS		3kv 2016	4kv 2016	1kv 2017	2kv 2017	3kv 2017
Rahavood äritegevusest
Puhaskasum		1 162	1 348	1 383	1 226	1 469
Korrigeerimised:
	Põhivara kulum	14	14	15	14	16
	Tulu kapitaliosalusel kajastatud finantsinvesteeringud	-891	-930	-950	-966	-953
	Finantstulud ja kulud	131	96	319	387	400
	Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus	220	-145	120	-445	-51
	Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus	-728	1 444	-942	295	484
	Saadud intressid	85	5	5	18	0
	Saadud dividendid	217	217	0	0	0
	Makstud intressid	-330	-431	-402	-481	-506
	Tulumaks	0	0	0	0	-190
Rahavood äritegevusest kokku		-120	1 618	-452	48	669
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus		-25	0	0	0	-33
Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük		0	0	0	0	0
Kinnisvarainvesteeringute soetused ja parendused		-3 226	-4 613	-3 692	-2 898	-4 124
Antud laenud		0	0	0	0	0
Antud laenude tagastamine		490	0	0	0	0
Ettevõtete soetamine		0	0	0	0	0
Rahavood investeerimistegevusest kokku		-2 761	-4 613	-3 692	-2 898	-4 157
Rahavood finantsinvesteerimistegevusest
Võlakirjade emiteerimine		0	0	0	0	0
Saadud laenud		4 226	2 959	7 037	2 804	3 785
Saadud laenude tagasimaksed		-206	-210	-339	-362	-358
Makstud dividendid		0	0	0	-840	0
Rahavood finantsinvesteerimistegevusest kokku		4 020	2 749	6 698	1 602	3 427
RAHAVOOD KOKKU		1 139	-246	2 554	-1 248	-61
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses		6 096	7 235	6 989	9 543	8 295
Raha ja raha ekvivalentide muutus		1 139	-246	2 554	-1 248	-61
Raha ja ekvivalendid perioodi lõpus		7 235	6 989	9 543	8 295	8 234

Lisa: 3. kv. 2017 Mainor Ülemiste AS vahearuanne

Statistikaamet: Septembris jätkus jaekaubandusettevõtete müügitulu stabiilne kasv

31.10.2017 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Müügitulu kasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli stabiilselt üheprotsendiline kolmandat kuud järjest.

2017. aasta septembris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 552,4 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu oli 2016. aasta septembriga võrreldes 8% suurem. Müügitulu kasvas enamikul tegevusaladel. Vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus ülekaalus on tööstuskaubad (nn kaubamajad), oli müügitulu eelmise aasta septembri omast väiksem. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 28%. Keskmisest enam suurenes müügitulu ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (13%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (10%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta septembriga võrreldes 1%.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 9%. Nende ettevõtete müügitulu vähenemisele avaldas osaliselt mõju mootorikütuse jätkuv hinnatõus.

Võrreldes augustiga oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 6% väiksem. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal aga suurenes müük eelmise kuuga võrreldes 1%.

2017. aasta üheksa kuuga (jaanuar–september) kasvas jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2%.

Statistika aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Eesti Pank: Tarbijate inflatsiooniootused on kasvanud koos toiduainete ja energia kallinemisega

31.10.2017 Sulev Pert

Tarbijad tunnetavad suuremat hinnakasvu, kui seda näitab inflatsioonistatistika
Hinnatõusuootuste mõjul kasvab surve palkade tõstmiseks
Kaudsete maksude tõus on sattunud samale ajale toiduainete ja energia kallinemisega maailmaturul, mis võib suurendada inflatsiooniootusi

Tarbijahindade kasv on tänavu pärast kolmeaastast deflatsiooniperioodi kiirenenud ja ulatus esimese kolme kvartali jooksul 3,3%ni. Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav tarbijabaromeeter näitab seda, et nii tarbijate tajutav hinnakasv kui ka hinnaootused on 2017. aasta jooksul samuti järk-järgult suurenenud. 44% küsitletutest vastasid, et hinnad on aastaga oluliselt tõusnud, ning 22% vastanutest ootab inflatsiooni edasist kiirenemist ka järgmise 12 kuu jooksul. Samas nende tarbijate osakaal, kes usuvad hindade languse võimalusse, on väike (0,1%). Keskeltläbi tunnetavad tarbijad suuremat hinnakasvu, kui seda näitab inflatsioonistatistika. Tarbijate hinnatunnetus võib erineda ametlikust hinnastatistikast mitmel põhjusel.

Tarbijate hinnaootused langevad kõige rohkem kokku nende kaupade ja teenuste hinnamuutustega, mida ostetakse sagedasti. Selliste kaupade hinnakasv on toiduainete ja mootorikütuse hindade kallinemise tõttu kiirenenud 6%ni (vt joonis). Tarbijahinnaindeks mõõdab aga keskmise ostukorvi maksumust ja inimeste igapäevased ostuharjumused võivad sellest paljuski erineda. Tarbijatel võib olla täpsem ülevaade toidukaupade hinnamuutustest, kuid vähem teadlikud ollakse näiteks mööbli ja kodutehnika hetkehindadest. Tööstuskaupade ja teenuste inflatsioon (n-ö alusinflatsioon) on jätkuvalt suhteliselt aeglane ning ulatus septembris 1,3%ni.

Hinnatunnetust kujundab ka see, et kaupade ühikuhinnad võivad poes varieeruda erineva pakendamise tõttu, mida tavatarbija ei pruugi isegi tähele panna. Mõnede kaupade eest makstakse peamiselt sularahas, teiste eest tasutakse pangas püsikorraldusega, mis samuti mõjuvad hinnatunnetusele erinevalt. Veel üks asjaolu, mida ametlik hinnastatistika arvestab, kuid tarbijatel on raskem hinnata, on kvaliteedi muutused. Näiteks andmeside kiirus kasvab tehnoloogia arengu tõttu ning sideteenuste ühikuhind alaneb.

Hinnatõusu ootused on olulised seetõttu, et nad suurendavad survet tööandjatele palkade tõstmiseks. Näiteks oli Eestis reaalpalga kasv aastatel 2013–2016 tootlikkuse kasvust märksa kiirem. Kiire reaalpalga kasvu taga võis muuhulgas olla see, et palgakokkulepped tehakse sageli aastaks ette, kuid hindade languse võimalusega ei osanud arvestada ei ettevõtted ega töövõtjad. Käesoleval aastal töötab kiirem hinnakasv aga ettevõtete kasuks, suurendades kasumeid, kuid reaalpalga kasv on aeglustunud. Kuna aga kiirenenud on ka oodatav hinnakasv, siis võib soodne positsioon jääda ettevõtetele ajutiseks.

Tarbijate hinnatõusuootusi on viimasel aja tõenäoliselt suurendanud ka see, et aktsiisimäärade tõus sattus samale ajale toiduainete ja energia kallinemisega maailmaturul. Maksutõusude panus hinnakasvu ulatub tänavu ligikaudu neljandikuni hinnakasvust. Risk on see, et ka reguleeritud hindade tõus (mitmekordsed jäätmekäitlustasud, pandipakendite hinnad jms) hakkab kiirema inflatsiooniga kaasa minema ja tarbijate hinnaootusi veelgi võimendama.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 949 950 951 … 1,674 1,675 1,676 Vanemad uudised ››

Merko: Muudatus auditikomitee koosseisus

Arco Vara: Pärnut kummitab väikeste korterite defitsiit