Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Omanike Keskliit: minister Palo võtab kogenud arhitektidelt ja projekteerijatelt töö

04.01.2018 Omanikud.ee

22.12.2017 andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pressiteate vahendusel avalikkusele teada, et 01.01.2018 jõustub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo määrus, mille tulemusel on 11 ehitusvaldkonna kutsealal tegutseval isikul keelatud oma erialal teenuse osutamine, kui ta ei ole ülikooliharidusele lisaks omandanud sama kutset kutseseaduse mõistes.

Eesti Omanike Keskliit avaldab sügavat muret eelviidatud määruse kabinetivaikuses vastuvõtmise üle. Samuti on vastuvõetamatu olukord, kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb otsuseid küsimustes, mis võib puudutada sadade inimeste töö ja karjääri lõppemist, vaid 1 kuu ette.

Vaatamata asjaolule, et Eesti Omanike Keskliit esindab isikute huve, kes on üheks suuremaks ehitusvaldkonna partneriks, ei peetud vajalikuks liitu määruse väljatöötamisse kaasata. Tulenevalt eeltoodust avaldame oma seisukohad vastuvõetud määruse osas alljärgnevalt:

Olukorra näol, kus minister Palo keelab diplomeeritud ja kogenud ehitusspetsialistidel õpitud erialal teenuse osutamise, on tegu isiku põhiõiguse riivega, milleks ministril õigust ei ole.
Määrus loob olukorra, kus konkurentsi ehitusteenuste turul halveneb. Konkurentsi vähenemine suurendab omakorda ehitusteenuse kvaliteedi- ning hinnatõusuohtu.
Määrus võtab töö suurel osal ehitusspetsialistelt, kes ei ole kutseregistris registreeritud, kuid kellel on sellele vaatamata teenuse osutamiseks piisav kvalifikatsioon. Suurem osa kaduvatest töökohtadest asub maapiirkonnas, kus ollakse keskendunud omaenda kogukonna teenindamisele.
Kutseregister, mis on edaspidi ainsaks registriks, mille andmete põhjal saab ehitusteenuse osutamiseks õigustatud isikut leida, ei ole selleks sobiv andmebaas. Selles puuduvad kontaktandmed ja info, millise ettevõtte vahendusel pädev isik oma teenuseid pakub, või kas isik tegelikult on huvitatud kutsealase teenuse pakkumisest.
Olukorras, kus ehitusturg toimib täna tõrgeteta, puudub sisuline vajadus seda täiendavalt reguleerida. Kohalik omavalitsus ja kinnisvaraomanik, kes on tänasel päeval õigustatud ehitusspetsialistide pädevust hindama, ei ole välja toonud ühtegi probleemi, mis nõuaks sedavõrd jõulist riiklikku sekkumist.
Arusaamatuks jääb ka see, millise loogika alusel on minister Palo välja valinud 11 kutseala, mille puhul ei kehti kvalifikatsiooni tõendamisel (sic!) ülikooli diplom ja töökogemus? Näiteks Rootsi Kuningriigis on selliseid kutsealasid üks ja see on ka elektriöö, mida minister Palo eriregulatsiooni vääriliseks ei ole pidanud.
Kokkuvõtvalt on Eesti Omanike Keskliidu hinnangul määruse negatiivseteks tagajärgedeks halveneb konkurentsiolukord (üle)reguleeritud ehitusvaldkondades, kõrgharitud ehitusvaldkonna töökohtade arvu vähenemine maapiirkondades, ehitusteenuse kättesaadavuse halvenemine väikestele tellijatele, määrusega reguleeritud ehitusteenuste hinnatõus, mõtetult suurenev riiklik sekkumine ja bürokraatia ehitusvaldkonnas.

Tuginedes eeltoodule teeb Eesti Omanike Keskliit minister Palole avalikult ettepaneku tühistada 23.11.2017 vastu võetud määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“.

Eesti Omanike Keskliit on 1994.a asutatud suurim kinnisvaraomanikke koondav vabaühendus, kuhu kuulub 64 000 liiget.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

1Partner kinnisvaraülevaade: vaata, palju Tallinna korter aastaga tegelikult kallimaks läks

04.01.2018 Tõnu Toompark

2017. aastal tehti Tallinnas korteritega 9759 tehingut, mis on 6,5 protsenti rohkem kui aasta varem, korterite ruutmeetri hind kerkis keskmiselt 7,6 protsenti, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul läks aasta lõpus, detsembris, Tallinna korteritega lahti tõeline möll. “Toimus palju korporatiivtehinguid, millega vormistati ümber terveid arendusi ning ka eraisikud tahtsid kodu veel vana aasta sees ära osta,” ütles Vahter ja lisas, et detsembris müüdi Tallinnas eelmise kuuga võrreldes lausa 39 protsenti rohkem kortereid ning ruutmeetri hind tõusis 12 protsenti, 1960-euroni.

“Keskmist hinda tõstsid kõige rohkem tehingud uute ja kallimate korteritega. Samas kerkisid ka vanemate korterite hinnad, näiteks Mustamäel aastaga keskmiselt kuus protsenti. Vanematest kasvas pigem kehvemas seisus korterite nõudlus ja hind, sest paljud väikeettevõtjad otsivad võimalikult odavat ja räämas pinda, mis peale remonti edasi müüa,” kommenteeris Vahter.

“2018. aastal tehingute arv pigem kasvab veelgi, kuid samas ka konkurents, sest valmimas on tuhandeid uusi kortereid,” lisas Vahter.

2017. aastal tehti Tallinnas 15 504 kinnisvaratehingut, mis on 11 protsenti enam kui aasta varem. Mulluste pealinna kinnisvaratehingute koguväärtus oli 1,675 miljardit, mis on 18 protsenti enam kui 2016. aastal. Kalleim korter müüdi eelmisel aastal 1,55 miljoni eest.

Mullu müüdi Tallinnas 367 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 20 võrra rohkem kui 2016. aastal. Kalleim hoonestatud elamumaa krunt müüdi 5,4 miljoni eest.

Krunte müüdi 134, mis on kahe võrra vähem kui 2016. aastal. Mullune kalleim hoonestamata elamumaa läks kaubaks veidi enam kui kahe miljoni euro eest.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2017 IV kvartal

04.01.2018 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Domus Kinnisvara: Laenuga ostetud üürikorter ajab käpakile

04.01.2018 Tõnu Toompark

Väikeinvestorite aeg saab üüriturul peagi ümber. Juba alanud muutused on ohtlikud eelkõige neile, kes on üürikorterid soetanud pangalaenuga. Kui oled ostnud vara omavahendeist, ei ole probleemi, kui teenid tootluseks vaid 3%. Kinnisvara on sul vaatamata kõigele ikka olemas ja pikemas perspektiivis liiguvad kinnisvarahinnad tõusujoones. Vara pealt tiksub ka üüriraha vaikselt edasi.

Kui varem ootasid fondid kinnisvarainvesteeringuilt vähemalt 7%-list üüritootlust, siis nüüd on turule tulemas need, kes lepivad ka 5%-ga. Lisaks on kinnisvaraarendajad saanud aru investeerimiskorterite ehitamise kasulikkusest.

Võin kinnitada, et lähema paari aasta jooksul on turule tulemas ligikaudu 500–1000 ühe- kuni kahetoalist korterit suuruses 12–25 ruutmeetrit. Nende müügihinnad võivad olla järelturu korterite hinnast vaid pisut kõrgemad.

Olgu täpsustuseks välja toodud, et kui praegu tuleb Akadeemia tee või Sõle tänava tibatillukese korteri eest maksta ligikaudu 26 000 eurot, siis kinnisvaraarendajad suudavad 12ruutmeetrise korteri turule tuua vaid 4000–5000 eurot kallimalt. Seda juhul, kui ei ole vaja rajada maa-alust parklat. Maaaluse parkimiskorruse väljaehitamise korral kujuneb väikese investeerimiskorteri hinnaks vähemalt 40 000–50 000 eurot.

Ettevalmistamise faasis arendusprojektide najal julgen öelda, et kui keegi ostab praegu vanema hoone investeerimiskorteri 26 000 euroga, on ta tõenäoliselt juba aasta pärast käpakil. Uus sama suur korter võib siis müügis olla vaid 30 000 euroga, kuid peamine müügiargument on, et see korter on uus.

Statistikaamet: Novembri tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

04.01.2018 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta novembris 3% rohkem toodangut kui 2016. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas.

Novembris toodeti töötlevas tööstuses 4% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, toiduainete, masinate, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes märgatavalt ka mootorsõidukite tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektroonikaseadmete tootmises.

Välisturule müüdi novembris 67% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta novembriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 4% ja müük kodumaisele turule 9%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta novembris nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 1% vähem toodangut kui eelmisel kuul.

2016. aasta novembriga võrreldes toodeti elektrit 9% ja soojust 11% vähem.

**Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, november 2017**
**(protsenti)**
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-1,4	2,7	2,7
Energeetika	-0,9	-9,5	-9,5
Mäetööstus	-0,5	9,7	9,7
Töötlev tööstus	-0,7	4,0	4,0
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-1,8	1,4	1,4
toiduainete tootmine	-1,0	1,7	1,7
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-0,4	-14,2	-14,2
metalltoodete tootmine	-4,7	11,3	11,3
elektriseadmete tootmine	-2,3	7,5	7,5
mööblitootmine	-2,0	-0,7	-0,7
mootorsõidukite tootmine	0,9	21,9	21,9
ehitusmaterjali tootmine	2,7	10,8	10,8
masinate ja seadmete tootmine	3,6	34,7	34,7
tekstiilitootmine	1,5	-4,2	-4,2

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.12.2017, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.12.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 11 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Tallinnas kohandati 180 000 euro eest erivajadustega inimeste kodusid

04.01.2018 Tallinn.ee

Tallinna linn viis koostöös Sotsiaalministeeriumiga ellu pilootprojekti, et luua paremad võimalused erivajadustega inimestele oma koduses keskkonnas toimetulekuks. Projektis osales 45 pealinna elanikku, kellel kohandati nii eluruume, hoonete sisse- ja väljapääse kui ka käiguteid.

Abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul vajas kaalukam osa kohanduse taotlejatest kohandust eluruumile hügieeni- ja köögitoimingute võimaluste loomiseks või parandamiseks.

„Kohandati 22 vannituba ja 2 kööki, lähtudes puudega inimeste erivajadustest ning paigaldati laetõstukeid, kuid kohandati ka eluruumide sissepääse ja paigaldati platvormtõstukeid, kaldteid ning vahetati välja välisuksi,“ sõnas Mölder

„Elukeskkond mõjutab märkimisväärselt elukvaliteeti ja hea meel on tõdeda, et tänu pilootprojektile saime suurendada inimeste iseseisvat toimetulekuvõimet ning luua paremaid võimalusi erivajadustega inimestele,“ sõnas Mölder.

Abilinnapea lisas, et linn ootab nüüd pikisilmi, et pealinlastel avaneks võimalus osaleda ka Euroopa Regionaalarengu Fondi toetava meetme tegevuse „Puuetega inimeste eluaseme kohandamine“ projektis, sest Tallinna üks oluline eesmärk on luua ligipääsetavam ja takistustevabam keskkond ning linnaruum erivajadustega inimestele.

Eluruumi kohandust said taotleda puudest tuleneva tegevuspiiranguga isikud (puude kehtivusaeg pidi taotlemise hetkest olema vähemalt kuus kuud), kes vajavad kõrvalabi igapäevategevustes ning kes elavad Tallinna haldusterritooriumil asuvas kohaldada soovitavas eluruumis.

Pilootprojektis osalesid partneritena Sotsiaalministeerium ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus.

Maksimaalne riiklik toetussumma ühe taotleja kohta oli 4500 eurot. Omavahenditest aitasid kaasfinantseerida nii Tallinna linn kui ka kohanduse saajad. Kokku läksid tööd pilootprojektis maksma üle 180 000 euro.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

LVM Kinnisvara: Algav kinnisvara-aasta nihutab kraanad Tallinnast välja väikelinnadesse

04.01.2018 Tõnu Toompark

Milline oli kokkuvõtvalt lõppev aasta kinnisvaraturul, kuhu koondub järgmisel aastal arendustegevus ja kui kõrgele kinnisvara hinnad siis lõppude lõpuks tõusevad?

Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige:

Lõppev kinnisvara-aasta on toonud kasvu nii hindades kui ka tehingumahtudes. Veel järgmist nädalat arvestamata (ja aasta viimane nädal on kõige aktiivsem detsembrikuu nädal) on käesoleval aastal sõlmitud 6,85 protsenti rohkem ostu-müügitehinguid (üle 3000 tehingu) kui 2016. aastal. Tänavune aasta on toonud ka keskmiselt 9,9 protsenti vara väärtuse kasvu, mis tähendab kinnisvaraomanikele 275 miljonit lisaeurot.

Käesoleva aasta algust iseloomustas turu kiire areng, mis tõi Tallinna ja Harjumaa ning suuremate linnade kõrval uusi arendusprojekte ka väiksematesse linnadesse ja nende ümbrusesse. Aasta teine pool on jõuliste plaanitavate maksutõusude, kasvavate palkade ning kallinevate ehitushindade valguses toonud kinnisvaraturule aasta algusega võrreldes proportsionaalselt vähem uusi arendusprojekte.

Planeeritavad maksutõusud koos jõulise ehitushinna tõusuga, mis kohati ulatub ligi viiendikuni, on ootele pannud ja panemas mitmeid uusi arendusprojekte. Samuti kaalutakse senisest põhjalikumalt etapiti arendavate piirkondade või projektide algust.

Kogu käesoleva aasta kinnisvaraturgu on samas iseloomustanud ostjate jätkuvalt kaalutletud ning selgelt hindadest lähtuvad ostuotsused, mis on hoidnud keskmise hinnatõusu numbreid ühekohalistena. Vähenev pakkumine uusarendustes toob tõenäoliselt uuel aastal kaasa laojääkide vähenemise ja järelturupakkumiste kasvava nõudluse.

Kinnisvara-aasta uute hinnatasemete kõrval on turgu käesoleval aastal enim mõjutanud sündmus kinnisvaraportaalide jõuline hinnatõus ning koondumine. Uus aasta toob selles osas turule kolmanda kinnisvaraportaali, kuid arvestades turu mahtusid ja marginaale, on sektoris ruumi tõenäoliselt vaid kahele.

Efektiivselt toimiv ja taastunud hinnatasemetel kinnisvaraturg ning pankade lähiaastate laenupoliitika võimaldab plaanida jätkuvalt uue korteri või elamu ostu ja ette võtta olemasoleva kinnisvara müüki. Linnade kõrval pakuvad uusi valikuid linnade vahetus läheduses asuvad elu- ja äripiirkonnad.

Arco Vara prognoos 2018: Tartus jääb uusehitisi vähemaks

04.01.2018 Tarvo Tamme

Tartlased ootavad uuelt aastalt taskukohaseid uusarendusi, kuid neid ei pruugi valmida piisaval hulgal.

Inimeste huvi kinnisvara ostmise vastu usun jäävat 2018. aastal sama suureks kui eelmisel aastal. Uusi arendusi tuleb turule aga vähem kui möödunud või ülemöödunud aastal, sest ehituse hind on kallinenud ja ehitada riskantsem.

Tartu üüriturg 2018. aastal saab sarnanema 2017. aastaga. Kui kõikjal räägitakse keskmise palga tõusust, siis lõunaeestlasi (eriti põlva- ja valgamaalasi) puudutab see mõnevõrra vähem kui mõnd teist piirkonda. Madalama palga saajatel on keerulisem pangalaenu saada ja korterit osta, nemad vaatavad ringi üüriturul. Tundub, et hea laenuvõimekusega ostjaid on turul vähemaks jäänud – nad on oma kodu juba leidnud.

Tartus kasvas keskmine palk aastail 2013-2016 5-6% aastas. Lihttööde puhul on palgataseme kasvu all hoidnud tudengite suur osakaal tööturul ja nende valmidus teha tööd väiksema palga eest kui näiteks Tallinnas. Õppurite osakaal on aga rahvastiku muutustest tulenevalt vähenemas ja surve palgakasvuks püsib ka lihttööde vallas.

Oodatakse mõistliku hinnaga uusi kortereid

Tartu koduotsijate eelistus number üks on uusehitis, tähtsaks peetakse ka kvaliteetset siseviimistlust ja kommunaalkulude suurust. Või vastupidi – otsitakse kapitaalremonti vajavaid kortereid, mida oma maitse järgi koduks vormida. Selliseid leiab vähe. Ka uusarendused müüvad kiiresti, mõistliku hinnaga uusi kortereid ei pruugi turule tulla nii palju kui on nõudlust. Arco Vara rõõmustab 2018. aastal miljööväärtusliku ja hubase kesklinnakodu otsijaid uute korteritega Oa tänaval, otse Emajõe ääres.

Saabunud aastal muutub järjest olulisemaks dokumentide korrasolek. Paljud elamud on moel või teisel ümber ehitatud ja neil puudub sellisel kujul kasutusluba. Niisugust elamispinda on võimatu müüa ja ka ostuks laenu saada. Kuna selliseid juhtumeid kerkis esile eriti palju just 2017. aastal, võib arvata, et uuel aastal saab olema palju tööd hoonete dokumentidega.

Maa või linn? Kui kolm aastat tagasi oli suur maale elama kolimise kampaania, siis näib, et need inimesed on nüüd jälle linnas tagasi. Vaevalt et uus aastagi maapiirkondadesse piisavalt töökohti, avatud kauplusi ja muud eluks olulist juurde toob.

Sooduspakkumine käsiraamatule “Planeerimisseadus ja selle rakendamine”

04.01.2018 Tõnu Toompark

Vaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited” soodushinnaga!

- Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “rwyqxg” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
- Pakkumine kehtib kuni 07.01.2018.

01.07.2015 hakkas Eestis kehtima uus planeerimisseadus. Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega. Käsiraamatu autor on Martina Proosa.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

AS Pro Kapital Grupp dividendimakse ex-päev

03.01.2018 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp (väärtpaberi lühinimi PKG1T, ISIN kood EE3100006040) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 08.01.2018 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 05.01.2018. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 20.12.2017 ühingu erakorralise üldkoosoleku otsuse alusel.

AS Pro Kapital Grupp maksab dividendi 0,015 eurot aktsia kohta 15.01.2018.

Ettevõte soovib parandada oma 20.12.2017 börsiteates ex date aastaarvu suhtes tehtud viga ning kinnitab, et käesolevas teates kajastatud ex date on korrektne.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Tallinn rajab tervisekeskuseid juurde

03.01.2018 Tallinn.ee

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile tervisekeskuste investeeringutoetuse tingimuste eelnõu. Teises taotlusvoorus kavatseb riik ligi 28 miljoni euroga toetada tervisekeskuste rajamist seni katmata piirkondadesse.

Tallinna abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul on igati positiivne, et riik soovib aidata ning toetab uute tervisekeskuste rajamist, sest kvaliteetsete tervishoiuteenuste ning arstiabi kättesaadavuse parandamine on elanikkonnale kahtlemata vajalik samm.

„Tallinna linna eesmärk on, et tervisekeskused oleksid igas linnaosas. Rõõm on tõdeda, et esimese taotlusvooru tulemusena arvati investeeringute kavasse ning tunnistati vastavaks planeeritavad esmatasandi tervisekeskused nii Piritale, Kesklinna, Mustamäele, Lasnamäele kui ka kaks tervisekeskust Nõmmele ja kaks Põhja-Tallinnasse,“ sõnas Mölder.

Ta lisas, et esimene uus ja kaasaegne tervisekeskus avab uksed Mustamäel juba sel kuul, kus on basseiniga taastusraviosakond, pere- ja eriarstid, apteek, kohvik ning ortopeediapood. „Tallinna arstid on väga heal tasemel ning tänu pere- ja eriarstide tihedale koostööle saavad patsiendid tervisekeskustes parimat arstiabi,“ lisas Mölder.

Tervisekeskuste rajamise esimeses voorus oli meetme tegevuste eelarve ligi 85,1 miljonit eurot. Toetuse rahuldamise otsuse sai 55 projekti 43 piirkondlikust tõmbekeskusest üle Eest ning maksumusega 57,2 miljonit eurot. Teiseks taotlusvooruks on ette nähtud kokku 27,9 miljonit eurot. Taotlusvoor on kavas välja kuulutada 2018. veebruaris.

Uutes esmatasandi tervisekeskustes hakkavad perearstide ja -õdede kõrval tööle füsioterapeudid, koduõed ja ämmaemandad ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teised spetsialistid.

SEB: Keskpangad alanud aastal pidu veel ei ohusta

03.01.2018 Peeter Koppel

SEB kvartaalne investeerimisteemasid käsitlev väljaanne Investment Outlook avaldab, et keskpangad nii majandust kui riskantsete varade turge oluliselt aidanud likviidsuspidu käesoleval aastal lõpetama ei kipu. Raha püsib ka alanud aastal pigem odav ja kergelt kättesaadav.

Keskpangad küll tõenäoliselt kaugenevad 2018 aastal ettevaatlikult rahatrükkimise poliitikatest, kuid likviidsuse üleküllus püsib. Süsteemi olukord tervikuna on riikide kõrge võlakoorma tõttu problemaatiline, kuid SEB hinnangul on majandussurutise risk hetkel madal ja keskpangad tegutsevad ilmselt ettevaatlikult.

2008. aasta finantskriisist alates on keskpankadel olnud majanduskasvu taastootmiseks tugifunktsioon, mille raames vähendati intressimäärasid ja osteti võlakirju eesmärgiga langetada kodumajapidamiste ja ettevõtete laenamiskulusid. Arenenud riikide keskpangad on päästeoperatsioonide käigus süsteemi paisanud ca 15 triljonit USA dollarit, mis on võrdub peaaegu 20 protsendiga globaalse aktsiaturu koguväärtusest.

Enamik keskpanku on alustanud ettevaatlikult oma rahapoliitika normaliseerimist või kavatsevad seda teha, kuid ajastus oleneb sellest, millises majandustsükli järgus vastaval koduturul parasjagu ollakse. USA Föderaalreserv on paljudest teistest keskpankadest tublisti ees ja liigub edasi peamiselt omapäi. SEB usub, et kuna Suurbritannia keskpank on tõstnud ühekordselt intressimäärasid, kavatsevad nad nüüd oodata 2019. aastani enne järgmise sammu tegemist. SEB prognoos Euroopa Keskpanga (EKP) kohta on, et esimene intressimäärade tõstmine ei toimu enne 2019. aastat, samas muutis SEB oma prognoosi Rootsi Riksbanki kohta ning lükkas esimese arvatava rootsi krooni intressimäärade tõstmise 2018. aasta septembrisse.

Ärevus intressimäärade tõusu pärast

Iga pöördepunktiga kaasneb ebakindluse ja volatiilsuse risk, kuid globaalne rahapoliitika jääb SEB hinnangul veel mõneks ajaks ekspansiivseks. Kuigi USA Föderaalreserv tõmbab oma bilanssi koomale, jätkavad Euroopa Keskpank ja Jaapani keskpank oma kvantitatiivse lõdvendamispoliitika rakendamist (ehk rahatrükki).

Seetõttu on Föderaalreservi kitsendavate tegevuste mõju esialgu väga piiratud. 2018. aastal on selle mõju SEB arvates umbes samasugune nagu ühekordsel intressimäära tõstmisel. Föderaalreserv on ettevaatlik, tõstes intressimäärasid aeglaselt ja hästi ennustatavas tempos, et mitte kahjustada majandust või riskivalmidust riskantsete varade turgudel. Need intressimäära tõstmised toimuvad ebaharilikult pika perioodi jooksul, kusjuures eeldatakse, et Föderaalreserv vähendab oma praegust 4,5 triljoni dollari suurust bilanssi umbes nelja aasta jooksul. Olenevalt lõplikult valitud tasemest ja eelolevate aastate üldisest majandustrendist, soovitakse see protsess praegusi signaale arvesse võttes lõpule viia aastatel 2020-2021.

Föderaalreservi poolt intressimäära tõstmise ebasoodsat mõju on osaliselt leevendanud kasvavad aktsiahinnad ja püsivalt väike tootluse erinevus riigivõlakirjade ja ettevõtete võlakirjade vahel. See võimaldab Föderaalreservil jätkata Ameerika Ühendriikides oma rahapoliitika normaliseerimise poliitikat ja luues seega ruumi uuteks intressimäära vähendamisteks järgmise majandussurutise ajal.

Kui keskpangad on oma peamised intressimäärad normaliseerinud, hakkame SEB hinnangul tasapisi nägema ka kõrgemaid riigivõlakirjade tootlusi. Seni kui kõrgema tootluse taga on majanduskasv ja inflatsioon ei kasva väga järsult, usub SEB, et kõrgemad intressimäärad ei ohusta otseselt aktsiaturge. Keskpangad täidavad ka edaspidi majanduskasvu ja kapitalituru toetaja rolli ning SEB hinnangul ei saa süüdistada rahapoliitikat, kui lähitulevikus majanduskasv nõrgenema või aktsiahinnad langema peaks. Sellele vaatamata võib inflatsiooni ootamatu järsk tõus, mis sunniks keskpanku tõstma oma põhiintressimäärasid oodatust kiiremini, olla aktsiaturgudele ohtlik. SEB ei usu, et selline stsenaarium võiks realiseeruda veel alanud aastal.

SEB Investment Outlook

Adaur Grupp: korteritehingute aastakokkuvõte 2017

03.01.2018 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

KV.EE: Harjumaa majade müügipakkumiste hinnad on aastatagusest 5% kõrgemal

03.01.2018 Tõnu Toompark

2017. aasta viimase kuu Harju maakonna majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli 1346 €/m². Aastaga kerkis müügipakkumiste hind mõõduka ja mõistliku 5% määra võrra.

Majade müügipakkumiste hinnad on aktiivse ja tugeva nõudlusega kinnisvaraturu toel tõusus pea kõikides Harjumaa valdades. Vaid üksikutes valdades on hinnad mõne protsendi võrra languses.

Tallinnas kui kõrgeima majade pakkumiste arvuga omavalitsuses olid majade müügipakkumiste hinnad portaalis KV.EE 2017. a detsembris 1495 €/m². See on eelmisest aastast 7% enam.

Harjumaa valdadest madalaim on majade portaali KV.EE müügipakkumiste keskmine hind Paldiski linnas, kus see oli 375 €/m². Paldiski majade müügipakkumiste hinnad on vaatamata madalale tasemele aastatagusega võrreldes 24% tõusus.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	12/2016	12/2017	Muutus, %	12/2016	12/2017	Muutus, %
Harku vald	208	184	-12%	1 116	1 216	9%
Jõelähtme vald	17	20	18%	738	919	25%
Keila linn	10	20	100%	828	1 038	25%
Keila vald	73	37	-49%	1 069	1 142	7%
Kernu vald	59	60	2%	499	497	0%
Kiili vald	47	46	-2%	1 251	1 399	12%
Kose vald		13	NA		1 098	NA
Loksa	6		NA	725		NA
Maardu linn	51	50	-2%	1 130	1 102	-2%
Paldiski	10	16	60%	303	375	24%
Rae vald	209	166	-21%	1 543	1 623	5%
Saku vald	92	55	-40%	983	916	-7%
Saue linn	24	22	-8%	878	964	10%
Saue vald	52	40	-23%	1 322	1 290	-2%
Tallinn	757	701	-7%	1 403	1 495	7%
Viimsi	268	256	-4%	1 410	1 439	2%

Eesti	2 971	2 579	-13%	1 056	1 123	6%
Harjumaa	1 883	1 686	-10%	1 279	1 346	5%
Narva	36	48	33%	415	378	-9%
Pärnu	52	65	25%	1 018	1 024	1%
Tallinn	757	701	-7%	1 403	1 495	7%
Tartu	300	222	-26%	1 035	1 038	0%

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Arco Vara prognoos 2018: Rakvere ja Narva astuvad eri suundades

03.01.2018 Mihkel Eliste

Rakvere kinnisvarahinnad on kasvanud ostjate laenuvõimekuse piirini, osa neist kolib linna lähiümbrusse. Ida-Virumaal hakkavad kallinema eelkõige väga heas korras korterid.

Lääne-Virumaa on kinnisvaraturu käekäigu poolest olnud Ida-Virumaast paremas seisus läbi kogu senise lühikese ajaloo, kuid erinevus kahe maakonna vahel on hakanud üha enam suurenema. Kui Lääne-Virumaa linnades on turuaktiivsus ja hinnatase möödunud aastatel sarnaselt Eesti suurematele piirkondadele iga-aastaselt kasvanud, siis Ida-Virumaal on põlevkivisektoriga seotud majanduslike probleemide tõttu aset leidnud hoopis teistsugune turudünaamika kujunemine.

Rakveres on elanikkonna väljaränne majanduskriisi järgses tempos tänaseks peatunud, seevastu Ida-Virumaa linnades ei ole sarnast trendi märgata. Lääne-Virumaa oluliselt erisugusem tööturg, elanikkonna vanuseline struktuur ja lähedus Tallinnale on loonud võrdlemisi head võimalused piirkondliku kinnisvaraturu edasiseks arenguks.

Ida-Virumaad aga räsib jätkuvalt nooremapoolse elanikkonna väljaränne ning kõrge tööpuudus. Tööstuse automatiseerimine on mitmele Ida-Virumaa varasemale monofunktsionaalsele linnale saanud põhjuseks, mis takistab nende piirkondade edasist majanduslikku ja sotsiaalset arengut veel pikemat aega. Kõige stabiilsema käekäiguga linnaks võib Ida-Virumaa korteriturul pidada Jõhvit.

Ida-Virumaal napib renoveeritud kortermaju

Tööpuudus on küll alanema asunud ning tööjõu kvalifitseeritus paranemas, kuid pakkumiste suure hulga tõttu ei ole märkimisväärset hinnakasvu Virumaa korteriturul siiski oodata. Pigem hakkavad lähitulevikus Ida-Virumaal kallinema hea ja väga hea siseviimistluse seisukorraga korterid, mis paiknevad heas seisukorras korterelamutes. Selliseid aga korteriturul napib, sest näiteks erinevalt Rakverest, kus võib pea kõikjal näha renoveeritud korterelamuid, võib Ida-Virumaal märgata sarnaseid kortermaju ainult Jõhvis.

Narvas ei ole püstitatud ei uusehitisi ega soovitud renoveerida olemasolevaid paneelelamuid. Piirkonnas on juba niigi muust Eestist madalamad keskküttekulud, mis ei motiveeri hooneid uuendama. Detailplaneeringuid uute korterelamute ehitamiseks on küll kehtestatud, kuid turu madala hinnataseme ning ebastabiilsusest (palju võlglasi, sundmüüke) tulenevate kõrgete riskide tõttu ei soovita siiski ehitustöödega alustada.

Siiski on vanalinna Kraavi tänavale alanud aastaks planeeritud uusarendus, mille korterid võiksid hästi sobida ka näiteks tööasjus palju Narvas viibivatele inimestele. Nende korterite ruutmeetrihind oleks küll linna keskmisest kordi kõrgem – 1900-2500€.

Muus osas püsib Narva korteriturg stabiilne, jätkub hruštšovka-korterite ülepakkumine. Hinnataseme kasvu ei ole maakonnas saabunud aastal oodata, kuid Narva ja Kohtla-Järve kui kõige aktiivsemate piirkondade näitel on alust arvata, et vähemasti tehingute arvu langus Ida-Virumaal on 2017. aastaga peatunud ning edasi on oodata jätkusuutlikumates keskustes turuaktiivsuse mõõduka kasvu jätkumist, mida asub erinevalt muust Eestist toetama eriti tugevalt tulumaksuvaba miinimumi määra kasv.

Uute korterite müük on varasematel aastatel siiski edukalt läinud Narva-Jõesuus, kus aga põhiliseks ostjaskonnaks on olnud Venemaa kodanikud. Venemaa majanduse halvema käekäigu tõttu on viimastel aastatel venelaste soov Eestisse kinnisvara soetada järjest vähenenud, kuid Venemaa majandus näitab taastumise märke ja seega on ka huvi Narva-Jõesuu kinnisvara vastu tasapisi taastumas.

Lääne-Virumaal hakkab hinnakasv vaikselt pidurduma

Lääne-Virumaal on valitsemas hoopis teised trendid. Rakveres ja selle lähiümbruse linnades on nõudlus viimaste aastate vältel pidevalt kasvanud, pakkumiste arv aga tasapisi alanenud ning kinnisvarahinnad tõusnud. 2018. aastal on oodata tehingute arvu püsimist sarnasel või mõnevõrra madalamal tasemel ning hinnakasvu mõningast taandumist ligi 5%-ni, sest suurel hulgal pakkumistest on pakkumishinnad kasvanud tarbijate laenuvõimekuse piirini ning pakkumiste järsku lisandumist ei ole oodata.

Kasvanud riiklike investeeringute toel on Tapa linnas varasem turuolukord tänaseks järsult muutunud. Sõjaväelinnas kiirelt kasvanud turuaktiivsus on hoogsalt vähendanud pakkumiste arvu, mistõttu 2017. aastal võis ligi 30%-lise tehingute arvu languse taustal märgata pea 40%-list mediaanhinna kasvu. Turu kasv on olnud oodatust kiirem ning taoline kasvutempo ei ole jätkusuutlik. Järjest enam tehinguid on ära jäämas, sest pakkumishinnad ja turuväärtus ei lange eksperthinnangutes kokku. Sarnaselt Rakverele on ka Tapal märgata üürituru aktiivsuse kasvamist, sest nooremapoolne elanikkond ei ole võimeline kinnisvara soetama või ei ole turul neile sobivaid müügipakkumisi.

Tapal vähenenud pakkumiste tõttu on osa turuaktiivsusest kandunud kiirelt üle lähedal asuvasse Tamsalu linna, kus tehti 2017. aastal ligi 40% rohkem tehinguid kui sellele eelnenud aastal. Sadamalinnas Kundas on turuaktiivsus püsinud pakkumiste vähenemise ja korterite kallinemise tõttu sarnasel tasemel nagu 2016. aastal, kuid hinnataseme kasv on väheste kvaliteetsete pakkumiste tõttu kiirenenud ligi 30%-ni.

Ka Lääne-Virumaa alevikes on märgata võrdlemisi kiiret kasvutempot, peamiselt seetõttu, et Rakvere linnas on korterite hinnad olulisel määral kasvanud ning pakkumiste arv vähenenud, mis sunnib osa ostjaskonnast siirduma maakonnakeskuse lähiümbruses paiknevatesse piirkondadesse. Lähitulevikus taandub Rakverest väljaspool paiknevate keskuste korterituru hinnataseme kasv ligi 10%-ni: tehingute arvu suur kasv on kõikjal lõppenud, sest majanduskriisi järgselt kuhjunud sobilikud pakkumised on järjest vähenenud.