Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Pro Kapital: Võimalus kaasata täiendavaid investoreid

29.05.2017 Pro Kapital Grupp

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi Pro Kapital) teatab, et on palganud nõustajad analüüsimaks võimalikku aktsiakapitali suurendamist ja võimalust kaasata täiendavaid investoreid. Pro Kapital analüüsib võimalust suurendada aktsiate arvu 10-15% võrra.

Pro Kapitali juhatuse esimehe Paolo Michelozzi kommentaar: “Kuna turutingimused Pro Kapitali põhiturgudel on soodsad, siis soovime kiirendada töös olevate arendusprojektide tempot ja täiendavate investorite kaasamise läbi suurendada tulevikus aktsiate likviidsust”.

Aktsiakapitali võimaliku suurendamise osas ei ole konkreetseid otsuseid tehtud. Juhul kui tingimused aktsiakapitali suurendamiseks on soodsad ja kui Pro Kapitali juhatus leiab, et aktsiakapitali suurendamine on Pro Kapitali parimates huvides, siis teavitab Pro Kapital aktsionäre sellisest ettepanekust koos täpsete tingimustega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Swedbank: Slower growth of wages reduces macroeconomic risks

29.05.2017 Tõnu Toompark

The growth of average monthly gross wages slowed to 5.7% in the first quarter.
We expect gross wages to grow by around 6% this year.

The growth of the average gross monthly wage decelerated from 7.6% in 2016 to 5.7%, over the year, in the first quarter. The rapid growth in the average wage is supported by a lack of suitable labour and a 9.3-percent increase in the minimum wage. The lack of suitable labour is the most important factor restricting business for a fifth of manufacturing and service companies and a third of construction companies, according to a quarterly survey by the Estonian Institute of Economic Research.

Slower growth of wages reduces macroeconomic risks. Too fast growth of labour costs could be dangerous in the longer term, as it reduces companies’ ability to export and invest. Last year enterprises’ profits decreased by 9.9%, whereas investment volumes declined by 12.1%. As order books and output prices should increase and labour costs grow more slowly this year, the profitability of the business sector should improve in 2017.

Average wages rose in most sectors. Wage growth was faster in the energy sector where wages grew modestly in the past due to a substantial decline in energy prices. The lack of qualified labour pushed up wages in trade and IT. Average wage level remained unchanged in the primary sector, health care and finance. In agriculture and health care, the rate of job vacancies is smaller than the average in the total economy.

In 2017, the growth of the average wage in real terms is expected to slow to around 3% (2013-2016 average was 6.4% per year), as nominal growth of wages will be somewhat slower and prices will rise. This, in turn, would limit households’ consumption. The substantially slower growth of wage-earners’ purchasing power will be smoothed by an increase in social transfers to pensioners, low-wage earners and children. The real growth of the average net wage rose by only 2.6% in the first quarter of this year. Domestic trade has been unaffected so far – in the first quarter, retail sales volumes grew by around the same pace as in the second half of last year.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

E.L.L. Kinnisvara: Ülevaade kontserni 2016. aasta majandustulemustest

29.05.2017 Tõnu Toompark

E.L.L. Kinnisvara kontserni 2016. aasta majandustulemused olid ettevõtte juhtkonna hinnangul ootuspärased – kontserni müügitulu püsis mullusel tasemel ehk 42 miljoni euro juures ning puhaskasum oli 17,7 miljonit eurot. 2016. aastal jätkas ettevõte nii portfellis olevate projektide arendamist kui töötas uute arendusprojektide käivitamise nimel.

Ettevõte väärtustab pikaajalisi suhteid oma üürnikega nii büroohoonetes kui kaubanduskeskustes. Eesmärgiga hoida portfellis oleva kinnisvara väärtust ja pakkuda üürnikele paremat ärikeskkonda, arendab E.L.L. Kinnisvara järjepidevalt oma portfellis olevat kinnisvara. 2016. aasta puhul võib välja tuua Vilniuse Panorama keskuses teostatud parkimiskorruste ehitustööd, Tallinna Viru Keskusesse ja Riia Spice keskusesse paigaldatud LED ekraanid. Klientide mugava ligipääsu ja parkimiskohtade arvu suurendamise eesmärgil rajati 2016. aasta lõpus Riia Spice Home kaubanduskeskuse kõrvale täiendav paarisajakohaline väliparkla. Koostöös rahvusvahelise arhitektuuribürooga valmis analüüs Spice kaubanduskompleksi laiendamiseks ning uuendamiseks, täpsem tegevusplaan ja ajakava selgub 2017. aasta jooksul. Tallinnas asuvasse Sõpruse Ärimajja rajati koostootmisjaam, mis on energiaefektiivne, keskkonnasõbralik ning kaasaegne lahendus elektri- ja soojusenergia koostootmiseks, vähendades üürnike kõrvalkulusid. Tallinnas asuvas Delta Plaza büroohoones teostati peasissekäigu ümberehitustööd. Nordic Hotel Forumis uuendati konverentsiala ning peasissekäiguks paigaldati funktsionaalsem pöörduks, Tallink Express Hotellis uuendati restorani.

2016. aastal jätkusid Vilniuses Narbuto tn 5 büroohoone ehitustööd, Panorama kaubanduskeskuse vahetus läheduses asuv uus A-klassi büroohoone valmib 2017. aasta keskel. 2017. aasta aprilli lõpu seisuga on üle poole hoone pinnast üürilepingutega kaetud, büroohoone ankurrentnikuks on kindlustusettevõtte If P&C Insurance.

Ettevõte jätkas uute arendusprojektide ettevalmistustöödega. Lätis Riias asuv Skanstese projekt koosneb viiest büroohoonest (kokku ligi 45 000 m² üüripinda) ja parkimismajast. Esimene arendusetapp hõlmab kahte omavahel ühendatud büroohoonet (kokku ligi 28 000 m² üüripinda ja maa-alused parkimiskorrused) ning selle projekteerimistööd plaanitakse lõpetada 2017. aasta lõpus, misjärel on plaanis alustada ehitustegevusega.

Eestis jätkus aktiivne ettevalmistustöö Liivalaia ja Juhkentali tänava nurgal asuva multifunktsionaalse kvartali arendamiseks. Arendusprojekt hõlmab kahte ärihoonet (üle 40 000 m² üüritavat A-klassi büroo- ja äripinda ) ja üht eluhoonet (ligi 50 korterit) ning neid ühendavat parkimismaja. 2016. aasta sügisel esitati Tallinna linnale projekteerimistingimuste avaldus, linna poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel viiakse 2017. aastal läbi rahvusvaheline kutsutud arhitektuurivõistlus ning alustatakse projekteerimistöödega. Lisaks jätkas ettevõte arenduskontseptsiooni väljatöötamist Linnahalli kõrval paiknevale Kalasadama tn 10 ning Lasnamäel asuval J. Smuuli tee 1 kinnistule.

E.L.L. Kinnisvara eesmärk on arendada funktsionaalseid ärikeskkondi, mis sobituvad linnaruumi ja loovad täiendavat avalikku ruumi. Kogu arendusprotsessi keskmes on inimene: büroohoonete üürnike töötajad ja külastajad, ümbruskonna elanikud ja hoonete külastajad. Ettevõte lähtub oma arenduses pikaajalisest strateegiast, millest tulenevalt seatakse arendustele väga kõrged kvaliteedi- ja jätkusuutlikkuse nõuded, et kinnisvara väärtus püsiks pikka aega. Lisaks kinnisvara arendamisele täidab ettevõte ka omaniku ja haldaja rolli, kus lähtub samuti inimkesksest lähenemisest: eesmärk on pakkuda terviklahendusi, teenuseid ja kogemusi, mis aitavad E.L.L. Kinnisvara poolt arendatud ja omatud büroohoones asuvatel ettevõtetel oma äri kasvatada.

E.L.L. Kinnisvara AS-i peamiseks tegevusalaks on ärikinnisvaraportfelli juhtimine ja uute projektide arendamine. E.L.L. Kinnisvara tegevuspiirkonnaks on Baltikum ning äritegevus toimub peamiselt kolme riigi pealinnades. Oleme Baltimaade suurimaid erakinnisvaraomanikke: 2016. aasta lõpu seisuga kuulus me portfelli üheksa ärihoonet üüritava kogupinnaga ligikaudu 184 000 m²: kaks büroohoonet (25 000 m²), kolm hotelli (762 tuba, 39 000 m²) ning neli kaubanduskeskust (120 000 m²). Kontserni Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetes töötas 2016. aasta lõpu seisuga kokku 48 töötajat.

2016. aastal pälvis E.L.L. Kinnisvara Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt korraldataval ettevõtluskonkursil Eesti konkurentsivõimelisima kinnisvaraettevõtte tunnustuse. 2016. aastal panustas E.L.L. Kinnisvara ühiskonda erinevate koostööprojektide kaudu. Ettevõte toetas 2016. aasta lõpul SOS Lasteküla Kohtla-Järvele rajatavate kodude soetamist ja kordategemist, kuhu saab elama asuda neli uut peret ehk 24 last. Eesti Tennise Liidu kaudu toetas ettevõte noortekoondiste mängijate arengut. 2016. aastal alustas E.L.L. Kinnisvara koostööd Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskonnaga, kes alustab koostöölepingu raames Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele keskenduvat suurprojekti „Lõpetamata linn“.

https://www.kapitel.ee/ulevaade-kontserni-2016-aasta-majandustulemustest/

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Swedbank: Kaubanduse uuring: poodide kasumlikkus valmistab ettevõtjatele peavalu

26.05.2017 Ardo Pajur

Swedbanki kaubandusettevõtete küsitlus näitab, et jaekaupmehed on 2017. aasta osas optimistlikud – käivet plaanib kasvatada 65% vastanutest ning keskmiseks käibe kasvuks oodatakse 6,1%. Vaatamata käibe kasvule on kaupmeestel probleemiks poodide kasumlikkus. Kasumlikkust mõjutavad enim müügimaht ja tööjõukulud.

Eelmisel aastal plaaniti käibe kasvuks 4,4% ning tegelik tulemus oli 4,5%. Vastajatest 65% leidis, et kasumlikkus paraneb läbi müügimahu kasvu.

Iga seitsmes pood töötab kahjumiga

Tähelepanuväärne on see, et 32%-l kaupmeestest töötab vähemalt üks kauplus kahjumiga. Üle 10 miljonilise käibega ettevõtetest on vähemalt üks kahjumlik kauplus koguni 62%-l. Küsitlustulemuste koguarvestus näitas, et iga seitsmes pood töötab kahjumiga*. Ilmselt on selle olukorra põhjuseks järjest tugevnev konkurents ja marginaalide langus. Ligi kolmandik küsitluses vastanud ettevõtetest plaanib mõne kahjumliku kaupluse sulgeda.

Uuringust selgus ka see, et lähema 12 kuu jooksul kavatseb 36% ettevõtetest alustada läbirääkimisi üürihinna osas. 13% vastanutest sulgeks kaupluse mõnes kaubanduskeskuses kui üürileping seda võimaldaks. Lähiajal saavad üha suurema kaalu üürihinna läbirääkimised kaupmeeste ning kaubanduskinnisvara omanike vahel. Uut kaubanduspinda on jätkuvalt lisandumas ning vakantseid pindasid tekib – võib eeldada, et kaupmehed loodavad saada soodsamaid rendilepinguid.

E-poed olgu mobiilisõbralikud

E-kaubandusega tegeleb 39% ettevõtetest (mullu 36%), neist 66%-l on e-kaubanduse peamine eesmärk traditsioonilise jaemüügi toetamine, 22%-l on e-kaubandus ettevõtete põhitegevuseks ja vaid 3%-l vastanutest on eesmärgiks uutele turgudele sisenemine ja eksport.

Üha olulisem on see, et e-pood töötaks laitmatult ka mobiilis: üle poolte vastanutest on juba oma e-poe mobiilisõbralikuks kohandatud. Ka investeeringute fookus on jätkuvalt e-kaubandusel. Investeeringuid plaanib 2017. aastal teha 76% vastanutest ning 28% ettevõtetest kavatseb investeerida just e-kaubandusse.

Swedbank korraldab kaubandusettevõtete küsitlust viiendat aastat. Küsitlusele vastas 193 Eesti jaekaubandusettevõtet. Vastanud ettevõtete 2016. aasta kogukäive oli 2,38 miljardit eurot, mis moodustab 38% sektori käibest.

* Vastanud kaupmeestel oli kokku 1406 poodi ja 224 (16%) olid nendest kahjumlikud

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nõmme linnaosa üldplaneeringu avalik väljapanek

26.05.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldab 29. maist kuni 31. juulini Nõmme linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku.

Tallinna Linnavolikogu võttis 04. mail 2017 otsusega nr 47 vastu Nõmme linnaosa üldplaneeringu.

Üldplaneeringu avalik väljapanek toimub 29. maist kuni 31. juulini 2017 Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis ja Nõmme Linnaosa Valitsuses, Vabaduse pst 77 igal tööpäeval kogu tööaja jooksul.

Planeeringuga täiendatakse ja täpsustatakse Tallinna üldplaneeringut, määratakse kindlaks linnaosa ruumilise arengu põhisuunad, teede ja taristu asukohad ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringus täpsustatakse elamualade, ettevõtlus- ja tootmisalade, avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade, rohealade jms paiknemist, arvestades seadustes kehtestatud piiranguid. Üldplaneeringu tingimused on aluseks detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel.

Üldplaneeringuga määratavad põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas ja kaartidel.

Üldplaneering on kogu avaliku väljapaneku vältel tutvumiseks väljas ka Tallinna linna koduleheküljel aadressil http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering

Ettepanekuid või vastuväiteid üldplaneeringule saab esitada kirjalikult kohapeal, postiga või e-mailiga.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Mustamäe linnaosa korterituru ülevaade

26.05.2017 Mihkel Eliste

Käesoleva aasta I kvartalis tehti Mustamäe linnaosas 333 tehingut. Tehingute arv oli võrreldes 2016. aasta I kvartaliga langenud 19% kuid võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga kasvanud 18%. 2017. aasta I kvartali jooksul tehti tehinguid hinnavahemikus 4 000 – 190 000 €, mille juures maksimaalseks hinnaks kujunes 2 542 €/m2. Tehtud tehingute raames kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 1 475 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 456 €/m2. Mediaanhind oli sealjuures võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvanud 2,3% ning võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 6,2%. Võrreldes aastataguse ajaga on tehinguaktiivsus kasvanud ainuüksi 1-toaliste korterite osas, milledest valdav osa on suunatud üüriturule. 1-toaliste korterite osas on ühtlasi kiireim olnud ka hinnakasv, hinnakasvu on lisaks toetanud 2-toaliste ning 4-toaliste korteritega tehtud tehingute maht.

Mustamäe linnaosas tehtud korteritehingute mediaanhind (€/m²) korteri pindalast lähtuvalt

Pindala (m²)	2014	2015	2016	2017*
10-29,99	1 489	1 535	1 639	1 988
30-40,99	1 333	1 392	1 448	1 381
41-54,99	1 224	1 304	1 378	1 432
55-69,99	1 136	1 263	1 288	1 348
70-249,99	1 472	1 508	1 518	1 638
Keskmine	1 246	1 335	1 406	1 456

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Mustamäe linnaosas leidis korteriturul kiireim hinnakasv aset 2013. ja 2014. aastal. 2015. aastal varasem kiire hinnakasv aeglustus võrdlemisi kiirelt, hinnakasv on iga-aastaselt jätkanud aeglustumist. Hinnataseme kasv on Mustamäe linnaosa korteriturul olnud alates 2014. aastast võrdlemisi ebaühtlane. Hinnakasv on kiireim olnud 1- ja 3-toaliste korterite osas, mille juures 1-toaliste hinnakasv on olnud pea kaks korda kiirem. Hinnakasv on perioodil 2014-2017 kõige tagasihoidlikum olnud 2-toaliste korterite osas. Tuginevalt 2016. aasta andmetele on varasema hinnakasvu kiirus aeglustunud, kuid püsib endiselt positiivses trendis.

Mustamäe linnaosas tehtud korteritehingute hinnataseme muutus võrreldes eelmise aastaga

Pindala (m²)	2014	2015	2016	2017*
10-29,99	23%	3,1%	6,8%	21%
30-40,99	15%	4,4%	4,1%	-4,6%
41-54,99	15%	6,6%	5,7%	3,9%
55-69,99	15%	11%	2,0%	4,7%
70-249,99	31%	2,5%	0,6%	7,9%
Keskmine	16%	7,1%	5,3%	3,5%

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Lähitulevikus ei ole Mustamäe linnaosa korteriturul laialdasemaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on aeglustunud. Tehingute arv jääb lähiajal püsima sarnasele tasemele, hinnataseme osas on oodata viimasele aastale sarnase kasvu jätkumist. Nii hinnastatistikat kui tehinguaktiivsust jäävad enim mõjutama tehingud turule lisanduvate uusarendustega.

Mustamäe linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

KV.EE: Kuulutuste arv on tõusmas endisele tasemele

26.05.2017 Tõnu Toompark

KV.ee on kasvatanud pärast aprillis toimunud kinnisvarafirmade boikotti kuulutuste arvu poole võrra. Ettevõte prognoosib hoogsat kuulutuste arvu kasvu ka järgnevatel kuudel.

Kinnisvaraportaali KV.ee kuulutuste arv on võrreldes aprilliga kasvanud 10 000 kuulutuse võrra, mis tähendab kahe kuuga kasvu 50 protsenti. Mais on portaaliga liitunud 25 maaklerfirmat ning kevadel lahkunud ettevõtetest tagasi LVM, Domus Kinnisvara, CKE, LAAM Kinnisvara, 1Partner, Kinnisvaraekspert ja Uus Maa.

„Oleme pidanud läbirääkimisi kõigi ettevõtetega, kes seda on soovinud ja leidnud paljudega ühise keele, mis võimaldab koostöö jätkamist. Meie pikem eesmärk on aga endine – muudame hinnamudeli kõigile üheselt mõistetavaks ja võrdseks, kaotades suured erisoodustused,“ ütles KV.ee juht Tarvo Teslon.

Kevadised sündmused ei ole KV.ee külastatavust muutunud. Kantar Emori interneti lehekülgede külastusstatistika mõõtmissüsteemi alusel jätkab KV.ee kinnisvaraportaalide seas juhtpositsioonil 214 000 unikaalse külastusega nädalas. Kuulutuste vaatamisi on KV.ee-s 3 miljonit ja lähimal konkurendil 2 miljonit, ülejäänutel kinnisvaraportaalidel juba oluliselt vähem.

KV.ee-s on jätkuvalt ka kõige rohkem otse omanikult kuulutusi, mida on poole rohkem võrreldes populaarsuselt järgmise kinnisvaraportaaliga.

„Otse omanikult kuulutused on klientide seas väga populaarsed, eriti üürikuulutused. On hea meel tõdeda, et otse omanikult kuulutuste arv on tõusuteel ja KV.ee eraklientide seas eelistatuim.“ sõnas Tarvo Teslon.

KV.ee on Eesti esimene ja tänaseks suurim kinnisvaraportaal, mis on tegutsenud alates 1999. aastast.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Statistikaamet: I kvartalis ehitusmahud suurenesid

26.05.2017 Statistikaamet

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 20% rohkem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 18%. Tegemist on suurima ehitusmahtude kasvuga viimase viie aasta jooksu.

I kvartalis ehitati omal jõul 453 miljoni euro eest, sellest hooneid 343 miljoni ja rajatisi 110 miljoni euro eest. 2016. aasta I kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 16% ning rajatiste ehitamine enam kui kolmandiku võrra.

Kohaliku ehitusturu kasvule aitas kaasa rajatiste ehitus, mis pöördus pärast 2014. aastal alanud langust taas kasvule. Seni ehitusturgu põhiliselt elavdanud hoonete ehitamine jätkas kasvutrendi ka käesoleva aasta alguses. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvasid hooneehitusmahud nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde osas.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2016. aasta I kvartaliga võrreldes ligi poole võrra põhiliselt hooneehitustööde mahu kasvu tulemusena. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu I kvartalis 11%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aasta I kvartalis kasutusse 1264 uut eluruumi, mida on 271 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2017. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 1764 eluruumi ehitamiseks, mida on üle kolmandiku rohkem kui mullu I kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 264 mitteelamut kasuliku pinnaga 265 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus- ja laohoonepinda. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 20.04.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 24 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Nõuanded koduostjale: ostuläbirääkimiste teemad

26.05.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Ostu-müügiläbirääkimised peaksid katma kõik teemad, mis on vajalikud tehingu sõlmimiseks. Sõltuvalt konkreetsest tehingust võib neid teemasid olla rohkem või vähem.

Tehinguobjekt

Müüja ja ostja peavad kokku leppima, mis on see kaup, mille üle nad läbi räägivad.

Võib juhtuda nii, et müüja on rääkinud kogu aeg korterist ja soovib keldris asuva eraldi korteriomandist parkimiskoha eest lisatasu küsida. Koduostja on aga kogu aeg aru saanud, et parkimiskoht ja korter on n-ö ühes komplektis.

Vallasasjad

Ostja ja müüja lepivad sageli kokku elamispinnaga kaasaminevate vallasasjade osas. Nendeks vallasasjadeks on enamasti mööbel. Ette on aga tulnud olukordi, kus korteriga pakutakse kaasa autot või majaga näiteks aiapidamise riistu.

Valduse üleandmine

Ostja ja müüja peavad omavahel kokku leppima, millal annab müüja ostjale üle valduse. Kui müüdav eluase on tühi ja müüja seal ei ela, sõlmitakse üleandmise-vastuvõtu akt esimesel võimalusel notariaalse lepingu sõlmimise järel.

Kui müüja kasutab elamispinda oma koduna, võtab tal väljakolimine aega. Sellisel puhul on tavaline, et müüja annab valduse üle kuu aja jooksul. Loomulikult on võimalikud igasugused muud kokkulepped. Oluline on ainult, et nii müüja kui ostja saaksid sõlmitud kokkulepetest ühtemoodi aru.

Hind

Hind on sageli teema, mis soovitakse esimesena käsitluse alla võtta. Hind peaks endas kokku võtma kauba, tema kvaliteedi ja muud omadused. Seetõttu peaks loogiliselt siiski enne rääkima kaubast, selle ostu-müügitingimustest ja valduse üleandmisest. Alles seejärel on võimalik rääkida kokkuvõtvalt hinnast ja maksetingimustest.

Hinnaläbirääkimiste juures saab pisut mängida tehingukulude jaotamisega, kuid sageli mõjutavad omandi üleandmisega seotud tehingukulud koguhinda suhteliselt vähe. Tüüpiliselt jagatakse ostu-müügiga seonduvad kulud ostja ja müüja vahel võrdselt, kuid alati on võimalik sõlmida erikokkuleppeid.

Muud kokkulepped

Kinnisvara ostu-müügiga võivad kaasas käia muud kokkulepped. Eelnevalt sai näiteks käsitletud võimalust, kus müüja müüb elamispinda, millel puudub kasutusluba. Sellisel juhul on kinnisvaraostja jaoks väga mõistlik notariaalses lepingus kokku leppida, et müüja hangib kasutusloa.

Sõltuvalt kinnisvaraostjast ja -müüjast võib iga tehinguga kaasas käia teemasid, milles on tarvis kokku leppida. Oluline on, et tehinguga seotud kokkulepped saaksid fikseeritud notariaalses ostu-müügilepingus. Vastasel korral võib selguda, et kokkulepe on tühine ehk teine pool ei pea seda täitma.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa: Vanalinnast on saamas Airbnb linnaosa

26.05.2017 Kaija Kullat

Tallinna vanalinnast, kui meelelahutus- ja kultuurikeskusest ning kalleima kinnisvaraga piirkonnast on saamas ka aina aktiivsem lühiüürimise asum, kus ilma teeb äri, mis seotud Airbnb-ga. Võib öelda, et päris paljudele sealsetele korteritele on see andnud justkui uue elu.

Et asja paremini mõista, mingem korraks üheksakümnendatesse, mil pärast Eesti taasiseseisvumist osteti vanalinnas palju kortereid välismaalaste poolt. Neid kortereid soetati nii elamiseks, kuid suures osas ka lihtsalt puhkamiseks. Seetõttu seisid paljud korterid suurema osa aastast tühjadena. Nii oli vanalinn osaliselt justkui tühi linnaosa – tänavatel ja äripindadel käis elu, kuid paljude korterite aknad olid pimedad.

Esimesed korterite ostjad on saanud vanemaks ning ei jaksa enam Eestis puhkamas käia ja on seetõttu asunud oma puhkusekortereid müüma või üürioperaatoritele välja rentima. Tänu oma positsioonile Tallinna meelelahutuskeskusena ning populaarsusele turistide seas ongi korterite kõige tasuvamaks kasutusviisiks osutunud nende lühiajaline väljaüürimine.

Uuteks ostjateks on investorid, nii välis- kui kodumaised. Paremini kapitaliseeritud investorid on vanalinnas kokku ostnud üürikortereid isegi kümnete kaupa ja pidevalt soovitakse leida lisa. Üürioperaatoriteks on pigem tegusad Eesti firmad.

Seoses uut tüüpi üürirakenduste, nagu Airbnb, turuletulekuga on Tallinn vanalinna korterite elanikkond hakanud muutuma ning senised tihti tühjalt seisnud elamispinnad ellu ärganud. Vanalinnast on saamas Airbnb linnaosa.

Kuigi vanalinna püsielanikkond ei pruugi selles suhtes alati positiivselt meelestatud olla, sest lühiüür toob ju kaasa lisanduvat (m)elu, mõjub see vanalinnale siiski hästi, sest majad ja korterid hoitakse soojad ning heas korras, et investeeringute väärtus säiliks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

30/05/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel”

26.05.2017 Margot Toompark

Koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub Tallinna kesklinnas 30/05/2017. Koolituse eesmärk on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja koosmõju teistele seadustele.

Koolituse “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” sihtrühm on:

kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
kinnisvaraarendajad;
kinnisasja omanikud jt.

Koolituse käigus saab teada:

millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel;
kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada.

Koolituse käigus käsitletakse muu hulgas seda, mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

“Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 30/05/2017 kell 09.00-14.45 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” selgitab, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada

26.05.2017 Tõnu Toompark

Alates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.

Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega.

Suurem tähelepanu on pööratud planeeringu sisule ja asjaoludele, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Käsiraamatus on toodud ohtralt praktilisi näiteid ja selgitusi, viidatud on asjakohastele riigikohtu lahenditele.

Käsiraamatu info

Pealkiri: “Planeerimisseadus ja selle rakendamine”
Autor: Martina Proosa
Raamatus on 400 lehekülge.
Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited
Ilmumine 05/2017
ISBN 978-9949-9655-6-4
Kirjastaja: Kinnisvarakool OÜ

Käsiraamatu saab soetada Kinnisvarakooli raamatupoest. NB! Hinna sees on käsiraamatu tasuta transport Eesti piires.

Enampakkumisel kinnistud ja korteriomandid

25.05.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele mitu kinnistut ja korteriomandit.

Lasnamäe linnaosas asuv Punane tn 68 kinnisasi on enampakkumisel alghinnaga 210 000 eurot. Ärimaa sihtotstarbega kinnisasjale pindalaga 3798 m2 on seatud hoonestusõigus Kiili Laod OÜ kasuks ning koormatud ostueesõigusega hoonestaja kasuks.

Samuti Lasnamäe linnaosas asuv ärimaa sihtotstarbega Ümera tn 30 kinnistu pindalaga 4801 m² on enampakkumisel alghinnaga 207712,86 eurot. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on Ümera tn 30 kinnistu juhtotstarbeks määratud tootmis- ja laondusettevõtete kõrvalotstarbega ettevõtlusala.

Põhja-Tallinna linnaosas asuva Ädala tn 1 kinnisasja 4584/6671 mõtteline osa on enampakkumisel alghinnaga 278 000 eurot, hoonestatud ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 1078 m2. Ädala tn 1 krundil paikneb kahekorruseline hoone, milles asuvad äriruumid üldpinnaga 442,8 m2. Kinnisasja kaasomanikul on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Kesklinna linnaosas on enampakkumisel kaks eluruumi – Lastekodu tn 22-69 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 22 m2, on enampakkumisel alghinnaga 40 900 eurot ning Vesivärava tn 36-12 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 31,2 m2, alghinnaga 55 400 eurot.

Põhja-Tallinna linnaosas asuva Vasara tn 24-48 korteriomandi alghind on 35 000 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 28,1 m2.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Nordecon: Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

25.05.2017 Tõnu Toompark

Nordecon AS (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) korraline üldkoosolek toimus 24. mail 2017. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Beta (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Nordecon AS-i aktsionärid võtsid vastavalt üldkoosoleku päevakorra punktidele vastu järgmised otsused:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2016. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine

Otsus nr 1

Kinnitada Seltsi 2016. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul.

Otsus nr 2

Jaotada Seltsi kasum järgmiselt: Seltsi 2016. aasta konsolideeritud puhaskasum on 3 044 tuhat eurot, Seltsi eelmiste perioodide jaotamata kasum on 10 047 tuhat eurot, kokku moodustab jaotuskõlblik kasum 31.12.2016. a seisuga seega 13 091 tuhat eurot. Määrata Seltsi aktsionäride vahel jaotatava kasumiosa (dividendi) suuruseks 1 384 tuhat eurot (0,045 eurot aktsia kohta). Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse ei tehta. Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmist on 11 707 tuhat eurot.

Õigus dividendidele on aktsionäridel, kes on kantud Seltsi aktsiaraamatusse seisuga 07.06.2017 kell 23.59. Oma aktsiate eest Seltsile dividende ei maksta, dividendikõlbulike aktsiate arv on 30 756 728. Dividendid makstakse aktsionäridele välja hiljemalt 21.06.2017.

Päevakorrapunkt 2. Audiitori valimine 2017. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine

Otsus nr 3

Valida 2017. aasta majandusaastaks Seltsi audiitoriks kontserni senine audiitorühing KPMG Baltics OÜ ning maksta audiitorile tasu vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule.

Päevakorrapunkt 3. Seltsi aktsiakapitali vähendamine

Otsus nr 4

4.1. Vähendada Seltsi aktsiakapitali 1 456 896,74 euro võrra 19 720 440,42 eurolt 18 263 543,68 euroni. Aktsiakapitali vähendamine toimub aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel 0,045 euro võrra aktsia kohta. Seltsi aktsiate koguarv ei muutu ning aktsiate arvestuslik väärtus väheneb võrdeliselt aktsiakapitali vähendamisega. Aktsiakapitali vähendamise tulemusena on Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus 18 263 543,68 eurot, mis jaguneb 32 375 483 nimiväärtuseta aktsiaks.

4.2. Aktsiakapitali vähendamisel teha aktsionäridele väljamakse summas 0,045 eurot aktsia kohta, kokku summas 1 384 052,76 eurot. Väljamakse teha aktsionäridele mitte varem kui kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest, kuid hiljemalt kolme kuu ja 14 kalendripäeva möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest.

4.3. Aktsiakapitali vähendatakse seoses Seltsi kapitali struktuuri korrigeerimisega viimaks Seltsi aktsiakapitali suurus vastavusse Seltsi tegevusmahtudega ja strateegiliste eesmärkidega. Vähendatud aktsiakapitali suurus on vastavuses seadusest ja Seltsi põhikirjast tulenevate nõuetega.

4.4. Aktsiakapitali vähendamisel väljamakseteks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 07.06.2017 kell 23.59.

Päevakorrapunkt 4. Nõukogu liikmete tasustamine

Otsus nr 5

Määrata alates 1. juuni 2017. a nõukogu esimehe põhitasuks 9 000 eurot kuus, nõukogu aseesimehe põhitasuks 3 000 eurot kuus ja ülejäänud nõukogu liikmete põhitasuks 1 200 eurot kuus.

Päevakorrapunkt 5. Aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimuste muutmine

Otsus nr 6

Muuta Seltsi aktsionäride 27. mai 2014 korralise üldkoosoleku otsusega nr 4 kehtestatud Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimusi alljärgnevalt:

6.1. Muuta Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimuste punkti 1.10 ning kehtestada punkt 1.10 järgmises sõnastuses:

„Õigustatud isikul on õigus optsiooni kasutada tingimusel, et õigustatud isik on optsiooni teostamise ajal jätkuvalt Seltsiga või Seltsi tütarettevõtjaga töö- või teenistussuhtes, välja arvatud, kui nõukogu ei otsusta õigustatud isikuga sõlmitava optsioonilepingu tingimustes teisiti.“

6.2. Muuta Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimuste punkti 1.11 ning kehtestada punkt 1.11 järgmises sõnastuses:

„Seltsi juhatuse liikmete Jaano Vink’i, Avo Ambur’i ja Erkki Suurorg’i puhul on optsiooni teostamine seotud järgmiste eeltingimustega sõltuvalt optsiooni teostamise ajast:

Juhatuse liige teostab optsiooni (kas osaliselt või täielikult) Seltsi 2016. majandustulemuste pinnalt:
a) Juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon täies ulatuses eeldusel, et Seltsi 2016. a konsolideeritud EBITDA on 11,228 miljonit eurot või rohkem;
b) Juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon 50% ulatuses, kui Seltsi 2016. a konsolideeritud EBITDA on 7,86 miljonit eurot;
c) Juhatuse liikmel ei ole õigus optsiooni teostada, kui Seltsi 2016. a konsolideeritud EBITDA on 4,491 miljonit eurot või vähem.

Juhatuse liige teostab optsiooni (kas osaliselt või täielikult) Seltsi 2017. a majandustulemuste pinnalt:
a) Juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon täies ulatuses eeldusel, et Seltsi 2017. a konsolideeritud EBITDA on 8,264 miljonit eurot või rohkem;
b) Juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon 50% ulatuses, kui Seltsi 2017. a konsolideeritud EBITDA on 6,198 miljonit eurot;
c) Juhatuse liikmel ei ole õigus optsiooni teostada, kui Seltsi 2017. a konsolideeritud EBITDA on 4,132 miljonit eurot või vähem.

Optsiooni teostamise täpne ulatus arvutatakse välja interpoleerimise teel arvestades ülaltoodud vahemikke.“

6.3. Muuta Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimuste punkti 1.12 ning kehtestada punkt 1.12 järgmises sõnastuses:

„Optsiooniprogrammi õigustatud isikul on õigus optsiooni teostada pärast kolme aastase perioodi möödumist temaga optsioonilepingu sõlmimisest ent igal juhul mitte enne Seltsi 2016. a majandusaasta aruande kinnitamist Seltsi aktsionäride üldkoosoleku poolt. Optsiooni teostamiseks esitab õigustatud isik optsiooniperioodil, mis algab Seltsi 2016. a majandusaasta aruande kinnitamisest Seltsi aktsionäride üldkoosoleku poolt ning lõpeb 15 (viieteistkümne) kuu möödumisel sellest, Seltsile tahteavalduse vastavalt optsioonilepingus sätestatule. Optsiooni teostamise korral tekib õigustatud isiku ja Seltsi vahel optsioonilepingus sätestatud tingimustel müügileping, mille alusel tekib õigustatud isikul õigus ja kohustus omandada optsiooni esemeks olevad Seltsi aktsiad Tingimuste punktis 1.15 sätestatud viisil määratava hinna eest. Õigustatud isik on kohustatud tasuma optsiooniaktsiate hinna Seltsile hiljemalt 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul optsiooni teostamisest. Optsiooniaktsiate ülekandmine õigustatud isikule toimub mitte enne aktsiate eest maksmisele kuuluva hinna tasumist.“

Vastavalt koosolekul osalenud aktsionäride nimekirjale oli Nordecon AS üldkoosolekul esindatud 20 172 231 Seltsi lihtaktsiatega määratud häält ehk 62,31% aktsiatega määratud häältest.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 720 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

KV.EE: Kas inflatsioon kiirendab kinnisvara hinnatõusu?

25.05.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE elamispindade müügipakkumiste keskmist hinda kajastav KV.EE indeks on languse järel taas tagasi tõusuteele tagasi pööranud. Hinnaindeks, mis kuu tagasi oli 87 punkti lähedal, on nüüd 88,4 punkti peal ehk täpselt samas kohas, kus kolm kuud tagasi.

KV.EE hinnaindeksi viimase kahe kuu liikumiste taga ei ole mitte kinnisvaraturg ja turuosaliste ootuste oluline muutumine, vaid konkurentsisituatsioon kinnisvaraportaaliude turul, kus kuulutused liiguvad kord ühes ja siis teises suunas. See muudab pakkumiste struktuuri ja sellest tuleneb pakkumishindade tõsisem muutus.

Kinnisvaraostjad on aktiivsed ja tehingute arv on kõrge. See näitab, et turul on piisavalt nii ostjaid kui ostmiseks sobilikku kaupa. See omakorda annab kinnitust asjaolust, et müügihindade ja tehinguhindade mõõdukas tõus on meelepärane nii kinnisvaraostjatele kui -müüjatele.

Aastataguse ajaga võrreldes on KV.EE indeks kerkinud 4,4%, mida võib pidada igati mõistlikuks ja mõõdukaks hinnamuutuseks seni inflatsioonivabas keskkonnas. Nüüd on inflatsiooni esimesed märgid on juba näha ja aprillikuine tarbijahinnaindeks oli aastatagusest juba märgatava 3,2% kõrgemal. Kiires tempos kasvavate sissetulekute tingimustes poleks sugugi ime, kui see hakkaks kiiremas tempos kinnisvara hindadele, sh KV.EE indeksile tõususuunas mõju avaldama.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.