Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Korteriühistud esitasid haljastustoetuse saamiseks 139 taotlust

05.05.2017 Tallinn.ee

Projektis „Roheline õu“ osalemiseks esitas taotluse 139 korteriühistut.

Linnaosadest enim taotlusi laekus Lasnamäelt (31), järgnevad Kesklinn (26), Põhja-Tallinn (21) ja Kristiine (21). Taotletav kogusumma on pisut üle 60 000 euro. Populaarsemad tegevused, millele toetust küsitakse, on puude raie ja hoolduslõikus ning muru korrastamine. Puude raie puhul on tegemist kalli teenusega, mille puhul korteriühistud on toetusrahast väga huvitatud, pealegi parandab see tegevus hoovide ohutust.

„Projektiga „Roheline õu“ aitame korteriühistutel hoovide heakorrastamise kulusid katta,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „2013. aastal käivitatud projekti raames on nelja aasta jooksul saanud toetust kokku 364 korteriühistut kogusummas ligi 160 000 eurot.“

2017. aasta linnaeelarvest on projektile „Roheline õu“ on eraldatud 40 000 eurot. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

„Viie aasta eest käivitatud projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada seeläbi elukvaliteeti,“ lisas Võrk. „See projekt on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha – heakorrastatud õuesid tekib üha juurde.“

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks.

Toetus makstakse välja pärast taotluses näidatud tegevuste elluviimist ja kohapealset kontrolli. Seejärel esitab korteriühistu linnavaraametile hiljemalt 10. septembriks toetuse väljamaksmiseks vormikohase kuluaruande koos lisadega.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames toetatakse korterelamute hoovialade korrastamist. Pealinn aitab korterelamute vahelise territooriumi korrastamisele kaasa ka maa eraldamisega.

„Oleme seadnud linna omanduses olevale maale korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse ja korteriühistud on rajanud neile maatükkidele parkimisala,“ selgitas Võrk. „Praeguseks on korteriühistute parkimiskitsikuse leevendamiseks seatud isiklik kasutusõigus ligi 70 korteriühistu kasuks, sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde üle 1700 parkimiskoha. Kokku oleme korteriühistute kasutusse andnud ligi 8,1 ha ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad. Lisaks on linnaosade valitsused andnud korteriühistute kasutusse ligi 40 parkimisplatsi.“

Tallinna linnaeelarvest on viimase kümne aasta jooksul erinevate meetmete kaudu eraldatud korteriühistutele toetusteks kokku 11,6 miljonit eurot. Tallinna 2017. aasta eelarves on korteriühistutele ette nähtud ligi 900 000 euro ulatuses toetusi. „Anname korteriühistutele toetust õuealade heakorrastamiseks, fassaadide korrastamiseks, korterelamute supergraafiliste seinapiltide jaoks, korteriühistute infopunkti ülalpidamiseks jne,“ loetles Võrk. „Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks.“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Arco Vara: Tallinna ja selle lähipiirkondade korterituru ülevaade 2017-03

05.05.2017 Mihkel Eliste

Viimastel aastatel aset leidnud kiire tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme kasv on tänaseks ajaks mõnevõrra hoogu maha võtnud, kuid hinnatasemete edasine mõõdukas kasv on endiselt püsinud. Statistilistest keskmistest lähtuvalt ei ole siiski olnud varade kallinemine kogu korteriturul enam ühtlane, nii tehinguaktiivsuselt kui tehingute koguväärtuselt on aina enam esile kerkinud Tallinna linnas uusarendustega tehtud tehingud.

Tehinguaktiivsuse kasvu vedasid I kvartalis tüüpkorterid, lähipiirkondade turg jätkuvalt stabiilne

2017. aasta I kvartalis tehti Tallinnas 2 451 korteritehingut, mida oli 2,9% vähem kui 2016. aasta IV kvartalis kuid 19% rohkem kui 2016. aasta I kvartalis. Tallinna linna lähedastes kinnisvaraturu osas enimaktiivsetes lähipiirkondades[1] tehti aga möödunud kvartali lõikes 362 tehingut, mida oli 0,2% ehk 1 tehing rohkem kui varasemas kvartalis kuid aastataguse ajaga võrrelduna 35% rohkem. Tehingute arvu kasv on lähipiirkondades varasematel aastatel olnud oluliselt kiirem kui Tallinna linnas, kuid viimase kolme kvartali jooksul on tehingute arv jäänud samale tasemele. Tehinguaktiivsuse edasine kasv on jätkunud ainuüksi Tallinna linnas, kus turuaktiivsust kirjeldavaid näitajaid kujundavad peamiselt uusarendustega tehtavad tehingud, millede osakaal I kvartalis oli 15%.

Kevade algus tõi järelturu korteritega seotud tehingute arvu kasvu, seda peamiselt Tallinna linnas. Tallinnas tehti märtsis 1 012 tehingut, mida oli koguni 51% rohkem kui veebruaris ning 24% rohkem kui 2016. aasta märtsis. Alates detsembrist pidevalt vähenenud uusarendustega tehtavate tehingute arvu maht jätkas märtsis alanemist. Märtsis moodustasid uued korterid 17% kogu tehingute mahust. Järelturul pakutavate vanemate korteritega tehtavate tehingute arv kasvas enim Lasnamäel ja Mustamäel, kogu Tallinna korteriturul võrreldes veebruariga koguni 35%. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas tüüpkorterite osas tehinguaktiivsus 6,9%, ning järelturul kaubeldavate uute korterite (2001-2017) tehingute arv langes 17%.

Tallinna linna lähiümbruses tehti märtsis seevastu 136 tehingut, mida oli võrreldes veebruariga 15% rohkem ning 2016. aasta märtsist koguni 46% rohkem. Tehinguaktiivsus on sarnaselt kvartaalsetele andmetele püsinud lähipiirkondades viimaste kuude osas võrdlemisi stabiilne. Võrreldes aastataguse ajaga on tehingute arv enim kasvanud Harku, Saue ja Rae vallas, Maardu linnas on tehingute arv püsinud kogu aasta vältel ühtlane. Lähipiirkondades on tehinguaktiivsust tõstnud üksikud uusarenduste projektid ning korteriomanditena arvel olevad ridaelamud, seda eriti Harku ja Rae vallas.

I kvartalis jätkus mõõdukas hinnakasv, detsembris püstitatud uus tipptase jäi aga ületamata

Tallinna linnas kõigi korteriomanditega tehtud tehingute mediaanhinndaks kujunes 2017. aasta I kvartalis 1 625 €/m2 ja aritmeetiliseks keskmiseks 1 728 €/m2. Kvartalisisesel perioodil oli hinnatase võrdlemisi stabiilne – perioodil jaanuarist märtsini erines mediaanhind kõigest 4,1% võrra. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga kasvas mediaanhind 1,6% ja aritmeetiline keskmine 2,1%. Tulenevalt uusarendustega[2] tehtud tehingute suurest osakaalust kogu tehingute arvu mahus on nii mediaanhinna kui aritmeetilise keskmise muutused ühtlustumas. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga on aga hinnakasv püsinud endiselt väga kiire, mille juures nii mediaanhind kui aritmeetiline keskmine kasvasid 11%. Kvartalisisesel perioodil langes aritmeetiline keskmine igakuiselt jaanuarist märtsini. Märtsis tehti tehinguid küll oluliselt rohkem kui varasematel kuudel, kuid see ei kiirendanud enam hinnatasemete statistilist terviklikku kasvu, sest tehinguaktiivsuse valdav kasv tulenes vanematest korteritest.

Tallinna linna lähipiirkondade hinnadünaamika on suures osas Tallinna linnaga kattuv, kulgedes pealinna kinnisvaraturuga paralleelselt pidevas ühises tempos. Lähipiirkondades kujunes 2017. aasta I kvartalis mediaanhinnaks 1 426 €/m2 ja aritmeetiliseks keskmiseks 1 342 €/m2, mille juures hinnatasemed kasvasid võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga vastavalt 0,8% ja 0,2%. Võrreldes aastataguse ajaga ehk 2016. aasta I kvartaliga on mediaanhind kasvanud 4,8% ja aritmeetiline keskmine 6,3%. Lähipiirkondade puhul moodustavad olulise mahu tehtavatest tehingute uusarendused, mistõttu nii igakuised kui kvartaalsed hinnatasemete ulatuslikumad piirkondlikud muutused on tavapärased. Piirkondi iseloomustab pikemas perspektiivis elanikkonna kasv ja kõrge ehitustegevuse aktiivsus, mis soodustab nii Tallinna ees- kui äärelinna majanduslikku ning sotsiaalset arengut, mis kajastub pikema perioodi lõikes pidevalt kasvavates kinnisvarahindades. Võrreldes varasemate aastatega on nii hinnakasv kui tehinguaktiivsus võrreldes Tallinna linnaga lähipiirkondades aeglustunud, korteriturgu võib lähipiirkondades hinnata hetkel võrdlemisi stabiilseks.

Märtsis jätkus nii Tallinna linnas kui selle lähipiirkondades aritmeetilise keskmise tehinguhinna mõneprotsendiline langus. Tallinnas kujunes märtsis tehtud tehingute lõikes aritmeetiliseks keskmiseks 1 679 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 624 €/m2, mille juures aritmeetiline keskmine langes võrreldes veebruariga 2,3% kuid mediaanhind kasvas 2,3%. Võrreldes aastataguse ajaga on aritmeetiline keskmine sealjuures aga kasvanud 7,8% ja mediaanhind 8,6%. Uusarendustega tehtud tehingute maht on stabiliseerunud ning selle mõju aritmeetilise keskmise kasvukiirusele on vähenenud. Mediaanhinna kasv on turul olnud kiirem, mis peegeldab korterituru terviklikku hinnakasvu. Käsitledes vanemat ja uuemat elamufondi eraldi, leidis hinnakasv aset mõlemat tüüpi ehitiste osas. Järelturu vanemad tüüpkorterid kasvasid võrreldes veebruariga hinnalt 0,2% ning järelturul pakutavad uusarendused 4,5%, uute korterite hinnakasv oli märtsis oluliselt kiirem kui vanemate korterite puhul.

Tallinna linna lähipiirkondades tehtud korteritehingute aritmeetiliseks keskmiseks kujunes märtsis 1 308 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 347 €/m2. Võrreldes veebruariga langes aritmeetiline keskmine 2,4% ja mediaanhind 7,1%. Võrreldes 2016. aasta märtsiga kasvas aritmeetiline keskmine kõigest 0,1% ning mediaanhinna osas esines 4,3%line hinnalangus. Lähipiirkondades on hinnatase olnud viimase poole aasta vältel sisuliselt sarnasel tasemel, varasem kiire nii hinna kui tehinguaktiivsuse kasv on aeglustunud. Lähipiirkondadele on omane laialdane mediaanhinna volatiilsus, mis tuleneb uute arendusprojektidega sõlmitud plokktehingutest. Märtsis võis hinnakasvu märgata ainuüksi Maardu linnas (+3,3%) ja Rae vallas (+4,3%), madalama tehinguaktiivsusega piirkondades leidis valdavalt aset mõneprotsendiline hinnalangus.

Tallinna linna ning selle lähipiirkondade tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2017. a. on toodud 31. märtsi seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tallinna linna korteriturg korterelamute liigituse alusel

Tallinna linna kui majandusliku terviku kinnisvaraturg on küll üheselt toimiv, kuid selle moodustavad erinevad väiksemad piirkonnad, milles paiknevate korterite hinnatasemed on nii asukohast kui hoonestatuse iseloomust tulenevalt erinevad. Järgnevalt on Tallinna linna korterituru kirjeldamiseks jagatud Tallinna linna kinnisvaraturg erinevatesse eraldiseisvatesse osadesse – Tallinna linna ja selle lähipiirkondade tüüpkorterid[3] ning uusarendused.

Tallinna linna ja selle lähipiirkondade tüüpkorterite tehingute arvu- ning hinnadünaamika 2017. a. I kvartalis

Piirkond *	Kaalutud keskmine pinnaühikuhind (€/m²)	Kaalutud keskmise muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Kaalutud keskmise muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga
Haabersti	1 305	+4,9%	+5,3%	-14%	+9,5%
Kesklinn	2 001	+0,7%	+0,2%	-15%	+16%
Kristiine	1 603	+6,0%	+9,4%	-15%	-6,9%
Lasnamäe	1 315	+3,1%	+7,8%	-14%	+4,3%
Mustamäe	1 411	+4,4%	+9,3%	+7,7%	+10%
Nõmme	1 405	-3,5%	+9,1%	+13%	-12%
Põhja-Tallinn	1 490	-4,6%	+11%	-6,4%	-5,2%
Tallinn tervikuna	1 466	+1,1%	+6,4%	-7,9%	+4,4%
Lähipiirkonnad tervikuna	1 031	-0,3%	+10%	+9,7%	+33%

* Pirita linnaosa ei ole tüüpkorterite piirkondliku vähesuse tõttu kajastatud

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tüüpkorterid paiknevad Tallinna linna näitel ennekõike magalapiirkondades nagu Lasnamäe, Mustamäe, Kristiine ning Haabersti. Sellised korterid on keskküttega ning nad paiknevad valdavalt 5-9-korruselistes 1940.-1990. aastatel ehitatud korterelamutes. Kõige vähem tüüpkortereid esineb Nõmme ning ennekõike Pirita linnaosas. Tallinna linna väliselt moodustab linnalähedastes lähipiirkondades tüüpkorteritega seotud turu põhiliselt Maardu linn.

2017. aasta I kvartalis jätkus Tallinna linnas tüüpkorterite mõõdukas hinnakasv, seda nii võrreldes varasema kvartaliga kui aastataguse ajaga. Aasta baasil on tüüpkorterite hinnad kõige kiiremini kasvanud Põhja-Tallinnas ning Tallinna linna suuremates magalapiirkondades, Kesklinnas on hinnad püsinud samal tasemel. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga on tehingute arv kasvanud ennekõike Kesklinnas ja Mustamäel, kus suur osa tüüpkorteritega tehtud tehingutest suundub üüriturule. Tüüpkorterite hinnatase kui ka tehinguaktiivsus on stabiliseerunud, statistilised näitajad on positiivses trendis ning edasist hinnakasvu hoiab tagasi ennekõike uute ja vanemate korterite vähene hinnavahe ja uute korterite suur pakkumise hulk.

Sarnaselt Tallinna linnale püsisid 2017. aasta I kvartalis lähipiirkondade tüüpkorterite hinnatasemed samas suurusjärgus nagu möödunud kvartalis. Võrreldes aastataguse ajaga on lähipiirkondades erinevalt Tallinna linnast olnud hinna kui ka tehingute arvu kasv mõnevõrra hoogsam. Aktiivsuse kasv peegeldub ennekõike olukorras, kus osa ostjaskonnast ostab pigem linna lähipiirkonda mõnevõrra odavama korteri kui keskusesse kallima. Tuginevalt lähipiirkondade osas Maardu linnale kui heale tüüpkorterite piirkonna indikaatorile, on lähipiirkondades aset leidnud küll võrreldes Tallinnaga mõnevõrra suurem tehingute arvu kasv kuid hinnatase on jäänud aastatagusele tasemele.

Tallinna linna ja selle lähipiirkondade uusarenduste ostu-müügi tehingute arvu- ning hinnadünaamika 2017. a. I kvartalis

Piirkond	Kaalutud keskmine pinnaühikuhind (€/m²)	Kaalutud keskmise muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Kaalutud keskmise muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga
Tallinn tervikuna	1 910	+4,5%	+8,2%	+3,7%	-17%
Lähipiirkonnad tervikuna	1 511	+1,6%	+3,5%	-7,3%	-3,8%

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Eestis on valdav osa elamufondist ehitatud enne 1990ndaid ning järgnev osa peale 2000ndaid aastaid, mistõttu on väljakujunenud nii hoonestatuselt, planeeringult kui kvaliteedilt eristatav uusarenduste turusegment, mis kajastub võrreldes tüüpkorteritega ennekõike hinnatasemete erinevuses. Tallinna linna siseselt tehakse uusarenduste osas enim tehinguid 2011.-2017. aastatel valminud korterelamutes paiknevate korteritega, seevastu Tallinna lähipiirkondades aga 2001-2010 kasutusse tulnud korteritega.

Tallinna linnas kasvas võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga I kvartalis ehituslikult uuemate korterite osas nii hinnatase kui ka tehinguaktiivsus. Uusarenduste hinnakasv on aasta baasil püsinud võrdlemisi kiire, mida aga mõjutavad olulisel määral kõige uuemad ehk 2016. ja 2017. aastal valminud korterid. Esmakasutusse tulnud korterite osas on vähenenud nendega järelturul kauplemise aktiivsus. 2016. aasta IV kvartalis moodustasid uued korterid tehingute mahust 27% kuid 2017. aasta I kvartalis 15%. Täiesti uute korterite asjaõiguslepingute sõlmimine on alates detsembrist igakuiselt vähehaaval langenud. Tallinna linna uusarenduste statistikale on omane tugev mõjutatus just valminud projektide osas, milledega seotud plokktehingud võivad ajutiselt tehinguaktiivsust tõsta olulisel määral.

Tallinna linna lähipiirkondades on uute arendusprojektide mõju jäänud I kvartali andmete osas tagasihoidlikuks, turul on aset leidnud mõõdukas hinnakasv ning tehinguaktiivsus on aastataguse ajaga püsinud stabiilsel tasemel. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on tehingute arv kasvanud ennekõike Viimsi ja Harku vallas, teistes piirkondades on tehingute maht püsinud samas suurusjärgus. Statistilised muutused tulenevad lähipiirkondades ennekõike üksikutest suurematest arendusprojektidest, millede müügiperioodidel avalduv muutlik mõju piirkondlikele näitajatele on üsnagi laiapõhjaline.

Pakkumise ja nõudluse dünaamika

Kinnisvarahinnad on viimastel aastatel olulises mahus kasvanud, seda Tallinnas ligi kaks korda kiiremini kui tehinguaktiivsus. Elamispindu soetavad tarbijad on pakkumiste laialdasest valikust tulenevalt muutunud ostuotsuste langetamisel kaaluvamaks, pikemaid müügiperioode on märgata aga ainuüksi kehvemate planeeringu- ja siseviimistluse omadustega ning kõrgema hinnaklassiga uusarenduste osas. 2016. aastal oli Arco Vara statistikale tuginevalt Tallinnas ja selle lähipiirkondades keskmiseks korteri müügiperioodiks 206 päeva ehk ligikaudu 7 kuud. Turul on hinnanguliselt piisavalt pakkumisi, et rahuldada olemasolevat nõudlust.

Tarbijad on viimastel aastatel hakanud taas eelistama linnalähedasi piirkondi – esiteks seetõttu, et hinnad on madalamad ning lisaks, et linnalähedastes piirkondades on elukoha soetamisel tegemist rohkemaga kui pelgalt elukohaga. Eelistatakse projekte, mis lisaks üldisele ehituskvaliteedile ning vastuvõtlikule hinnale suudavad samaaegselt pakkuda terviklikku sotsiaalmajanduslikku kui looduslähedast elukeskkonda. Uusarenduste osas on turusügavus sealjuures piirkonniti erinev – keskuses eelistatakse väiksematoalisi kortereid ning linnast eemal 3- ja 4-toalisi kortereid. Tuginedes nii 2016. aasta II poolaasta ja 2017. aasta I kvartali andmetele, on tehinguaktiivsus Tallinna linna lähipiirkondade ehitusaastalt uuemate korterite osas jahtunud.

Viimastel aastatel trendiks saanud hinna- ning tehinguaktiivsuse kasvu on saatnud ka kasvav pakkumiste arv. 2016. aasta II pooles algas Harjumaal pakkumiste arvu langus, langedes igakuiselt ligikaudu 2%. 2016. aastal langes Tallinna linnas pakkumiste arv kokku 7% võrra, mille taustal pakkumishinnad kasvasid 5%. Pakkumiste arvu langev trend on olnud ühine nii pealinnale kui selle lähiümbrusele. Pakkumiste arv hakkas talvise tehinguaktiivsuse ajutise languse taustal taas kasvama 2017. aasta veebruaris. Uute arendusprojektide pidev lisandumine ei ole veel asunud hinnatasemete languseks survet avaldama. Laialdane pakkumiste arvu tase on siiski hindade edasist kiiret kasvu tagasi hoidnud, mille juures aga tüüpkorterite hinnakasv on endiselt püsinud. Lähikuudel on oodata pakkumiste arvu edasist mõõdukat kasvamist uute turule lisanduvate arendusprojektide näol.

Keskendudes tulevikus turuletulevatele uusarendustele, on Tallinna linnas oodata ennekõike 3-5-korruseliste ning 6-8-korruseliste korterelamute valmimist ning nende ehitamisega alustamist. 2016. aastal väljastati ehituslube 109 korterelamu ehitamiseks, mida oli 12% vähem kui 2015. aastal. Ühes korterelamus paiknevate korterite arv oli aga 2016. aastal oluliselt kasvanud, mistõttu tegelikkuses väljastati 5,0% rohkem ehituslube korterite ehitamiseks kui mullu. 2016. aasta II poolaasta statistika põhjal on suuremate korterelamute planeerimine hoogu maha võtnud, aina enam on hakatud planeerima väiksemate projektide läbiviimist. Turule on sisenenud uusi seni laiemale avalikkusele tundmatuid arendajaid, sealjuures on just 2016. aasta lõikes oluliselt kasvanud alternatiivsete finantseerimisviiside kasutamine (ühisrahastus).

Reaalset ehitustegevust alustatakse siiski oluliselt vähemate projektide puhul, osa arendusi jäävad kas realiseerimata või hakatakse ehitustöid läbi viima hiljem kui on ehitustööde alustamisest omavalitsusele teatatud. Tuginedes väljastatud ehitus- ning kasutuslubadega seotud andmetele, on ehitusaktiivsus lähitulevikus pidurdumas. Tallinna Linnavalitsuse kasvanud töökoormuse tõttu on pikenenud nii ehitus- kui kasutuslubade taotluste läbivaatamise menetlusajad, mille taustal on arendusprojektide läbiviimisega seotud ajaline kulu pikenenud ning uute pakkumiste senine kiire lisandumine aeglustunud. 2016. aastal väljastati iga kasutusse tulnud korteri kohta 1,25 uut ehitusluba, sealjuures reaalset ehitustegevust alustati iga kasutusse tulnud korteri puhul 0,7 korteri osas. Teisisõnu on väljastatud ehituslubade arvu kasv aeglustunud ja ehitustegevusega alustatud projektide arv vähenenud, mille juures kasutusse tulnud korterite osakaal on märkimisväärselt kasvanud (2016. aastal 26% rohkem kui 2015).

Vaadates ehitamisele minevate eluruumide pindalalist struktuuri, esineb 1-2-korruseliste korterelamute puhul trend, mis kujutab endast korterite keskmise pindala kasvamist. Arendajad on asunud täitma tarbijate ootusi – tarbijad eelistavad väiksemates korterelamutes avaramaid ning suuremaid kortereid. 3-5-korruselistes korterelamutes on seevastu ehitatavate korterite keskmised pindalad vähenemas. Väiksemate korterite puhul on ruutmeetri hinnad kallimad ning ühtlasi on väiksemad korterid likviidsemad, sest väiksusest tulenevalt muutuvad korterid rohkematele tarbijatele taskukohasemaks.

Korterelamutes paiknevate eluruumide pakkumis- ja ehitusdünaamika Harjumaal

Allikas: Eesti Statistikaamet, KV.ee

Prognoosid

Tallinna linnas ning selle lähipiirkondades on pärast 2008. aasta majanduskriisiga seotud sündmusi eluotstarbeliste kinnisvarade hinnad olnud alates 2009. aasta teisest poolest pidevas kasvutempos. Elanikkonna majandusliku kindlustunde taastudes ja makromajanduslike näitajate paranedes hakkas nii 2013ndal kui 2014ndal aastal nõudlus uute elamispindade järele oluliselt kasvama, mistõttu nimetatud aastail oli hindade kasvutempo tavapärasest märksa kiirem. Käesolevaks ajaks on nii Eesti kui Tallinna linna hinnatasemed ületanud aastatetagused tipptasemed, mida võib siiski vahepealset inflatsiooni arvestamata hinnata nii ajaloolise kui statistilise tähtsusega sündmuseks.

Varasemalt pidevast uusarenduste lisandumisest tingituna kiiresti kasvava pakkumiste arvu saatel on aga Tallinna siseselt tehingute arv kui ka hinnatasemed edasi kasvanud. Pakkumiste arvu tase oli 2016. aasta lõpuks aga jõudnud juba tagasi samale tasemele kui aasta alguses. Arendajate vaheline konkurents on turul loonud olukorra, kus korterite senine hinnakasv on mõnevõrra pidurdunud. Kiire pakkumiste arvu languse taga võib aga tekkida olukord, kus sobilikud arenduskrundid on arendajate jaoks liialt kallid, mis soodustab kas edasist Tallinna sisest hinnakasvu või viib arendused linna lähipiirkondadesse. Viimane on tõenäolisem, sest eluasemelaenu taotlemisega seatud tingimuste taustal ei saa korterite tehinguhinnad enam sissetulekute kasvust kuigi kiiremini kasvada. Erasektori tellimuste mahu kasvu ei prognoosi lähitulevikuks ka Eestis tegutsevad suuremad ehitusettevõtted.

Arendusprojektide valik on ostjatele võrdlemisi lai, millest tulenevalt on halvema kvaliteediga ja asukohaga objektide puhul märgata pikemaid müügiperioode ja madalamat ostuhuvi. Arendajate vahelise konkurentsi tihenemist ning ehitussektoris esilekerkivaid finantsmajanduslikke probleeme on oodata ka 2017. aastal. Eesoodatava tehinguaktiivsuse languse tõttu võib osa arendajatest hakata müügis olevate projektide hindu allapoole kohandama, mis tõenäoliselt tooks sarnaselt kümne aasta tagusele ajale kaasa arendajate vahelise hinnaalandusliku võidujooksu. Võimalike ülekaalukate riskide tekkimist ei ole siiski kogu arendusvaldkonnas oodata, sest madalate intressidega seotud keskkonnas on arendajatel olemasolevaid laene vajadusel kergem refinantseerida, tasuda kõrgemaid intressimakseid või peatada ehitamisel oleva objektiga seotud tööd sobilike turutingimuste saabumiseni. Kinnisvaraturul probleemseimaks võib käesoleval hetkel pidada pigem ärikinnisvara sektorit, mille edasine käik võib negatiivset mõju avaldada ka elukondlikule sektorile.

Eesti elanike säästud ja hoiused on oma mahult seni kasvanud üsna jõudsalt, mille tulemusena on hakatud tegema investeeringuid ennekõike üüriturule. Uusarenduste korteritest on üsna suur hulk liikunud üüriturule (~20%), mis võib hakata kujundama Tallinna linna üüriturul kvaliteedi ning hinnataseme vahelist suhet. Massilise investeerimisaktiivsuse tõttu võivad väiksematoalised vanemad järelturu korterid oma hinnalt endiselt kiirelt kasvada, olenemata, et laiema profiiliga investorid on kasvavatest hindadest tuleneva tootluse vähenemise tõttu oma portfellitäiendamise edasi lükanud. Lähitulevikus on oodata senise kinnisvaraturule laialdase investeerimislaine mõningast taandumist.

Üürikorterite tootluse ega üürihindade kasvu ei saa lähiajaks prognoosida, üüriturule lisanduvate uusarenduste tõttu võib statistiliselt keskmine üürihind küll kasvada, kuid nii inflatsioon kui intressid püsivad siiski omandituru soodustamiseks endiselt madalal tasemel. Madalaima riskiga investeeringuks võib endiselt pidada väikeseid korterid (kööktoad, möbleeritud toad, üürimajad jmt), mis säilitavad nii oma nõudluse kui ka hinnataseme üürihindade lõikes. Tallinna linnas on odavate, väikeste ning funktsionaalsete üüripindade järele sarnaselt mitmetele suurlinnadele pidev nõudlus, mida toetab pidev Tallinna ning Tallinna lähipiirkondade elanikkonna kasv.

Käesoleval aastal on oodata inflatsiooni kasvu kiirenemist ja senise palgakasvu võrdlemisi kiire kasvu aeglustumist, mille taustal on oodata kinnisvaratehingute arvu vähenemist. Väheneva tehinguaktiivsuse tõttu on oodata müügiperioodide pikenemist, tehinguteni jõudmiseks hakkab aina enam lugema kinnisvarabüroode müügialane professionaalsus. Tehingute arvu kasvu pidurdumist on pikemas perspektiivis oodata ka Harjumaale ja Tallinnasse migreerumise vähenemise taustal. Eestlaste laenujäägi kasvutempo on sissetulekute kasvust olnud endiselt aeglasem, mistõttu laenukoormuse vähendamise soov kui ka omavahenditest seni kõrge finantseerimistase tõenäoliselt püsib.

Kõige enam jäävad endiselt laenu võtma 26-30-aastased noored. Suurimateks laenuvõtjateks on olnud 30ndates tarbijad, millest tulenevalt on uusarenduste turg keskendunud põhiliselt 30-40-vanustele ostjatele. Kuni 1 500 € kuus teenivad leibkonnad jäävad endiselt soetama tüüpkortereid ja üle 1 500 € teenivad leibkonnad seni valdavalt 2000.-2017. aastatel ehitatud kortereid. Uute korterite ostjateks on enamasti üle 2 000 € kuus teenivad leibkonnad, kuid kõrgema sissetulekuga elanike huviorbiidis on juba ka vanemad üürikorteriteks sobivad varad.

Turul aset leidnud kiire kasv on lõppenud ning nii sise- kui välismajanduslikest teguritest tulenevalt on turul lähitulevikus pigem oodata langusfaasi kujunemise algust. Lähikuudel on turul oodata võrdlemisi stabiilset olukorda, mille taustal võivad nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete muutusi hakata potentsiaalset kujundama pigem rahvusvahelised sündmused. Eesti pangandussektorit võib ohustada ennekõike Rootsi kinnisvaraturul toimuv, sest näiteks Eesti eraisikute laenuturust moodustavad ligi 72% Rootsi pangad. Rootsi kinnisvaraturu kasvufaasi pöördudes võidakse ressursid suunata ennekõike kodumaise turu stabiliseerimisele, mistõttu võivad Eestis kinnisvaraostuga seotud finantseerimistingimused mõnevõrra muutuda. Lisaks Eesti laenuturuga otseselt seotud sündmustele tasuks tähelepanu hoida ka Euroopa Liidu pankade ja riikidega seotud majanduslikel sündmustel.

Tallinna linna ning selle lähipiirkondade korterituru prognoos järgnevaks poolaastaks

Pakkumishinnad

Ostu-müügitehingute hinnad

Ostu-müügi tehinguaktiivsus

Üürihinnad

Üürituru aktiivsus

Üldine: ↔

järelturg: ↔

uusarendused: ↔ (↑)

Üldine: ↔

järelturg: ↔

uusarendused: ↔ (↑)

↔ (↓)

Pakkumine: ↑

Nõudlus: ↓

↔

↑

Pakkumine: ↔ (↓)

Nõudlus: ↑

2017. aasta II kvartalis on ennekõike oodata iga-aastast kinnisvaraturu hoogustumist, mida saadab kevadisel perioodil hooajaliselt kasvav tehingute arv ja hinnatase. Möödunud aasta teisest poolest kuni käesoleva aasta jaanuarini langenud pakkumiste arvule on oodata mõõdukat pakkumiste lisandumist uute arendusprojektide näol. Laialdane uusarenduste pakkumiste hulk jääb endiselt pidurdama hinnataseme edasist kasvu nii uusarenduste endi kui järelturu varade osas, seda nii pakkumis- kui tehinguhinna põhiselt. Uute ja vanemate korterite hinnaerinevuse vähenemine jätkub, tõenäoliseks võib pidada vanemate korterite hinnakasvu peatumist. Lähitulevikus on kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt oodata tehinguaktiivsuse mõningast taandumist, nii uusarenduste kui järelturu objektide müügiperioodide osalist pikenemist ning hinnataseme kasvu terviklikku aeglustumist. Hinnad on küll oluliselt kasvanud, kuid kodu ostvatel inimestel on elukoha soetamiseks ideaalne aeg – turul valitseb väga mitmekesine pakkumine, mille moodustavad valdavas osas kvaliteetselt ehitatud elamispinnad.

[1] Tallinna linna lähipiirkonnad on käesolevas turuülevaates käsitletavad kui administratiivse Tallinna ümbruskaudsed tehinguaktiivsuselt aktiivseimad piirkonnad – sellisteks piirkondadeks on siinkohal Harku, Saue, Saku, Rae, Viimsi vallad ning Maardu linn

[2] Uusarenduse all käsitletakse käesolevas turuülevaates kortereid, mis paiknevad korterelamutes, millede esmane kasutuselevõtuaasta jääb aastatesse 2001-2017

[3] Tüüpkorterite all käsitletakse käesolevas turuülevaates kortereid, mis paiknevad korterelamutes, millede esmane kasutuselevõtuaasta jääb aastatesse (enne) 1939 – 2000

Statistikaamet: I kvartalis majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

05.05.2017 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta I kvartalis 627 000 sise- ja välisturisti, mida oli 9% enam kui eelmise aasta samal perioodil, teatab Statistikaamet.

2017. aasta I kvartalis kasutas majutusettevõtete teenuseid 345 000 välisturisti ehk 10% enam kui eelmise aasta samal ajal. Välisturistid moodustasid 55% turistide koguarvust. Kõigist majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus naaberriikidest 72% — 155 000 Soomest, 63 000 Venemaalt ja 32 000 Lätist. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes naaberriikidest saabunud turistide arv kõigil kolmel kuul. I kvartalis peatus majutusettevõtetes 281 000 siseturisti, mis on 9% enam kui aasta varem samal ajal.

Märtsis kasutas majutusettevõtete teenuseid 228 000 turisti, nendest 126 500 välisturisti ja 101 500 siseturisti. Välis- ja siseturistide arv suurenes märtsis eelmise aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 5% ja 11%. Võrreldes 2016. aasta märtsiga saabus enam turiste naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist, samuti Saksamaalt ja Suurbritanniast. Vähem turiste saabus Leedust, Norrast ja Rootsist. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 68% tuli Eestisse puhkama, neljandik tööreisile ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Välisturistid eelistasid enim Tallinna (76% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (7%), Tartu linna (5%) ja Ida-Viru maakonna (4%) majutusettevõtteid. Siseturistidest oli puhkusereisil 61% ja tööreisil iga neljas. Harju maakonnas peatus 29%, Pärnu maakonnas 17%, Tartu maakonnas 14% ja Ida-Viru maakonnas 10% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Märtsis pakkus külastajatele teenust 939 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 44 000 voodikohta. Täidetud oli 39% tubadest ja 30% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 34 eurot, mis oli euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 40 eurot, Tartu maakonnas 33 eurot, Pärnu maakonnas 26 eurot ja Ida-Viru maakonnas 29 eurot.

Majutamine piirkonniti, märts 2017
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	939	205	55	102	260	317
Toad	19 402	8 448	1 170	1 489	4 236	4 059
Voodikohad	43 571	18 015	2 490	3 726	9 441	9 899
Tubade täitumus, %	39	50	46	21	36	27
Voodikohtade täitumus, %	30	39	36	15	28	20
Majutatud	227 912	127 750	15 060	9 954	40 322	34 826
Ööbimised	409 415	219 614	27 942	17 105	83 113	61 641
Eesti elanikud	168 361	47 777	16 091	13 956	47 229	43 308
väliskülastajad	241 054	171 837	11 851	3 149	35 884	18 333
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	34	40	29	28	26	29

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.04.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 16 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Nõuanded koduostjale: enne ostu turuolukorra selgitamine

05.05.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Enne kinnisvara ostma tormamist tuleb koduostjal endale selgeks teha, mis toimub kinnisvaraturul. Ehk koduostja peab uurima, millise hinnatasemega millist vara pakutakse ja millise hinnatasemega toimuvad reaalsed tehingud.

Turuolukorra mõistmine annab koduostjale võimaluse hinnata, kas üks või teine pakutav elamispind on soodne, kallis või väga kallis. Turuolukorra mõistmine on vajalik, et mitte petta saada ja mitte maksta soetatava kinnisvara eest enam, kui on selle mõistlik hind.

Turuolukorrast ülevaate saamiseks on mitmeid võimalusi, mida käsitleme järgnevalt.

Kinnisvaramaaklerid

Kinnisvaramaakleritel on sageli päris hea ülevaade sellest, mida kinnisvaraturul nende tegevusnišis pakutakse. Aktiivne maakler, kelle vahendusel tehinguid ikka toimub, teab enamasti hinnatasemetest ja ostjate-müüjate soovidest mõndagi.

Kinnisvarahindajad

Kinnisvarahindaja annab sõltumatu osapoolena hinnangu kinnisvara turuväärtusele. Koduostja võiks silmas pidada, et leitud turuväärtusest kõrgema hinna maksmine võiks olla pigem erandlik, mis toimub olukorras, kus pakutav uus kodu talle väga meeldib ja tema vajadusi rahuldab.

Turuülevaated

Erinevad kinnisvaraspetsialistid, kinnisvarabürood ja maa-amet avaldavad regulaarseid kinnisvaraturu ülevaateid ja -analüüse, mis on suurepäraseks infoallikaks mõistmaks kinnisvaraturu üldist olukorda, trende ja hinnatasemeid. Koduostjal ei tasu siiski neist turuülevaadetest otsida konkreetset hinnainfot konkreetse objekti kohta.

Küll võib arvata, et turuülevaated aitavad päris hästi selgitada üldist tehingu tegemise keskkonda ehk annavad infot, kas näiteks hinnad või tehingute aktiivsus on pigem kasvamas või kahanemas.

Konkreetse vara ostmise soovitusi või mahalaitmist ühestki kinnisvaraturu ülevaatest ei leia.

Kinnisvaraportaalid

Kinnisvaraportaalides olevad võrreldavad pakkumised on koduostja jaoks hea infoallikas, kuid sealsest infot ei tohi end liialt eksitada lasta. Kinnisvaraportaalist on lihtne vaadata, millised objektid pakkumises on, milline on nende kvaliteet ja hinnatase.

Elu näitab, et kinnisvaramüüjate ootused on ikka kõrgemal kui reaalne tehingute hinnatase. See tähendab, et kinnisvaratehinguid tehakse üldjuhul madalamate hindadega, kui on pakkumised kinnisvaraportaalides.

Maa-ameti hinnastatistika

Hindamatu allikana on kõikidel kinnisvarahuvilistel kasutada maa-ameti kodulehel www.maaamet.ee olev hinnastatistika andmebaas. Maa-ameti andmebaasis fikseeritakse kõik notariaalsed kinnisvaratehingud. Andmebaas võimaldab teha piirkondade tehingute arvu, keskmise hinna, mediaanhinna ja maksimaalse hinna väljavõtteid.

Maa-ameti tehingute hinnainfo aitab eelkõige uurida hindade dünaamikat. Samas peab silmas pidama, et keskmine hind ei sisalda infot tehingute struktuuri kohta ehk selle kohta, millise kvaliteediga varadega tehinguid tehti.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Arco Vara: Asukoht ei garanteeri restoranile või kohvikule edu

05.05.2017 Reimo Simsalu

Toitlustusasutusi avatakse praegu peaaegu et iga päev, mis on märk majanduse heast käekäigust ja inimeste sissetulekute kasvust. Siiski ei too kõik toitlustuspinnad loodetud tulu söögi- või joogikohtade pidajaile ega üürileandjaile, kirjutab Arco Vara äripindade valdkonna juht Reimo Simsalu.

Ärikinnisvara vahendajail on kokkupuuteid mitut liiki varadega, alates büroopindadest ja ladudest ning lõpetades toitlustuseks kõlblike ruumidega. Viimane segment on keeruline selle poolest, et lisaks asukohale ja konkreetsetele majanduslikele aspektidele tulevad mängu mitmed meeleliselt tajutavad nüansid nagu interjöör, teenindus, toidu maitse, meedia- ja tarbijate hinnangud jms.

Senise kogemuse põhjal võib öelda, et pikemaajalise ja stabiilsema üürniku kohviku- või restoranipinnale leiab nende ettevõtete hulgast, kes teevad nii-öelda iseloomuga toitlustuskohti ja tabavad turutrende. Näiteks on eestlaste seas praegu väga populaarne Aasia köök ja mitte isegi niivõrd Hiina, kui Tai, Jaapani ja Korea köögid.

Nendes ja teisteski heades restoranides on tavaliselt järjekorrad, keskpärased toidukohad aga virelevad ja lõpetavad üsna pea tegevuse. Toidukoha üürile andmisel tuleb arvestada sellega, et vaid vähesed neist jäävad püsima aastateks. Heaks näiteks on siin Olde Hansa – omanäoline ja kordumatu keskaegne restoran.

Loomulikult on restorani, pubi, kohviku või baari interjöör ning asukoht tähtsad, aga klient tuleb kohale ikkagi peamiselt toidu pärast. Mõni šašlõkikoht ei näe kaugeltki peen välja, kuid töötab aastaid uuenemata, sest inimesed hindavad seal pakutavat toitu ja teenindust.

Kusjuures hea restoran ei pea asuma kindlasti kesklinnas, kuna mõnusa toidunaudingu järele ollakse valmis ka kaugemale sõitma.

Praegu tundub, et toitlustusettevõtjail on kuldaeg. Heade restoranipindade nõudlus ületab suuremates linnades pakkumist, mistõttu näeme, kuidas uusi söögikohti avatakse ka vastavaks otstarbeks kohendatud elumajades. Loodame siis kõik, et meie majandus püsiks heal järjel, sest sellest sõltub otseselt toitlustuskohtade käekäik.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

11/05/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle”

05.05.2017 Margot Toompark

Koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 11/05/2017 Tallinnas. Koolitus annab riikliku järelevalve tegemiseks vajalikke teadmisi.

Koolituse sihtrühm on:

kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
kinnisvaraarendajad;
kinnisasja omanikud jt.

Koolitusel saab teada:

millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte;
mida järelevalvemenetluses saab kontrollida;
kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia;
millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

“Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub Tallinna kesklinnas 11/05/2017 kell 10.00-15.30. Lektor on Advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Majade eest küsitakse 6% enam

05.05.2017 Tõnu Toompark

Majade müüjad küsisid aprillis portaalis KV.EE Tallinna majade pakkumiste eest keskmiselt 1427 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes kasvas majade pakkumishind 6%.

Majade müügipakkumiste hinnad on aastaga kerkinud kõikides Tallinna linnaosades peale kesklinnaja Põhja-Tallinna. Need kaks aga pole traditsioonilised piirkonnad, kus oleks lai ühepereelamute pakkumine. Seetõttu ei maksa nendesse hinnalangustesse väga traagiliselt suhtuda.

Kesklinna lähedases ühepereelamute piirkonnas Kristiine linnaosas kasvasid ühepereelamute pakkumishinnad aastaga koguni 13%. Aprillis oli portaali KV.EE andmetel keskmine majapakkumise hind Kristiines 1466 €/m².

Küll vähem, aga siiski plussi poolel liikumas on majade hinnad Nõmmel ja Pirital. Nõmme linnaosas vastavalt 1424 €/m² ja 5% ning Pirital 1610 €/m² ja 0,4%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	04/2016	04/2017	Muutus, %
Haabersti	1 572	1 584	1%
Kesklinn	1 526	1 381	-10%
Kristiine	1 299	1 466	13%
Lasnamäe	367	419	14%
Mustamäe	319	429	34%
Nõmme	1 357	1 424	5%
Pirita	1 604	1 610	0%
P-Tallinn	1 128	974	-14%

Tallinn	1 346	1 427	6%

Eesti	1 033	1 077	4%
Harjumaa	1 240	1 284	3%

Narva	453	406	-10%
Pärnu	1 008	1 001	-1%
Tartu	944	1 009	7%

Pro Kapital Latvia nõukogu koosseisu muudatus

04.05.2017 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp otsustas 03.05.2017 teha muudatuse oma Läti tütarkontserni AS Pro Kapital Latvia nõukogus. AS Pro Kapital Latvia nõukogust kutsuti tagasi Aivars Blūmiņš ning uueks nõukogu liikmeks valiti Pro Kapitali peajurist Ervin Nurmela. AS Pro Kapital Latvia nõukogu jätkab kolmeliikmelisena koosseisus: Ernesto Achille Preatoni, Emanuele Bozzone ja Ervin Nurmela.

Ervin Nurmela on töötanud Pro Kapitali peajuristina alates 2007 ning ei oma ühtegi AS Pro Kapital Grupp aktsiat.

Domus Kinnisvara: Kinnisvara hinnatõus – kaua veel?

04.05.2017 Ingvar Allekand

03.05.2017 avaldas Äripäev minu arutluse kinnisvaraturu hinnadünaamika perspektiividest järgnevatel aastatel. Kuna kriisi põhjast 2009.a. lõpus on hinnad tänaseks kahekordistunud ning ületanud 2016.a. III kvartalis ka buumiaegse tipptaseme, on mugav spekuleerida väitega hinnalaest ja järgnevast langusest. Ent jätame uskumused ja vaatame fakte.

Elukondliku kinnisvara aktiivsus keskpärane

Võttes lähtejooneks 2004.a., on keskmine korteritehingute maht Tallinnas olnud natukene üle 2000 tehingu kvartalis. Buumi tipp oli ca 4000 tehingut ning kriisi põhjas veidi alla 1000 tehingu. Viimase kahe kvartali tehingumaht on olnud ca 2500 piiril ning enne seda veidi üle 2000. Buumi iseloomustasid kõigi asjaosaliste poolt üleskütetud emotsioonid (tarbijad, pangad, vahendajad, arendajad), kuid tänased tehingud on kaalutletud ja ettevalmistusperioodid pikad. Keskpärane aktiivsus ei ütle otseselt midagi tulevaste hindade kohta, kuid reaalsel tarbimisvajadusel põhinev stabiilsus annab alust jätta kõrvale langusehirmud. Vaadates nõudluse kõrval ka pakkumist – Tallinna uusarenduse korterite nn „laojääk“ on sisuliselt alla 1 aasta st pigem keskmine või veidi alla selle – saame vabaneda ka ülepakkumisest tingitud hinnalanguse hirmust.

Kasvu pidurdumine ei ole kahanemine

Või siis vaatame vana head palga ja kinnisvarahinna suhet. Hirmunult räägitakse hoogsa palgakasvu pidurdumisest, kuid keegi ei prognoosi ju kahanemist – ikka kasvu, kuigi väiksemat. 2007.a. oli keskmine palk veidi üle 700 eur/kuus ning täna sisuliselt sama kinnisvarahinna taseme juures veidi alla 1200 eur/kuus. Ostujõu kasvu asemel tuleb siiski tunnistada viimase 10 aasta inflatsioon poolt raha väärtuse kahanemist. 10 aasta THI kasv üle 31% tähendab, et tänane kinnisvara reaalhind on endiselt kolmandiku võrra odavam, kui ta oli buumi tipus. Seega on meil veel tükk maad minna, et reaalhinnas jõuda eelmise buumi tasemele ning sealt peaksime veelgi edasi liikuma, kuna tsüklilisuse levinud mudeli kohaselt on iga järgnev tipp kõrgem eelmisest Panen siia kõrvale ka ühe ökonomeetria poolt tunnustamata väga lihtsustatud rusikareegli – kinnisvara hinnakasv (või langus) võrdub kahekordse majanduskasvuga (või langusega). Praegused SKT prognoosid lubavad meile lähiaastateks endiselt positiivseid numbreid, mis pakub kasvuootuseid ka kinnisvara hinnale.

Rahvastikutrendid soodsad, kuid hoiatavad

1989.a. oli Eesti loomulik iive „laes“ ning tollased beebibuumerid on 25-30 aastat hiljem kinnisvaratul põhitegijad. Lisaks sellele kolib ülejäänud Eesti tühjaks tuues Tallinna igal aastal 4000-5000 uut elanikku. Lisame siia kasvavad nõudmised eluruumile st kui sovjetiajal sai poissmees hakkama ahiküttega kööktoas, siis nüüd on tal vaja mõnusat 2-toalist korterit. Kõike seda kokku liites on selge, et tänane uute korterite ehitusmaht on uute elanikega päris hästi kaetud. Loomulikult on väga paljud juba omale kodu soetanud, kuid kaugeltki mitte kõik. Iga päev ostab keegi oma esimest, teist või kolmandat kodu. Ikka vastavalt sellele, kuidas lapsi peresse juurde sünnib või välja kolib. Kes päris uut osta ei jõua, saab endale mõne uude kolija vana tuues pööret järelturule. Kes üldse osta ei jõua, üürib selle käest, kellel üürikorteri investeeringuks raha üle jäänud. Kuigi pere loomise vanus on tublisti kasvanud, järgnes 1989.a. iibe tipule siiski pikaajaline langus. Nii on ka tänaste kinnisvaraostjate maht pikas perspektiivis siiski kahanemas. Selline hiiliv klientuuri kadu hakkab tunda andma alles 5 – 10 aasta perspektiivis, kuid arvestades arendusprojektide pikkust, on suurematel tegijatel kindlasti juba plaanid valmis.

Kallid tehingud vormistamisel

Kui kõik eelnev võib tunduda umbmääraselt kahtlane, siis kõige tugevama kinnituse 2017.a. hinnatõusule leiame töös olevatest arendusprojektidest. Kui SKYline, Meerhof 2.0, Promenaadi jt projektid jõuavad tehingute vormistamiseni, näeme igakuises statistikas kindlasti täiesti uusi keskmisi hinnatasemeid. See omakorda toidab hinnatõusu ootust kõigil teistel müüjatel (sh järelturu korterite omanikel) ning võrdlustehingute meetod annab nende ootuste realiseerimiseks vajalikud töövahendid nii kinnisvara hindajatele, maakleritele kui pankadele. Kui eelnev kõlas hirmutavalt, säilitage rahu, sest viimaste aastate täiendatud regulatsioonid ja reaalselt toimiv konkurentsiolukord hoiavad emotsioonid maas ning arengud pigem ilma suurte hüpeteta.

Millal lõhkeb uus „mull“?

Vale küsimus, sest „mulli“ 2006-2007 tekkinud kujul me jätkuvast hinnakasvust hoolimata tõenäoliselt enne järgmist kriisi ei näegi. Kuid 5 – 8 aasta pärast hakkame nägema reaalset tarbimisvajaduse kahanemist, mida tuleb ehitussektori elushoidmiseks kuidagi kompenseerima hakata. Järgmise kriisi põhjuseks saavad olema hoopis riigijuhtide majanduspoliitilised otsused, mitte tarbijate rumalus. Ja loomulikult jäävad meile alles Brexit, Venemaa, Trump jm kauged tundmatud.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistikaamet: Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest

04.05.2017 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra.

2016. aastal oli juba teist aastat järjest rändesaldo positiivne – sisseränne oli suurem kui väljaränne. 2016. aasta jooksul asus Eestisse elama 14 822 inimest ja Eestist lahkus 13 792 inimest. Et välisränne jääb Eesti elanikel tihti registreerimata, siis alates 2015. aasta andmetest võtab Statistikaamet lisaks registreeritud rändele arvesse ka registreerimata rännet ning seetõttu on rändevood alates 2015. aastast varasemate aastatega võrreldes suuremad.

2016. aastal sündis 14 053 ja suri 15 392 inimest. Sündide arv oli suurem kui eelmisel kolmel aastal. Sünnitusealiste naiste (15–44-aastased) arv on kümne aastaga vähenenud rohkem kui 36 000 naise võrra, kuid aktiivses sünnituseas (25–34-aastased) naiste arv on püsinud suhteliselt stabiilsena ja hakkab kahanema alles nüüd, kui sellesse ikka on jõudmas 1990ndate väikesed sünnipõlvkonnad. Sündide arvu püsimine 2012. aasta tasemel tähendab, et sünnitatud laste arv naise kohta suureneb. Surmade arv aastas on viimasel seitsmel aastal olnud stabiilne ja püsinud vahemikus 15 000–16 000.

Kui vaadata 2016. aasta rahvastikuprotsesse sugude kaupa, siis selgub, et aasta jooksul on meeste arv rahvastikus kasvanud 830 ja naiste arv vähenenud 1139 võrra. 2016. aastal sündis ligi 700 poissi rohkem kui tüdrukuid ja kuna naisi on vanemates vanuserühmades enam, on naiste hulgas surmajuhtumeid meestest rohkem. Välisrände saldo oli mõlemal sugupoolel positiivne (sisseränne oli suurem kui väljaränne), kuid mehi lisandus rändesaldo tulemusel rahvastikku ligi 600 võrra rohkem kui naisi.

Rahvaarvu muutusi maakondades vaadates selgub, et 2016. aasta jooksul Harju ja Tartu maakonna rahvaarv kasvas, aga teistes maakondades kahanes. Kõige rohkem vähenes Ida-Viru maakonna rahvaarv.

2020/2021. aasta registripõhist rahva ja eluruumide loendust ette valmistades analüüsis Statistikaamet riiklike andmekogude (registrid) kvaliteeti ja koostas nende andmete põhjal elanike kohta residentsuse indeksi. Selle indeksi alusel käibki inimeste arvamine püsielanike hulka või sealt välja. Elukohana on kasutatud inimeste registripõhist elukohta.

Statistikaamet avaldab 2016. aasta rände detailsed andmed 23. mail.

Statistikatöö „Rahvastik“ avaliku huvi peamine esindaja on Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Mustamäelastele rajatakse parkimismaja

03.05.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasjale parkimismaja rajamiseks läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seada.

„Eesmärgiks on rajada avaliku ja erasektori koostöös linna omandis olevale kinnisasjale piirkonna elanikke teenindav parkimismaja,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamine leevendab parkimiskitsikust. Seni oleme teinud seda korteriühistute kasuks linna maale kasutusõiguse seadmisega.“

Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus ligi 70 korteriühistu kasuks ning sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde üle 1700 parkimiskoha. „Kokku oleme korteriühistute kasutusse andnud ligi 8,1 ha ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad,“ lisas Võrk.

Võrgu sõnul on pilootprojekti õnnestumise korral plaanis elamukvartalitesse parkimismajade rajamist jätkata.

Ärimaa sihtotstarbega A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasja pindala on 8563 m2, läbirääkimistega pakkumise korras seatakse kinnisasjale 50 aastaks tasuline hoonestusõigus. Kinnisasjale rajatavasse parkimismajja on kavandatud ligi 400 parkimiskohta. Hoonestaja kohustub ehitised kasutusse võtma hiljemalt 31. märtsiks 2020.

Maareformi tulemusel asub suurem osa elamukvartalites asuvatest korterelamutest kinnistutel, mille pindala moodustab vaid hoonealuse maa pindala. Seetõttu ei mahu enamikule korterelamute kinnistutele elamute teenindamiseks vajalikud olulised rajatised, sh parkimiskohad. Olemasolevad parklad paiknevad üldjuhul elamutevahelisel avalikult kasutataval maal ning nende ehitamisel ei ole arvestatud parkivate sõidukite arvu suurenemisega.

Mustamäe linnaosa üldplaneering toob esile, et Mustamäel on elamukvartalid hoonestatud ilma maareservita, ja parkimiskohtade rajamine saab toimuda üksnes muu avalikuks kasutamiseks vajaliku maa (haljasalad, spordiväljakud, kergliiklusteed jms) arvel.

Perspektiivis tuleb arvestada, et korterelamute sisekvartalite maaressurss on ammenduv ja „igale korterile parklakoht” süsteem ei saa eelmisel sajandil rajatud suurtes elamurajoonides kunagi reaalsuseks. Oluline on ka rohe- ja puhkealade säilitamine. Seega tuleb elanike seas propageerida ja pakkuda ühe leevendusmeetmena elamukvartalite läheduses asuvaid parkimismaju.

Hoonestusõiguse tingimuste kohaselt kohustub hoonestaja ehitama projektikohase parkimismaja, mis võib kuni 40% ulatuses hoone suletud netopinnast sisaldada muid äriruume. Sellega luuakse eeldused võimalikult väiksema parkimistasu kujundamiseks, saades hoone majandamiseks ja ekspluateerimiseks vajalikud vahendid üüritulust. Hoonestusõiguse tähtaja lõppemisel kinnisasja omanik kinnisasjale jäävate ehitise eest hoonestajale hüvitist ei maksa.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Lenderite monument püstitatakse kuulsa koolimaja naabrusse

03.05.2017 Tallinn.ee

Voldemar ja Elfriede Lenderi mälestusmärgi rajamiseks moodustatud komisjoni otsuse kohaselt oleks mälestusmärgile parim ja põhjendatuim asukoht kuulsa koolimaja vahetu naabrus.

„Seega otsustas komisjon, et mälestusmärk võiks paikneda endise Lenderi koolimaja poolses Politseiaia pargi osas või alternatiivse variandina lausa koolimaja ees,“ ütles komisjoni esimees, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. „Komisjoni hinnangul võiks dialoogi loomiseks kaaluda ka mälestuskompleksi paiknemist osaliselt koolimaja ees ning osaliselt pargi servas, vaatega koolimajale.“

Hallik-Jürgenstein lisas, et kaalumisel oli mitmeid asukohti, kuid väljavalitud asukohta pidas komisjon üksmeelselt vaieldamatult sobivaimaks.

Tallinna linnavolikogu otsuse kohaselt rajatakse linna ajalukku sügava jälje jätnud abielupaarile mälestusmärk Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks. Voldemar ja Elfriede Lenderil on oluline tähtsus ja roll Tallinna ja Eesti ajaloos. Voldemar Lender oli aastail 1906-1913 esimene eestlasest Tallinna linnapea. Selleaegne majatüüp on saanud ajastu märgina Lenderi nime. Tallinn vajas toona suurel hulgal uusi maju, sest uute suurte tööstusettevõtete rajamine kasvatas hoogsalt linna elanikkonda. Lenderi-tüüpi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja, mis oli algselt kahekorruseline, sümmeetrilise fassaadiga, lihtne ja väikeste korteritega. Tänagi on neid alles tervelt tuhatkond. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.

Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender, kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium. See oli esimene eesti tütarlaste kool Eestimaa kubermangus.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Arco Vara: Harjumaa korterituru ülevaade 2017-03

03.05.2017 Mihkel Eliste

Harju maakonna korteriturul tehtavatest tehingutest moodustavad valdava osa Tallinna linnas ning selle lähipiirkondades tehtavad tehinguid. Tallinnast väljaspool tehakse enim tehinguid linnaäärsetes valdades – Rae, Saue, Viimsi, Harku kui ka Saku vallas. Lisaks linnaäärsetele valdadele tehakse lõviosa tehingutest ka Tallinna lähedastes satelliitasumites, milledeks on Harjumaal paiknevad linnad – Maardu, Kehra, Keila, Saue, Loksa ning Paldiski linn. Kinnisvarahinnad on maakonnas tugevalt mõjutatud Tallinna linna või selle suuremate satelliitasumite kaugusest ning olulisemate linnast väljuvate magistraalteede lähedusest.

Aastases võrdluses kasvanud tehinguaktiivsus tõi I kvartalis mõõduka hinnakasvu jätkumise

2017. aasta I kvartalis tehti Harjumaal 3 058 korteritehingut, mida oli 1,4% vähem kui 2016. aasta IV kvartalis. Kvartali siseselt kujunes korteritehingu aritmeetiliseks keskmiseks hinnaks 1 606 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 558 €/m2, mis olid võrrelduna IV kvartaliga kasvanud vastavalt 1,6% ja 2,2%. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga tehti koguni 22% rohkem tehinguid, mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 10% ja mediaanhind 9,6%. Aastases võrdluses on maakonnakeskuses hinnakasv olnud mõnevõrra kiirem kui mujal maakonnas ilma Tallinna linnata, kuid väljaspool pealinna on tehinguaktiivsuse kasv olnud kiirem (+32%).

Tervikuna on Harjumaa korteriturul nii tehinguaktiivsus kui hinnatasemete muutused otseses seoses Tallinna linna kinnisvaraturul toimuvaga. Keskuses aset leidvad muutused kanduvad mõne aja jooksul edasi väiksema asutustihedusega piirkondadesse. Sarnaselt Tallinnale on ka maakonnas tervikuna märgata nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme senise kiire kasvu aeglustumist, statistiliste keskmiste kasvu veavad valdavalt ainult uusarendustega tehtavad tehingud.

Märtsis tehti Harjumaa korteriturul tervikuna kokku 1 248 tehingut. Tehingute arv oli võrreldes veebruariga kasvanud koguni 43% ning võrreldes 2016. aasta märtsiga 27%. Tehinguaktiivsuse poolest oli aktiivne kuu nii maakonnakeskuses kui Harjumaal tervikuna. Olenemata laialdasest uusarenduste asjaõiguslepingute sõlmimisest Tallinna linnas, kasvas tehinguaktiivsus Tallinnast väljaspool maakonnas aasta baasil siiski pea kaks korda kiiremini.

Harjumaal tehtud tehingute aritmeetiliseks keskmiseks kujunes märtsis 1 565 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 539 €/m2. Aritmeetiline keskmine oli võrreldes veebruariga langenud 0,8% kuid mediaanhind kasvas 1,4%. Mediaanhinna kasv näitab turul tervikliku hinnakasvu olemasolu, kuid uusarenduste hinnatase on keskmistest lähtuvalt püsinud olulisemate muutusteta ning hinnakasv on kiirem olnud ehituslikult vanemate korterite osas. Aastases võrdluses kasvas nii aritmeetiline keskmine kui mediaanhind, seda vastavalt 6,6% ja 7,0%. Harjumaal ilma Tallinnata aga langes mediaanhind võrreldes veebruariga 3,7% kuid kasvas võrreldes aastataguse ajaga 2,1%. Märtsis esinenud maakondlik hinnataseme kasv tulenes ainuüksi Tallinna linnas ja selle lähipiirkondades tehtud kallimatest tehingutest. Teisisõnu, hinnataseme kasv on püsinud oluliselt kiirem Tallinna linnas kui Harju maakonnas tervikuna.

Harjumaa ning Tallinna linna tehinguaktiivsus ning hinnadünaamika perioodil 2006-2017

* 2017. aasta on toodud 31. märtsi seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Harjumaa korteriturg valdade lõikes

Harjumaa korterituru moodustavad ennekõike kinnisvaraturu mõistes aktiivseimad piirkonnad, milledest oluliseima osa moodustavad linnad eesotsas Tallinnaga ning seejärel Harjumaa vallad. Järgnevalt on Harjumaa korterituru kirjeldamiseks jagatud Harjumaa kinnisvaraturg erinevatesse eraldiseisvatesse osadessee – Harjumaa vallad ning Harjumaa linnad.

Harjumaa valdade korterituru tehingute arvu- ning hinnadünaamika 2017. a. I kvartalis

Vald *	Mediaan (€/m²)	Mediaani muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Mediaani muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga
Anija	471	-18%	+24%	+38%	+100%
Harku	1 387	-1,5%	+20%	+7,5%	+169%
Jõelähtme	1 170	-3,4%	-4,6%	+75%	-13%
Keila	247	-16%	-55%	-26%	+40%
Kiili	1 351	+18%	**	+33%	+1100%
Kose	441	-3,8%	+47%	+21%	-29%
Nissi	325	+56%	+21%	-40%	-50%
Raasiku	744	-13%	+2,6%	-35%	+83%
Rae	1 567	+3,4%	+1,9%	+6,3%	+31%
Saku	1 183	-7,5%	+25%	+10%	+38%
Saue	1 446	-4,0%	+13%	-40%	+86%
Vasalemma	154	-7,1%	+133%	+44%	-7,1%
Viimsi	1 521	+1,8%	+5,6%	+31%	+16%

* Vallad, milledes tehti alla 5 korteritehingu, ei ole tabelis kajastatud

** Piirkonnas on varasemalt tehtud statistika avaldamiseks liialt vähe tehinguid, mistõttu andmeid ei ole siinkohal kajastatud

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Harjumaal paiknevate valdade lõikes on korterituru mõistes kõige aktiivsemad piirkonnad ennekõike Tallinna linna vahetus läheduses asuvad vallad. Sellisteks valdadeks on Harku, Viimsi, Rae ning Saue vald, mida kõiki iseloomustab Tallinna linna lähedune valglinnastumine ning ehitustegevuse aktiivsus. Vastavates valdades paikneb Tallinna välistel aladel Harjumaal elamufondi kohta kõige enam uusarendusi, teisi Harjumaa valdasid iseloomustavad korterituru poolest enamjaolt perioodil 1940.-1990. aastatel ehitatud korterelamud.

Valdade lõikes tehtud tehingute arvu ega mediaanhinna osas ei saa erinevalt Harku, Rae, Viimsi ning Saue valla osas põhjalikemaid järeldusi kinnisvaraturul toimuvast teha, sest piirkondlik tehinguaktiivsus on kujunevate trendide kajastamiseks liialt madal. Tallinna linnas ning selle lähipiirkondades kasvanud hinnatasemete taustal on siiski märgata vaikset tehinguaktiivsuse kasvamist ka maakonna kaugemates piirkondades, kuid see ei ole seni valdade korteriturul tervikuna hinnakasvu kaasa toonud.

Harjumaa korteriturg linnade lõikes

Harjumaal paiknevate linnade lõikes on korterituru poolest lisaks Tallinna linnale enimaktiivne Maardu linn, mis tuleneb ennekõike linna suurusest ning Tallinna vahetust lähedusest. Teistes Harjumaa linnades on nii üleüldine kinnisvaraturg kui korteriturg võrreldes Tallinna linnaga ning selle lähipiirkondadega võrdlemisi väheaktiivne. Valdavalt moodustavad Harjumaa väikelinnade korterituru 1940.-1990. aastatel ehitatud korterelamutes paiknevad korterid. Üksikuid uusarendusi on märgata Keila, Maardu ning Saue linnas, kuid nendega tehakse võrdlemisi vähe tehinguid.

Harjumaa linnade korterituru tehingute arvu- ja hinnadünaamika 2017. a. I kvartalis

Linn	Mediaan (€/m²)	Mediaani muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Mediaani muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga
Kehra	502	-13%	+17%	+42%	143%
Keila	1 157	+8,2%	-0,6%	+21%	+81%
Loksa	229	+53%	-14%	+22%	+83%
Maardu	888	+0,4%	+6,9%	-11%	+4,1%
Paldiski	349	-16%	+18%	+12%	+53%
Saue	1 200	+1,9%	+5,0%	-7,1%	±0,0%
Tallinn	1 625	+1,6%	+11%	-2,9%	+19%

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

2017. aasta I kvartalis oli märgata sarnaselt elamuturule Harjumaa väiksemates piirkondades tehinguaktiivsuse mõningast kasvu. Tallinna linna kõrgetest hinnatasemetest tulenevalt on madalama ostujõuga elanikkonnast osa suundunud väiksematesse ning odavamate varadega piirkondadesse, seda eriti võrreldes aastataguse ajaga. Mahajäänumates piirkondades nagu Paldiski ja Loksa on küll tehingute arv mõnevõrra kasvanud, kuid see ei ole kaasa toonud tuntavat hinnakasvu. Nimetatud piirkondades on veel ostjaskonnale piisavalt pakkumisi, kõigepealt ostetakse ära paremas seisukorras korterid ning seejärel kehvemas, mis aga hoiab statistilist hinnakasvu tekkimist mõnda aega tagasi. Harjumaa väikelinnade osas saab lühiajalisest statistikast tulenevalt teha põhjalikemaid järeldusi ainult Maardu linna kohta, sest mujal on piirkondlik tehinguaktiivsus kujunevate trendide kajastamiseks liialt madal.