Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Eesti Korteriühistute Liit: Prügiveosegadus Tallinnas paneb ühistud väga raskesse seisu

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liidu poole on pöördunud mitmed ühistujuhid, kes on tänu Tallinna prügiveos toimuvale segadusele seatud väga raskesse seisu – kuna riigihankega valitud jäätmevedaja oma kohustusi täita ei suuda, lõpetatakse süvakogumismahutitest pärinevate jäätmete korraldatud vedu ning ühistul tuleb ise paari päevaga uus vedaja leida.

“Tallinna Jäätmekeskuse lepingupartneriks süvakogumismahutitest pärinevate jäätmete kogumise ja veo osas sai Baltic Waste Management OÜ. Kahjuks ei ole ettevõte suutnud sõlmitud lepingut korrektselt täita ning see on põhjustanud süvamahutite ületäitumist. Nüüd said ühistujuhid kirja, kus öeldakse, et toimib vabaturg ja leidke ise endale vedaja,” selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Mardi sõnul on lubamatu olukord, kus ühistud ei saa usaldada kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmevedu. “Kui mõne aasta eest korraldatud jäätmeveo süsteemile üle mindi, lubati, et süsteem toimib ja teeb inimeste elu kergemaks. Elu on aga näidanud, et see siiski nii ei ole – on täiesti lubamatu panna ühistud olukorda, kus neil tuleb üleöö leida uus partner ja sõlmida uued lepingud, et majade ümbrus prügisse ei upuks,” rääkis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” aitab selgust luua peagi kehtima hakkavas seaduses

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

KäsiraamatUus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

KV.EE: Harjumaa majade pakkumishinnad kerkisid aastaga 5%

Kinnisvaraportaal KV.EEMärtsi kuus otsis portaalis KV.EE ostjat 1936 Harjumaa maja . Eelmise aasta kevadega võrreldes on majade müügipakkumiste arv vähenenud 5%. Sama võrra ehk 5% on selle ajaga kasvanud Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind. Harju majade eest küsiti märtsis keskmiselt 1290 €/m².

Kevadine majade tehinguid soosiv hooaeg on majade pakkumishindu kasvatanud enamuses Harjumaa valdades, kõrgemad hinnatõusu näitajad küündivad kuni viiendikuni aastatagusest hinnast ehk kuni 20 protsendini.

Nendel juhtudel ei ole tegemist kinnisvara väärtuse samaväärse tõusuga, vaid nihkega pakkumiste struktuuris. Teisisõnu on aasta jooksul portaali KV.EE müüki lisandunud kuuemaid-kallimaid-kvaliteetsemaid ühepereelamuid.

Olukorras, kus korteriturg on nii arenduse kui tehingute poolest väga aktiivne on põhjust arvata, et majadegi turg jätkab samas rütmis. Teisisõnu võib lähimalt aastalt eeldada mõõdukalt kõrget majade tehingute arvu ja hinnatasemete aeglaselt, aga kindlalt tõususuunas liikumist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²

 

03/2016

03/2017

Muutus, %

03/2016

03/2017

Muutus, %

Harku vald

248

228

-8%

1 093

1 150

5%

Jõelähtme vald

43

19

-56%

1 386

844

-39%

Keila linn

14

12

-14%

938

938

0%

Keila vald

91

68

-25%

957

955

0%

Kernu vald

69

63

-9%

466

517

11%

Kiili vald

20

31

55%

1 154

1 390

20%

Loksa

9

7

-22%

674

733

9%

Maardu linn

54

52

-4%

1 188

1 148

-3%

Paldiski

10

9

-10%

360

361

0%

Rae vald

236

186

-21%

1 525

1 516

-1%

Saku vald

61

92

51%

816

975

19%

Saue linn

21

25

19%

1 009

813

-19%

Saue vald

55

48

-13%

1 143

1 348

18%

Tallinn

857

782

-9%

1 323

1 432

8%

Viimsi

247

314

27%

1 370

1 408

3%

             
Eesti

3 141

3 134

0%

1 025

1 080

5%

Harjumaa

2 033

1 936

-5%

1 232

1 290

5%

Narva

32

42

31%

475

423

-11%

Pärnu

59

61

3%

1 028

1 010

-2%

Tallinn

857

782

-9%

1 323

1 432

8%

Tartu

281

314

12%

978

1 069

9% 

170412 Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Pärnu südalinnas sai nurgakivi Martensi maja

Martensi MajaPärnus südalinnas paigaldati nurgakivi Martensi majale – detsembris 2017 valmivale 4225 m² suurusele äri- ja eluhoonele. 07. aprillil Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse osavõtul pidulikult nurgakivi saanud Martensi majas hakkab paiknema üle 3000 m² kaubandus- ja büroopindu ning 11 korterit. Pärnu linna aukodaniku Friedrich Fromhold von Martensi järgi nime saanud hoone arendajaks on OÜ Martensi Maja, ehitajaks AS Eston Ehitus, projekteerijaks BOA arhitektuuribüroo. Tulevasteks suurimateks üürnikeks on südalinnas oma esimese kaupluse avav Rimi, Danske Bank, Kinnisvaraekspert ja notaribüroo.

Linnapea hinnangul sobitub Martensi maja oma punasest käsitöötellisest fassaadiga kenasti linnapilti ja hoone kerkimine annab märku sellest, et kesklinna piirkond hakkab elule ärkama. Kosenkranius lisas, et tänavu on Pärnus tulemas väga hea ehitusaasta: rajatakse mitmeid uusi korterelamuid, ärihooneid ja linn saab uue bussijaama. “Vahepeal oli selline tunne, nagu oleks kesklinn seisma jäänud: põrkusid arendajate ja ametkondade huvid, kuid nüüd on kompromiss leitud ja töö käib,” märkis ta. “Kui Martensi maja ja uus bussijaam kõrvuti valmis saavad, võib piirkonda uuesti Pärnu tõeliseks südameks pidada.”

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Neljapäeval allkirjastatakse Haabersti ristmiku ehitusleping

TallinnTallinna Kommunaalameti poolt korraldatud riigihanke „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja vaidlustamise tähtaeg möödus 10. aprillil 2017 ning sellele vaidlustusi ei esitatud. Rekonstrueerimistööde teostamise töövõtuleping edukaks tunnistatud pakkujaga Nordecon AS sõlmitakse 13. aprillil 2017.

Tallinna Kommunaalamet allkirjastas (29. märtsil 2017) riigihanke „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja, mille kohaselt tunnistati edukaks Nordecon AS pakkumus 19 757 232 (sh käibemaks) eurot, millele lisandub ehitustööde omanikujärelevalve kulu.

Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde käigus tehakse teedeehitus-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, tänavavalgustuse, maastikuarhitektuuri, elektrivarustuse, sidevarustuse, foorjuhtimise süsteemide, gaasivarustuse, rajatiste (viadukt, tunnelid, tugimüürid) ning liikluskorralduse ehitustöid. Kergliiklejatele rajatakse Ehitajate tee alla 38 m pikkune tunnel ja Paldiski mnt alla 54 m pikkune tunnel. Uued kergliiklusteed on planeeritud kõikidesse suundadesse. Olemasolev ringristmik rajatakse rekonstrueerimistööde käigus fooridega ringristmikuks.

Haabersti ringristmiku ületava Paldiski maantee suunalise 277 meetri pikkuse viadukti ja Paldiski maantee sõidu- ja kõnniteede (lõigus Mõisa tn – Pikaliiva tn perspektiivne ristmik) põhilise kasutusvalmiduse tähtajaks on kavandatud 2017. oktoober. Foorjuhitava ringristmiku, Ehitajate tee jalakäijatetunneli ning Rannamõisa tee kuni Lõuka tänavani põhiline kasutusvalmidus on kavandatud saavutada 2018. aasta augustis.

Hinnangulised ehitusmahud: sõidutee pindala on 70 000 ruutmeetrit, kergliiklusteede pindala 16 739 ruutmeetrit ja haljastatakse 48 000 ruutmeetrit pinda.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Nordecon ehitab Pärnusse Metsä Woodi vineeritehase

NordeconNordecon ja Soome metsanduskontserni Metsä Group kuuluv Metsä Wood sõlmisid lepingu Pärnusse Kase tänavale vineeritehase ehitamiseks. Nordecon ehitab tootmishalli koos olme- ja bürooruumidega valmis 2018. aasta augustiks. Lepingu maksumus on enam kui 14 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.

„Metsä Wood investeerib kasevineeri tootmisse, et paremini vastata kasvavale ülemaailmsele nõudlusele. Uus Pärnus asuv tehas pakub väga häid logistilisi ühendusi meie põhiturgudega. Soomes toodetud kasevineeri töödeldakse edasi Pärnu tehases. Tegemist on suuremahulise investeeringuga meie konkurentsivõime tugevdamiseks. Kasevineeri tootmismaht Pärnu tehases oleks 50 000 kuupmeetrit aastas,” sõnas Metsä Wood tootmis- ja tehnoloogiajuht Jari Tikkanen.

„Eestis ei ole viimasel ajal just tihti olnud põhjust rõõmustada uute suurte investeeringute üle tööstusesse. Ma usun, et vineeritehase rajamine Pärnusse on oluline Pärnu linnale ja kogu ümbruskonnale,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur.

Pärnusse Kase tänavale rajatav Metsä Wood vineeritehas tuleb ligikaudu 29 000 ruutmeetrise pindalaga: tootmishall koos olmeruumidega ning ka bürooplokk. Ehitus algab aprillis 2017 ning tehas valmib 2018. aasta augustis.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 183,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Nordecon Betoon hakkab kasutama brändinime NOBE

NordeconAlates 2017. aasta aprillist kasutab Nordeconi kontserni kuuluv Nordecon Betoon OÜ brändinime NOBE, ettevõtte ärinimeks jääb Nordecon Betoon OÜ. Ettevõtte kõik õigused, kohustused ja lepingud kehtivad jätkuvalt ning tööd jätkatakse kõikides senistes tegevusvaldkondades.

„Oleme turul tegutsenud aastast 2000. Algusaegadel valdavalt betoonitöödele spetsialiseerunud Nordecon Betoonist on 17 aastaga välja kasvanud ehitusettevõte, mille tegevus katab kõiki ehitusprotsesside osi kavandamisest kuni rajamiseni, mistõttu peame oluliseks, et ka ettevõtte bränd väljendaks laiemat tegutsemisvaldkonda,“ ütles Nordecon Betoon OÜ juhatuse esimees Mait Rõõmusaar. „NOBE jätkab tegevust kõigis senistes tegevusvaldkondades, milleks on peatöövõtt ja projektijuhtimine, betoonitööd ja põllumajandusehitus. Ühena vähestest ehitusfirmadest on meil oma projekteerimisüksus, mis võimaldab pakkuda paindlikku ehituse täisteenust. Tahame olla piisavalt väikesed, et säilitada paindlikkus ja loovus ning parasjagu suured, et pakkuda kvaliteeti tugeva ja kindla partnerina.”

„Uue nime ja identiteedi loomisel pidasime silmas, et jääksime truuks väärtustele ja põhimõtetele, millest juhindudes oleme ettevõtet üles ehitanud, kuid lisanduks ka nooruslikkust ja uuendusmeelsust. NOBE uus moto väljendab meie tööpõhimõtet läbi aastate – Ehitus ja Betoon. Nutikalt, “ lisas Mait Rõõmusaar. „Võimalusel lööme kaasa ka kunstiteoste loomisel – tuntuim on näiteks heliskulptuur Cromatico Lauluväljakul.“

NOBE ehk Nordecon Betoon on Nordeconi kontserni kuuluv ehitusettevõte, mis tegeleb aastast 2000 ehituse peatöövõtu ja betoonitöödega. Alates aprillist 2017 kasutab ettevõte kaubamärki NOBE. Ettevõte on osalenud huvitavates kultuuri- ja kunstiprojektides, millest tuntuim on Aasta Betoonehitis 2011 tiitliga pärjatud Saksa kunstniku Lukas Kühne loodud heliskulptuur Cromatico Tallinna Lauluväljakul. Nordecon Betoon annab tööd ligi 155 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Hinnatõus pidurdus energiahindade mõjul

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel tõusid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes pidurdus hinnatõus 2,8 protsendini. Euroalas pidurdus hinnatõus esialgsetel andmetel 1,5 protsendini.

Märtsis mõjutas hinnataset nii meil kui ka euroalal laiemalt valdavalt energiahindade tõusu pidurdumine. Märtsi alguses odavnes nafta ligi kümnendiku võrra Ameerika Ühendriikide naftavarude suurenemise tõttu, langetades meil mootorikütuste hindu veebruariga võrreldes. Lisaks alanes elektri börsihind viimase kümne kuu madalaimale tasemele. Selle mõjul pidurdus energiahindade tõus veebruari 9,5 protsendilt märtsis 7,0 protsendini.

Tingituna toidutoorme kallinemisest välisturgudel on toiduainete hinnad möödunud sügisest alates kiirelt tõusnud. Hinnatõus on laiapõhjaline, ulatudes märtsis 4 protsendini. Suurem osa alkoholiaktsiisi tõusust on nüüdseks hindadesse lisatud. Aasta alguse tubakaaktsiisi tõus jõuab hindadesse kogutud varude tõttu aprillis.

Teenuste hindade tõus on aasta esimestel kuudel ulatunud ligi 3 protsendini. Erinevalt möödunud aastast võib täheldada transporditeenuste kallinemist ning väljas söömise ja majutusteenuse hinnatõusu kiirenemist. Kui esimesel juhul võib seda seostada tõusnud kütusehindadega, siis vaba aja teenuste osas võib põhjustena välja tuua toidu kallinemise, palgasurved ning turistide suurenenud külastused.

Lähikuudel peaks inflatsioon välistegurite ja maksumuudatuste mõjul kõikuma 3 protsendi lähedal või veidi üle selle. Rahandusministeerium avaldab uue majandusprognoosi järgmisel nädalal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub 19/04/2017 Tallinnas

Kinnisvara fotokoolitus 300x300Kinnisvarakool korraldab 19/04/2017 Kinnisvara fotokoolituse. Koolituse eesmärk on õpetada osalejaid tegema paremaid ja ilusamaid fotosid, mis aitavad kaasa kinnisvaraobjekti kiiremale müügile.

Kinnisvara fotografeerimise koolitus on suunatud:

  • maakleritele, kes tegelevad kinnisvara vahendamisega;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • eraisikutele, kel on huvi fotografeerimise, eriti hoonete fotografeerimise vastu.

Koolitus annab Sulle:

  • üldteadmised fotograafiast;
  • oskused paremini kaadrit koostada;
  • võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu;
  • võimaluse paremate piltidega pakkuda kvaliteetsemat teenust.

NB! Tegemist on praktilise koolitusega. Kõikidel koolitusel osalejatel on rangelt soovituslik kaasa võtta oma fotoaparaat!

Lektor on fotograaf Margus Vilisoo.

Kinnisvara fotokoolitus toimub 19/04/2017 kell 10.00-17.15 Tallinnas MXM fotostuudio ruumides aadressil Liivalao tn 4 (endine Kalmistu tee 26j).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: omal jõul ehitus napis kasvus

Tõnu ToomparkEesti ettevõtete ehitustööde maht jooksevhindades oli statistikaameti andmetel 2016. aastal 2,95 miljardit eurot. Sellest 2,08 miljardi väärtuses olid ehitustööd omal jõul.

Aastataguse ajaga võrreldes vähenes ehitustööde kogumaht 5% ja omal jõul tehtud ehitustööde maht kasvas napi 2% võrra.

Möödunud kümnendi kinnisvara- ja ehitusbuumi aastatel moodustas omal jõul ehitustööde maht 13-16% sisemajanduse kogutoodangust. See näitaja on viimastel aastatel liikunud languse trendis. 2016. aastal moodustas omal jõul tehtud ehitustööde maht vaid 10% Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde maht aastate lõikes, miljard €

Ehitusettevõtete ehitustööde maht aastate lõikes, miljard €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Housing Loan Market Growth Is Supported By Property Values And New Borrowers

Tallinn PropertyThe number of transactions at the Tallinn apartment market is high and on an upward trend; also, the transaction prices are rising. The vast number of transactions and other positive trends of property market are to a large extent backed by the loan market. The turnover of housing loans is thriving upon low interest rate and this gives more and more people an opportunity to buy a home with a housing loan.

The number of apartment transactions is showing a strong increase

The number of apartment transactions in Tallinn is robustly growing. In Q1 2017, 2,449 apartment ownership deals were signed in Tallinn. This corresponds to an annual growth of 19%. The number of transactions has gone up in terms of home buyers as well as rental investors. Demand has been supported by rising wages, high employment rate, but also favourable loan conditions and low interest rate.

Double turnover in housing loans

The turnover of new housing loans is growing hastily. According to Eesti Pank, the turnover of housing loans issued over the last three months was EUR 260 million. Compared to the EUR 212 million turnover of the previous year, the growth is 22%. The total housing loan turnover in 2016 was EUR 1.04 billion, i.e. 10% more in a year-on-year comparison.

Estonian housing loan balance and turnover 2017

Debt finance is the lifeblood of the entire economy, but also of the property market. Increasing credit sale is strongly supporting the completion of transactions. The only factor keeping the pressure of price increase of housing, caused by high demand with the help of loans, within the confines of common sense, has been tight competition between property developers and sellers.

The balance of loans is outpacing the economic growth

Given the circumstances of fast-growing loan turnover, also the loan balance, that is the amount of loans currently being repaid, is increasing. As at the end of February, the housing loan balance reached EUR 6.7 billion. The balance of housing loans has increased 5.6% compared to the year prior. Setting this indicator against the modest economic growth, we may admit that the loan balance is rather growing fast, or even very fast.

It is wise to keep an eye on the boosting loan balance; still, we should not take it as a serious warning sign, at least not for now. The reason being that alongside with the loan balance, also the income of consumers is growing and unemployment is on a quite reasonable level. This means that even under the conditions of increasing loan burden the consumers have no problems with repayment of loans.

Rate of bad loans is low

We may even say that in essence, almost all of the issued housing loans are served on a very good level. In February 2017, the volume of housing loans overdue for more than 60 days was EUR 37.7 million. Accordingly, the share of bad loans in the housing loan portfolio was 0.6%, which can be considered a rather low indicator.

Still, it can be said that despite the increasing turnover, getting a loan is paradoxically not too easy for a borrower. The banks evaluate the creditworthiness of a home buyer very carefully. If there is a risk that the borrower may not be able to repay the loan, they will generally not get a loan. This is what keeps the rate of bad loans low.

Interest rate remains favourable

Growing sales and balance of housing loans are most definitely driven by low interest rate, sustained by negative Euribor. According to Eesti Pank, the interest rate of new housing loans, issued in Estonia, has remained between 2.1 and 2.7% for more than four years now. We may quip that this extremely low interest rate has come to be regarded as a human right.

It is clear that during the housing loan term, reaching to 30 but even to 40 years, the borrower will experience much higher interest rates than those valid today. Currently, it is really difficult to estimate the time when the interest rates start rising. One of the first indicators of this is emergence of inflation in the European Union.

Also, the number of loan agreements is increasing

In addition to sales growth, one should pay attention also to the number of loan agreements. Besides the price rise, the loan turnover could increase also due to the fact that people are buying more recently built and accordingly more expensive housing.

As at February, 170,884 housing loans had been granted in Estonia. Compared to the year prior, 3,736 new loans had been issued, meaning that the number of loans has grown by 2.2%. In view of this, we can say that the growth of loan turnover is caused by appreciation of assets in the transaction as well as the fact that new borrowers have emerged to the market.

Rental investors are using a housing loan

New borrowers should, at least according to rules, use a housing loan for buying housing for their own use. Regardless of the intended purpose of a housing loan, in practice this long-term low-interest loan is still used also for making rental investments.

It may be said that buying an apartment with an intention to re-lease it has in a sense become a national sport. When before, such investors had mainly a long-term lease view, then for now, AirBNB and Booking.com have made also short-term lease as the right and opportunity of every landlord.

It cannot be claimed as if using a housing loan for investment purpose is massive; still, to some extent it is used for buying rental apartments.

Loan market as hot as property market

Housing loan market is showing quite hasty development at the same rate with property market. The pace of growing credit sale and balance is not at all modest. However, considering the overall economic situation, where the fast wage growth plays an important role, there is no need to assume any problems at the loan market.

Provided that the global economy will not see any cataclysms, we could estimate modest cooling on the property market and continuing moderate expansion of the loan market. To avoid overheating and possible bitter setbacks, it would be rather positive to see the growth figures of loan market decline a bit.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Riigi Kinnisvara: Tallinna uus kohtumaja otsib konkursiga kunsti

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Harju Maakohtu uue hoone siseruumi.

Konkursi eesmärk on leida parim ideelahendus 2018. aasta kevadel valmiva uue Harju Maakohtu kohtumaja avalikku alasse paigutatavale kunstiteosele. Harju Maakohtu uus hoone paikneb Lubja tn 4, Tallinnas. Teos hakkab paiknema hoone väiksemas aatriumis kõrguva installatsioonina. Antud ruum on peamiseks sissepääsualaks hoone peasaali ning eeldatavalt peamine asukoht avalikku tähelepanu saavate ürituste korraldamiseks.

Teose tehnika ja materjal on piiratud mittepõlevateks materjalideks – klaas, kivi, metall, eelistatuim on klaas. Taies peab esindama Eesti installatiivse kunsti hetkeseisu, olema esinduslik ning dekoratiivse iseloomuga. Ideelahenduse kontseptsioon peab haakuma kaudselt kohtu tegevusvaldkonnast tulenevate ühiskondlike seostega. Eelistatud on modernne käsitluslaad.

Žüriisse kuuluvad Eesti Kunstnike Liidu esindajad Taavi Talve ja Maret Sarapu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Mart Kalm ja Liisa Kaljula, kohtu esimees Meelis Eerik, täiendava eksperdina Liivalaia kohtumaja juht Aulike Salo ning Harju Maakohtu uue hoone sisearhitekt Pille Lausmäe.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 65 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 975 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, preemia sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses. Teise ja kolmanda preemia suurused on vastavalt 650 eurot ja 325 eurot.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 19. juuni 2017 kell 12:00.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt rubriigis „Alla siseriikliku piirmäära hanked ja kunstikonkursid”. Eraisik, kellel registrikood puudub, saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 03-2017

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes märtsis teist kuud järjest pärast kolm kuud kestnud tõusu ja oli võrreldes veebruariga 0,1% madalamal. Võrreldes 2016. a märtsiga oli indeks 7,9% kõrgemal.

Märtsis toimus Tallinnas korteritega 1 005 tehingut, mis on viimase kümne aasta rekord. Tehinguid oli 48,2% rohkem kui veebruaris ja 22,7% rohkem kui eelmise aasta märtsis. Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind 2,2% ja oli 1 677 eurot ruutmeeter, mis on viimase nelja kuu kõige madalam näitaja. Võrreldes eelmise aasta märtsiga oli ruutmeetri hind 7,7% kõrgem. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinna langust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur. Tallinna korteriturgu mõjutab oluliselt uute korterite pakkumiste arvu kiire kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu. Üürikorterite pakkumiste hulk ei ole viimase paari kuu jooksul muutunud.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind ainult kolmes linnaosas: Lasnamäel 14,8%, Pirital 11,6% ja Nõmmel 6,7%, põhjuseks tehingud keskmisest kallimate uute korteritega. Teistes linnaosades hinnad langesid: Põhja-Tallinnas 5,2%, Kesklinnas 4,8%, Haaberstis 3,3%, Mustamäel 1,5%, Kristiines 0,5%. Languse põhjuseks oli eelkõige tehingute arvu vähenemine uute korteritega. Võrreldes eelmise aasta märtsiga on suurim ruutmeetri hinnatõus toimunud Pirital 15,8%, Põhja-Tallinnas 13,9% ja Lasnamäel 12,5%. Põhjuseks oluliselt kasvanud tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega. Haabersti linnaosas on ruutmeetri hind langenud 1,4%.

Tartus keskmine pinnaühik võrreldes eelmise kuuga ei muutunud ja oli 1 234 eurot ruutmeeter, kuid Pärnus langes 10,7% ja oli 1 049 eurot ruutmeeter. Jõhvis ja Narvas keskmine pinnaühiku hind tõusis ja oli vastavalt 323 eurot ning 458 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks 03-2017

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Elu korteriühistus: Üldkoosoleku otsuse kohustuslikkus

Korteriühistu üldkoosolekul on võetud vastu otsus vahetada meie korterelamus välja keskküttesüsteemi torustik ehk see renoveerida. Üks meie maja korteriomanikest ei võimaldanud töövõtjal siseneda enda korterisse seal torude vahetamiseks ja keeldub sellest ning ei tunnista üldkoosoleku otsust, kuna leiab et otsus ei ole seaduslik, sest tema hääletas renoveerimise vastu.

Küsimus: Kas korteriühistu saab nõuda temalt torustiku väljavahetamist?

Vastus: Korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kui korteriühistu liige leiab, et üldkoosoleku otsus ei ole seaduspärane, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Lähtudes korteriomandiseaduse § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse (RKL 3-2-1-38-05). Kuna keskküttetorustiku asendamist saab pidada tehnosüsteemi asendamiseks KÜS § 151 lg 2 mõttes, on see remondina häälteenamusega lahendatav ka siis, kui tegemist ei ole vajaliku kulutusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 p 1 mõttes.

Seega korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on viidatud sätete alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (RKL 3-2-1-132-05RKL 3-2-1-53-10). Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused kehtivad ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu.

Tuleb ka märkida, et Riigikohus on leidnud, et nõuetekohaselt vastuvõetud otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla täielikult või osaliselt nii korteriühistuga kui ka selleta valitsetavas kortermajas eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda (RKL 3-2-1-28-11, RKL 3-2-1-50-11). See võib mh tähendada, et otsuse vastu hääletanud korteriomanikult ei saa vähemalt tervikuna nõuda enamuse otsusel tehtud muude kui vajalike kulutuste hüvitamist, kui majanduslikel või muudel põhjustel ei saa temalt kulude kandmist täies ulatuses eeldada, kuna see tooks talle kaasa rasked tagajärjed (RKL 3-2-1-116-11).

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistikaamet: Veebruaris suurenes Eesti päritolu kaupade eksport

StatistikaametKaupade eksport kasvas 2017. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 6% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes veebruaris 9%, samas re-eksport jäi möödunud aasta tasemele.

2017. aasta veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 97 miljonit eurot (2016. aasta veebruaris 140 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid veebruaris Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (8%). Eksport kasvas enim Hollandisse (27 miljonit eurot ehk kaks korda), Venemaale (17 miljonit eurot) ja Hiina (12 miljonit eurot). Hollandisse suurenes peamiselt  mineraalsete toodete, Venemaale mehaaniliste masinate ning Hiina elektriseadmete väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Väljaveo suurenemist mõjutas mineraalsete toodete (kasv 32 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (kasv 27 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (kasv 14 miljonit eurot) eksport. Vähenes elektriseadmete väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas veebruaris 75% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli), mehaaniliste masinate (sh puidutöötlemise, pakendamise seadmed) ning puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidugraanulid, hakkepuit) väljaveo suurenemine. Eesti päritolu kaupa veetakse enim Rootsi, Soome ja Hollandisse. Kõige enam kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Hollandisse (28 miljoni euro võrra) ning vähenes Rootsi (43 miljoni euro võrra).

2017. aasta veebruaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Rootsist (9%) ja Leedust (9%). Kõige rohkem kasvas import Venemaalt (kasv 22 miljonit eurot) ja Taanist (kasv 10 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist (langus 26 miljonit eurot).

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, mehaanilisi masinaid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupa, transpordivahendeid ning keemiatööstuse toorainet ja tooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (sh mootorikütus) ja kahanes elektriseadmete sissevedu.

2017. aasta veebruaris langes väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 14% ja impordi mahuindeks kasvas võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 3%.

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, veebruar 2017

Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osatähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osatähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 975,9 100 6 KOKKU 1 072,5 100 1
EL 28 709,9 73 2 EL 28 869,8 81 0
Euroala 19 474,8 49 13 Euroala 19 610,4 57 3
EL välised riigid 266,0 27 21 EL välised riigid 202,7 19 7
1.Soome 153,6 16 8 1.Soome 137,6 13 1
2.Rootsi 139,4 14 -25 2.Saksamaa 114,1 11 -1
3.Läti 80,8 8 -5 3.Rootsi 96,7 9 4
4.Venemaa 61,4 6 38 4.Leedu 92,6 9 6
5.Leedu 57,3 6 5 5.Läti 90,1 8 3
6.Saksamaa 56,3 6 10 6.Venemaa 87,2 8 35
7.Holland 50,4 5 7.Poola 75,3 7 -9
8.Norra 40,1 4 18 8.Holland 60,8 6 -4
9.Taani 33,7 3 2 9.Hiina 48,2 4 4
10.USA 30,2 3 16 10.Taani 29,6 3 53

Eksport ja import kaubajaotise järgi, veebruar 2017

Kaubajaotis (-grupp)kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osatähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osatähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 975,9 100 6 1 072,5 100 1 -96,6
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 80,2 8 -8 107,2 10 0 -27,0
Mineraalsed tooted (V) 110,0 11 42 110,4 10 28 -0,4
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 54,7 6 33 102,2 10 9 -47,4
Kummi- ja plasttooted (VII) 31,2 3 8 64,2 6 18 -33,0
Puit ja puittooted (IX) 114,2 12 12 40,1 4 19 74,2
Paber ja pabertooted (X) 27,4 3 0 20,5 2 -7 6,9
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 30,0 3 -1 53,5 5 1 -23,5
Metall ja metalltooted (XV) 68,5 7 11 90,0 8 10 -21,5
Mehaanilised masinad (84) 82,4 8 48 109,4 10 0 -27,0
Elektriseadmed (85) 161,0 16 -20 166,6 16 -21 -5,6
Transpordivahendid (XVII) 57,4 6 5 102,9 10 -1 -45,5
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 31,4 3 18 27,1 3 3 4,3
Mitmesugused tööstustooted (XX) 95,4 10 8 30,5 3 8 64,9
Muu 32,0 3 -8 48,0 4 0 -16,0

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.03.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.03.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark