Kinnisvara guru 2016 on Tambet Tiits

10.11.2016

Tambet TiitsTäna, 10. novembril anti rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil Tallinnas Maa-ameti peadirektorile Tambet Tiitsile üle väärikas auhind Kinnisvara Guru 2016. Auhinda, millega tunnustatakse neid, kes on aasta jooksul silmnähtavalt ja positiivselt mõjutanud kinnisvarasektori arengut, antakse tänavu välja juba 14. korda. Möödunud aastal pälvis tiitli Telliskivi Loomelinnak.

„Auhind ja sellega kaasnev tiitel on kahtlemata suur tunnustus ja valmistab rõõmu. Alustasin 1995. aastal Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse esimehena koos meeskonnaga sisuliselt puhtalt lehelt valdkonna ülesehitamisega. See on olnud aastatepikkune raske töö, kuid tagasi vaadates hindan seda võimalust väga kõrgelt. On olnud siiras rõõm töötada suurepärase kollektiiviga kutseühingus, mille areng on olnud kiire ja märgatav ning mille roll kinnisvarasektoris on oluline. Viimased poolteist aastat Maa-ameti peadirektorina on aga andnud mulle võimaluse näha ja väärtustada hindajate tööd hoopis teisest positsioonist,“ sõnas Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütli sõnul on Tambet Tiitsi pühendumus ja pikaajaline panus kinnisvara hindajate erialaliidu juhina märkimisväärne. „Žürii leidis ühehäälselt, et Tiitsi panus, keda võib nimetada julgelt kinnisvara hindamise isaks, on väärt esile tõstmist,“ lisas Rüütel.

Kinnisvarakonverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid. Liitude ühist kinnisvarakonverentsi on korraldatud alates 2002. aastast. See on traditsionaalne iga-aastane Baltikumi suurim ja vanim kinnisvarakonverents, kus aastate jooksul on osalenud üle 4000 inimese.

Kinnisvara Guru ajalugu:

Kinnisvara Guru 2003 – asjaõigusseaduse loojad Priidu Pärna, Rein Tiivel, Villu Kõve ja Anre Zeno

Kinnisvara Guru 2004 – Nordea Panga juht Juhani Seilenthal

Kinnisvara Guru 2005 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Ene Kolbre

Kinnisvara Guru 2006 – Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe

Kinnisvara Guru 2007 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias

Kinnisvara Guru 2008 – ettevõtja Urmas Sõõrumaa

Kinnisvara Guru 2009 – SA Kutsekoda juhatuse liige Maaja-Katrin Kerem

Kinnisvara Guru 2010 – Ülemiste City AS

Kinnisvara Guru 2011 – Riigi Kinnisvara AS

Kinnisvara Guru 2012 – KOKO arhitektuuribüroo arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov

Kinnisvara Guru 2013 – SA KredEx

Kinnisvara Guru 2014 – EfTEN Capital AS

Kinnisvara Guru 2015 – Telliskivi Loomelinnak

Kinnisvara Guru 2016 – Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 10-2016

10.11.2016

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes oktoobris pärast eelmise kuu tõusu 2,0%. Võrreldes 2015. aasta oktoobriga oli indeks 5,6% kõrgemal.

Tallinnas toimus oktoobris korteriomanditega 805 tehingut, mida on 2,4% rohkem kui septembris ja 8,1% rohkem kui eelmise aasta oktoobris. Uute korterite osakaal tehingute üldarvust oli 26%, mis on selle aasta rekord. Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind 4,0% ja oli 1623 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga oli ruutmeetri hind 5,0% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 4,9% madalam. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinna- ühiku hinna langust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt. Tallinna korteriturgu mõjutab uute korterite pakkumiste kiire kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu ning olukord turul on stabiliseerunud.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind ainult kahes linnaosas: kesklinnas (0,6%) ja Mustamäel (0,3%). Hinnad langesid Kristiines (9,2%), Nõmmel (8,2%), Lasnamäel (5,9%), Pirital (4,2%), Haaberstis (2,2%), Põhja-Tallinnas (1,8%). Kesklinnas oli hinnatõusu põhjuseks tehingud uute korteritega Tartu mnt/Lastekodu tn ja Kiikri/Pikksilma tn. Teistes linnaosades toimus rohkem tehinguid keskmisest odavama varaga. Võrreldes 2015. oktoobriga on hinnatõus toimunud Põhja-Tallinnas (12,8%), Nõmmel (11,6%), Haaberstis (8,3%), kesklinnas (6,7%), Mustamäel (1,5%), Lasnamäel (1,4%), kuid hind on langenud Kristiines (6,7%). Hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korteritega, kuid Kristiines see oktoobris vähenes.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 0,5% 1191-le eurole, kuid Pärnus tõusis 6,2% ja oli 1047 eurot ruutmeeter.

Ober Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks 10-2016

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 09-2016

10.11.2016

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis septembris pärast eelmise kuu langust 0,7%. Võrreldes 2015. aasta septembriga oli indeks 5,3% kõrgemal.

Tallinnas toimus septembris korteriomanditega 777 tehingut, mida on 4,5% vähem kui augustis, kuid 14,3% rohkem kui eelmise aasta septembris. Uute korterite osakaal tehingute arvust oli 24%, mis on viimaste aastate rekord. Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 2,6% ja oli 1685 eurot ruutmeeter, mis on rekord pärast 2008. aastat.

Võrreldes eelmise aasta septembriga oli ruutmeetri hind 7,8% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 1,3% madalam. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku tõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks te- hingute struktuur. Tallinna korteriturgu mõjutab uute korterite pakkumiste kiire kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu ning olukord turul on stabiliseerunud.

Võrreldes eelmise kuuga tõusid keskmine ruutmeetri hinnad kõikides linnaosades: Nõmmel (18,7%), Pirital (11,3%), Haaberstis (7,1%), kesklinnas (1,4%), Mustamäel (1,0%), Kristiines (0,7%), Lasnamäel (0,4%), Põhja-Tallinnas (0,2%). Nõmmel oli järsu hinnatõusu põhjuseks tehingud uute korteritega Sihi ja Kivimäe tänaval, Pirital tehingud Vahulille teel.

Võrreldes 2015. septembriga on suurim hinnatõus toimunud Nõmmel (18,9%), Pirital (12,1%), Lasnamäel (11,5%), Põhja-Tallinnas (11,2%) ja Kristiines (9,0%). Peamiseks hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korterite- ga.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 8,5% 1194-le eurole ja Pärnus tõusis 1,0% ja oli 996 eurot ruutmeeter.

Jõhvis keskmine pinnaühiku hind ei muutunud ja oli 303 eurot ruutmeeter ning Narvas langes ja oli 445 eurot ruut- meeter.

Ober Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks 09-2016

Ober-Haus: Baltimaade hinnaindeks 08/2016

10.11.2016

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes pärast neli kuud kestnud tõusu ning oli augustis 1,5% madalamal kui juulis. Võrreldes 2015. aasta augustiga oli indeks 3,7% kõrgemal.

Tallinnas toimus augustis korteriomanditega 816 tehingut, mis on üks viimaste aastate suurimaid tehingute arve kuus. Tehinguid oli 11,8% rohkem kui juulis ja 12,1% enam kui eelmise aasta augustis. Uute korterite osakaal tehingute arvust oli 23%. Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind 1,5% ja oli 1638 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta augustiga oli ruutmeetri hind 4,3% kõrgem kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 4,1% madalam. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku langust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt. Tallinna korteriturgu mõjutab väga aktiivne arendustegevus, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu ning olukord turul on stabiliseerunud.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind kahes linnaosas: Pirital (3,5%) ja Lasnamäel (2,5%). Teistes linnaosades hinnad langesid: Nõmmel (14,8%), Haaberstis (6,1%), kesklinnas (2,4%), Kristiines (1,6%), Põhja-Tallinnas (1,6%), Mustamäel (0,4%). Languse põhjuseks oli tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega. Nõmmel oli järsuks languse põhjuseks tehingute vähenemine uute korteritega Sihi tänaval. Võrreldes 2015. augustiga on suurim hinnatõus toimunud Nõmmel (12,7%), Põhja-Tallinnas (9,7%), Kristiines (7,8%) ja Lasnamäel (5,7%). Peamiseks hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korteritega.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 0,9% 1306-le eurole ja Pärnus langes 8,7% ja oli 994 eurot ruutmeeter. Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 303 eurot ruutmeeter ning Narvas tõusis ja oli 464 eurot ruutmeeter.

Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 303 eurot ruutmeeter ning Narvas tõusis ja oli 464 eurot ruutmeeter.

Ober Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks august 2016

Septembris majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

10.11.2016

StatistikaametEesti majutusettevõtetes peatus 2016. aasta septembris 257 000 sise- ja välisturisti, mida oli 9% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv 21 000 võrra. Välis- ja siseturiste oli vastavalt 7% ja 13% rohkem. Välisturistid moodustasid ligi kaks kolmandikku turistide koguarvust. Kokku kasutas 2016. aasta septembris majutusettevõtete teenuseid 169 000 välisturisti ehk 11 000 turisti enam kui mullu septembris.

Soomest saabus 39% välisturistidest, Saksamaalt ja Venemaalt kummastki 8% ja Lätist 7%. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 66% tuli Eestisse puhkama, 28% oli tööreisil ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Välisturistid eelistasid enim Tallinna (72% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (8%), Tartu linna (6%) ja Ida-Viru maakonna (3%) majutusettevõtteid.

Septembris peatus majutusettevõtetes 88 000 siseturisti, mis on 10 000 turisti enam kui eelmise aasta septembris. Puhkusereisil oli 59% ja tööreisil 30% siseturistidest. Harju maakonnas peatus 30%, nii Pärnu kui ka Tartu maakonnas kummaski 12%, Ida-Viru maakonnas 9% ning Lääne-Viru maakonnas 8% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Septembris pakkus külastajatele teenust 1128 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 21 000 tuba ja 48 000 voodikohta. Täidetud oli 45% tubadest ja 33% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 37 eurot, mis oli euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 43 eurot, Tartu maakonnas 31 eurot, Ida-Viru maakonnas 30 eurot ja Pärnu maakonnas 29 eurot.

Majutamine piirkonniti, september 2016
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 1 128 220 62 123 370 353
Toad 20 680 8 567 1 264 1 723 5 020 4 106
Voodikohad 48 311 18 471 3 038 4 377 11 960 10 465
Tubade täitumus, % 45 63 35 22 33 33
Voodikohtade täitumus, % 33 49 27 17 26 22
Majutatud 256 653 151 269 13 490 12 974 41 915 37 005
Ööbimised 480 827 270 771 24 799 22 755 92 192 70 310
Eesti elanikud 150 689 43 709 12 575 16 481 34 993 42 931
väliskülastajad 330 138 227 062 12 224 6 274 57 199 27 379
Ööpäeva keskmine maksumus 37 43 30 26 29 28

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.10.2016. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 22 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud november 2016

09.11.2016

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidTehingute arvult oli oktoobri puhul tegu jälle üsna aktiivse kuuga. Tallinnas tehti 806 korteriomandi müügitehingut, mis on 25 võrra (+3,2%) rohkem kui kuu varem ja 64 võrra (+8,6%) rohkem kui 2015 aasta oktoobris. Tehtud tehingutest 19% ehk natuke üle 150 olid tehingud uute korteritega.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind võrrelduna septembriga natuke langes ja oli 1622 EUR/m2 (septembris 1686 EUR/m2, ehk 3,8% kõrgem). Aastases võrdluses keskmine m2 müügihind tõusis 5,1% (oktoobris 2015 oli 1544 EUR/m2).

Üürikorterite pakkumine, portaali kv.ee kuulutuste arvu põhjal, on langenud viimase paari aasta madalaimale tasemele. Nii septembris kui oktoobris oli pakutavate korterite arv ca 1800, alates 2015 aasta algusest on pakkumiste arv kõikunud ca 2040…2460 vahel.

Konjunktuuriinstituudi poolt arvutatav tarbijate kindlustunde indeks on peale aasta alguses toimunud langust alates kevadest jõudsalt tõusnud ja jõudnud viimase pooleteise aasta parima tulemuseni.

Tallinnakinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud november 2016

Nordeconil valmis Järveküla kooli ehitus

09.11.2016

NordeconRae vallas Peetri piirkonnas valmis uhiuus põhjamaises stiilis koolimaja, mis mahutab algklasside maja, aatriumi koos söökla ja aulaga ning põhikooli osa spordikompleksi, huvialakooli ja raamatukoguga. Järveküla kooli algklasside maja ja staadionikompleks valmisid Nordeconil 1. septembriks, põhikooli osa oktoobri lõpus. Homme, 10. novembril avatakse pidulikult kogu kool.

„Järveküla kooli maja kohta kasutavad asjaosalised ise väljendit „uue aja kool“ – aatriumisse sisse astudes ei teki kohe üldse tunnet, et astusid koolimajja – vastu võtab avar ja kaunis ruum nagu mõnes moodsas muuseumis või kontserdimajas,“ ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Vaatamata ehitusgraafiku äärmisele pingelisusele täitsime oma lubaduse, et algklassid saaksid alustada õppetööd kooliaasta alguses ning vanemad klassid teise õppeveerandi alguses. See ka õnnestus.

„Mul on hea meel, et maja on valmis saanud. Maja on samaaegselt nii võimas kui ka funktsionaalne: kolmest suurest ja omavahel orgaaniliselt ühendatud mahust koosnev hoone on mõeldud kasu tooma mitte ainult Peetri piirkonna õpilastele, vaid kogu ümberkaudsele elanikkonnale, kellel avaneb võimalus hakata ruume kasutama sportimiseks ja vaba aja sisustamiseks,“ kõneles Mart Võrklaev.

„Ulmeliseks võib pidada hoone projekteerimise ja ehitamise aega,“ konstateerib Sweco Projekt AS peaarhitekt Ahti Kooskora. „9. märtsil 2015 lennukis Stockholmi sündis hoone arhitektuurne idee ja täna 9. novembril 2016 on hoone valmis – vähem kui kahe aastaga. Sellise suurusega objekti puhul on normaalne, et ideest teostuseni kulub 5 aastat.“

Üks olulisemaid eripärasid, mis Järveküla kooli tavapärastest koolihoonetest eristab, on õpilaste hajutatud sisenemisele üles ehitatud kontseptsioon – kaks sissepääsu vanemas kooliastmes ja neli algkooli osas, igal sissepääsul oma garderoobid – selline jaotamine hoiab ära suurema tunglemise ning aitab korda ja puhtust hoida. Hoone välisilme on lakooniline ja vaoshoitud – klaaspinnad, monteeritavatest elementidest betoonpinnad ning perforeeritud metallplaadid. Koolimaja passiivseks jahutamiseks kasutatakse ekraani – perforeeritud alumiiniumist päikesevarjestust. Varjestus laseb läbi valgust ja võimaldab läbi vaadata, aga varjestab samas kuuma päikese. Tänu väljaulatuvatele sirmidele tekib ekraani ja hoone vahele ilmastiku eest kaitstud väliala, kus saab hoida rattaid ja vihmase ilmaga lihtsamaid mänge mängida.

Vallavanem Mart Võrklaev tutvustas, et koolis on ruumi kolmele paralleelklassile, hoonekompleksi kolmandale korrusele saab ruumid ka Rae Huvialakool. „Kooli spordikompleksis on oma ujula, mida
koolivälisel ajal saab kasutada terve kogukond. Lisaks ujumistreeningutele luuakse võimalus liikumis- või tantsutreeningute läbiviimiseks: ujulakompleksi peal asuval korrusel on 300 m2 saal, mille kõrval lisaks 150m2 jõusaal ning riietusruumid koos pesuruumidega. Koolihoone juurde kuulub ka jooksurajaga ümbritsetud 38x 60 spordiväljak pallimängude ja kergejõustikualade harrastamiseks,“ lisas Mart Võrklaev.

Järveküla Kooli projekti on teinud SWECO Projekt AS, vastutav arhitekt on Ahti Kooskora. Meeskonda kuulusid arhitektid Maret Volens, Andres Volens, Loona Kikkas, Erko Luhaaru ja Peep Urb.

Koolihoone sisearhitektid on Margit Teikari ja Tuuli Trei. Kooli ümbruse on planeerinud maastikuarhitekt Piret Kirs.

Kinnisvarakonverentsil arutletakse, kas seisame uue buumi lävel

09.11.2016

CorporeSel neljapäeval, 10. novembril toimub Tallinnas juba 15. korda rahvusvaheline kinnisvarakonverents, kus astuvad üles 30 tunnustatud kinnisvaravaldkonna tipp-eksperti nii Eestist kui ka Euroopast. Juba 14. aastat järjest kuulutatakse konverentsil välja ka aasta silmapaistvaim turuosaline, kes pälvib prestiižse auhinna „Kinnisvara Guru 2016“.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul on järgmisel aastal oodata nii elamis-, äri- kui ka kaubanduspindade puhul jätkuvat, kuid mõõdukat hinnakasvu. „Uute korterite osakaal Tallinnas on viimastel aastatel tormiliselt kasvanud – kui veel 2014. aastal moodustasid uued arendused korterite kogumüügist Tallinnas ligikaudu 14 protsenti, siis käesoleval aastal juba 25 protsenti. Vaadates äri- ja elukondliku kinnisvara müügimahtusid, ei saa öelda, et käimas on juba buum. Seevastu vaadates turuosaliste aktiivset tegevust ja ehitusplatside arvu linnas, on selge, et pakkumine on kõva ja uusi objekte tuleb aina peale. Pakkumiste aina suurenev arv nii elukondlikus kui ka ärikinnisvaras viitab aga, et võime oodata üürihindade kasvu aeglustumist. Turul valitseb ettevaatliku alatooniga optimism,“ lisas Rüütel.

Konverentsi avab Eesti Panga president Hardo Hansson, peaesinejateks on Håkan Frisén, SEB Grupi ettevõtete panganduse valdkonna majandusprognoosi juht, Damian Harrington, Colliers International EMEA uuringute juht ning Andrew Smith, Catella AB partner.

„Viieteistkümnendat aastat toimuv kinnisvarakonverents on igasügisene traditsioon ja suursündmus. Praegune turuolukord ei jäta kedagi külmaks, mistõttu võib oodata eriti põnevaid diskussioone ja mõttevahetusi,” sõnas Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juhatuse esimees Jüri Kröönström.

Kinnisvaraliidud kuulutavad konverentsil välja parima ettevõtte, ettevõtja, tipp-spetsialisti või organisatsiooni, kes pälvib auhinna „Kinnisvara Guru 2016“.  Auhinnaga tunnustatakse neid turuosalisi, kes
on aasta jooksul silmnähtavalt ja positiivselt mõjutanud kinnisvarasektori arengut. Eelmise aasta kinnisvara guru tiitli ja auhinna pälvis Telliskivi Loomelinnak.

Konverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid. Liitude ühist kinnisvarakonverentsi on korraldatud alates 2002. aastast. See on traditsionaalne iga-aastane Baltikumi suurim ja vanim kinnisvarakonverents, kus nende aastate jooksul on osalenud 4000 inimest, rohkem kui 10 riigist.

Kinnisvarakooli käsiraamat annab praktilist nõu pärimise teemal

09.11.2016

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

KV.EE: Maade müügipakkumiste hinnad kerkivad

09.11.2016

Kinnisvaraportaal KV.EEOktoobris pakuti Harjumaal müügiks 2277 maatükki. See on sama palju kui aasta tagasi. Enamus Harjumaa maade müügipakkumistest asuvad Tallinnas ja selle lähivaldades, kus on kõige aktiivsem kinnisvaratehingute turg.

Maade müügipakkumiste arv on nii Tallinnas kui selle lähivaldades kahanenud aastaga 7-15%. Vaid Viimsi vallas on maapakkumise aastaga suurenenud 22% võrra. Harjumaa 2277 maatüki müügipakkumisest asusid oktoobris Tallinnas 361, Harku vallas 347, Rae vallas 242, Viimsi vallas 229 ja Jõelähtme vallas 155. Nimetatud omavalitsustes asub ligi pool kogu Harjumaa maade müügipakkumiste kogusummast.

Maade müügipakkumiste hinnad portaalis KV.EE on tõusus. Suurema pakkumiste arvuga Harjumaa valdades kõigub maade müügipakkumiste keskmine ruutmeetri hind valdavalt 20 ja 60 euro vahel. Tallinna maade müügipakkumiste keskmine hind oli oktoobris 159 €/m² ehk aastatagusest 14% enam.

Maade müügipakkumiste arvu vähenemise ja hinnatõusu taga on aktiivne elamispindade turg, kus korterituru aktiivsus on juba jõudnud majade turule ja hakkab ka maade turule kanduma.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Maade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Maade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  10/2015 10/2016 Muutus, % 10/2015 10/2016 Muutus, %
Harku vald 410 347 -15% 23 24 6%
Jõelähtme vald 108 155 44% 17 16 -4%
Keila 14 17 21% 37 34 -8%
Keila vald 147 180 22% 16 15 -8%
Kernu vald 16 35 119% 6 7 17%
Kiili vald 36 51 42% 15 12 -21%
Kose vald 67 47 -30% 11 14 29%
Kuusalu vald 84 69 -18% 9 9 1%
Maardu 45 50 11% 32 30 -6%
Padise vald 42 16 -62% 2 5 117%
Paldiski 29 49 69% 15 16 7%
Raasiku vald 39 57 46% 10 7 -27%
Rae vald 260 242 -7% 34 119 251%
Saku vald 184 148 -20% 20 21 5%
Saue 11 10 -9% 43 38 -12%
Saue vald 187 214 14% 21 26 24%
Viimsi vald 187 229 22% 52 53 3%
             
Eesti 3 951 3 593 -9% 33 41 25%
Harjumaa 2 285 2 277 0% 44 54 24%
Narva 12 12 0% 43 39 -9%
Pärnu 22 23 5% 74 64 -14%
Tallinn 392 361 -8% 139 159 14%
Tartu 150 35 -77% 34 26 -24%

Harjumaa maade müügipakkumiste keskmine hind

 

Homme avab Pirital uksed uus kaubanduskeskus

09.11.2016

Pirita keskusHomme keskpäeval teeb Tallinnas Pirita linnaosa südames uksed lahti restaureeritud ajalooline kaubanduskeskus, mis hakkab kandma piirkonna ajaloolist nimekuju Piirita.

Hoone avamist koordineeriv Anneli Hirv ütles, et keskus soovib saada piirkonna elanike jaoks nö uueks mugavuskeskuseks. “Keskus on mõnusalt kompaktne ja selles ei hakka looklema lõputud rõivaste ja jalanõude kauplused. Selle asemel on eesmärgiks, et külastaja saaks kiirelt ja mugavalt kätte kõik peamised igapäevaselt vajalikud tooted ja teenused,” selgitas Hirv, kelle kinnitusel koondub uues keskuses ühe katuse alla ka Pirita suurim valik erinevaid toidukohti.

Hirve sõnul oli aegade jooksul erinevad kauplusi ja ka linnaosavalitsust võõrustanud esinduslik hoone täielikult amortiseerunud. “Seda enam on hea meel, et Pirita üks arhitektuurilisi pärleid on taas saamas esinduslikuks linnaosa tuiksooneks,” ütles Hirv ja lisas, et algselt 1980. aasta olümpiamängude pressikeskuseks valminud hoone uus stiil on kantud justnimelt maja algse ehitamise aegsest olümpialinnaku rannamelust, mida aktsendina täiendavad värsked värvitoonid ja rannapromenaadile kohane neoontulede sära.

Suure osa keskusest võtavad enda alla mõnusa atmosfääriga uus Rimi supermarket ja Pirita esimene MyFitness spordiklubi. Kauplustest on keskuses esindatud lillepood, sisustuskauplus, apteek, veini- ja gurmeepood ning seni vaid Nõmme turul tegutsenud populaarne Peetri Lõheäri. Teenustest leiab hoonest keemilise puhastuse, hambaarstid, kehastuudio, juuksuri, mobiiliparanduse ja loomakliiniku.

Keskusesse tuleb ka põnev laste mängumaa, kus saab korraldada sünnipäevi ja mängida ning kus üle 3-aastased lapsed saab jätta ka lühiajaliselt mängumaa töötajate hoole alla, seniks kui suured omaette spordiklubis, einestamas või kasvõi hambaarsti juures käivad.

Ühe katuse alla koondub kokku seitse erinevat toidukohta, mis pakuvad eri maailma köökide toitu nii kiireks eineks, koju kaasa võtmiseks kui kohapeal nautimiseks – alates pagarikojast, mis pakub varajastest tundidest hommikusööki, kuni uue peene Itaalia restoranini.

Mida peaks teadma võlaõigusseadusest eluruumi üürimisel?

08.11.2016

Domus KinnisvaraAntud artikliga proovime anda ülevaate tähtsaimatest Võlaõigusseaduste punktidest, millega peaksid nii üürnik kui ka üürileandja üürilepingu sõlmimisel arvestama.

Kõige suuremaks üllatuseks võib üürniku jaoks olla see, et üürilepingule ei ole seadusega sätestatud vormi – üürileping võib olla sõlmitud nii suuliselt kui ka kirjalikult. Meie soovitame üürilepingu sõlmida kirjalikus vormis, et vältida hiljem tekkida võivaid lahkarvamusi ning arusaamatusi. Üürileping on võimalik sõlmida nii tähajaline, kui tähtajatu, olenevalt sellest, kuidas üürileandjale ja üürnikule kõige paremini sobib. Olenevalt lepingu sõlmimise tüübist, tuleb arvestada lepinguga kaasaskäivate nüanssidega:

  • Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja saabumisega, kuid lepingu saab lõpetada ka mõjuval põhjusel 3 kuulise etteteatamisega. Tähtajatu üürileping lõppeb, kui osapool avaldab selleks soovi ning teavitab teist poolt vähemalt 3 kuud ette.
  • Tähtajalise üürilepingu korral on võimalik üüri tõsta üks kord aastas ainult juhul, kui üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga ning üüri tõstmise ulatus on lepingus täpselt määratud.
  • Tähtajatu üürilepingu korral on võimalik üürileandjal üüri tõsta iga kuue kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Üüri tõstmise ettepanek peab olema esitatud 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama kirjalikult taasesitatavas vormis.
  • Kui tähtajalise üürilepingu tähtaeg on möödas, kuid üürnik jätkab asja kasutamist ja üürileandja ei väljenda kahe nädala jooksul teistsugust tahet, muutub üürileping tähtajatuks.
  • Vähemalt kaheks aastaks sõlmitud üürileping muutub pärast tähtaja saabumist tähtajatuks, kui lepingupool ei ole kaks kuud enne tähtaja saabumist avaldanud soovi lepingut pikendada.
  • Üürileping ei lõpe ühe lepingupoole surmaga, kui üürilepingus ei ole kokku leppinud teisiti.
  • Üürileandja ja üürnik võivad eluruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Võlaõigusseadusest tulenevalt ei pea üürnik lisaks üürile tasuma muid asjaga seotud makseid, kui pooled ei ole lepingus teisiti kokku leppinud. Seega kui üürileandja soovib, et üürnik tasub ka korteri kõrvalkulude (kommunaalkulud) eest, tuleb see punkt selgelt üürilepingusse kirja panna, vastasel juhul ei ole see üürniku kohustus. Kõrvalkulude hulka ei arvestata makseid remondifondi või eluasemelaenu igakuised tagasimakseid. Eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Näiteks kui üürileandja paneb üürnikule kohustuse maksta remondifondi, siis on see seadusest kõrvalekalduv kokkulepe ja see on tühine.

Seadusest tulenevalt on eluruumi üürnikul õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud teisiti, nt. üürilepingusse on lisatud punkt, et üürnik võib eelnimetatud isikuid majutada seal ainult üürileandja nõusolekul.

Eluruumi üürilepingu sõlmimise korral võib üürileandja üürnikult küsida tagatisraha kolme kuu üüri ulatuses, mille hoiustamine peab toimuma vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Üürnikul ei ole õigus nõuda üürilepingu lõppemisel tagatisraha kohest tagastamist – üürileandjale peab jääma võimalus ja aeg kontrollida, kas üüritud ruumides ei ilmne varjatud puudusi. Kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul peale üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu, võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist.

Üürileandjale või üürnikule, kes ei soovi üürilepingu sõlmimisel kasutada asjateadliku inimese kaasabi, soovitame enne lepingu sõlmimist läbi lugeda Võlaõigusseaduse 15.peatüki, mis on kättesaadav Riigi Teataja kodulehelt ja kus on olemas täpsemalt üürilepingu sõlmimisega seotud õigused ja kohustused.

Algavad Tallinna uue kohtumaja ehitustööd

08.11.2016

Tallinna uue kohtumaja eskiisRiigi Kinnisvara ASi (RKAS) ja konsortsiumi AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning OÜ Astlanda Ehitus esindajad allkirjastasid 29,9 miljoni euro suuruse mahuga ehituslepingu, mille alusel rajatakse Tallinnas Lubja tänavale kaasaegne kohtumaja, kuhu kolib praegu kolmes hoones asuv Harju Maakohus, Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

Kohtumaja valmib 2018. aasta kevadel.
Energiatõhusa hoone põhilisteks materjalideks on valkjashalli titaanoksiidiga töödeldud kolmekihilised soojustatud raudbetoonist fassaadipaneelid ning naturaalse anodeeringuga alumiiniumprofiilidest aknad ning klaasfassaadisüsteem. Passiivse meetodina on hoone jahutusvajaduse vähendamiseks hoonesse projekteeritud päikesekaitsega klaaspaketid.

Hoonesse on projekteeritud LED valgustus, mille erivõimsus on vähemalt 25% väiksem kui tüüpsetes kasutusprofiilides toodud valgustuse erivõimsus. Ventilatsioonisüsteem varustatakse heitõhu soojustagastusega, mis võimaldab täiendavat energiakulude kokkuhoidu.

Kohtumaja on projekteeritud seitsme maapealse ning kolme maa-aluse korrusega. Parkimiskorrused rajatakse maa alla.

Enam kui 25 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga kohtumaja arhitektuurse osa autor on Arhitektuuristuudio Siim & Kreis OÜ (autorid Andres Siim ja Kristel Ausing), sisekujunduse kavandas Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ ning projekteeris Novarc Group AS (peaarhitekt Lauri Laisaar).

2010. aastal kehtestati Lubja 4 detailplaneering, mis võimaldab sinna rajada kuni kaheksa maapealse ja kolme maa-aluse korrusega hoone.

2014. aasta märtsis korraldas RKAS koostöös Justiitsministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga ideekonkursi eesmärgiga leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Tallinna uue kohtumaja rajamiseks. Konkursile laekunud kolmeteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Arhitektuuristuudio Siim & Kreis OÜ ideelahendus märgusõnaga „Matrix“.

RKAS kuulutas välja Tallinna uue kohtumaja ehitustööde riigihanke käesoleva aasta augustis ja sellele esitati viis pakkumist. Kõige soodsama pakkumise esitas konsortsium AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, OÜ Astlanda Ehitus.

Uue Tallinna kohtumaja ehitushankele esitatud pakkumused:

  • AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning OÜ Astlanda Ehitus ühispakkumus 29 894 420,46 eurot
  • AS Merko Infra ja AS Merko Ehitus Eesti ühispakkumus 32 993 034,64 eurot
  • Nordecon AS 34 124 997,90 eurot
  • AS YIT Ehitus 34 190 771,00 eurot
  • OÜ Fund Ehitus 35 799 919,84 eurot

Summale lisandub käibemaks.

Arco Vara täiendavate aktsiate kauplemisele võtmisest Balti põhinimekirjas

08.11.2016

Arco VaraVastavalt Nasdaq Tallinna börsi juhatuse 4. novembri 2016. a otsusele võetakse Arco Vara AS-i täiendavalt emiteeritud 390 000 aktsiat kauplemisele Börsi põhinimekirja tingimusel, et:

  • Aktsiakapitali suurendamine on kantud Äriregistrisse;
  • Emiteeritud aktsiad on kantud Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse;
  • Arco Vara AS on pärast ülalnimetatud tingimuste täitmist esitanud Börsile aruande tingimuste täitmise kohta.

Seisuga 7. november 2016. a on mainitud tingimused täidetud. Eeltoodust tulenevalt võetakse 390 000 Arco Vara AS-i poolt täiendavalt emiteeritud aktsiat kauplemisele Balti põhinimekirjas alates tänasest, 8. novembrist 2016. a. Seega kaubeldakse alates tänasest nimetuse ARC1T all kokku 6 507 012 Arco Vara AS-i aktsiaga (ISIN: EE3100034653).

Baltic Horizon Fond täiendavate osakute avaliku pakkumise teade

08.11.2016

baltic-horizonNorthern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fond (Fond) fondivalitseja korraldab kuni 37,131,000 uue osaku täiendava avaliku pakkumise. Fondi uute osakute arv võib suureneda veel 22,279,000 võrra, s.t. kuni 59,410,000 uue osakuni (Uued Osakud), kui Fondivalitseja otsustab kasutada Suurendamise Võimalust (inglise keeles Upsizing Option).

Täiendav avalik pakkumine koosneb osakutest, mis noteeritakse NASDAQ Tallinna börsil ja osakutest, mis noteeritakse NASDAQ Stockholmi börsil. Avalik pakkumine koosneb pakkumisest jaeinvestoritele Eestis, Rootsis, Soomes ja Taanis (pärast vastava loa saamist) ja pakkumisest institutsionaalsetele investoritele.

Uute Osakute pakkumise aluseks on Finantsinspektsiooni poolt 7. novembril 2016 registreeritud ingliskeelne osakute avaliku pakkumise ja noteerimisprospekt, koos selle eesti, soome, rootsi ja taani keelsete kokkuvõtetega, mis on elektrooniliselt kättesaadavad Fondi koduleheküljel www.baltichorizon.com. Investor võib soovida prospekti ja selle kokkuvõtte saatmist elektrooniliselt tema poolt antud e-posti aadressile, saates e-kirja aadressil estonia@nh-cap.com, samuti prospekti ja selle kokkuvõtte paberkandjal üleandmist Fondivalitseja aadressil Tartu mnt 2, 10145, Tallinn, saates selle kohta e-kirja estonia@nh-cap.com.

Uusi Osakuid saab märkida vastavalt käesolevatele juhistele ja kõigile alljärgnevalt sätestatud tingimustele:

  1. Märkimisperiood, mille jooksul on võimalik Uusi Osakuid märkida, algab 8. November 2016 kell 08:00 ning lõppeb 30.november 2016 kell 11:00 (mõlemad Eesti aja järgi).
  2. Osakute märkimiseks tuleb võtta ühendust Swedbank AB, LHV Pank AS-i või Catella Bank S.A.-ga ning registreerida osakute ostmiseks ostukorralduse kas Swedbank AB, LHV Pank AS-i või Catella Bank S.A. poolt ettenähtud vormis. Jaeinvestor, kes soovib esitada ostukorralduse Eestis, peab selleks ühendust võtma oma Eesti Väärtpaberite Keskregistris avatud väärtpaberikonto halduriga. Jaeinvestor, kes soovib esitada ostukorralduse Rootsis, peab seda tegema prospektis kirjeldatud korras.
  3. Uued Osakud noteeritakse NASDAQ Stockholm börsil eeldatavalt 8. detsember 2016.a.
  4. Pakkumise hind on võrdne Fondi osakute puhasväärtusega seisuga 31. oktoober 2016. Pakkumise hind avaldatakse Fondi ülaltoodud veebilehel hiljemalt 15. november 2016. Pakkumise hind pakkumise Osaku kohta ei ületa 1,37 eurot.
  5. Fondil on üks klass osakuid ja Uued Osakud kuuluvad samasse klassi.

Olulised kuupäevad

  • 8. november 2016 märkimisperiood algab;
  • hiljemalt 15. novembril avaldatakse Fondi veebileheküljel pakkumise hind;
  • 30. november 2016 märkimisperiood lõpeb;
  • hiljemalt 1. detsember 2016 otsustab Fondivalitseja Uute Osakute jaotamise;
  • eeldatavalt 5. detsembril 2016 kantakse osakud investorite väärtpaberikontodele;
  • eeldatavalt 8. detsembril 2016 või sellele lähedasel kuupäeval võetakse osa Uutest Osakutest kauplemisele NASDAQ Stockholmi börsil.

Baltic Horizon Fond on registreeritud avalik kinnine investeerimisfond ja Baltic Horizon Fondi osakutega alustati Nasdaq Balti fondinimekirjas kauplemist 6. juuli 2016. Fondi börsitähis (ticker) NASDAQ Tallinna börsil on NHCBHFFT, pärast noteerimist saab Fondi börsitähiseks NASDAQ Stockholm börsil NHCBHFFS.

Fondivalitsejaks on Northern Horizon Capital AS, mis omab alternatiivfondide fondivalitseja litsentsi. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.

1 2 3 … 963 964 965 … 1,574 1,575 1,576