Olen olnud mõnda aega korteriühistu juhatuses aga ei soovi seal enam olla. Saatsin juhatusele tagasikutsumise avalduse, mis on ka üldkoosolekult läbi käinud. Meie korteriühistu juhatuses on viis liiget (põhikirjas: Korteriühistut juhib viieliikmeline juhatus). Kuna samal koosolekul ei olnud juhatusse astumiseks vabatahtlikke siis olen ma niiöelda sunduslikult juhatuses edasi.
Küsimus: Kuidas probleemi lahendada?
Vastus: Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 19 lg 1 p 2 kohaselt kuulub korteriühistu üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. Korteriühistu põhikiri sätestab üldjuhul juhatuse valimise ja ka juhatusest väljaarvamise protseduuri.
MTÜS § 7 lg 81 sätestab, et mittetulundusühingu (milleks on ka korteriühistu) põhikirjas sätestatakse juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär. Seaduses ei ole öeldud, et korteriühistu juhatuses peab olema kindel arv juhatuse liikmeid, seepärast on mõistlik sätestada just juhatuse liikmete alam- ja ülemmäär.
Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile vastavalt MTÜS § 28 lg-le 31. Kuna korteriühistu põhikirjas on teil märgitud, et korteriühistust juhib viieliikmeline juhatus, tuleb üldkoosolekul valida uus juhatuse liige. Uus juhatuse liige peab andma kirjaliku nõusoleku vastavalt MTÜS § 28 lg-le 1, et ta on nõus kuuluma juhatusse.
Juhul, kui ei ole vabatahtlikke juhatuse liikme kandidaate või kui valitud juhatuse liige ei anna enda nõusolekut juhatuse liikmeks hakata, võib korteriühistu üldkoosolek otsustada, et juhatus jätkab näiteks neljaliikmelisena. Selleks tuleb muuta korteriühistu põhikirja. Põhikirja muutmiseks on vaja üldkoosoleku otsust, mis tuleb vormistada ning pärast seda esitada äriregistrile, et vastavad muudatused ka äriregistris sisse viia.
Juhatuse liige ei saa iseennast registrist kustutada. Juhatuse liikme tagasikutsumise ja registrikande tegemise aluseks on korteriühistu üldkoosoleku otsus.
Kätri Sarapuu, jurist
Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid. Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“. Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti. |
 |
EfTENi kinnisvarafondide koondkäive oli 2017. aasta esimeses poolaastas 23,0 miljonit eurot (2016: 16,4 m€). Fondide puhaskasum oli kokku 15,2 miljonit eurot, mis on 45 % suurem kui 2016. aasta esimeses poolaastas kui puhaskasum oli 10,5 miljonit eurot. Puhaskasumist moodustas varade neto ümberhindlus 3,6 miljonit eurot (2016: 2,7 m€) ehk neto ümberhindluse osakaal puhakasumis oli mullusega võrreldes samas proportsioonis. Fondide varade maht kasvas tänu uutele investeeringutele aasta tagusega võrreldes 31%, 496 miljoni euroni.
20. juulil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Elering ASi vahel leping Vändra alajaama renoveerimistööde teostamiseks Pärnumaal.
Äsja allkirjastas Tallinna Linnavaraamet lepingu Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ning Tallinna haigla mahulise ja ruumilise planeeringu koostamiseks.
Uute korterite arendamise turul on tihe konkurents. Projekte lisandub igapäevaselt. Edu tagab põhjalik teadmine sellest, millised projektid tegelikkuses hästi müüvad ja millised mitte.
Alates 2011. aastast on Eesti korteritehingute keskmine hind kasvanud aastas keskmiselt 10%. Teada-tuntud on tõsiasi, et selle hinnaralli aluseks on tehingute arvu kasv peamiselt Tallinnas ja Tartus uute, kõrgema hinnaga korteritega.
10/10/2017 toimub koolitus “
Kaasomand on kahele või enamale isikule mõttelistes osades kuuluv omand. Seega ei saa kaasomandi jagamisest rääkida üldjuhul elamus, kus on korterid (korteriomandid) vaid selliste kinnisasjade puhul, mille omanikele kuulub üksnes mõtteline osa (murdosa) kinnisasjast. Kaasomandis võib olla ka üks korteriomand. Kaasomandi lõpetamise vaidlused on sagedased ning nende vaidluste läte on tihtipeale pärimise, kooselu lõppemise või ühisvara jagamise olukord. Kaasomandi lõpetamise vaidluste tõusetumisel on tavaline, et üks kaasomanikest ei ole huvitatud vara jätkuvast omamisest ning soovib omandist loobuda ja saada selle eest võimalikult suure hüvitise.
Ehitushinnaindeksi muutus 2017. aasta II kvartalis oli võrreldes eelmise kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 1,5%, teatab Statistikaamet.
Juunisse langenud pühade perioodi ning esimeste suvepuhkuste laine tõttu vähenes tehingute arv võrreldes maikuuga peaaegu 200 võrra. Sellest hoolimata on soodne turukonjunktuur, millele on kaasa aidanud kiire palgakasv, madalad intressimäärad, madal tööpuudus ning mitmed muudki tegurid, hoidnud tehingute arvu jätkuvalt kõrgel tasemel – keskmiselt sõlmitakse 500–600 tehingut enam kui viis aastat tagasi.
Kinnisvarakool OÜ käsiraamat „
