Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Novembri tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2016. aasta novembris 9% rohkem toodangut kui 2015. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes energeetikas, mäetööstuses ja töötlevas tööstuses.

Novembris toodeti töötlevas tööstuses 5% rohkem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid novembris 2015. aasta novembri mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige elektroonikaseadmete, elektriseadmete ja puittoodete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka toiduainete ning tekstiili tootmises. Toodang vähenes metalltoodete ja mööbli tootmises.

Välisturule müüdi novembris 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta novembriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 9% ja müük kodumaisele turule 7%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta novembris tööstuses kokku 2% rohkem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 1% rohkem.

2015. aasta novembriga võrreldes toodeti elektrit 39% ja soojust 32% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, november 2016
(protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU 1,5 12,0 9,3
energeetika -0,2 36,4 35,1
mäetööstus 8,6 20,2 17,7
töötlev tööstus 0,7 8,3 5,4
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 0,0 9,8 6,7
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 0,1 10,2 7,6
toiduainete tootmine 2,3 5,2 3,6
metalltoodete tootmine -3,0 1,1 -2,3
elektriseadmete tootmine 4,2 31,8 26,9
tekstiilitootmine 10,6 22,2 19,0
mööblitootmine 1,9 -0,7 -4,2
mootorsõidukite tootmine 0,6 10,0 7,4
ehitusmaterjali tootmine -3,3 10,8 8,0
masinate ja seadmete tootmine -3,0 5,4 1,9

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.12.2016 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.12.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KV.EE: Korteripakkumisi jääb vähemaks, hinnad kasvavad

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaalis KV.EE pakuti detsembris müügiks 9925 korterit. Korterite müügipakkumiste arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes 3%. Seejuures kerkis müügisolevate korterite eest küsitav hind 1468 eurole ruutmeetri eest, mis teeb aastaseks hinnatõusuks 4%.

Korterite müügipakkumiste arv on vähenenud pea kõikides maakonnakeskustes. Vaid Narvas, Paides ja Viljandis pakuti detsembris müügiks aastatagusest rohkem kortereid. Korterite müügipakkumiste arvu vähenemise taga portaalis KV.EE on vähemalt osaliselt hoo sisse saanud korteritehingute turg, kus paremad pakkumised nopitakse üksteise järel ära.

Eks aeg näitab, kas pakkumiste defitsiit viib korterite arendusturu laienemisele, mis siiani on peamiselt piirdunud uute arendusprojektidega pealinnas ja selle ümbruses ning Tartus-Pärnus.

Korterite pakkumishinnad käituvad majandusloogikale vastavalt. Vähenev pakkumiste arv on viinud hinnad tõusule. Korterite pakkumishinnad on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud kõikide maakonnakeskustes peale Narva ja Jõgeva.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 12/2015 12/2016 Muutus, % 12/2015 12/2016 Muutus, %
Eesti 10 183 9 925 -3% 1 413 1 468 4%
Haapsalu 98 53 -46% 713 912 28%
Jõgeva 34 23 -32% 238 230 -3%
Kuressaare 38 23 -39% 860 1 001 16%
Kärdla 14   NA 458   NA
Narva 284 561 98% 609 557 -9%
Paide 17 18 6% 389 407 5%
Põlva 27 16 -41% 478 539 13%
Pärnu 142 133 -6% 1 362 1 457 7%
Rakvere 38 30 -21% 688 778 13%
Rapla vald 42 31 -26% 584 780 34%
Tallinn 5 566 5 378 -3% 1 865 1 961 5%
Tartu 1 563 1 262 -19% 1 397 1 475 6%
Valga 42 26 -38% 194 199 3%
Viljandi 52 61 17% 705 741 5%
Võru 53 39 -26% 429 504 17%

Korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

7 tähelepanekut 2016 kinnisvara-aastast

Domus KinnisvaraRiik püüdis anda endast parima, aga välja kukkus nagu alati

Riiklike üürimajade teemale kulutati trükimusta ja eetriaega koguses, mis vaigistas hulk teisi ning sugugi mitte vähemtähtsaid küsimusi. Ideel jumet justkui on, aga kohmakas kommunikatsioon tekitas tõsise vastasseisu. Riiklik soov ja seaduse muudatused vähendada bürokraatiat ehitustegevuses ning lihtsustada ja kiirendada erinevaid menetlusvorme on päädinud vähemalt pealinnas olukorraga, kus arendajad on nõutud ega saa aru, et kohaliku omavalitsuse tasandil oleks midagi muutunud.

Vastuolud tarbijateadlikkuses

Kasvas nii nende inimeste hulk, kes olid teadlikud oma õigustest ja ajasid vajadusel juuksekarva lõhki kui ka nende inimeste arv, kes õigustest ja kohustustest teadlikud pole, kuid sellele vaatamata segasid hoogsalt vett ja andsid juristidele tööd. Astusime sammu lähemale USA tüüpi ühiskonnale, kus võimalust haistes hakatakse rõõmuga kohtuuksi kulutama ja nõudeid esitama, vajadusel (sotsiaal) meediat kasutades.

Nutilahendused ei jõudnud massidesse

Jah, me näeme, et nii vanade kui uute majade katustele on järjest enam tulnud päikesepaneele. Järjest enam kohtame välisuksi, mida saab avada kaardiga ning inimeste hulk, kes panevad telefoni teel saunaahju tööle, muudkui kasvab. Aga massidesse nutikodu lahendused pole veel jõudnud, seda nii rahalistel põhjustel kui ka ettevaatliku suhtumise pärast elektrooniliste vahendite töökindlusesse.

Kinnisvarafondide edukus

Olemasolevad kinnisvarafondid näitasid väga häid tulemusi, mistõttu pole imestatav, et fonde, mis investeerivad ärikinnisvarasse ja metsandusse, tuli veelgi juurde. Korraliku rahavooga kinnisvara on kuum kaup nii fondide kui ka üksikinvestorite jaoks. Järjekord investoritest stabiilse rahavooga kinnisvarale on pikem kui oli inimeste arv, kes soovisid lõppenud aastal presidendiks saada.

Tallinna korteriturg rokkis, muu Eesti vaatas kurvalt pealt

Tehingute arv stabiliseerus aasta lõpuks 800 tehingu tasemele ühes kuus ning korterite hinnad kasvasid Tallinnas aastas ligimale 10 %, jõudes väga lähedale buumiaegsele rekordhinnale. Statistiline hinnakasv oli pisut ootamatu, kuid ostuklientide huvi uusarenduste vastu püsis läbi aasta piisavalt kõrgel tasemel, mis tegi märkimisväärse hinnatõusu siiski võimalikuks.

Kutsetunnistused järjest enam au sisse

Piisavat kutsekvalifikatsiooni tõestavad eksamid nii kinnisvaramaaklerite kui hindajate jaoks näitasid suurt huvi ja osavõttu. Kinnisvara hindamise puhul on ilma kutsetunnistuseta hindajad sundseisus, sest 2016. aastal jõustunud määrus võimaldab 2017. aasta 21. märtsist tegutseda hindajana vaid kutsetunnistuse olemasolul. Seega on hindamise valdkonnas riiklik nõue ühene ja turg uuest aastast veelgi enam korrastunud. Maaklerteenuse osas kahjuks väliseid nõudeid ei lisandunud ja osalised saavad vaid loota klientide teadlikkuse ja nõudlikkuse kasvu peale.

Taksojuhid jälle kinnisvaraturul, seekord ühisrahastuse kaudu

Kui buumi ajal osalesid taksojuhid kinnisvaraturul otseselt, ostes kortereid diivanitest väljapurskava laenuraha abil, siis nüüd on nad jõudnud turule tagasi kaudselt. Ühisrahastuse investeeringud arendusprojektidesse meelitavad oma tootluse numbritega noori ja vanu, rikkaid ja vähem rikkaid. Pangad vaatavad toimuvat mõnevõrra morni pilguga, kuid seni on kõik ülejäänud rõõmsad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Praktilised nõuanded korteriühistu loomisel käsiraamatus “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus”

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

KäsiraamatUus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kas valida end esindama suur või väike kinnisvarafirma?

Arco VaraKinnisvaratehingud õnnestuvad paremini, kui kasutada professionaalide abi, kuid väikeste ja suurte kinnisvaraettevõtete teenused ja nende kvaliteet võivad olla väga erinevad, kirjutab Arco Vara Tartu osakonna hindaja Helen Kähi.

Väikesed kinnisvarafirmad tegelevad enamasti järelturu korterite müügi ja üürimisega. Uusarendustega on neil kokkupuude kaduvväike või puudub üldse, sest arendajad eelistavad suurfirmasid.

Väiksemas ettevõttes on aastaid töötanud maakleritel kindlasti välja kujunenud oma püsiklientuur, kuid alustavatel maakleritel on klientide leidmine väga raske. Seda enam, et tänaseks on kinnisvaraportaalidesse kuulutuse lisamine tehtud lihtsaks ning kliendil on võimalus panna kuulutuse juurde ka lause „Maakleritel palun mitte tülitada.”.

Suurfirma saab seevastu pakkuda kvaliteetsemat teenust, sest iga maakleri taga on veel hulk spetsialiste, kellega on võimalik konsulteerida õigusalastes küsimustes ning määrata kinnisvarale õige hinnatase. Professionaalne maakler teeb alati enne objekti müüki põhjaliku hinnaanalüüsi antud piirkonnas teostatud müügitehingute põhjal ja konsulteerib vajadusel kinnisvarahindajatega, et määrata reaalne müügihind. Seejärel saab ta pakkuda kliendile põhjendustega ja faktidele toetuvat konsultatsiooni vara hinna osas.

Väikese firma maakleril jällegi puudub juurdepääs üksikasjalikule tehinguinfole ning seega võib juhtuda, et kui korterile leitakse ostja ning kui klient läheb eksperthinnangut tellima, siis selgub, et vara väärtus tuleb oluliselt madalam ning tehing võib seetõttu ära jääda. Suurema firma maakleril on võimalik selliseid olukordi vältida.

Suurfirmad pakuvad paremaid müügivõimalusi, sest nendes ettevõtetes investeeritakse turundusse – objektist tehakse video, kasutatakse sotsiaalmeediat, välireklaami, flaiereid ning mõeldakse pidevalt välja muid lahendusi efektiivseks müügitööks.

Samuti toimib meeskonna pidev koolitamine, antakse edasi teadmisi, kuidas olla edukas ning kuidas olla oma ala parim. Töötajad on teadlikud firma põhiväärtustest ning püüavad oma tööd tehes neid järgida.

Millist firmat võiks klient eelistada?

Klient peaks firma valikul uurima lähemalt, millist teenust talle pakutakse ja mida ta makstud tasude eest saab. On levinud arusaam, et maaklerile makstakse vahendustasu ja tegelikkuses ei tee ta selle eest midagi erilist ning seetõttu arvatakse, et maaklerit polegi vaja, sest müügiga saab igaüks ise hakkama. Vahendustasude osas ei ole ju tegelikult kindlat kehtivat hinnakirja, vaid pigem on vahendustasu kokkuleppeline, olenevalt objektist ning pakutavast teenusest. Suurfirma teeb rohkem kulutusi seoses objekti müügiga ning pakub kvaliteetsemat ja professionaalsemat teenust, mistõttu on ka teenuse hind kallim. Väikefirma saab pakkuda teenust odavama teenustasu eest, sest kulutused on väiksemad ja tihti piirdubki kõik vaid kuulutuse üles panekuga ning objekti näitamisega kliendile. Kliendid peaksid pöörama tähelepanu hinna ja kvaliteedi suhtele.

Klient peaks valima endale maakleri, kes tunneb kinnisvaraturgu, on hea suhtleja ning hea läbirääkija, professionaalne, laia silmaringiga ning kes tunneb hästi piirkonda, kus müüdav või üürile andev vara asub.

Maakleri valikul peaks klient mõtlema ka selle peale, millist teenust ta soovib saada, millised on tema ootused ning milline maakler talle endale sobib. Valikus võib olla nn „säästupakett”- maksad vähem ning maakler paneb vaid kuulutuse kinnisvaraportaalidesse ning ostuhuvilise tekkimisel tutvustab objekti (väikeste firmade puhul enamasti nii ongi). Makstes maaklerteenuse eest rohkem saad ka kvaliteetsema teenuse (professionaalsed pildid, rohkem reklaami, kliendipäevad jne).

Suurfirma huvi oleks esmapilgul ilmselt, et väikesed turult kaoks ja oleks vähem konkurentsi, kuid see pole nii. Konkurents on siiski hea, sest ee loob klientidele suurema valikuvõimaluse ning hoiab ära hindade tõusu. Klient saab valida, millist teenust ja mis väärtuses ta soovib.

Samas paneb see ka kinnisvarafirmad rohkem pingutama. Pidevalt mõeldakse välja uudseid lahendusi paremaks müügiks, reklaamiks, proovitakse üksteisest erineda ning olla sammu võrra teistest ees. Pingutatakse selle nimel, et võita kliendi usaldus ning pakkuda talle parimat teenust.

Väike firma + Väike firma – Suur firma + Suur firma –
Väiksemad kulud Väiksemad võimalused reklaamiks Juriidiline tugi, olemas on hindajad, kellega võimalik vara väärtuse osas konsulteerida Suured kulud
Saavad pakkuda klientidele madalamat teenusehinda ehk on paindlikumad Ei tegeleta pideva töötajate koolitamisega, töötaja peab end ise harima ja viima end kurssi uuendustega Tuntus (kaubamärk) Kallim teenusehind võrreldes väikese ettevõtte teenusehinnaga ning sageli kliendid ei süvene, miks see nii on ja mida selle raha eest saavad
  Algajatel alustada väga raske (kliendid ei pruugi teada firmat, olemasolev klientuur väike, väike tõenäosus, et keegi helistab kontorisse ja soovib maaklerteenust, pigem pöördutakse tuntud suuremate ettevõtete poole) Võimalus pakkuda professionaalset teenust Arendusprojektidega kaasnevad riskid
  Arendajatega koostöö puudub Töötajaid pidevalt koolitatakse, et pakkuda professionaalset teenust
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

“Kinnisvaraõiguse ABC” koolitus toimub 02/03/2017

Evi Hindpere02/03/2017 toimub koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Koolitus keskendub kinnisvaratehingu tegemisega kaasnevate juriidiliste aspektide käsitlemisele.

Koolitus on suunatud ennekõike kinnisvaramaakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele ning kõikidele teistele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute tegemisega.

Koolituse „Kinnisvaraõiguse ABC“ eesmärk on anda osalejatele ülevaade kõigist olulistest õigusaktidest mis on tähtsad, kui soovida asuda tööle kinnisvara sektorisse või teha tehinguid kinnisvaraga.

Kinnisvarakoolitust viib läbi pikaajalise kogemusega kinnisvarajurist ja koolitaja Evi Hindpere. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.” autor.

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 02/03/2017 kell 10:00-17:15 (8 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: palgad kerkivad korterite hindadega samas suurusjärgus

Tõnu ToomparkVaatamata mõningasele tööpuuduse kasvule püsib tööhõive kõrgel. See veab omadega kaasa palgatõusu.

Eesti 2016 III kvartali keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel 1119 eurot ehk aastatagusest 7,1% enam. Palgakasv on küll varasemate kvartalitega võrreldes pisut pidurdunud, kuid siiski väga kõrgel tasemel.

Kõrge palgakasv on samas suurusjärgus 2016 III kvartali korterite tehinguhindade kasvuga. Varasema pooleteise aasta jooksul on korterite tehinguhinnad liikunud üsna horisontaalselt.

See tähendab, et tänase kõrge kinnisvaraturu aktiivsuse ehk suure tehingute arvu taga on palga suhtes mõistlikul tasemel püsivad elamispindade hinnad.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Novembris jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv kiirenes

StatistikaametJaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta novembris 2015. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet. Kui oktoobris kasvas müügitulu varasema aasta sama kuuga võrreldes 2%, siis novembris kasv kiirenes.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 2016. aasta novembris 533,6 miljonit eurot. Müügitulu kasvu kiirenemist mõjutasid enim tööstuskaupade kauplused, kus müük suurenes 2015. aasta novembriga võrreldes 15%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm. Müügitulu kasvas muudes spetsialiseeritud kauplustes aastaga 26%. Keskmisest enam suurenes müügitulu ka posti ja interneti teel kaupu müüvates kauplustes (24%), samuti apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (19%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu jäi 2015. aasta novembriga võrreldes samale tasemele.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis oktoobris langes, pöördus novembris taas tõusule ning kasvas 2015. aasta sama kuuga võrreldes 6%. Nende ettevõtete müügitulu kasvule avaldasid osaliselt mõju 2015. aasta novembri madal võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnatõusu aeglustumine.

Võrreldes 2016. aasta oktoobriga vähenes novembris jaekaubandusettevõtete müügitulu 1%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 2%. 2016. aasta üheteist kuuga (jaanuar–november) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 4%.

 

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii vähenes ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suurenes administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Sooduspakkumine käsiraamatule “Perekonnaõigus ja varasuhted”

Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseniKäsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” annab anda lugejale tõsise ülevaate abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest.

Praktiline käsiraamat on abimeheks nii abiellu astujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel, aga ka neile abikaasadele, kes ei ole rahul valitud varasuhtega ja soovivad seda muuta. Samuti saab näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist.

Eluliste näidetega illustreeritud käsiraamatust saavad soovitusi ka elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad omavaheliste varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus kokkuleppeid sõlmida.

  • Kasuta Kinnisvarakooli raamatupoes kupongi “jõulud2016” ning see raamat on sulle -10% soodsam.
  • Pakkumine kehtib kuni 15/01/2017.

Lisainfo

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Endover Kinnisvara avas uuenevas Volta kvartalis industriaalse arhitektuuriga eluhoone 47B Loftid

Endover 47B LoftidEile avas Endover Kinnisvara trendika peoga Tallinna Uus-Kalamaja piirkonnas industriaalse arhitektuuriga eluhoone, mis toob Volta kvartalisse loft-tüüpi kõrgete lagede ja maast-laeni akendega korterid. Endisele masinatööstuse klubihoonele aadressil Tööstuse 47B anti täiesti uus ja newyorgilik ilme.

„Volta kvartal on Tallinna kõige perspektiivikam ja populaarsem uus mereäärne elupiirkond,“ märkis Endover Kinnisvara juhatuse liige Robert Laud. „Uute korterite nõudlus selles piirkonnas on suur, sest siin on välja kujunemas täiesti uue ilmega linnaosa, millist Tallinnas mujal ei ole. Kes täna siia korteri ostab, teeb hea investeeringu, sest lähiaastate kiire areng piirkonnas suunab siinsed hinnad kasvule. Mõistlikult hinnastatud mere- ning vanalinna vaatega korteritele on heaks lisaväärtuseks toimiv infrastruktuur koos vastvalminud Arsenali keskuse ja Kalaranna tänavaga, läheduses olev Kalamaja suurim roheline pargiala, jahisadam, kohvikud ja meelelahutuskeskused.“

„Industriaalse hõnguga ja modernsed loft-tüüpi korterid ei ole pelgalt üks kinnisvaravaldkonna trendidest, mis meile eelkõige New Yorgist tuttav, vaid ajaloolises majas asuvad kõrgete lagedega omanäolised korterid on ajatud – need on hinnatud ka 10-20 aasta möödudes,“ ütles Robert Laud. „Selliseid kortereid on Eestis väga vähe ning suurest nõudlusest tulenes 47B Loftide väga hea müügitempo – 80% korteritest on tänaseks juba müüdud.“

47B Loftid maja projekteerinud APEX arhitektuuribüroo arhitekti Janar Blehneri sõnul annab majale moodsa mulje lihtsus, mis on kombineeritud efektsete materjalidega. „Suured klaasaknad ja rõdud liigendab omavahel fassaadi kattematerjaliks olev eelroostetatud teras ning 5. ja 6. korrusel astub fassaad sammu võrra tagasi, mis jätab ruumi avaratele terrassidele. Nii korteritest kui ka katuseterrassidelt avanevad suurepärased vaated linnale ja merele,“ lausus Janar Blehner.

47B Loftide maja ilmestavad industriaalsed ja trendikad siselahendused nagu kõrged laed ja klaasseintega magamistoad ning samblast korrusenumbrid. Avaras möbleeritud fuajees asub kesksel kohal vanas Volta tehases toodetud elektrimootor.

47B Loftid maja on 6-korruseline elu- ja ärihoone, mille 1. korrusel on äripinnad ning 2. kuni 6. korrusel korterid. Hoone katusel asuvad katuseterrassid ning saadaval on 2-4toalised korterid suurusega 40-120 m2. Ruutmeetri hinnad algavad 1880 eurost ning keskmine jääb 2200 euro juurde.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Sooduspakkumine käsiraamatule “Tööleping ja töölepingu seadus”

Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseniKäsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” annab ülevaate olulisematest töölepingut puudutavatest küsimustest.

Käsiraamat sisaldab praktilisi näiteid ja kohtulahendeid, raamatu lõppu on lisatud näited sagedamini praktikas koostatavatest dokumentidest.

Käsiraamatu autor on tööõiguse spetsialist Niina Siitam. Niina Siitam on osalenud mitmete tööõigusaktide väljatöötamisel, avaldanud tööõigusalaseid artikleid ja esinenud arvukate loengutega.

  • Kasuta Kinnisvarakooli raamatupoes kupongi “jõulud2016” ning see raamat on sulle -10% soodsam.
  • Pakkumine kehtib kuni 15/01/2017.

Lisainfo

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2017 I kvartal” toimub 31/01/2017

Tõnu ToomparkKinnisvarakoolis toimub 31/01/2017 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2017 I kvartal“. Seminari viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Seminari “Kinnisvaraturu ülevaade” eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade ülevaade ning väljatuua trendid ning prognoosid kinnisvaraturul. Seminaril vaadeldakse detailselt kinnisvaraturu hetkeseisu ja analüüsitakse põhjuslikke tegureid, millised võiksid olla turu arengud poole-pooleteistaastases perspektiivis.

Olulist infot saavad kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi ja finantseerijad, et aru saada elamispindade turu pikematest arengusuundadest. Samuti on oodatud kõik eraisikud ja teised kinnisvaravaldkonna spetsialistid.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2017 I kvartaltoimub teisipäeval 31/01/2017 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kawe ostis kaks büroohoonet

KAWEKinnisvarakontsern Kawe ostis Estcondelt aadressil Pärnu mnt 158, Tallinn asuvad kaks büroohoonet koos parkimismajaga. Hoonete kogupindala on 24 360 m 2 ning välja üüritud büroo- ja äripindadel on 22 üürnikku.

Pärnu mnt 158 kinnistul paikneb kaks kaasaegset büroohoonet pindalaga 6 952 m 2 ja 6 910 m 2 ning suur parkimismaja 470le autole. Büroohoonete esimestel korrustel on kaubanduspinnad ja ülemistel kontorid.

Kawe partneri Jaanus Kosemaa sõnul on hooned heas asukohas, jäädes linna peamise logistilise kolmnurga sisse ning paiknedes olulise Järvevana liiklussõlme vahetus läheduses. Kosemaa märgib, et hoonete korrused on hea kujuga ning optimaalse suurusega, mis on oluline nende edasisel välja üürimisel. Hooned on algusest peale kuulunud Estcondele, neid on hoitud väga heas korras ja neisse pidevalt investeeritud.

Kevadel lõpetas Kawe Tallinnas Baltika kvartalis esimese A-energiaklassi büroohoone ehituse. Hoone üüriti välja enne ehituse lõppu. Arendamisel kasutati mitmeid turul uudseid lahendusi, mille tulemusena valmis energiasäästlik ärimaja, tagades üürnikele madalad kulud (aasta keskmisena 1,6 €/m 2 kohta).

Järgmisel aastal on plaanis alustada uue ligi 20 000 m 2 suuruse büroohoone projekteerimist. Kosemaa sõnul on turul ruumi energiasäästliku, efektiivse korruseplaaniga ja heas asukohas hoonete jaoks.

Tänaseks 15 aastat tegutsenud Kawe põhitegevusala on pikaajalised investeeringud kinnisvarasse, peamiselt büroohoonetesse ja tööstuskinnisvarasse. Kawele kuulub nüüdsest 9 ärihoonet ja 8 tööstuskinnisvara objekti. Kawe on mahult üks suurimad ärikinnisvarainvestoreid Eestis, väljaüüritud portfelli suurus on 176 000 m 2 koguväärtuses 144 miljonit eurot. Lisandub arendatav büroohoonete portfell ca 47 000 m 2 .

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Soodushind käsiraamatule “Kuidas müüa kinnisvara?”

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedKäsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Samal ajal on rahalises mõttes sageli tegemist ühe elu suurima tehinguga nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks.

Vaatame kogu kinnisvara müümise protsessialgusest lõpuni ehk müügimõtete tekkimisest kuni valduse üleandmise vormistamiseni. Käsiraamat on praktilise joonega. St anname lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müügiprotsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

  • Kasuta Kinnisvarakooli raamatupoes kupongi “Jõulud2016” ning see raamat on sulle -10% soodsam.
  • Pakkumine kehtib kuni 15/01/2017.

Lisainfo

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Enam ei kardeta „paberilt ostmist“

Uus MaaKuigi kinnisvara nii öelda „paberilt ostmine“ pole enam nii levinud, kui näiteks veel aasta-poolteist tagasi, toimub see endiselt taskukohasemate või siis väga eriliste arendusprojektide puhul. Kusjuures, kui varem sellist ostmist veidi peljati, siis nüüd ena mitte, sest müüjad näevad pakkumiste koostamisel aina enam vaeva ning tuntud kaubamärkide suhtes on tekkinud usaldus.

Paberilt ostmise on teinud lihtsaks kaasaegsed joonised ja projektid, mis annavad adekvaatse ülevaate sellest, kuidas hakkab välja nägema maja, millised on korterite planeeringud ja missugust viimistluspaketti valida. Kusjuures, ostes korteri alles müügiprotsessi alguses, on viimistluses võimalik veelgi enam kaasa rääkida, sest siis saab näiteks muuta parketti, seinte värvi jms.

Kindlustunnet annab ka see, kui uusi kortereid pakub pikalt turul olnud arendaja, kellele võib kindel olla, sest mõned põhilised asjad – ehituskvaliteet, materjalide kasutus ja planeeringud on juba üldsusele enamasti teada.

Ja muidugi pole vähetähtis ka fakt, et projekti alguses on hinnad paljudel juhtudel soodsamad ning kes kohe reageerib, võib häid „diile“ saada. Nii ongi sarikapeoks enamus kortereid juba müüdud, mis näitab, et inimesed ei karda enam „paberi pealt“ osta ja see on saanud kinnisvaraturu lahutamatuks osaks.

On selge, et 3D modelleerimine areneb ja visuaalsed materjalid muutuvad aina tõetruumaks. Nii saab üha paremini arvuti tagant tõusmata tulevast kodu kujundada. Samas, ka viimistlusmaterjalide näidised kinnisvarabüroode kontoristest ei kao kuhugi, sest soov käega katsuda ja elemente päevavalguses näha, jääb endiselt.

Egon Juhanson, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm