Elu korteriühistus: Parkimine hoovis

katri-sarapuuMõned päevad tagasi saatis korteriühistu esimees e-kirja teate hoovipultide ümberkodeerimisest. Hoov on kinnine, kohti on vähem, kui majas on elanike.

Eelnevalt on korteriühistu andnud puldid igale korterile 1. Nüüd ilma auto dokumentideta pulti ei kodeeritud. Küsimuse peale, et kui mulle tuleb külaline autoga, siis kuidas ma teda hoovi saan lasta tuli vastus.

“Palun tähelepanelikult lugeda 2007.a. üldkoosoleku poolt vastu võetud ja minu poolt eile ka meeldetuletusena meilile välja saadetud parkimiskorra esimest lauset: „…..hoovides tohivad parkida korteriomanikele või nende pereliikmetele kuuluvad sõidukid. Parkimisõigus on kirjalikku parkimisluba omavatel A ja B kategooria sõidukitel.“

Ma loodan, et vastus oli ammendav. Kui me teeme oma hoovist avaliku tasuta parkla ehk igaüks võib hoovi lasta parkima, keda iganes soovib, siis on mõttekas kohe väravad eest ära võtta ja jättagi hoov lahti. Ma kahtlen, kas meie omanikena ikka enam sinna sisse ära mahume.”

Minul on küsimus, kas selline asi saab olla võimalik, sest ma ei ole võlgnik, maksan maamaksu. Kuidas on nii, et osad isikud saavad sinna ja teised mitte. Vastus, et korteriühistu kontoris on üks pult, mida võib kasutada.

Küsimus: Siis kui ma öösel näiteks tulen ja soovin auto pealt maha laadida midagi. siis kuidas ma selle puldi öösel saan? Või nädalavahetusel?

Vastus: Käesolevast tekstist ei ole selge, kas 2007. a. üldkoosoleku poolt vastu võetud otsus on korteriomanike või korteriühistu üldkoosoleku otsus, samuti ei ole teada, kas otsus on võetud vastu kõikide korteriomanike poolt. Olen ka eelnevalt kirjutanud, et parkimiskorra saab kehtestada korteriomanike kokkuleppena. Nimelt kui hoov kuulub kõigi korteriomanike mõttelise osa hulka, ei saa parkimiskorra kindlaksmääramist otsustada mittetulundusühingute seaduse § 22 lg 1 alusel korteriühistu üldkoosolekul korteriühistu liikmete enamuse otsusega ega korteriomandiseaduse § 12 lg 2 alusel korteriomanike üldkoosolekul korteriomanike enamuse otsusega. Hoovis parkimiskorra kindlaksmääramist saab asjaõigusseaduse § 72 lg 1 ja korteriomandiseaduse § 12 lg 1 alusel reguleerida üksnes kõigi korteriomanike kokkuleppega. Kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra (sh ka parkimiskohtade) kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kindlaksmääramist kohtumenetluses.

Kui eelpoolnimetatud kokkulepet ei ole sõlmitud, tuleb tagada korteriomanikule, kelle mõttelise osa hulka kuulub ka hoov, kus parkimine on korraldatud, juurdepääs parkla territooriumile. Nimetatud asjaolu ei ole sõltuv sellest, kas Te olete autoomanik või mitte.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

26 + = 28

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC