Pindi Kinnisvara: 6 näitajat, mis näitavad kinnisvaraturu tervist

Pindi KinnisvaraMeedia on täis erinevaid kinnisvaraturu teemalisi artikleid ja soovitusi. Paljud neist tuginevad statistikale, paljud varasematele kogemustele. Paraku pole mitte kõik sõnavõtud omakasupüüdmatud. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman toob välja, mida tasub turgu puudutavate artiklite puhul silmas pidada.

Kui avaldatud artiklites pole kasvõi ühtegi allolevast parameetrist sees, siis on tegemist ilmselt eksitava informatsiooniga. Ideaalis peaks vaatlema aga siiski kõiki tervikuna.

Tarbijate kindlustunne. Varadel ei ole tihtipeale objektiivset väärtust. Turuväärtused arvutatakse küll erinevate valemitega välja, kuid lõpuks taandub ikka asi sinnamaale, kas turuosalistel on varade soetamisse üldse usku või mitte. Kui kindlustunne kasvab, siis ostetakse valimatult kõike, mida rahakott kannatab, languse korral aga lükatakse ostuotsused edasi.

Tehingute arv on üks kõige selgemaid indikaatoreid, mis näitab turu elujõulisust. Oma olemuselt on tehingute arv tagajärg, mitte põhjus, kuid tehingute arvu järsk langus või kasv võimaldavad lihtsalt hinnata, milline on sektori üleüldine konjunktuur ja meelsus.

Pakkumiste arvu muutus näitab mitut olulist trendi. Pakkumiste arvu kasv annab tunnistust, kas ostjaskonna vähenemise tõttu ei osteta turule tulevat kaupa ära või inimestel on erinevatel põhjustel vaja oma varast vabaneda. Kui pakkumiste arv langeb, siis tavapäraselt on selle põhjuseks, et tehinguaktiivsus on laes. Teine, tavaliselt lühiajaline pakkumiste arvu langus võib aset leida ka siis, kui varaomanikud lihtsalt loobuvad müügist, sest vara eest potentsiaalselt saadav summa ei vasta enam nende ootustele.

Maksevõime on väga üldine termin, mis koondab enda alla raha hinna (loe: intressid, muud laenutingimused nagu näiteks omafinantseeringumäär, palgatase, elukalliduse muutus jms). Just sulgudes märgitud parameetrite järgi kujuneb välja, millist vara inimene endale üldse soetada saab. Intressitõusud pidurdavad turgu, langused jälle stimuleerivad. Kui palgad tõusevad, aga tarbijahinnaindeks püsib mõistlikkuse piiril, siis maksevõime jällegi kasvab jne.

Tööhõive. Mida suurem on töötus, seda suurem on ühiskonnas inimeste hulk, kellel on rahalised raskused. Kõrge töötuse korral hakkab see kanduma kinnisvarasektorisse kahel moel – ühelt poolt kaob osa ostjaskonnast ehk see mõjutab otseselt tehingute arvu, teisalt jõuab töötus varem või hiljem ka kinnisvarasektorisse, sest mingi hulk töötuid jääb laenuga ostetud varade korral makseraskustesse.

Sundmüügid on kõikide kriiside grande finale. Kuniks sundmüüke ehk pangale võlgu jäänud inimeste tagatisvarasid jõuga realiseerima ei hakata, ei juhtu turul veel midagi hullu, olgugi, et muud näitajad on veidi tasakaalust väljas. Kui aga meelsus on kehv, tehingute arv on maas, pakkumiste arv laes, inimeste maksevõime madal ja töötus kõrge, siis ühel või teisel moel lähevad kreeditorid lõpuks tagatiste kallale, et midagigi välja laenatud rahast kätte saada. Statistikasse lisanduvad enampakkumistel tehtud tehingute senisest madalamad hinnad ning see tõmbab jämeda punase joone, millest rohkem mingit tüüpi vara enam naljalt maksta ei saa.

Loomulikult on selliseid lakmuspabereid rohkem, kuid üldise turuolukorra hindamiseks piisab eeltoodud andmete jälgimisest. Mida kuu edasi, seda täpsemalt saame välja toodud kriteeriumeid kõrvutades hinnata, kas tegemist oli pelgalt ajutise ehmatusega või ootab meid ees massiivsem kriis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 1 = 4

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!