Puhke- ja spordirajatiste vette ehitamine muutub lihtsamaks

Riigikogu võttis 79 poolthäälega (1 erapooletu) vastu veeseaduse muudatused, mis kehtestavad paindlikumad reeglid hoonestusloa andmiseks avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste puhul. Muudatuse kohaselt on selliseks ehitiseks supelranda teenindavad kuni 60m2 ehitusaluse pinnaga puhke- ja spordirajatised.

„Seadusemuudatusega lahendame konkreetselt ära ka nn „Pärnu supelranna elevandi“ probleemi, mis tekitas kuurortlinnas elavat vastukaja. Muudatusel on loomulikult suurem mõju, mis lahendab veekogude lihtsamatele rajatistele ehitusloa andmise probleemi,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seadusega (611 SE) täpsustati veekogusse rajatavate ehitistele antavate hoonestuslubadega seotud sätteid. Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega koormamiseks peab kehtiva veeseaduse kohaselt olema väljastatud asjakohane hoonestusluba.

Hoonestusloa taotlust ei saa aga seaduse kohaselt menetlusse võtta, kui sama avaliku veekogu veeala suhtes on algatatud teine hoonestusloa taotlus või maakonnaplaneering ning selle koostamise menetlus ei ole lõppenud. Seadus muudab hoonestusloa menetluse algatamise paindlikumaks. Kehtestati sätted, mille kohaselt võib hoonestusloa menetluse algatada teatud juhtudel ka siis, kui sama ala suhtes on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või maakonnaplaneering.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

82 − = 72

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!