Rae vald teeb ettevalmistusi Tallinnaga trammiühenduse rajamiseks

Pealinn“Kuna Tallinna huvi on, et pendelränne lähivaldadega toimuks võimalusel mingi muu transpordiga kui personaaltransport, mis linnatänavaid täiendavalt koormab, siis on mõte trammiühendusest Rae vallaga meile huvipakkuv,” nentis Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. “Samas on trammiliinidel omad nüansid, mida saab ehk arutada pärast eskiisprojekti valmimist.”

Rae vald on välja kuulutanud riigihanke trammiliini projekteerija leidmiseks. Hanketeate kohaselt on eesmärgiks leida Tallinna linna ja Rae valla territooriumil Tallinna Lennujaamast alates kuni Jüri aleviku keskusesse kergrööbastranspordiga ühendamise eskiisprojekti koostaja. Valla hinnangul on trammi- ehk kergrööbastranspordi lahendused kõige tõhusam linnatranspordi liik ning hanke tulemusena soovitakse leida parim asukoht trassile ja peatuste asukohale, et vähendada igapäevast pendelrännet autoga liiklemisel. Hankel osalemiseks saab pakkumusi esitada kuni 7. septembrini.

Novikovi hinnangul on eskiisprojekti koostamine väga tervitatav, sest enne selle olemasolu on väga raske hinnata, palju trammiliini rajamine maksab, mida see endaga kaasa toob ning kas see on tehniliselt üldse teostatav. “Rae valla eripära on see, et Tallinna pendelränne Rae vallaga on vastastikune. Selles suhtes on see kindlasti Tallinnale kõige rohkem huvi pakkuv suund,” tunnistas Novikov.

Trammid oleks tipptunnil mõlemal suunal täis

Hommikul liigub tallinlane Novikovi sõnul Rae valda tööle ja õhtul liigub ta tagasi. “Nende põllud on sisuliselt täis ehitatud tallinlaste töökohti,” selgitas abilinnapea. Samal ajal käivad Rae valla elanikud samuti sageli Tallinnasse tööle. “Kui näiteks Viimsi või mõne teise omavalitsuse puhul on pendelränne sisuliselt ühesuunaline, siis Rae valla puhul on see vastastikune. See tähendab, et tramm oleks tipptunnil sõites mõlemas suunas inimesi täis,” rääkis Novikov.

Teisalt on Novikovi sõnul trammitranspordi probleemiks asjaolu, et see on Tallinnas saavutanud oma maksimaalse mahu. “Uutest trammiliinidest või olemasolevate tihendamisest ei saa rääkida enne, kui oleme lahendanud sadama trammiliini. Viru ringi läbilaskevõime on ammendunud,” nentis Novikov, kelle sõnul peaks Rae vald oma kalkulatsioonides kindlasti lisaks trammitee rajamisele arvestama ka ekspluatatsioonikuludega.

“Trammiliini avamise puhul ei ole trammitee ehitamine kaugeltki ainus ega isegi mitte kõige suurem kulu,” rääkis abilinnapea. Uus trammiliin vajab ka uut veeremit ja see omakorda uut depood. “Üks tramm maksab suurusjärgus kolm miljonit eurot. Sama palju maksab näiteks üks lasteaed,” tõi Novikov võrdluse. Uue liini teenindamiseks oleks aga vaja mitte üht, vaid kuut kuni kaheksat trammi.

“Meile meeldib mõelda trammidest, kuid kui me paneme lauale kogu selle kalkulatsiooni, siis võib entusiasm kaduda,” hoiatas Novikov ja kinnitas samas, et kui selgub Tallinna huvi Rae valla trammiprojektis, siis saab kindlasti arutada ka võimalust katta jooksevkulud pariteetsetel alustel vastavalt huvi suurusele mõlema omavalitsuse poolt.

Rae vallal piir Tallinna kesklinnaga

Rae abivallavanem Priit Põldmäe nentis, et Rae vald on omavalitsus, millel on ühine piir Tallinna Kesklinna linnaosaga ning sellest tulenevalt on valla areng olnud kohati üpris linnaline. “Mida me varasemalt ei ole osanud võib-olla arvestada on, et selline linnaline areng eeldab ka linnale omasemat ühistranspordi korraldust,” tunnistas Põldmäe. Tema sõnul on vald teinud erinevaid uuringuid ja jõudnud järeldusele, et elektril töötaval rööbastranspordil võiks olla tulevikku ja sellel võiks olla ka eeliseid realiseerimisel ning rahastuse leidmisel.

Trammiühendus Tallinnaga pakuks tema sõnul kahtepidi arenguvõimalust. “Ühelt poolt käib hästi palju inimesi täna väljastpoolt valda meile tööl, kuna erinevad ettevõtted on leidnud, et Rae vald on nende tegevuse jaoks logistiliselt hea asukoht. Teiselt poolt käib meie valla elanikest uuringute põhjal 70% kesklinnas tööl,” selgitas Põldmäe.

Täna võiks trammiliin valla esialgsete arvutuste kohasel end ära tasuda juba Järvekülani. “Aga me näeme, et kuna meil on tulemas ka Rail Baltic ja selle kohalik peatus on planeeritud Assakule, siis oleme ette näinud, et see tramm võiks integreeruda Assaku peatusega,” rääkis Põldmäe. “Me näeme, et pealinnale on suur liiklussurve ja teeme ka Assakule pargi-ja-sõida parkla, et inimestel oleks võimalik ummikuid vältides trammiga linna pääseda.”

Vald seab oma arengu transpordikoridori järgi

Põldmäe kinnitusel on valla üldplaneeringus juba trammiliini võimalusega arvestatud. “Oma üldplaneeringus oleme näinud ette trassi äärde tihedama asustusega keskusalade teket, kuhu me ka ise oleme koole ja lasteaedu rajanud,” rääkis Põldmäe, kelle sõnul on kogu Rae valla arengut planeeritud pigem trammitee äärde. “See on natuke selline muna-kana efekt. Ühest küljest ei oleks seda trammi justkui mõtet planeerida kui pole sõitjaid, teisest küljest ei tule keegi ka arendama kui ei ole liikumisvõimalusi,” arutles Põldmäe.

Selleks, et kontrollida täpsemalt, kas ja kuidas see trammiliin tehniliselt teostatav on, ongi vald teinud hanke eskiislahenduse leidmiseks. “Tallinnaga koostöös on see hange kokku pandud ja linn on oma territooriumil andnud oma lähtetingimused, lennujaam on andnud oma lähtetingimused,” rääkis Põldmäe, kelle sõnul saab eskiisprojekti põhjal tegema ka täpsemaid arvutusi, kui palju liini rajamine maksma võiks minna. “Räägitud on suurusjärgust miljon eurot kilomeeter, meie trammitee pikkus tuleb siin ca 10 kilomeetrit,” ütles Põldmäe. “Samas võib see hind ka kordades varieeruda, sõltuvalt vajalikest tehnilistest lahendustest ja lisaehitistest, nagu depood ja peatused.”

Vald soovib poole aasta pärast valmis eskiisprojekti kätte saada, et kevadel hakata hindama projekti teostatavust ning otsima ka rahastust. Esialgne tagasiside on Põldmäe sõnul olnud positiivne – projekti vastu on huvi näidanud nii Tallinna linn kui riik ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on näinud Põldmäe kinnitusel sellele eurorahastuse taotlemise võimalust. “Kõik sõltub sellest, mis Brüsselis kokku lepitakse, millele järgmise rahastusperioodi vahendid tulevad ja milline on meie võimekus sealt saada,” selgitas Põldmäe. “Kui meil ei ole eskiisi, siis keegi meile pakkuma ei tule.”

Tasuvusuuring toetab trammiliini avamist

Trammiliiklus Tallinna lähivaldadega tasub end ära, näitab tänavu aasta algul tutvustatud kergrööbastranspordi tasuvusuuring, mille tellisid Tallinna transpordiamet ja Harjumaa omavalitsuste liit. Tasuvusuuring näitab, et Tallinna-sisesed trammivõrgu uuendused tasuvad end ära, nagu ka pealinnast lähivaldadesse. Arvestades eeldatavat piirkonna elanikkonna kasvu tulevikus, suureneb surve transporditaristule ning senisele ühistranspordivõrgule, leitakse uuringus. Seniste trendide jätkumisel pole autokasutuse ja liikluskoormuse kasvust pääsu. See toob endaga kaasa negatiivse mõju nii linnakeskkonna kvaliteedile, keskkonnale laiemalt kui ka ühendusaegadele.

Samas on pealinnaregioon seadnud endale eesmärgid, mille kohaselt tuleb piirkonna autoliiklust aastaks 2035 vähendada 10-20%. Seetõttu on sõiduautoga võimalikult konkurentsivõimelise ühistranspordi arendamine eriti oluline. Trammi kui ühe kõige keskkonna- ja ruumisäästlikuma, kuid ka atraktiivsema ühistranspordiliigi potentsiaali laiem ärakasutamine võimaldaks ühistranspordi konkurentsivõimet tõsta, leiavad tasuvusuuringu koostajad.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!