Rahandusminister Annely Akkermann arutas Eesti Pangaliiduga hetkel aktuaalseid teemasid eesotsas intressimäärade tõusu ja positiivse krediidiregistri loomisega. Sektor registri loomise ideed toetab ja peab seda laenuotsuste tegemisel vajalikuks tööriistaks.
Rahandusminister tundis kohtumisel huvi, kuidas saavad laenuvõtjad hakkama kasvanud intressiga. Pangaliidu kinnitusel ei ole täna laenumaksetega hädas olevate inimeste hulk kasvanud. „Pangaliidu esindajatelt sain kinnitust, et pangad on laenuga hätta sattunud inimestele valmis vastu tulema, olgu selleks siis maksegraafiku pikendamine või maksepuhkus. Oluline on tegeleda probleemidega aegsasti, siis on võimalik leida ka mõistlik lahendus,“ sõnas rahandusminister Annely Akkermann.
Lisaks arutati kohtumisel positiivse krediidiregistri loomise hetkeseisu ja rahandusministri sõnul on registri loomisega vajalik edasi liikuda, et laenuandjatel oleks rohkem infomatsiooni laenuvõtjate maksevõime hindamiseks ja nii saaks ennetada tagasimaksmisega kimpu jäämist.
“Seisame vastutustundliku laenuandmise poolt. Keskse registri puhul saaksid pangad kasutada iga laenuandja värskeimat infot ja aidata nii ülelaenamist vältida,” sõnas Pangaliidu juhatuse esimees Olavi Lepp. “Lisaks näeme vajadust kehtestada koos registriga ka laenu teenindamise piirmäär – panna paika, kui suures ulatuses tohib laenuvõtja oma sissetulekust laenumakseteks kulutada. Selline piirmäär on täna juba olemas eluasemelaenu kohta, kuid leiame, et ka teistele laenuliikidele on vaja see kehtestada.“
Rahandusministeerium avalikustas selle aasta suvel väljatöötamiskavatsuse, mis pakkus välja, et Eestis võiks tekkida eraldi positiivne krediidiregister. Hetkel on veel lahtine, kas tegemist oleks registriga või mingit sorti andmevahetusplatvormiga.
Selle kaudu saaksid pangad ja teised krediidiandjad – liisingu ja järelmaksufirmad jms – üksteisega infot jagada eraisikute olemasolevate laenukohustuste kohta. See aitaks kaasa sellele, et juba liialt kõrge laenukoormusega inimesed ei saaks enam nii kergekäeliselt laenu.
Täna on probleem selles, et pangad ja teised krediidiandjad ei oma täit informatsiooni eraisiku olemasolevate laenukohustuste kohta ja kogu info saamine taandub päris palju inimeste aususele oma finantsseisu avaldamisel.
Registrisse kantaks üksnes sellised finantskohustuste andmed, mis on vajalikud laenutaotleja maksevõime hindamiseks. Lihtsustatult töötaks register nii, et kui inimene läheb uut laenu võtma, siis teeb krediidiandja registrisse või registri vahendusel päringu, et saada teada kui suured on juba inimese olemasolevad laenu-, liising- ja järelmaksukohustused.
Seega lisaks nn lõhkilaenamise vähendamisele vähendab selline register ka info hulka, mis inimene peab laenuandjale esitama. Samuti saab inimene läbi registri kontrollida, milline laenuandja on tema kohta teinud päringuid ja ülevaate sellest kui suured on tema olemasolevad laenukohustused.
Uuendatud eelnõu plaanime kooskõlastusringile saata järgmisel aastal ja reaalselt võiks register tekkida aastal 2025.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
