Hetkeolukord on pigem see, et paljud inimesed ei vasta pangast laenu saamise kriteeriumitele ehk neil puudub kas piisav sissetulek või omafinantseeringu suurus, mis on pankades praeguseks kõige enam karmistunud laenu saamise põhitingimuseks. Samuti pööratakse suurt tähelepanu, kes on tööandjaks, et olla veendunud laenusoovija töökoha säilimises pikemas perspektiivis.
Lisaväärtusena olnud maksusoodustus ei tundu praegu veel olevat peamiseks teguriks, et see oluliselt vähendaks laenu saajate soove. Kindlasti on aga iga soodustusi kärpiv sõnum mõneks ajaks ebameeldiv signaal kogu turule, mis kahandab inimeste usku lubadustesse, mida on antud, kuid mida ei peeta. Inimesed, kes praegu on laenu võtnud, on kindlasti arvestanud, et iga aasta õnnestub mingi osa makstud laenu intressidest tagasi saada ning see lihtsustab siiski mingis osas nende laenu teenindamise võimet. Nii olen seda teinud ka mina.
Eriti annab maksusoodustuse äravõtmine tunda sellisel raskel ajal nagu praegu ehk kus kinnisvara turg on läbimas suurt langust, kus ka pangad soovivad kohati olemasolevate tagatiste suurendamist või osalist laenu tagastamist ning kus palgakärped on olnud vägagi tuntavad.
Veelgi hullem aga on olukord siis, kui inimesed on kaotanud üldse oma sissetulekuallika ning elavad säästudest ja iga võimalik rahaline maksusoodustus on väga vajalik ja suureks abiks pangakohustuste täitmisel, et mitte kaotada oma kõige tähtsamat turvatunde allikat – oma kodu.
II pensionisamba toetuse kadumine oli esimeseks ebameeldivaks uudiseks inimestele, kes sellesse uskusid. Kui nüüd otsustatakse ära võtta teine inimese turvalisust toetav soodustus, siis kipub kaduma usk riigi lubadustesse ning see on minu arvates märksa suurem jälg oma riigi lubaduste edaspidisesse usaldamisesse.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et kui inimeste töökohad ja palgatasemed on pidevas ohus, kui elementaarseteks vajadusteks mõeldud kaupade ja teenuste hinnad kasvavad, kui laenukohustused vajavad tagasimaksmist ja seda osaliselt ehk juba ka enne planeeritud aega ning kaovad ka riiklikud toetused, siis üldine meelestatus saab suure löögi. Nii väikese riigis nagu seda on Eesti, on rahva meelestatusel väga suur roll ja see peaks andma meile siiski pigem jõudu uueks kasvuks, kui tekitama lisapingeid.
Praegu on suure positiivse lootuse ja meelsuse loonud lootus ühineda euroga, mis kindlasti aitaks kaasa majanduse elavnemisele, uute töökohtade ja üldisele majandusliku turvatunde tekkele. Loodame, et valitsus teeb jätkuvalt kõik selleks, et sellestki lootusest ei kujuneks pettumus.
Artikli autor on Mart Saa, Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige
