Ametliku statistika kohaselt oli e-kaubanduse ( e-commerce) käive 2018. aastal 261 miljonit eurot, osakaal kogu kaubandusest 4,4% ning kasv 21,8% aastas. Käibe kasv oli kogu kaubandusega võrreldes ligi neli korda kiirem!
Samas 2019. aasta esimese kvartali tulemuste järgi on e-kaubanduse maht aastases võrdluses langenud 4% ning vähenenud ka e-kaubanduse osakaal. Kas e-kaubanduse hoog on raugenud või ei näita ametlik statistika tegelikku e-kaubanduse mahtu? Ametlik statistika arvestab e-kaubanduse käibeks nende jaekaubandusettevõtete käibeid, kelle põhitegevus on müük posti ja interneti teel. Seega kui mõni kaupmees, kelle põhitegevuseks on jaekaubandus, teeb osa käivet läbi e-kaubanduse (nt Coop või Selver), siis nende e-kaubanduse käive siia statistikasse ei jõua*.
Vaatame alternatiivse võimalusena lisaks Eesti Panga maksestatistikat, kuhu Eestis tegutsevad krediidiasutused esitavad andmed nende poolt väljastatud kaartidega tehtud tehingute kohta. Kui statistikaametist saame kätte Eesti ettevõtete e-kaubanduse käibe, siis Eesti Panga andmetest saame teada kui suured on Eesti eraisikute kulutused internetis (online spending). Eelkõige huvitavad meid maksed, mis tehti välismaal. 2018. aastal tehti kaardimakseid internetis välismaale kokku 598 miljonit eurot, see on ligi poole rohkem kui ametlik e-kaubanduse statistika näitab ning lisaks on ka kasv kiirem- võrreldes eelmise aastaga 24,3%.
Tuleb tähele panna, et kõik internetis tehtavad kaardimaksed ei ole koheselt e-kaubandus, sest kaardiga saab tasuda ka erinevate teenuste eest. Selleks, et saaksime kätte e-kaubanduse osa, võtame appi Swedbanki kaardimaksete andmed. Kuigi erinevates riikides on Swedbanki poolt väljastatud kaartide ning ka kaardimaksete osakaal erinev, siis lihtsuse mõttes võtame Swedbank kaardimaksete osakaaluks Baltikumis 50%, mis peaks olema enam kui piisav, et üldistada kogu mahtu.
Mida meeldib eestlastele interneti teel osta?
Tuginedes Swedbanki kaardimaksete andmetele saab väita, et E- kaubanduse osakaal kõikidest internetis tehtud kaardimaksetest oli 41%. Reisimisega seotud kulutused moodustavad kokku 33% – sh lennujaamad ja lennukipiletid 12,8%; hotellid 7,3% ning autorent ja paketireisid 12,8%. Piletid ja erinevad teenused moodustavad kogukäibest 12,2%.
Kindlasti on põnev jälgida, et mida siis täpsemalt eestlastele meeldib internetist osta, kuigi sellele ei olegi nii lihtne vastata. Keeruliseks teeb selle kaks asjaolu- esiteks, ca 50% e-kaubanduse ostudest tehakse läbi online-kaubamajade (nt ASOS, Zalando) ja/või kauplemiskeskkondade müügiplatvormide (marketplace ) nt.Amazon, Aliexpress.
Teiseks, kaardiga ei tasuta otse kaupmehele vaid läbi maksevahendaja (nt Paypal). Eelnevast lähtuvalt ei saa me alati kätte infot selle kohta, mida täpselt osteti. Swedbanki kaardiandmetele tuginevalt on populaarsemad tooted riided ja jalatsid, elektroonika, hariduse ja hobidega seotud tooted ning spordivarustus.
Seda, millele inimesed internetis täpsemalt kulutavad, on uuritud küsitlusi läbi viies. Eurostati 2018. aastal tehtud uuringu kohaselt olid EU riikides populaarsemad tooted riided ja spordikaubad, millele järgnevad reisimise ja majutusega seotud teenused ning erinevad kodukaubad (mööbel, nõud, sisustuselemendid).
Lisaks sellele, mida ostetakse, on huvitav teada, millistest riikidest ostetakse. Swedbanki kaardimaksete andmetest lähtuvalt tasusid eestlased 10% maksetest Eesti ettevõtetele, 26% UK ettevõtetele, 9% USA ettevõtetele, 4% Saksamaa ettevõtetele ja 43% teistele EU riikides asuvatele ettevõtetele.
E-kaubanduse makseviisidest on Eestis konkurentsitult eelistatuim pangalingi kaudu toimetamine, kuid kuna pangalingiga saab tasuda vaid kohalikule (Eesti ) kaupmehele, siis eeldame, et selle osa e-kaubanduse käibest saame kätte Statistikaametist (e-kaubanduse ettevõtete käive) ning lisaks on enamus pangalingi maksetest mitte kaubandus, vaid teenused.
Selleks, et kogu e-kaubanduse maht Eestis kokku lüüa, peaks eelnevatele arvutustele juurde liitma jaekaupmeeste e-kaubanduse mahu. Alamsektorite lõikes on see kindlasti erinev. Kõrgem mööbli, elektroonika ja raamatute puhul ning madalam toidupoodide osas. Meie hinnangul võiks arvestada siin 1-2% käibest.
Eelnevast lähtuvalt võis 2017. aasta kogu e-kaubanduse maht olla ~500 miljonit eurot ning 2018. aasta maht sama loogikat kasutades 575 miljonit eurot. Taustaks võib juurde lisada, et see on umbes sama palju kui kolme Tallinna suurima kaubanduskeskuse kõikide kaupluste aastakäive kokku.
*Osakaalu arvutamiseks on kasutusel valem jaemüük posti või interneti teel ning jaekaubandusettevõtete kogukäive ilma mootorsõidukite ja mootorikütuse müügita.
