Juba homme on oodata Euroopa Keskpangalt uudiseid intressimäärade osas. Vaatame, milline on euroala seis enne nende teadaannet.
Vaatamata kaubanduspoliitilistele pingetele, on euroala majandus hästi vastu pidanud ja alates eelmise aasta teisest poolest on see isegi tasapisi paranenud. Samas ei ole kasv tugev ja käesoleva aasta esimese kvartali tõus 1,2% jäi alla pikaajalisele keskmisele. Samuti on risk, et kõrgemad tollimaksud võivad hakata euroala majanduskasvu tugevamalt pidurdama aasta teisel poolel. Muidugi sõltub see USA tollimaksudest ja sellest, kas ja kuidas Euroopa Liit nendele vastab. USA kaubanduspoliitikat peetakse üha suuremaks riskiks euroala majandusele, samas kui inflatsiooni nähakse üha väiksema ohuna.
Nõrk majanduskasv ja aeglustuv inflatsioon lubavad keskpangal intressimäärasid kärpida
Inflatsioon euroalal aeglustub. Nii nagu oodati, langes euroala inflatsioon mais alla keskpanga sihiks seatud 2% piiri – aastases võrdluses tõusid hinnad 1,9% ja kuises võrdluses jäid need samale tasemele. Samuti on aeglustumas palgakasv, mis peaks vähendama survet hindade, eriti just teenuste hindade, kasvuks. Samuti liiguvad allapoole energia hinnad ja euro tugevnemine USA dollari suhtes muudab dollaris denomineeritud kaupade impordi odavamaks. OPEC-i naftatoodangu suurendamine on selle tooraine hinda maailmaturul tublisti langetanud ja peaks nafta hindu veelgi allapoole tooma.
USA-s tollitariifide tõttu kiirenev inflatsioon euroalal hindu kergitada ei pruugi. Föderaalreservi rangem rahapoliitika pidurdab tõenäoliselt koos kaubanduspoliitiliste pingete ja suurema ebakindlusega maailmamajanduse kasvu, mis piiraks hinnakasvu ka euroalal. Samas ei ole veel selge, kas ja kui suures mahus püüab Hiina oma kaupu, mida varem eksporditi USA-sse, osaliselt muudele turgudele ümber suunata. Ka see aeglustaks tõenäoliselt euroalal hinnakasvu.
Euroopa Keskpank jätkab intressimäärade langetamist ilmselt ka sügisel
Euroopa Keskpanga homne 0,25 protsendipunktine intressikärbe paistab olevat vaid vormistamise küsimus. See on ökonomistide üldine konsensuslik arvamus. Nii langeb rahapoliitika juhtimiseks olev keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 2 protsendini. Seejärel võib keskpanga nõukogu võtta aega, et jälgida ja hinnata USA kaubanduspoliitika mõju euroalale ning suure tõenäosusega jätkub intressimäärade langetamine ka sügisel, septembris ja ilmselt pärast seda veel korra. Nii peaks meie praeguse hinnangu järgi Euroopa Keskpanga intressimäär langema selle aasta lõpuks 1,5 protsendini.
Kui jaanuaris arvas keskpanga nõukogu, et nende „rahapoliitika on endiselt piirav“ ning märtsis kirjutati juba, et „rahapoliitika muutub märgatavalt vähem piiravaks“, siis aprillis kaotati piirava rahapoliitika mõte hoopiski. Kuigi keskpanga intressimäär on juba arvestusliku neutraalse intressimäära (ligikaudu 2%) lähedal, mis enam ei piira ja veel ei toeta majandusaktiivsust euroalal, võib keskpank vajada täiendavat „mänguruumi“ kaubanduspoliitikast tuleneva suurenenud ebakindluse ja ohu tõttu euroala majandusele.
Olgu veel mainitud, et see hinnanguline neutraalne intressimäär on riigiti üsna erinev, sealhulgas Eestis peaks see olema kõrgem. Ehk, teisisõnu, Eesti majandusaktiivsuse ergutamiseks peaks piisama ka veidi kõrgemast intressimäärast.
Madalamad intressimäärad toetavad Eesti majanduskasvu
Koos keskpanga intressimäärade langusega väheneb ka euribor, mis suurendab majapidamiste ja ettevõtete laenukohustustest vabaks jäävat raha. Eestis laenulepingute aluseks olev 6-kuu euribor on langenud 2023. aasta oktoobrisse jäänud tipust juba üle 2 protsendipunkti. Enam kui 12 miljardi eurose eluasemelaenuportfelli ja ettevõtete üle 11 miljardi euro suuruse laenuportfelli juures on see Eesti majandusele juba märgatav leevendus. Samas tuleks arvestada, et väheneb ka tähtajalistele hoiustele makstav intress. Aprillis oli majapidamistel tähtajalisi hoiuseid ligi 4,5 miljardit eurot, mis oli 35% kogu nende hoiuste portfellist.
Intressimäärade langus on suurendanud majapidamiste eluaseme- ja ettevõtete poolt võetud laenude käivet. Selle aasta esimese nelja kuuga on uusi eluasemelaene võetud 40% rohkem ja ettevõtted on laenanud 26% rohkem, kui aasta tagasi. Nii oli aprillis majapidamiste eluasemelaenude portfell tervikuna ligi 9% ja ettevõtete laenuportfell 12% suurem, kui aasta varem.
Laenukasv tähendab aga suuremaid investeeringuid, mis omakorda toetab majandusaktiivsust. Selle aasta esimese nelja kuuga on aastataguse madala võrdlusbaasi pealt kinnisvaratehingute arv Eestis suurenenud ligi 10% ja korterite mediaanhind 8%. Osad majapidamised võivad laenukohustustest vabaks jäävat raha kasutada tarbimises. See oleks leevendus sel aastal, koos inflatsiooni mõjuga, vähenevale netopalgale ja ostujõu langusele.
