Eesti keskmine brutokuupalk tõusis teises kvartalis 2243 euroni. Maksuvaba tulu muudatus tähendas samal ajal, et inimeste netosissetulek kasvas aastaga brutopalgast veel kiiremini. Mida tähendab see inimesele, kes plaanib kodu osta, ning kui suure kodulaenuga võiks keskmise palga teenija praegu arvestada?
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul mõjutab koduostuvõimet kõige otsesemalt igakuine netosissetulek ning selle kõrval olemasolevad finantskohustused.
„Kui võtta näiteks inimene, kes saab keskmist brutopalka ehk 2243 eurot, jääb talle netosissetulekuna kätte ligikaudu 1800 eurot. Kui tal muid laenukohustusi ei ole, võiks tema kodulaenu summa ulatuda ligikaudu 119 000 euroni. Kahe keskmist palka teeniva inimese leibkond võiks samadel eeldustel saada kodulaenu ligikaudu 298 000 eurot,“ ütles Pärgma.
Ta rõhutas, et tegemist on näitlike arvutustega ning sama palgaga inimeste tegelik laenuvõimekus võib olla üsna erinev. „Seda mõjutavad näiteks olemasolevad liisingud ja väikelaenud, ülalpeetavate arv, laenuperiood ning omafinantseering,“ lisas ta.
Millise kodu selle eest saab osta?
Kui keskmist palka teeniva inimese võimalik laenusumma on 119 000 eurot ja tal on 15% omafinantseering, saab ta vaadata ligikaudu 140 000 eurot maksvaid kodusid. Kahe keskmise palgaga inimese korral ulatuks võimalik ostuhind samadel eeldustel ligikaudu 350 000 euroni. Näiteks Tallinnas võimaldaks see esimesel juhul osta 2-toalise ligi 48-ruutmeetrise renoveeritud korteri Mustamäel ning teisel juhul uue 5-toalise ridaelamuboksi mõnes Tallinna lähivallas.
„Sageli alustatakse kodu otsimist kinnisvaraportaalist ning alles pärast sobiva leidmist uuritakse pangast, kui suur laen võiks olla võimalik. Tegelikult on ka täitsa mõistlik teha vastupidi: esmalt välja selgitada oma ligikaudne ostujõud ning seejärel hakata selle piires kodusid vaatama,“ ütles Pärgma.
Laenuvõimekust mõjutavad märgatavalt ka olemasolevad kohustused. Kuna kõigi laenumaksete peale kokku võib kuluda kuni pool netosissetulekust, väheneb muude igakuiste kohustuste tõttu võimalik kodulaenusumma. „Keskmine palk annab küll orientiiri, kuid tegelikku koduostuvõimet hinnates on kõige olulisem arvestada tervikpilti ja teada oma personaalset laenuvõimekust. Kodulaen on pikaajaline kohustus ning keskmiselt võetakse seda ligi 28 aastaks,“ ütles Pärgma.
Swedbankis saab klient mõne klõpsuga automaatse personaalse kodulaenupakkumise, mis põhineb tema enda andmetel ning annab enne konkreetse kodu leidmist ülevaate võimalikust laenusummast ja tingimustest. „See võimaldab inimesel kinnisvaraturule minna juba üsna enesekindlalt ja selge teadmisega, millises hinnaklassis kodu tal reaalselt tasub otsida. Nii ei pea alustama oletusest ega üldisest kalkulaatorist,“ lisas Pärgma.
Ta rõhutas siiski, et maksimaalne võimalik laenusumma ei peaks olema kodu ostes eesmärk omaette. „Kodu peaks parandama elukvaliteeti ja pakkuma kindlustunnet, mitte muutuma rahaliseks koormaks, mille tõttu tuleb muus elus järeleandmisi teha,“ märkis ta.
