Swedbank: Kodukontor – õnn või õnnetus?

  • SwedbankSwedbanki poolt tellitud küsitlus näitas, et vajadus kontoripindade järele ei kao.
  • Kodus töötamine vähendas töö tulemuslikkust ja kasvatas töötundide arvu.
  • Samas suurendas kaugtöö tööga rahulolu ja loomingulisust.

Koroonakriis tõi kaasa kodukontorite kasutamise suurema hulga inimeste jaoks. Statistikaameti andmetel suurenes kodus töötavate inimeste arv kevadise viiruse laine ajal 31 protsendini kõigist hõivatutest. IT ja panganduse valdkonnas töötas kevadel kodus tervelt 80% kõigist töötajatest. Suvel kodus töötamine taas vähenes. Kuigi viirus levib praegu taas laialdaselt, näitavad mobiilsuse andmed, et kevadisest kodukontorite kasutamise rekordist oleme veel kaugel.

Esiteks ei ole paljude tööülesannete täitmine kodukontoris võimalik. Kaugtöö on kõige rohkem levinud tippspetsialistide ja juhtide hulgas ning valdkondadest IT-s ja panganduses. Teiseks eelistavad paljud inimesed ikkagi bürood. Kõige rohkem meeldib töötajatele aga paindlikkus töökoha suhtes. Ligi pooled Swedbanki küsitluses osalejatest eelistasid kontori ja kodu kombinatsiooni. Samal ajal 30% soovis töötada ainult kontoris ja umbes 20% ainult kodus. Selline hübriidmudel on kaugtöötajate seas ka praegu levinud. Kaugtöö tegijatest töötab kodukontoris igapäevaselt vaid 35%. Ülejäänud pendeldavad kodu ja kontori vahel.

Kodukontor kasvatas töötundide arvu ja vähendas paljude jaoks töö tulemuslikkust

Kaugtöö kasvatas töötundide arvu. 34% kodukontoris tegutsejatest märkas töötundide arvu kasvu, samal ajal kui 27% täheldas töötundide arvu kahanemist. Lisaks töökoormuse kasvule tuli uuringust välja ka see, et töö tulemuslikkus pigem kahanes kui kasvas. 32% hindas, et nende tööviljakus alanes, samal ajal kui 19% arvas, et nende tootlikkus kodukontoris suurenes.

Tootlikkuse vähenemise põhjustena tuuakse kõige rohkem välja kolleegidega suhtlemise vähenemist, vajalike seadmete või tarkvara puudumist ning vajadust hoolitseda majapidamise ja laste eest. Tööviljakust suurendasid aga paindlik tööaeg, vaiksem ja keskendumist soodustav keskkond ning transpordile kuluva aja vähenemine. Põhitöökoht oli eelmisel aastal keskmiselt 11 kilomeetri kaugusel kodust.

Huvitav on see, et oma tootlikkust hindasid kõrgemalt need, kellel oli varasem kodukontoris töötamise kogemus ja kes ei pidanud märtsis üleöö sülearvutiga köögilaua taha või elutoa diivanile kolima. Seetõttu võib osa tootlikkuse langusest olla tingitud kohanemise raskustest ja kodukontori negatiivne mõju tööviljakusele võib ajas paraneda, eriti, kui lasteaiad ja koolid on taas avatud. Swedbanki poolt tellitud küsitlus näitas, et 45 protsendil kaugtöö tegijatest ei olnud pandeemia-eelset kodukontori kogemust.

Kodus töötamine suurendab loovust, tööga rahulolu ja vähendab tööga seotud stressi

Tööga seotud rahulolu paranes 30 protsendil ja vähenes umbes 20 protsendil vastanutest. Lisaks rahulolule paranesid ka loovuse ja tööstressiga seotud näitajad.

Kaugtöö lihtsustab tööandjate jaoks talentide leidmist, kuna töötajaid saab värvata mitte ainult samast linnast või riigist, vaid ühise keele leidmisel igalt poolt üle maailma. Samas tähendab kaugtöö levik tööturu polariseerumist, kus andekad ja heade digioskustega inimesed saavad järjest edukamaks, samal ajal kui kehvemate oskustega töötajad jäävad regionaalses või globaalses konkurentsis teistele alla. Kaugtöö levik võib ka suurendada huvi maaelu vastu ja vähendada seeläbi regionaalset ebavõrdsust.

Uuringu tulemused põhinevad veebis tehtud küsitlusel, mille korraldas Läti uuringufirma Snapshots Eesti residentide hulgas vanuses 18+. Uuringus osales 704 inimest, kellel oli vähemalt 10-päevane kaugtöö kogemus pandeemia algusest alates. Uuring toimus vahemikus 30.11.2020. –02.12.2020.

Uuringust on pikem inglisekeelne ülevaade kogu Baltikumi kohta siin: https://www.swedbank-research.com/zumel1/english/macro_focus/2020/20-12-17/remote_work.pdf

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!