Möödunud aastal vähenes Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes aastatagusega 1,4%. Hooneehituse maht kasvas eelmisel aastal 1,9%, rajatiste ehitus langes 6,8%. Neljanda kvartali tulemus oli nõrk ja pidurdas kvartalite lõikes ehitusmahtu enim. Aasta viimases kvartalis langes ehitusmaht Eestis 6,4%. Hooneehituse maht langes 8,7% ning rajatisi ehitati viimases kvartalis 2,9% vähem.
Ehitusettevõtete kindlustunne paraneb
Vaatamata nõrgale tulemusele, jätkas ehitusettevõtete üldine kindlustunne aasta viimases kvartalis paranemist ning jäi vaid napilt alla pikaajalise keskmise. Tellimuste seis on paranenud, kuid neid on veel tavapärasest veidi vähem. Konjunktuuriinstituudi andmetel oli hoonete ehitusega tegelevate ettevõtete kindlustunne eelmise aasta lõpuks aastatagusest märgatavalt parem, ka rajatiste ehituse kindlustunne mõnevõrra paranes.
Pärast nelja aastat kestnud langust pöördus eluruumidele väljastatud ehituslubade arv eelmisel aastal kasvule ja oli 35% suurem aasta varasemast. Kasutusse jõudis eelmisel aastal 4% rohkem eluruume.
Mitteeluhooneid valmis mahu poolest eelmisel aastal 8% rohkem võrreldes aastatagusega. Mitteeluhoonetele antud ehituslubade arv oli aastatel 2023-2024 kasvutrendis. Eelmisel aastal jäi aga mahu poolest väljastatud ehituslubade arv aasta varasemale 7% alla, 2023. aastaga võrreldes oli ehituslubade arv sarnane.
Eesti majandus on tasapisi elavnemas ja koos sellega paraneb ehitussektori väljavaade. Sel aastal toetavad sektorit valituse taristuinvesteeringud, elukondliku kinnisvara nõudlust suurendab maksuküüru kaotamine.
Korterite taskukohasus suureneb selle aasta alguses märgatavalt
Eesti korteriturul oli eelmisel aastal näha elavnemist, mis koondus aga peamiselt järelturule. Maa- ja Ruumiameti andmetel moodustas uute korterite osakaal Eesti korteriturul vaid kümnendiku kõikidest tehingutest, mis oli viimati nii madal 2014. aastal. Broneeringute arv aga vaikselt suurenes. Tallinna ja lähivaldade uusarendustes oli eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra rohkem broneeringuid aasta varasemast, kuid 2016.–2019. aastate keskmisest oli neid veel umbes poole vähem.
Järelturu korterite nõudlust toetas nende taskukohasem hinnatase. Hinnaerinevus järelturu ja uusarenduste vahel püsis juba kolmandat aastat keskmisest kõrgem. Tänaseks on keskmise netopalga ostujõud järelturul põhjast märgatavalt paranenud, samas kui uusarenduste puhul on paranemine olnud väga tagasihoidlik. Selle aasta algul paraneb aga ostujõud lisaks järelturule ka uusarendustes märkimisväärselt.
Tulumaksureform toetab netopalga kasvu sel aastal, kuid peamiselt võidavad sellest üle mediaani teenivad inimesed. Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine netopalk Eestis tänavu 15%.
Tugev sissetulekute kasv peaks eluaseme nõudlust toetama. Järk-järgult suurenev nõudlus võib hakata kiirendama hinnakasvu järelturul. Suurem osa uusarenduste hinnakasvu varasemalt vedanud teguritest (kiiresti vähenenud pakkumine, kõrgete intressimäärade ajal ümberorienteerumine jõukamale ostjale, maksutõusud) on aga tänaseks seljataga. Uusarenduste pakkumine on viimasel kolmel aastal suurenenud.
Eelmise aasta lõpus sarnanes see 2018. aasta tasemele, kui pakkumine oli üks suuremaid. Piisav pakkumine, samas kui nõudlus on ajaloolisest keskmisest veel oluliselt madalam, piirab uusarenduste hinnakasvu. Hinnavahe järelturu ja uusarenduste vahel võiks hakata järk-järgult vähenema.
