Varasemate aastate kiire kinnisvarahindade kasv ja intressimuutused on hakanud asenduma stabiilsema ja küpsema faasiga. Võidavad arendused ja ostjad, kes oskavad turumüras lugeda tulevikuväärtust, sest otsuste tegemisel on märksõnadeks pikaajaline väärtus, asukoha atraktiivsus tulevikus ja energiatõhusus, ütleb Swedbanki ehitus- ja kinnisvaraosakonna juht Ero Viik.
Tänavu muutuvad uute korterite pakkumishinnad pigem vähe või püsivad senisel tasemel, kuid tehinguaktiivsus võib aasta jooksul positiivselt üllatada. Järelturg püsib vilgas ja heas tehnilises seisus ning tugeva taristuga piirkondades võivad korterite hinnad mõõdukalt kasvada.
Taastumine on alanud, kuid napib eufooriat
Pärast mõne aasta tagust esmakasutusse minevate korterite kiiret hinnakasvu kukkus uute korterite tehingute aktiivsus 2023. aastal märkimisväärselt – Tallinnas ja Harjumaal müüdi kokku ligikaudu 1200 uut kodu. 2024. aastal müüdi seal umbes 1650 uut korterit ning möödunud aastal juba 1800. Tartus müüdi 2025. aastal kokku 753 uut korteriomandit, mis on märkimisväärselt enam kui 2024. aastal tehtud tehingute arv – 450.
Uute korteritega tehtud tehingud moodustasid ligi 15% kõikidest korteritega tehtud tehingutest. See osakaal küll kasvab, kuid jääb siiski oluliselt alla Harjumaa pikaajalisele keskmisele 3000–3500 tehingut aastas. Eks arvamusi on palju, aga turul kõlab üha enam seisukoht, et uute korterite osakaal võikski moodustada 15–20% kõikidest tehingutest. See pole buum, vaid tasakaalu otsimise punkt.
Pakkumine kasvab – mitte ainult Tallinnas
Pakkumises olevate uute korterite arv Harjumaal ei ole viimastel aastatel langenud alla 3000, vaid püsinud 3100–3200 vahel ning on viimastes kvartalites pigem kasvanud. Mullu viimases kvartalis alustati avalikku müüki kaheksas arendusprojektis, milles on kokku 204 uut korterit. Praegu on Tallinnas pakkumises 2850 uut eluaset (ca 100 erinevat arendust) ja Harjumaal ca 1100 (ca 75 erinevat arendust) ehk kokku pisut alla 4000 ühiku.
Nii Tartus kui ka Pärnus lisandus eelmise aasta jooksul pakkumisse uusi arendusi, mistõttu on pakkumine kasvanud mõlemas linnas. Kui 2025. aasta alguses pakuti Tartus ligikaudu 400 uut elamispinda, siis möödunud aasta lõpuks oli pakkumine kasvanud 950-ni. Pärnus oli aastavahetuse seisuga pakkumises ligi 320 uut korteriomandit 28 projektis.
Tallinnas on kõige rohkem pakkumist Haaberstis (ligikaudu 600), Põhja-Tallinnas (580) ja kesklinnas (550), aga trend laieneb. Üsna kindlas kõneviisis julgen väita, et pakkumist tuleb sel aastal juurde nii pealinnas ja Harjumaal kui ka Pärnus ja Tartus. See näitab, et arendajad panustavad jätkuvalt ja ootavad nõudluse kasvu.
Raha on turul olemas, küsimus on kindlustundes
Enamik turuosalisi ootab tänavu aastaks uute korterite tehinguaktiivsuse jätkuvat kasvu, sest pakkumist on ja tuleb juurde ning finantseerimise kättesaadavus ei ole korraliku maksekäitumisega klientide jaoks probleem. Meenutuseks, parimatel aastatel ületas uute korterite tehingute maht ainuüksi Harjumaal 5000 piiri. Potentsiaali justkui oleks.
Kui palju uusi kortereid Tallinnas ja Harjumaal sel aastal kokku müüakse, on keeruline ennustada, aga kaudsete indikaatorite ja arendajatega suhtluse põhjalt julgeks prognoosida kerget ja jätkuvat aktiivsuse kasu – umbes 2000 uue korteri või natuke enama lähedale. See eeldab muidugi, et Eesti majandus liigub vähemalt Euroopa Liidu keskmises tempos ja SKT kasv püsib plussis, ning Eesti inimeste kindlustunne paraneb tasapisi või vähemalt püsib praegusel tasemel. Julgen olla mõõdukalt optimistlik.
