Uudiste arhiiv

 

Ajaloorubriik: Pelgulinna Mulla tÀnava lugu

Pelgulinnas asuv paarisaja meetri pikkune Mulla tĂ€nav on oma nime saanud 27. augustil 1930 lĂ€hikonnas asuva Saue tĂ€nava mĂ”jul (sau – “puhas savi”). Vanasti asus ka Mulla tĂ€nava ÀÀres mitu savivĂ”tuauku, kust sai materjali 1879. aastal tĂ€nase Ädala tĂ€nava kandis

Ajaloorubriik: Kadunud Gonsiori tÀnava lugu

Kuidas nii? Gonsiori tÀnav on ju tÀna Tallinna kesklinnas ilusasti olemas. Selle tÀnava vana siht kadus aga tÔesti pÀrast Teist maailmasÔda linnaruumist. Kui te sisenete tÀna Tammsaare pargist Viru keskusesse, liigute enamvÀhem tÀpselt mööda Gonsiori tÀnava omaaegset kitsast sihti. 19.

Ajaloorubriik: Pelgulinna SÔmera tÀnava lugu

Pelgulinnas asuv SÔmera tÀnav on Ristiku tÀnavalt algav ligikaudu 60 meetri pikkune enam-vÀhem edela-kirde suunaline umbtÀnav, mille lÔpus asub terviklik 1920. aastate lÔpust pÀrit elumajade kogum. SÔmera tÀnav on oma nime saanud 18. mÀrtsil 1931. TÀnav sai oma nime lÀhikonnas

Ajaloorubriik: Tartu raekoja kolm tulemist

Tartu keskaegne raekoda hĂ€vis Rootsi-Poola sĂ”jas 1601. aastal. 1625. aastal asus raekoda KĂŒĂŒtri ja RĂŒĂŒtli tĂ€nava nurgal ökonoom Schenkingi majas, 1642. aastal koliti vaekoja juurdeehitusse, raad on pidanud istungeid ka linnaapteegi hoones. Vana raekoda hĂ€vis tĂ€ielikult 1661. aasta paiku. Rootsi

Ajaloorubriik: Pelgulinna Ristiku pÔiktÀnava lugu

Pelgulinnas asuv 100-meetri pikkune Ristiku pĂ”iktĂ€nav on hoonestatud peamiselt 1930. aastate esimeses pooles. Ristiku pĂ”iktĂ€nava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu: Ristiku pĂ”ik 1 – 1930. aastate alguses. Ristiku pĂ”ik 3 – 1930. aastate esimeses pooles. Ristiku pĂ”ik 5 – 1930. aastatel

Ajaloorubriik: Kompasna tules

Keset Tallinna laiuv ajalooline Kompasna asum sai nĂ”ukogude vĂ”imsas Ă”hurĂŒnnakus 9. mĂ€rtsil 1944 suuri purustusi. Viru hotellist Pronksi tĂ€navani ulatuv asum oli toona hoonestatud peamiselt vanade, 19. sajandi teises pooles ehitatud puitmajadega. Kompassi ei saanud pommidega vĂ€ga pihta, kuid tekkinud

Ajaloorubriik: KeldrimÀe tules

PĂ€rast 1944. aasta 9. mĂ€rtsi punaarmee Ă”hurĂŒnnakut Tallinnale vĂ”is tĂ€nase Stockmanni kaubamaja juurest nĂ€ha Ă€ra praeguse Tallinna bussijaama, toona tĂ€ituru. Peaaegu kogu selle piirkonna vana hoonestus oli hĂ€vinud. Tartu maantee, Liivalaia, Juhkentali ja Odra tĂ€nava vahel asuv KeldrimĂ€e asum kaotas

Ajaloorubriik: Unustatud Kaasani tÀnavast

1970. aastate keskel kadus lĂ”plikult Tallinna linnapildist SibulakĂŒla ja PleekmĂ€e/KeldrimĂ€e piiriks olnud vana Kaasani tĂ€nav. Paar selle tĂ€nava puumaja on tĂ€na alles Liivalaia tĂ€nava ÀÀres Kaasani kiriku vastas. Kaasani tĂ€nav on oma nime saanud 1721. aastal pĂŒhitsetud Kaasani kiriku ja

Ajaloorubriik: Kadunud maailmast Stockmanni kaubamaja kÔrval

1996. aastal Tallinnas avatud Stockmanni kaubamaja rajati vana paberivabriku asemele. Sealne linnaruum on viimase 70 aastaga lÀbinud totaalse muutumise. Enne Teist maailmasÔda asus Kaasani kiriku praegusest suurema aia kÔrval Kaasani plats. Selle kÔrval olid vanad kasarmud, mille kÔrvalt voolas HÀrjapea

Ajaloorubriik: Mardi uulits, lÔbumajad ja saun

Tallinna kesklinnas vanas KeldrimĂ€e asumis kulgeb pĂ”neva ajalooga Mardi tĂ€nav. TĂ€nav sai nimetuse piirkonna kinnisvaraomaniku Diedrich Christian Martensi jĂ€rgi. Aja jooksul kasutati tĂ€nava kohta erinevaid nimekujusid: Martena tĂ€nav (1885), Martensgasse (1893), Martinstraße (1907), ĐœĐ°Ń€Ń‚Đ”ĐœŃĐșая ул. (1907), Martenstraße (1913). Aastatel 1936–1991

Ajaloorubriik: Gross-Carlos, Kakaru kaal ja Hundipea

Paljassaare poolsaare ja Kalamaja vahele jÀÀv rannikuala ning selle maastikuvormid on kandnud vanasti toredaid nimesid. Veel 19. sajandi esimeses pooles oli tĂ€nane Paljassaare poolsaar kaks eraldi saart. 1881. aasta plaanil on aga need nĂ€idatud juba ĂŒhe saarena, mis liideti maismaaga

Ajaloorubriik: Uued tared keset Tallinna

1920. aastate alguses ĂŒmbritsesid Tallinna vanalinna vanad puitagulid, paljud tĂ€naseks hoonestatud alad olid aga heina- vĂ”i peenramaad. Praegune raadio- ja telemaja vaheline ala oli toona osa suurest politseiaiast. Sealset Raua asumi piirkonda oli aga asutud kaasaegsete kivimajadega hoonestama juba tsaariaja

Ajaloorubriik: Pelgulinna lood: PÔhu kÔrtsi tÔus ja langus

Pelgulinnas on olnud mitmeid toidubaare ja Ă”llekioskeid. Neist ĂŒks kuulsamaid, rahvasuus PĂ”hu kĂ”rtsina tuntud söögi- ja joogikoht asus Õle 33 majas. Ametlikult kandis see nĂ”ukaajal kohvik Kaja nime. PĂ”hu kĂ”rts oli rahvas seas populaarne koht, kus aega viita ja kĂŒlarahvaga

Ajaloorubriik: Eesti oma relvatehase lugu

Kalamaja asumi pĂ”nevas militaarajaloos on ka relvatehase peatĂŒkk. Kalamaja piirl asuva Arsenali eelkĂ€ijaks on 1910. aastal Erika 4 asutatud elektromehaanika tehas, mis toimis Vene Admiraliteedi arsenalina. Aastatel 1920-1940 kandis relvatehas nime Varustuse Valitsuse Ühendatud Töökoda ja allus otse sĂ”jaministeeriumile. Tehas

Ajaloorubriik: Kust voolas tÀpselt HÀrjapea jÔgi?

Tihti kĂŒsitakse, et kust voolas tĂ€pselt 1930. aastate keskel reostuse tĂ”ttu maapĂ”ue suletud kitsas kiirevooluline HĂ€rjapea jĂ”gi. PĂŒĂŒan kirjeldada jĂ”e kulgemist tĂ€nases linnaruumis. HĂ€rjapea jĂ”gi algas Ülemiste jĂ€rve kirdenurgast, kulges allavoolu vana paberivabriku vahelt Sossi mĂ€el. Kunagise sĂ”javĂ€ehopsidali, tĂ€nase kaitsevĂ€e

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!