Uudiste arhiiv

 

Eesti Arhitektide Liidu uueks presidendiks valiti Katrin Koov

Eesti Arhitektide Liit / EAL

TĂ€na, 10. mĂ€rtsil toimus KUMU suures auditooriumis Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ĂŒldkogu, mille raames valiti liidule jĂ€rgnevaks kaheks aastaks uus president, 20-liikmeline eestseisus, revisjonitoimkond ja aukohus. EALi uueks presidendiks sai Katrin Koov. Üldkogul anti vĂ€lja ka liidu 2015. aasta teenetemedalid.

EAL: arhitekt Ülar Marki ValgetĂ€he teenetemĂ€rk on tunnustus kogu Eesti arhitektuurivaldkonnale

Eesti Arhitektide Liit / EAL

Arhitekt ja endine Eesti Arhitektide Liidu esimees Ülar Mark pĂ€lvib 23. veebruaril presidendilt ValgetĂ€he IV klassi teenetemĂ€rgi pĂŒhendumuse ja silmapaistvate saavutuste eest kutsevaldkonnas. Eesti Arhitektide Liidu (EAL) presidendi Indrek Allmanni kinnitusel on Ülar Marki esile tĂ”stmine kĂ”rgel riiklikul tasemel tunnustus

Selgusid Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia nominendid

Eesti Arhitektide Liit / EAL

Eesti Arhitektide Liit tegi teatavaks kuus nominenti, kes kandideerivad tĂ€navu esmakordselt koostöös Merkoga vĂ€lja antavale arhitekti aastapreemia tiitlile. 5000-eurose preemia saaja selgub 4. detsembril Kultuurikatlas toimuval arhitektuuripreemiate galal. EALi aastapreemia laureaadi valib Soome ĂŒks tunnustatumaid arhitekte Rainer MahlamĂ€ki, Finland Prize

EAL: Admiraliteedi basseini piirkonna arendus vajab uut arhitektuurivÔistlust

Eesti Arhitektide Liit / EAL

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) hinnangul on Admiraliteedi basseini piirkonna arenduse arhitektuurivĂ”istlus, mis on detailplaneeringuga mÀÀratud tingimus, lĂ€bi kukkunud. Olukorra lahendamiseks tuleb lĂ”puni viia avalik projekteerimistingimuste menetlus ning korraldada uus vĂ”istlus. “Admiraliteedi basseini arendus on maamĂ€rk Eesti avalikus ruumis aastakĂŒmneteks, mistĂ”ttu

EAL: Admiraliteedi basseini piirkonna vÔistlust ei saa nimetada arhitektuurivÔistluseks

Eesti Arhitektide Liit / EAL

Eesti Arhitektide Liit tunnustab OÜ Porto Francot pĂŒĂŒdluse eest arendada Tallinna sadamapiirkonna ja vanalinna vahelist ala lĂ€bi avaliku arhitektuurikonkursi, kuid juhib tĂ€helepanu probleemidele vĂ”idutöös ning vĂ”itja valimise protsessis. VĂ”idutöö ei vasta vĂ”istlustingimustes esitatud nĂ”udele leida mĂ”istlik tasakaal arendaja ootuste, detailplaneeringu

Arco Vara: Katusekorter – hea Ă€ri nii vĂ€ikesele majale kui ka ehitajale

Arco Vara

Pööningukorruse vĂ€ljaehitamine on majale tervikuna suhteliselt hea Ă€ri. Tavaliselt paneb ehitaja katusekorruse selle kĂ€igus majale uue katuse, teeb korda fassaadi ja trepikojad. VĂ€ikesesse majja tuleb juurde ka elanikke, mis tĂ€hendab, et ĂŒldkulud lĂ€hevad vĂ€iksemaks, kuna need jagatakse rohkemate inimeste peale.

Borenius: Olulisemad muudatused ehitusseadustikus

Borenius

Esimesel juulil 2015 jÔustusid planeerimisseadus, ehitusseadustik ning nende rakendusseadus, mis tÔid planeerimis- ja ehitusvaldkonnas kaasa olulised muudatused. Ajakirjanduses on korduvalt arutletud, kas tapeedi seinapanek vÔi pÔranda vÀrvimine nÔuab kohaliku omavalitsuse teavitamist vÔi tuleb lÀbi teha lausa mÔni loamenetlus, kuid ehitusseadustikus

Ehitusvaidluste lahendamise ABC

TRINITI

Hiljutises Riigikohtu lahendis korrati ĂŒle mĂ”ned varem juurdunud pĂ”himĂ”tted ehitusvaidluste lahendamiseks, kuid samas loodi projekteerija ja ehitaja vastutuse osas ka mĂ”ningast uut praktikat (vt otsus nr 3-2-1-60-15). Millise tulemuse pidi töövĂ”tja saavutama? Riigikohtu hinnangul tuleb ehitusvaidluste lahendamisel esmalt selgeks teha, milline

Tallinna munitsipaalmajades tehakse parendustöid

Tallinn

PĂ”hja Tallinnas lĂ”ppesid Ankru tn 1 munitsipaalmaja fassaaditööd, millega likvideeriti ilmastikust pĂ”hjustatud kahjustused ning anti peale renoveerimist 15 aastat kasutuses olnud vanale hoonele vĂ€rske ilme. „Suurimaks probleemiks oli pĂ”hjapoolsele fassaadile tekkinud vetikas,“ tĂ”des abilinnapea Eha VĂ”rk. „Ekspertiis tuvastas fassaadil tugevad

Ehitus- ja planeerimisreeglid muutuvad

Tallinn

Alates 1. juulist 2015 tuleb ehitus- ja planeerimistegevuses juhinduda uutest Ă”igusaktidest, mis toob sellealases tegevuses kaasa praeguste reeglitega vĂ”rreldes olulisi muudatusi. „Uus ehitusseadustik ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamisseadus toovad kaasa olulisi muudatusi, millega tuleb arvestada kĂ”igil neil, kes soovivad algatada

Eesti Arhitektide Liit hakkab vÀlja andma arhitekti aastapreemiat

Eesti Arhitektide Liit / EAL

Eesti Arhitektide Liit (EAL) kuulutab esmakordselt vĂ€lja EAL-i arhitekti aastapreemia konkursi, mille eesmĂ€rk on tĂ”sta esile ja tunnustada igal aastal ĂŒht silmapaistvat arhitektuuriteost ning selle autorit. Preemia vĂ€ljaandmist toetab AS Merko Ehitus, kellega sĂ”lmiti tĂ€na viieaastane koostööleping. Preemia suurus on

Uus ehitusseadustik – Ă”nn vĂ”i Ă”nnetus, 1 osa

Domus Kinnisvara

Vaid loetud pĂ€evad veel ning juba 1 juulil 2015.a. jĂ”ustuvad uus Ehitusseadustik ja Planeerimisseadus. Vanarahvas ĂŒtleks lihtsalt, et kaua tehtud kaunikene, kuid kriitikutel on ainest olla mĂ€rksa sĂ”nakam. Nagu iga seadus, on ka need kompromisside tegemise tulemus. NĂ€ha on, et

Sweco EST uus ehitusjuhtimise osakonna juht on Hannes Nurk

Alates 4.05 on Sweco EST OÜ uus ehitusjuhtimise osakonna juht Hannes Nurk. Hannes on töötanud ehituse valdkonnas ĂŒle 25 aasta. Eelnevatel aastatel töötas ta muuhulgas ĂŒlemaailmse kontserni PÖYRY Eesti tĂŒtarfirmas Pöyry OÜ, viimased kolm ja pool aastat tegevjuhina. Hannes Nurk

Mis imeloom on kaasomand ja kuidas seda lÔpetada?

Kui ĂŒhel asjal on mitu omanikku, tekib kaasomand. Selline omand tekib pĂ€rimisel, mitmele isikule vara tagastamisel vĂ”i ĂŒhe kinnistu ostmisel mitme isiku poolt. Kaasomand ei ole igavesti eksisteeriv ja kaasomanikul, kui tĂ€ieĂ”iguslikul omanikul, on alati Ă”igus nĂ”uda kaasomandi lĂ”petamist ja

KorteriĂŒhistud saavad majade rekonstrueerimiseks taas toetust

Reedel, 27. mĂ€rtsil, jĂ”ustub korterelamute rekonstrueerimise toetuse mÀÀrus, mille kohaselt on korteriĂŒhistutel ja kohalikel omavalitsustel vĂ”imalik saada korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vĂ€hendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge. Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot, millest saab hinnanguliselt rekonstrueerida 1000 korterelamut.

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!