Uudiste arhiiv

 

Kinnisvarakonverents: Kas languse lõpp või tõusu algus – kuidas edasi? (1)

Veel täna-homme-ülehomme on võimalik registreeruda 07. novembril 2008. a. Eesti Rahvusraamatukogus toimuvale VII rahvusvahelisele kinnisvarakonverentsile “Kinnisvara 2008. Kas languse lõpp või tõusu algus – kuidas edasi?”. Konverentsile on oodatud nii kinnisvara haldajad, hooldajad, arendajad, hindajad, maaklerid, ehitajad, arhitektid, analüütikud kui

Priidu Pärna: Kes vastutab ulukikahju eest?

Ulukikahjud võiks üle Eesti rahaliselt kokku arvata, ja kui need on riigiasutuste tegevusetusest tingitud, siis riigile ühise nõude esitada. Paradoksaalne olukord tekib Riigimetsa Majandamise Keskusega – riigiasutus teostab põhimääruse kohaselt oma õigusi riigi nimel, seega peab keskus jahti oma jahipiirkonnas

Kas languse lõpp või tõusu algus – kuidas edasi?

07. novembril 2008. a. toimub Eesti Rahvusraamatukogus VII rahvusvaheline kinnisvarakonverents “Kinnisvara 2008. Kas languse lõpp või tõusu algus – kuidas edasi?”. Konverentsile on oodatud nii kinnisvara haldajad, hooldajad, arendajad, hindajad, maaklerid, ehitajad, arhitektid, analüütikud kui ka riigiametnikud, ettevõtjad ning finantssektoris

Äripäev: Hapude laenude kasv võtab pööraseid tuure

Finantsinspektsiooni andmetel kasvas hapude laenude hulk aastaga enam kui kolm korda, kui mullu tuli korstnasse kirjutada alla poole miljardi krooni, siis nüüd juba 1,6 miljardit krooni. Majanduslangus tõi Sampo Pangale tänavu esimeses kvartalis 20 miljoni eest halbu laene. Kogu portfellist

Analüütik: hapude laenude kasv ei üllata

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi sõnul pole halvaksläinud eluasemelaenude kiires kasvus midagi üllatavat, sest veel poolteist aastat tagasi anti laenu praktiliselt igaühele. Toompark meenutab, et oli ka selliseid juhuseid, kus laenuvõtja kauples hindajat korter 5 000 krooni kõrgemaks hinnata. “Pole ime, et

Kinnisvaratehingute hinnad avalikuks? Miks ka mitte? 2 kommentaari

Äripäeva blogis teeb Sven Sester ettepaneku teha kinnisvaratehingute hinnad avalikuks. Eesmärk muuta kinnisvaraturg läbipaistvamaks. Arvan, et idee on hea. Isegi väga hea. Mida enam läbipaistev kinnisvaraturg on seda efektiivsemalt see toimib. Läbipaistvad tehinguhinnad annavad võimaluse nii kinnisvara ostjatel kui müüjatel

Kinnisvaraliidud korraldavad ühise konverentsi

Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda korraldavad 12. novembril Eesti Rahvusraamatukogus rahvusvahelise kinnisvarakonverentsi, kus sel aastal on peaesinejateks Venemaa kinnisvaraspetsialistid. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juhatuse esimehe Jüri

Eesti liitumine euroliiduga jättis kinnisvarahinnad samaks

Kinnisvaraturul on paljud investeeringud elamispindadesse tehtud lootuses, et Euroopa Liiduga liitudes lendavad hinnad momentaalselt enneolematutesse kõrgustesse. Paraku selliseid pöördelisi muutusi ei toimunud ega toimugi. Hinnad tõusevad aga aeglaselt ja visalt niikuinii. Ka ostuhuviliste hulk kasvab, ent mitte hüppeliselt. Pealinna “mägedel”

Kinnisvaraturg Euroopa Liiduks valmis

Valdav enamus ehk 2/3 Eesti elanikest avaldas 2003. a. 14. septembril soovi Euroopa Liiduga liituda. Oluline poliitiline ja majanduslik otsus ELi kasuks mõjutab Eesti tulevikku märkimisväärselt. Omajagu sellest mõjust suunab Eesti kinnisvaraturgu ning siinse kinnisvara väärtust. Järgnevalt on vaadeldud kuidas

Kinnisvara vahendusturu haaravad portaalid

Kinnisvara vahendusturu oluline jätkuv trend on portaalistumine. Kunagine erinevate vahendusfirmade pakkumiste kokkukoondamise süsteem ehk MLS (Multiple Listing Service) sai USAs alguse sellest, et kord nädalas vahetasid kinnisvarafirmad üksteisega pakkumiste nimekirju. Arvutite ja Interneti hoogne pealetung võimaldas pakkumisi hõlpsalt kokku koondada

Kinnisvarahindaja lähtub konfidentsiaalsuse nõudest

Kommentaar Äripäeva artiklitele 02.09 Raha tõmbub rahaga ehk kinnisvaraäri pangaga ja 01.09 Pangasaladus ei ole kaitstud. Äripäevas ilmunud artiklite põhjal jääb eksitav mulje, et just kinnisvarahindajate kaudu võib kliendi konfitentsiaalne info sattuda kolmandate isikute kätte. Nimetatud käsitlus jääb ühekülgseks, kuna

Kinnisvarahindaja lähtub konfidentsiaalsuse nõudest

Äripäevas ilmunud artiklite (vt – Pangasaladus ei ole kaitstud, Raha tõmbub rahaga ehk kinnisvaraäri pangaga)põhjal jääb eksitav mulje, et just kinnisvarahindajate kaudu võib kliendi konfidentsiaalne info sattuda kolmandate isikute kätte. Nimetatud käsitlus jääb ühekülgseks, kuna reeglina ei oma kinnisvarahindaja infot

Eluasemelaenude turg kasvab üle ootuste

2003. aasta eluasemelaenude turg on arenenud eelmise aasta lõpul prognoositust märgatavalt kiiremini. Kiiresti tõusevad laenumahud toovad silmapiirile ka esimesed ohumärgid. Viimaseid ei tasu ületähtsustada, kuid samas ei tohi neid ka hetkekski tähelepanu alt kõrvale jätta. 2002. aasta lõpus ja 2003.

Maamaks korjab vastaseid

Piisab vaid kinnisvaraspekulandil liigutada mõnda maja ühes käest teise, kui sellest kannatab kõigi naabrite rahakott. Maamaks kasvab hüppeliselt. Viimaste aastate kogemus on ka paljusid maamaksu pooldajaid veennud selle ebaobjektiivsuses ja ebaõigluses. Põhiprintsiibid, mis maamaksu teemal üldsuselt nahutada saavad, on riigi

Uus mull?

Kinnisvaraarendajad müüvad Tallinnas nii palju uusi kalleid kortereid, eramuid ja krunte, et neid jätkuks kolmele tuhandele perekonnale. Sellise kodu soetamiseks peaks aga välja käima üle miljoni krooni. Kas maksejõulisi tallinlasi jätkub? Märtsi alguses ilmunud Äripäeva Kinnisvarateatmikul põhinevatest arvutustest selgub, et

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!