Uudiste arhiiv

 

SEB: Hinnatõusul toss väljas

„Inflatsioon Eestis on alanenud taas uuele rekordmadalale tasemele, olles jaanuaris vaid 1,1 protsenti aasta baasilt. Hinnatõusu aeglustumine on olnud laialdane. Kõige enam on mõju avaldanud muidugi elektri hinna tõusu mõju välja lülitumine inflatsioonist, pärast seda enam kuigi  palju inflatsiooni järele

Vähese nõudluse ja investeerimisaktiivsuse tõttu on ettevõtete laenuaktiivsus väike

Eesti Pank

Ettevõtete rahastamisolukord oli 2013. aastal suhteliselt hea ja majapidamiste oma paranes. Tänu suurenenud ettevõttesisestele jooksvatele vahenditele, kogutud puhvritele, suurenenud laenuvõtmisvõimele ja pangalaenude baasintressimäärade madalale tasemele oli ettevõtete rahastamisolukord suhteliselt hea ega piiranud väga nende äritegevust ja investeeringuid. Tänu suurenenud sissetulekutele ja

Kinnisvaratehingute koguarv mullu suurenes

2013. aastal sooritati 41 650 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 2,0 miljardit eurot, teatab Statistikaamet. Tehingute koguarv kasvas varasema aastaga võrreldes 15% ja koguväärtus 18%. Eesti kinnisvaraturg jätkas 2013. aastal tõusu ning tehingute arv saavutas majandussurutise järgse rekordi. Võrreldes turu kõrgajaga 2006. aastal

LVM Kinnisvara: 5 põhjust, miks 2014 saab ostjaturust müüjaturg

Käesoleva aasta algus meenutab paljuski aastat 2004. Kinnisvaramüüjad nautisid eelmisel aastal, eriti selle teises pooles, kahekohalisi kasvunumbreid, mis suuresti ületasid aastataguseid ennustusi ning mis viisid hinnad kohati buumieelsele tasemele. Vaatamata sellele, et kasv ei ole olnud maakonniti ühtlane, on tunda

Eluasemelaenuportfell suurenes aastaga 50 miljoni euro võrra

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht kasvas 2013. aastal 1,3%. Laenu- ja liisinguportfelli maht suurenes aastaga 185 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni. Ettevõtete laenuportfelli aastakasv aeglustus aasta lõpuks 2%le. Ettevõtted võtsid detsembris pikaajalisi laene ja liisinguid novembriga

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks sobib paremini uus või vana korter?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Uhiuue korteri puhul tuleb selle väljaüürimise äriplaan väga hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava tootluse ehk kasumi. Väga tõenäoliselt

Tallinn-Tartu-Pärnu: korterituru riskid on suurenenud

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs tõdeb, et korterituru riskid on kasvamas. Seda eelkõige 2012.-2013. aastal asetleidnud väga kiire korteritehingute arvu ja hindade tõusu tõttu. Tänaseks on korterite hinnad kasvanud tasemele, kus need hakkavad järjest olulisemalt mõjutama tarbijate

Priit Värk: Kas riik peaks rajama uusi kodusid?

Eesti on omanike keskne riik, kuid vargsi on hakatud avalikult arutama selle üle, kas meie elamufondis peaks olema suurem osakaal üüripindadel. Tegemist ei ole olnud pelgalt intellektuaalse mõtteharjutusega vaid üürikorterite rajamiseks on kerkinud vajadus peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks, kooli lõpetanud

Uute eluasemelaenude aastakasv aeglustus 10%le

Uute eluasemelaenude aastakasv aeglustus 10%le. Novembris võeti eluasemelaene 62 miljoni euro väärtuses, mida oli mõnevõrra vähem kui septembris ja oktoobris. Kuu jooksul väljastatud laenude maht ületas varasemate laenude tagasimakseid, mille tulemusena eluasemelaenuportfell kasvas 10 miljoni euro võrra. Eluasemelaenuportfelli aastakasv jäi

Swedbank: eluaseme taskukohasus on Tallinnas halvenenud

Selle aasta kolmandas kvartalis oli Tallinna leibkonna netopalk 54% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Vastavat näitajat iseloomustav eluaseme taskukohasuse indeks* langes. Eluaseme taskukohasust vähendas kvartali võrdluses hooajalistest teguritest põhjustatud 3 protsendiline netopalga langus koos 16 protsendilise

Majanduskasvu taastumiseks on vaja rohkem investeeringuid

Eesti majanduskasv on 2013. aastal põhinenud jätkuvalt sisenõudlusel. See on tulenenud eeskätt majapidamiste sissetulekute ja tarbimise suurenemisest. Ekspordi tugi on jäänud Eesti majandusele varem prognoositust väiksemaks, kuna aasta esimesel poolel oli Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasv oodatust kesisem. Eesti majandus oli seetõttu 2013. aasta

Rikkaks üüriäris: Kas osta korter üürileandmiseks oma raha eest või finantseerida ostu laenuga?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Kinnisvaraostu finantseerimisallikate valiku otsus sõltub paljus investori taotlusest. Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha

Tallinna elanike rahalised võimalused magalapiirkondades korteri ostmiseks vähenevad

Nii Riias kui Vilniuses on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema standardkorteri omanikuks kui aasta tagasi, kusjuures viimase 12 kuu jooksul tõusis eluaseme ostujõu indeks enim Vilniuses – 3,1 ruutmeetri võrra 40,0 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust.

Eluasemelaenuturg jätkas taastumist

Eluasemelaenuturu aktiivsus hoogustus oktoobris veelgi. Uusi eluasemelaenulepinguid sõlmiti kuu jooksul üle 2000, mis on suurim arv alates 2008. aastast. Eluasemelaene võeti 71 miljoni euro väärtuses, mida oli aastatagusega võrreldes 28% rohkem. Laenutagasimaksete tõttu jäi eluasemelaenude jäägi aastakasv tagasihoidlikuks (0,5%). Ettevaates on

Statistika: Eestis on 159 411 eluasemelaenu

2013 III kvartalis langes Eesti keskmine eluasemelaen 36 802 euroni. Muutused ei ole siiski suured – veel aasta tagasi oli laenujääk napi 1% tänasest kõrgemal. Keskmise laenu summa kahaneb eelkõige selle arvelt, et lisandub uusi eluasemelaene. Kui veel aasta tagasi