Uudiste arhiiv

 

Euroliiduga liitumine tÔstab kinnisvara hinda

Palju on spekuleeritud teemal kinnisvara hindade muutus ja Euroopa Liit. Mis saab kinnisvarahindadest Eesti astumisel Euroopa Liitu? Kuidas muutuvad rendi- ja ĂŒĂŒrihinnad? Kas maa hinda tĂ”useb tĂ”esti kĂŒmnekordseks? Ühest ja konkreetset vastust, et kui mitu korda hinnad suurenevad, on praegu

ELiga liitumisel kinnisvarahinnad tÔusevad

Palju on spekuleeritud teemal kinnisvara ja Euroopa Liit. Mis saab kinnisvarahindadest Eesti ELi astumisel? Kuidas muutuvad rendi- ja ĂŒĂŒrihinnad? Kas maa hind tĂ”eseb tĂ”esti kĂŒmnekordseks? Ühest ja konkreetset vastust, et kui mitu korda hinnad suurenevad, on raske anda. HinnatĂ”usu vĂ”ib

Laenumahud kasvavad, intressimÀÀrad pĂŒsivad stabiilsed

Eluasemelaenud 2001. aasta I kvartalis vÀljastasid Eesti kommertspangad eluasemelaene 411 miljonit krooni. VÔrrelduna eelmise aasta sama perioodiga suurenes laenude vÀljastamine 9%. Eluasemelaenude jÀÀk seevastu suurenes 3,5 miljardilt kroonilt 4,6 miljardini, mis kasvuprotsendiks teeb 34%. VÀljastatava laenu mahust kiiremini kasvav laenujÀÀk

LÀÀne pankade laenutrend tungib Eesti turule

Kuigi kinnisvaralaenuturul on pakkumisel kĂŒmmekond erinimelist laenutoodet on need sisu poolest Ă€ravahetamiseni sarnased ning tĂ”eliselt universaalset ja paindlike tingimustega laenu klient nii lihtsalt ei leia. ASi Balti Investeeringute Grupp juhatuse esimees Ingo PĂ”dra sĂ”nul iseloomustab tĂ€nane olukord, justkui vĂ€ga lai

Juhtkiri: Kinnisvaraturul pole lÀhiajal krahhi oodata

Eestit vĂ”ib tĂ€navu tabada kinnisvarakriis, ennustab Ühispanga president Ain Hanschmidt. “Nagu ka mujal maailmas on olnud kinnisvarakrahhe, nii tuleb see ka Eestis. Ja see tuleb siis, kui buum lĂ€heb nii suureks, et ehitushinna ja mĂŒĂŒgihindade vahed kĂŒĂŒnivad neljakordseks,” selgitab pankur

Ühispank lubab kinnisvarakrahhi

Suure hulga uute elamu- ja Ă€ripindade hoogne turuletulek vĂ”ib kinnisvara hinnad aasta-paari pĂ€rast kĂŒll alla lĂŒĂŒa, ent see ei tĂ€henda spetsialistide hinnangul veel turu kriisi. Ühispanga president Ain Hanschmidt vĂ€ljendas lĂ€inud nĂ€dalal kartust, et 1992. aasta pangakriisi ja 1998. aasta

Maksuvaba kodulaen toetaks peret

Eluasemelaenu tulumaksusoodustus on kasulikum kui noortekĂŒlade rajamine Maksusoodustusest vĂ”idaksid kĂ”ik osalised Noorteasulate kavandamise asemel vĂ”iks riik soodustada eluaseme ostu eluasemelaenu tagasimaksete tulumaksust vabastamisega. Selle lihtsalt teostatava soodustuse abil ei vĂ”idaks mitte ainult noored pered vaid kĂ”ik uut eluaset soetavad inimesed.

Oniline-intervjuu ERI Kinnisvara analĂŒĂŒtiku TĂ”nu Toomparkiga

Kuidas mĂ”jutab Peremaja projekt kinnisvaraturgu? Igasugune elamuehitus, mis baseerub eraettevĂ”tete ja omavalitsuste tĂ”husal koostööl, saab elamumajandust ja kinnisvaraturgu ainult positiivses suunas edasi viia. LĂ”puks ometi on nĂ€ha, et jutuvadast wc-poti maksumuse ĂŒmber, mis nĂ€iteks puhkes noorperede projekti puhul, vĂ”ib reaalsete

Usk tulevikku elavdab laenamist

LaenuvĂ”imaluste olemasolu on ĂŒks tĂ€htsamaid kinnisvaraturu trendide mĂ”jutajaid, kusjuures niivĂ”rd oluline polegi laenu intressimÀÀra suurus, vaid asjaolu, et laene ĂŒldse vĂ€ljastatakse. 1999. aasta teisest kvartalist alates asusid pangad teoreetiliste vĂ”imaluste kĂ”rval laene ka reaalselt vĂ€ljastama. Eelnevalt, juunist 1998 kuni mĂ€rtsini

Usk tulevikku elavdab laenamist

1999. a. alguses hakkasid pangad ĂŒksteisevĂ”idu avaldama pressiteateid eluasemelaenude intressimÀÀrade alandamisest. Kohest intressilangust aga reaalsuses aset ei leidnud (vaata graafikut). LaenuvĂ”imaluste olemasolu on ĂŒks tĂ€htsamaid kinnisvaraturu trendide mĂ”jutajaid. NiivĂ”rd oluline ehk ei olegi laenu intressimÀÀra suurus, vaid asjaolu, et laene

Toetus noortele peredele, aga kuidas?

Noorperede elamurajooni projekt on ĂŒles kĂŒtnud palju kirgi. Kes avaldab ja kirjeldab masendavaid pilte kampaania korras ĂŒles löödud ĂŒheĂŒlbastest asumitest, kus puudub vĂ€himgi individuaalsus. Kes arutab pikalt ja laialt, et kui suure, millise kvaliteedi ja millise sanitaartehnikaga eramu saab ehitatud

Kinnisvarahindade eristumine

Mullusest kevadest alates on erinevate meediavĂ€ljaannete kinnisvararubriikides olnud lĂ€bival kohal sĂ”napaar “hindade diferentseerumine”. Kinnisvara soetamist planeerinud kodanikul, tekkis Ă”igustatud kĂŒsimus – mida see diferentseerumine ikkagi tĂ€hendab? Mis asi “muutub erinevaks”? Kas hind eristub temale soodsas vĂ”i vastupidises suunas? JĂ€rgnevalt ĂŒritan

Kinnisvarahindade eristumine

Mullusest kevadest alates on erinevate meediavĂ€ljaannete kinnisvararubriikides olnud lĂ€bival kohal sĂ”napaar “hindade diferentseerumine”. Kinnisvara soetamist planeerinud kodanikul, tekkis Ă”igustatud kĂŒsimus – mida see diferentseerumine ikkagi tĂ€hendab? Mis asi “muutub erinevaks”? Kas hind eristub temale soodsas vĂ”i vastupidises suunas? JĂ€rgnevalt ĂŒritan

Magalaelanikke aitab odav laen

Elamuehitus ja elamupoliitika mÀngisid suurt rolli sel aastal toimunud Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimispropagandas. Nii mitmedki erakonnad pidasid hÀdatarvilikuks elamuehitust vÀhekindlustatud elanikkonna gruppidele. VÀga meeldiv on tÔdeda, et kÀsitlemisvajav problemaatika on endiselt akuaalseks jÀÀnud. Viimasel ajal on vÀhekindlustatutest nihkutud

Kinnisvaraturg ja intressimÀÀrad

Kui veebruaris 1999. a. Hansapank langetas kahel korral laenu baasintressi kokkuvĂ”ttes 17 protsendilt 14,75 protsendile, siis samal ajal tegelik eluasemelaenu intressimÀÀr suurenes nii eesti kroonides kui saksa markades vĂ€ljastatud laenude puhul. MĂ€rtsis langetasid baasintresse kogu panganduskolmik – Ühispank ja Optiva

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis jÀrgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC