Tark kinnisvarainvesteering päästab raha inflatsiooni eest

Uus MaaSularaha kaotab aastatega oma väärtust, kinnisvara üldjuhul aga mitte, kinnitab Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht ja kutseline maakler Elari Tamm intervjuus ajalehele Postimees.

Soovitate vaba raha pangas hoiustamise asemel investeerida kinnisvarasse – millele tuginedes seda soovitate?

Esimene põhjus on inflatsioon. Käesolevaks aastaks prognoositakse majanduskasvu ja inflatsiooni käsikäes 3 protsendi ümber. Seega kui hoida raha sularahas või hoiusel kaotab see iga aastaga oma väärtust. Majandus võib kasvada ning seeläbi ka palgad ja sissetulekud, aga pelgalt raha hoidmine sukasääres on ebamõistlik.Teiseks on kinnisvarasse investeerimine, mis oma loomult pikaajajaline tegevus, näidanud head teenimisvõimalust. Kui kinnisvaraturg on madalaseisus on üürikortereid jätkuvalt vaja ning seetõttu on nõudlus olemas ka siis, kui näiteks börsil vaikus. Muidugi on kinnisvara üüri ja müügihinnad sõltuvad üldisest majandusest, aga seoses inimese loomuliku vajadusega omada katust peakohal on kinnisvara tunduvalt stabiilsem investeering kui näiteks aktsiad.

Kui räägitakse investeerimisest, jäävad paljude (ka vaba raha omavate) inimeste kõrvad suletuks, sest arvatakse, et see on rikaste lõbu. Millal võin end potentsiaalse investorina käsitleda? Alates mingist summast …?

Kinnisvarasse investeerimine eeldab tootluse ootust, mis tähendab soovi saada sellest tegevusest kasu. Üüritootlus on keskmiselt üle Eesti 6 protsendi juures aastas. Väikelinnades nagu Haapsalu ja Viljandi ning suurem Pärnu on täna üüritulu teenimise suhtes head asukohad. Korteri eest väikelinnas Viljandis tuleb välja käija 15 000 eurot ning üüri on võimalik teenida iga kuu 120-150 eurot, samad suurusjärgud on Haapsalus. Seega on võimalik oma investeeringult teenida kasu ning seda ka 15 000 euroga.

Inimesed koguvad, saavad pärandusi ja lotovõite … Mida peaksin vaba raha olemasolul esimeste asjadena tegema? Kuhu minema? Kellega rääkima?

Elu näitab, et vaba raha tekkimisel tehakse esimese asjana kulutused asjadele, mida sinnamaani ei ole saadud endale lubada. Hiljuti rääkisin ühe Eesti krooni ajal võidu saanud miljonäriga, et kuidas tal on läinud, tuli välja, et raha on otsas. Käidi reisimas, osteti auto, jalgrattad ja palju riideid. Nagu näha ei ole selline tarbimine jätkusuutlik eriti arvestades kergesti tulnud raha kiiret kadu.Täna pakuvad investeerimisnõustamist nii pangad kui ka kinnisvarafirmad. Uus Maas tegeleme ka väikeinvestorite elamispindade teemal nõustamisega, seega minu soovitus on püüda säilitada mõistlik meel ning vaadata endale meelepärased investeerimisalad, et teha edaspidi need ostud juba võidetud või pärandatud saadud raha kaudu teenitud viisidel.Soovitan investeerida kinnisvarasse, sest see on ka alustaja investorile kõige lihtsam mõista ning otse öeldes – ka käega katsutavam investeering.

Investeerimisvõimalusi on mitmeid ja inimeste valulävi, riskitaluvus ja isikuomadused erinevad. Millal ei tasu kinnisvarasse investeerimist valikuna kaaluda?

Kinnisvara investeeringud on pigem pikaajalised, seega kui oodatakse kiiret tulu ja kasvu ning investeeritakse vabaraha, mida on aga elamiseks või ka muuks otstarbeks üsna kiiresti vajalik võiksotsida alternatiive. Kuigi praegune kinnisvaraturg võimaldab head likviidsust rääkides korterite turust, seega on kinnisvara pikaajaline investeering ning vajab kannatlikkust. Eraldi teema on spekulatiivsed tehingud, kus leitakse hea hinnaga vara, mis kohe ka müüki pannakse, kuid see on spetsiifiline tegevus, mis nõuab teadmisi ja kogemusi ja ei pruugi soovitud kasu tuua.

Mida kinnisvarainvestorid üldjuhul valesti kipuvad tegema, kus libastuma, ja miks?

Kinnisvarasse investeerimisel tuleks jälgida kinnisvara põhitõde ja see on asukoha tähtsus. Me ei investeeri kinnisvarasse ainult üüritulu eesmärgil, vaid ka eeldusel, et see on hea piirkond, hea maja.Peamine investori viga seisneb kärsituses, kannatlikkus on kindlasti siinkontekstis voorus, mis peamiselt tuleneb asjaolust, et sul on aega oodata. Investeerimine on alati seotud riskidega, seega tuleks hinnata riski astet, millised on kasvu, tulu ja võiduvõimalused võrreldes sellega, kui kõik ei lähe plaanipäraselt.

Millise tiimi peaks värske väikeinvestor enda ümber koondama?

Selgeks tuleb teada, kui palju soovite investeerida. Välja tuleb valida piirkond, kuhu investeerida. Siin saab kaasa aidata maakler. Hea kui valitakse maakler, kes elab samas piirkonnas, kus müüb, sest seda ala tunneb ta kõige paremini ning edaspidi on seeläbi ka lihtsam investeeringul silm peal hoida. Samuti aitab maakler leida ka üürniku.Investeerimisnõustajaga tuleks samuti aru pidada nii investeerimisobjekti asukoha ning investeeringute makse puudutavatel teemadel kui ka peamisel teemal, milleks on tootlus – kas see investeering tasub ennast ära.

Neljas Eesti suuremas linnas jagub üürhuvi piisavalt

Tallinn

Peamine üüriklientide sihtgrupp on kuni kümneaastase tööstaažiga spetsialistid vanuses ca 30 eluaastat. Samuti on märkimisväärne osa üürihuvilistest välismaalased, kelle töökoht on Tallinnas.

Kesklinna jääb ka enamik saatkondi, suurettevõtete peakortereid ja seeläbi hulk inimesi, kelle maksejõud on keskmisest tunduvalt suurem.Kesklinnakorterite hinnad on kasvanud viimase kahe aastaga kuni 20% ning kasv jätkub ka üürihindades.

Kui 2010. aastal sai üürida kahetoalist korterit uues majas 300-350 EUR/kuus, siis nüüd on sellise korteri üürihind alates 500 EUR/kuus.Nii müügi- kui ka üüritehingute hulk on Tallinna kesklinnas kõrgeim.

Möödunud aastal tehti Tallinna kesklinnas kokku 1591 korteritehingut, mis on 11% rohkem kui 2011. aastal ja 13% enam kui 2010. aastal.Kesklinna investeerimine vajab küll suuremat kapitali, kuid vara väärtuse kasv on olnud muude piirkondadega võrreldes kõige kiirem.

Üüritulu tootlus jääb kinnisvara kallima hinna tõttu 4-5% juurde, kuid kapitalikasv toetab aasta-aastalt jõudsalt vara väärtuse kasvu.

Tartu kesklinn

Tallinna südalinnast põikame põgusalt Tartusse, mis on Eesti suuruselt teine linn- Tartus elab ligi 100 000 püsielanikku ja 17 000 tudengit.

Just üliõpilased on need, kes mõjutavad Tartu üüriturgu hoolimata sellest, et osa neist on kohalikud. Üüristatistikas on tudengid aga siiski märkimisväärne rühm inimesi, kes elamist vajavad.

Samas ei vaja Tartus üürikortereid pidevalt ainult üliõpilased. Üürikorterite järele tekitab vajadust ka ettevõtete laienemine ja esinduse avamine Tartus, mis toob kaasa tõõjõu saabumist mujalt linnadest või maakohtadest.

Tartu kinnisvaraturg on pärast majandussurutist kasvanud sama aktiivselt kui pealinnas. Möödunud aastaga kerkis tehingute aktiivsus maa-ameti andmetel Tartus 14,4%.

Enim kaubeldakse Tartus korteritega ning kuus müüakse keskmiselt sada korterit. Üüriturg ootab uusi pakkumisi, sest head korterid lähevad kaubaks tundidega. Üüriturul valitseb pakkumiste vähesus ja suur nõudlus.

See loob head eeldused leida ostetud korterisse lühikese ajaga uued elanikud.Investori vaatenurgast on üüritootlus Tartus võrreldav Eesti suuremate linnadega nagu Tallinn ja Pärnu jäädes keskmiselt 5-6% juurde aastas.

Peale üüritootluse võiks arvestada ka vara väärtuse kasvuga, mis on linnas tõusnud viimase kolme aastaga kuni 10%.Lisaks vanemale kinnisvarale ehitatakse igal aastal juurde ka uusi kortereid, mis on leidnud kiiresti ostjad isegi hinnaga kuni 1700 EUR/m2.

Investori vaatenurgast on parimad objektid just kesklinna uued korterid, kus üüritulu on äärelinna omast kõrgem, kuid suuremat kasu saab siiski alles tootluse kasvu järel.Tartus on üürikorterite vajadus pigem kasvu näitamas ning kesklinna hinnatase on Tallinna hindadega võrreldav.

Pärnu

Suvepealinna Pärnu kinnisvaraturg on hakanud aktiivselt kasvama. Näiteks jaanuaris oli suvepealinna kinnisvaraturg detsembrist mõneti aktiivsem- maa-ameti andmeil kerkis tehinguaktiivsus kuuga 7,1%, toimus 75 ostu-müügitehingut.

Aastaga kerkis turg lausa 66,7%.Peamiselt suvituskohana tuntud Pärnu pakub tegelikult kinnisvara investeerijale võimalust üürida oma vara välja ka aasta ringi. Linnas tegutseb Mainori Kõrgkool, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Academia Grata ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus, kus õppivad üliõpilased pidevalt eluaset vajavad.

Üüritootlus on sarnaselt muude linnadega 6-8% juures.Tasapisi on hakatud taas ehitatama uusi kortermaju, mis on investeeringu kontekstis taas hea ost. Ennekõike soovitakse üürida kortereid uutesse majadesse ning eelistatud on 2-3 toalised korterid.

Turismindus näitab masujärgselt kosumise märke. Lisaks on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus pakkumas tööd suurele hulgale inimestele. Ligi 40% kogu maakonna töötleva tööstuse käibest annavad metallitöötlus ning masina- ja elektroonikatööstus.

Rakvere

Lääne-Virumaa keskuses on investori üüritootlus 6-8% juures. Üüriturg on aktiivne, eelkõige soovitakse heas seisus 1-3-toalisi kortereid hinnaklassiga 130-200 eurot kuus.

Kuna linnas hetkel uusi kortermaju ei ehitata, on nii üüritootluse vaatenurgast kui ka vara kasvu perspektiivist parimad just uusehitised ja renoveeritud kortermajad.Rakvere tähtsaimad tööstusharud on toiduainetööstus ja puidutööstus, mille käekäik annab tunda ka üüriturul.Üüriturgu mõjutavad veel tudengid, sest Rakveres tegutseb nii Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž ja Mainori Kõrgkooli Rakvere Õppekeskus.

Kinnisvaraturg üldiselt on väikelinnas kasvutempos ning tehingute arv on tõusnud kasvule.

Artikli autor:
Elari Tamm
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 45 = 49

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine