Uudiste arhiiv

 

Eesti Pank: Tugev eelarvestiimul kiirendas majanduskasvu

Eesti Pank

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4% ja võrreldes neljanda kvartaliga 1,1%. Kasv oli tugevalt sisetarbimise nägu. Maksuküüru kaotamine suurendas majapidamiste sissetulekuid ja seeläbi nende tarbimisvõimalusi. Kasvanud on ka valitsemissektori kulutused, seda eelkõige kaitsekulude suurenemise tõttu. Nende otsene

Bigbank: Majanduse kasv oli kiirem kui esialgsed kiirhinnangud seda näitasid

Bigbank

Täna avaldas Statistikaamet täpsustatud I kvartali majanduskasvu andmed. Kui esialgsetel, mudeli põhistel, andmetel kasvas Eesti majandus I kvartalis 1,3%, siis täna avaldatud andmetel kasvas majandus 2,4%. Kohe tuleb lisada, et selline päris korralik kasv on tulnud ka osaliselt nn baasi

KV.EE kinnisvara-podcast: Majanduspilt ja elamispindade turg – kus oleme, kuhu läheme

KV.EE Kinnisvarapodcast

KV.EE kinnisvara-podcast’i 139. osa külaline on Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla. Saates analüüsime Eesti majanduse hetkeseisu ja tulevikuvaateid ning nende mõju elamispindade turule. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Võtame vaatluse alla Luminori majandusprognoosid aastateks 2026–2028, keskendudes SKP kasvule

Swedbank: Tarbimise väljavaade on jätkuvalt hea

Swedbank

Statistikaameti andmetel suurenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügimaht (ehk müügitulu ilma inflatsiooni mõjuta) aastases võrdluses 2%. Tänavu nelja kuuga on see suurenenud juba 5%, mis on igati tugev tulemus. Samas kui jaekaubandusettevõtete müügimaht näitas aasta esimesel kolmel kuul tugevamat kasvu, siis aprillis

KV.EE: Visa nõudlus ja suur tehingute arv on pannud korterite hinnad kerkima

2026-05-27 Harjumaa korterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 04.2025 müügiks keskmiselt 5681 korterit Harjumaal. Aastatagusega võrreldes on korterite pakkumiste arv vähenenud 5%. Korterite müügipakkumiste keskmine hind 04.2026 oli 3692 €/m², mida on eelmisest aastast 7% rohkem. Harjumaa korteripakkumise vähenemise taga on piirkondlikult eelkõige Tallinna linn.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Majanduskommentaar: majanduslik kindlustunne näitab üldist paranemist

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Statistikaameti küsitluse põhjal on Eesti elanike ja ettevõtete kindlustunne võrreldes eelmise kuu ja aastaga üldiselt paranenud. Seoses küsitluse läbiviija vahetuse ja metoodika erinevusega ei ole tulemused varasemate andmetega üheselt võrreldavad, kuid samas ei paista välja ka olulisi hüppeid andmetes. Tarbijate

Bigbank: Tarbija kindlustunde mõõtmise viimine Statistikaameti alla ei toonud kaasa olulist kindlustunde paranemist

Bigbank

Teatavasti tekitas mõni aeg tagasi palju furoori Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud tarbija kindlustunde indikaator, mis näitab kuidas majapidamised hindavad enda ja riigi majanduslikku olukorda, nii tagasivaates kui ka järgneva 12 kuu perspektiivis. Teatavasti sai Konjunktuuriinstituut kõvasti kriitikat, et muutis metoodikat, siis

Statistikaamet avaldas värsked konjunktuuribaromeetrite andmed

Statistikaamet / Statistics Estonia

Täna, 26. mail avaldas statistikaamet esmakordselt ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute tulemused. Andmed on leitavad statistikaameti andmebaasist. Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator*, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside

Eesti Pank: Uuring: Eesti leibkondade jõukus on aastatega kasvanud

Eesti Pank

Eesti Panga ja statistikaameti värskelt valminud põhjaliku uuringu kohaselt suurenes aastatel 2021–2024 keskmise Eesti pere netovara vahepeal aset leidnud kiiret hinnakasvu arvesse võttes reaalväärtuses 16%. Perede finantsvarade hulgas on vähenenud pangahoiuste osakaal ning rohkem on muid finantsvarasid, nagu aktsiad ja

1Partner: inimesed on hüpermarketitest väsinud, väiksemaid kogukonnakeskuseid tekib juurde

1Partner

Kui veel mõne aja eest tundus, et kaubandus kuulub suurtele hüpermarketitele, siis üha enam on tarbijad hakanud väärtustama nii-öelda kodulähedust, mistõttu on uue trendina populaarsust kogumas väiksemad kogukonnakeskused, kommenteerib 1Partner Kommertskinnisvara konsultant Igo Sagri. 1Partneri konsultant toob välja kaks olulist

Rahandusministeerium: Inflatsioon on seni vaoshoitud

Rahandusministeerium

Aprillis aeglustus Eestis aastane inflatsioon 3,4 protsendini, kuna varasemad hinnatõusud taandusid ja toidu hinnakasv pidurdus. Samal ajal jätkus Lähis-Ida konfliktist tingitud kütusehindade kallinemine, mis hoiab inflatsioonisurvet siiski üleval. Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise kuuga 0,8 protsenti ning aastane inflatsioon

Eesti Pank: Hindu tõstsid aprillis enim kütused, toiduainete hinnakasv aga aeglustub

Eesti Pank

Tarbijahinnad kasvasid statistikaameti andmetel aprillis aastaga 3,4%. Kolmandik hinnakasvust tuli energiast, peamiselt kütustest. Mootorikütuste hindu hoidis endiselt kõrgena sõda Iraanis ning sellega seotud naftatoodete tarne- ja tootmiskatkestused Pärsia lahe piirkonnas. Vedelkütustest on rohkem kallinenud diislikütus. Seda kasutatakse laialdasemalt ka muudes

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis aastaga 3,4%

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,8% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 3,4%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 3,8% ja teenused 2,8% kallimad. „Lähis-Ida sõjaliste konfliktide tõttu jätkus diislikütuse ja bensiini kiire hinnatõus, millel oli suur mõju

Swedbanki majandusprognoos: Eesti majanduskasvu toetab peamiselt kodumaine nõudlus

Swedbank

Kõrgemad energiahinnad kiirendavad inflatsiooni ja pidurdavad majanduskasvu. Kiirem inflatsioon aeglustab Eestis küll ostujõu taastumist, kuid ei vähenda seda. Tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse suurenemine. Ebakindlus prognoositäpsuse osas on suur, kuid eeldame oma põhistsenaariumis, et naftahinna šokk ning selle negatiivne

SEB majandusprognoos: Eesti majandus kasvab tänavu 2,5 protsenti ebakindlusest hoolimata

SEB

Majanduse lähiväljavaade sõltub otseselt Hormuzi väina kriisi lahenemisest, sest ilma energia- ja toorainevoogude taastumiseta pole positiivsed prognoosid Euroopale realistlikud. Eesti siseriiklik tarbimine on pöördumas kasvule ning viimaste kuude geopoliitilised ja majanduslikud vapustused pole suutnud seda hoogu murda. Eesti majandus kasvab