2000ndate aastate esimesel kümnendil valminud korterid on kinnisvaraturu lihvimata teemandid, pakkudes kaasaegseid tehnilisi lahendusi, olles samas hinnatasemelt soodsad, ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Argo Pillesson.
„Kui reeglina räägitakse remonti vajavate korterite kontekstis, mida flippida või endale koduks kohandada, peamiselt vanematest elamutest, mis pärinevad nõukogude ajast või ennesõjaaegsest perioodist, siis teenimatult on fookusest välja jäänud majad, mis on ehitatud 2000ndate aastate esimesel kümnendil,“ selgitab Pillesson.
Tema sõnul on selliste majade eelisteks tänapäevasemad tehnilised lahendused, avaramad planeeringud ja sirged seinad. „Neis majades asuvates korterites ei pea tegema enam kapitaalremonti. Peamiselt tuleb uuendada siseviimistlust, aga ka sanitaartehnika ning kohtkindel mööbel – köök ja garderoobid. Lisaks on võimalik siseseinu liigutades muuta planeeringuid, mis võib anda märkimisväärse väärtuse kasvu.“
Oma hinnatasemelt on tegemist nii öelda keskmise varaga, mis ei ole ei uus korter ega ka vanem ja odavam elamispind. Sellises segmendis on konkurents suur, kuid hinnad võivad 15-25 aastat vanade majade korterite puhul olla kohati väga soodsad. Eriti hästi tuleb see välja siis, kui võrrelda omavahel kesk- ja äärelinna.
Näiteks Tallinna kesklinnas asuvas Sadama asumis, kuhu kuulub ka linna üks prestiižsemaid piirkondi, Rotermanni kvartal, oli Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel 2000-2010. aastal valminud hoonetes teostatud 3-toaliste korterite tehingute keskmine hind 2025. aastal 3 304 €/m2. Sarnase hinnatasemega võib saada Haabersti linnaosas Astangu asumis dekaad hiljem valminud kolmetoalise korteri.
„Noored pered, kes on klassikaline kaasaegsema kolmetoalise korteri ostmise sihtrühm, eelistavad pigem äärelinnas paiknevat teise ringi korterit kui kesklinna piirkonnas asuvat kolmanda ringi korterit,“ toob Argo Pillesson näite. „Hinnatakse rahulikumat elukeskkonda ja peresõbralikkust. Ka paljud töökohad on kolinud linna äärde ning teenused ja meelelahutus on samuti kättesaadavad.“
Selle tulemusel on kohendamist vajavad kesklinna korterid, mis on valminud valdavalt buumi ajal, jäänud vaeslapse rolli. Õli lisab tulle ka asjaolu, et sellised korterid ei kuulu ka luksuslikkumasse segmenti, mis kõnetab jõukamat ostjat ning lisaks on madalseisus üüriturg, mis on olnud üks kesklinna turu mootoreid.
„See kõik on need korterid muutnud soodsaks. Kellele kesklinn on ihaldusväärne elukoht, saab kerge remondiga luua omale kvaliteetse ja kaasaegse kodu. Väga heade pakkumiste korral tunnevad nende vastu huvi ka flippijad,“ ütleb Argo Pillesson lõpetuseks.
