Arco Vara: Mis on kaugtõestamine ning millal ja kuidas seda kasutada?

Arco VaraKaugtõestamise võimalused ja tingimused tõusid eriti esile koroonakriisi ajal, mil notaris käimine, tehingute tõestamine ja välisriikidest Eestisse reisimine muutusid keerulisemaks. Notarid pidid selles olukorras leidma tehingute läbiviimiseks paindlikumaid võimalusi.

Kaugtõestamine tõusis päevakorda seetõttu, et koroonakriisi ajal polnud sageli tehingu osapoolel võimalik Eestisse naasta. Näiteks viibis klient mõnes välisriigis ning soovis volitada oma vanemaid tema eest tehingut tegema või videosilla teel ise tehingut teha. Kui vähegi võimalik, siis püüavad notarid tehingu läbiviimiseks viisi leida. Kaugtõestamine oleks keerulisem isiku puhul, kelle tervislik seisund nõuab tehingu tegemise ajaks kaht lisatunnistajat – tagamaks, et lepingu osapool saab selle sisust täielikult aru. Põhjuseks võib olla näiteks puudulik silmanägemine.

Samas kasutatakse välisesindustes kaugtõestamise võimalust ka volikirjade, abiellumis- ja lahutamisavalduste ning pärimisavalduste puhul. Samuti on kaugtõestamise teel võimalik asjaõiguste ja kommertspandi kustutamine ning loovutamine. Täpsema toimingu võimalikkust tuleb uurida otse notarilt enne aja kinnitamist.

Mida on vaja selleks, et kaugtõestamine saaks toimuda? Kliendil peaks olema väga hea internetiühendus, mikrofoni ja kaamera kasutamise võimalus, et videosilla teel tehingu või volituse tegemine kulgeks tõrgeteta. Kaugtõestusega tehingus tuleb stabiilse ühenduse loomiseks kasutada kaabliga internetiühendust, mille kiirus on 30 Mbit/s ja üleslaadimise puhul 15 Mbit/s. Kaugtõestamisel videosilla vahendusel ei tohi kliendi arvuti olla tulemüüriga piiratud võrgus. Oluline on ka internetiserver, mida tehingu osapool kasutab. Nimelt tuleks iseteenindusportaali sisenemisel valida üks järgnevatest veebilehitsejatest: Google Chrome, Firefox või Microsoft Edge, milles on paigaldatud ja lubatud ID-kaardi funktsionaalsus (Internet Explorer ja Safari ei ole toetatud).

Lisaks neile peab olemas olema ID-kaardi, Digi-ID või mobiili-IDga allkirjastamise ning tõendamise võimalus – et oleks võimalik videosilla teel tehtava ülekande ajal oma isikut tõendada ja dokumente allkirjastada. Kaugtõestamise tasude kohta saab eelnevalt infot notarilt. Notarite koja teabe kohaselt lisandub teenustasudele kaugtõestamise toimingu eest notaritasu 24 eurot (koos käibemaksuga). Enne tehingut saadab notar kaugtõestuseks vajalikud juhendid, et tehing mööduks tõrgeteta. Osapoolte ülesanne on kontrollida ja olla kindel, kas videosillaks kasutatavad vahendid on töökorras. Ehk et mikrofon ja kaamera toimiks ning oleks olemas vajalikud vahendid tehingu läbiviimiseks.

Lisainfoks:

  • Kui üks osapooltest soovib viia tehingu läbi kaugtõestamise teel, siis peaksid seda tegema kõik osapooled.
  • Kui ühel osapoolel on vaja võtta maha näiteks isiklik kasutusõigus enda kasuks ja lepingus muid punkte tema isikuga ei kaasne, võib teha võimalusel eraldi osalise kaugtõestamise ja teised pooled võivad kohtuda notaris kohapeal, et tehing läbi viia. See võimalus oleneb tehingu eripärast, osapooltest ja notari kinnitusest antud toimingu võimalikkuse kohta.
  • Enne kaugtõestamise kasutuselevõttu veenduge, et teil on kehtiv ID-kaart, mobiil-ID või digi-ID ja selle identimise paroolid on käepärast.
  • Kui teil pole võimalik kohale tulla ja ise tehingus osaleda ning teil on usaldusisik, keda enda eest volitada, siis on videosilla teel tehtud notariaalne volitus kõige mugavam viis tehingu läbiviimiseks.
  • Kaugtõestamine on võimalik Eesti välisesindustes Helsingis, Stockholmis, Brüsselis, Riias ja Londonis ning samuti väljaspool välisesindusi.
%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!