Domus Kinnisvara: Et korteri kõrvalkulud ei tekitaks kõrvalnähtusid.

Domus KinnisvaraKorteri kõrvalkulud või kommunaalkulud, kuidas iganes seda ühistult esitatavat arvet nimetada, et kuidas selle arve sisu mõista ja endale selgeks teha?

Mida siis tähendab kinnisvara müügikuulutuses väljend „madalad kommunaalkulud„?

Võtame Tallinnas „mägede“ keskmise 60m2 3-toalise korteri, mille kõrvalkulude arve on suvel ca 70€, talvel kuni 130€, see on väidetavalt madal kulu.

Vaatame arvele sisse, mida see sisaldab? Kulud jagunevad kaheks: majandamiskulud (avariiteenus, haldustasu, hooldustasu, hoone kindlustus, remonditasu, laenu tagasimakse, sise-ja väliskoristus) ja kommunaalkulud (gaas, prügivedu, soojusenergia, vee soojendamine, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter, üldvesi). Majandamiskulud on suhteliselt konstantsed, kõrvalkulud jällegi muutuva ja korteri valdaja poolt reguleeritava suurusega.

Olete ostmas endale korterit vana asumi väga korralikult renoveeritud kortermajja, kuhu on paigaldatud uued reguleeritavad ja küttekulu mõõtjatega radiaatorid, maja fassaad ja katus on soojustatud, aknad vahetatud, rõdud/lodžad kinniehitatud ja esimese müügiartiklina tõstetaksegi esile madalaid küttekulusid, siis nii see ka arvel kajastub. Siinkohal tasub tähelepanu juhtida arve majandamiskulude osale ja vaadata kui palju see kokkuhoid kütte pealt meile majalaenu tagasimakse või remondifondi kogutavate summade näol maksma läheb. Need võivad olla päris suured.

Te ostategi korteri vana asumi uhkelt renoveeritud majja ja maksategi selle eest rohkem kui remontimata majas asuva kortei eest. Vahe on selles, et te peate selle toreduse ise uuesti laenu tagisimaksetega kinni maksma. Et siis tasub süübida arve sisusse.

Aga kui olete ostmas korterit täiesti uude kortermajja, mis ei ole veel valminudki, kuidas siis teada saada mis suuruses arve teie postkasti või meiliboksi potsatab?

Kindlasti on uus kortermaja juba energiamärgise nõuetele vastavalt ehitatud ja tänapäevased tehnosüsteemid tagavadki madalamad kulud.

Uutes kortermajades mõjutavad küttearveid ka näiteks tavapärasest kõrgemad laed, jahutussüsteemid, suured maast-laeni aknad, suured klaasfassaadiga trepikojad, Samas korvab kulusid vesipõrandaküte, sest selle vett tuleb soojendada 30-40 kraadini, radiaatorites olevat vett aga 50-60 kraadini.

Uute majade puhul maksategi te ise kogu korteriga kaasnevate rajatiste ja süsteemide hinna kinni, arvele ei lisandu mingeid ühistu poolt võetud laene või suuri remondifonde.

Siinkohal tasub vaadata, millised kulud veel lisanduvad nö tavapärastele eelpool toodud arveridadele.

Enamalt on uutes korterelamutes rajatud nullkorrusele autoparkla ja panipaigad. Kui see on kinnine ruum, siis tuleb seda ka kütta, ventileerida, valgustada, peab olema rajatud vastav tuletõrjesüsteem ja kaasneb ka palju teisi sellelaadseid jooksvaid kuluartikleid. Tihtipeale on parklasse suunduva kaldtee alla paigaldatud elektriküttega kaabeldus, hoidmaks sissesõidu teed jää – ja lumevabana.

Kõik ökonoomsust tagavad tehnosüsteemid (soojavee mahutid, päikesepaneelid, soojustagastiga ventilatsioonisüsteemid, liftid jmp vajavad hooldust). Lisaks olete te saanud veel mugavusi ja turvalisust (kinnine, aia ja väravatega piiratud territoorium, mänguväljakud, salvestavad valvekaamerad ja turvasüsteemid, elektriliselt avatavad väravad ja garaažiuksed, maja välisvalgustus jpm, ka nende hoolduse ja ekspluatatsiooni eest tuleb teil eraldi igakuist tasu maksta.

Lõppkokkuvõttes saate te ikkagi selle nö kommunaalarve samas suuruses kui vanas asumis paikneva korteri eest, ainult selle vahega, et saate oluliselt rohkem mugavusi ja tänapäevaseid lahendusi ja ka uue elukeskonna. Kindlasti ei maksa ka nö tühja, nagu näiteks renoveerimata vanade paneelmajade puhul köetakse suuresti ka välisõhkuJ. Uude majja korterit ostes saate ka uue keskkkonna uute naabritega, kes üdjuhtumil on ikkagi maksejõulised ja teavad mille eest eest nad on maksnud. Küll ei pruugi seal olla nii head naabrivalvet kui vanades mägede asumites, kus pensionäridest Salme ja Maša 24h akende peal parkimist korraldavad ja uurivad, kes kellega käib? J

Korterit saab endale osta ikkagi vastavalt võimalustele aga kindlasti šifreerige lahti kõik teenuse arvel olevad read.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

67 − = 57

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine