Hinnakasv jätkus hoolimata tehinguaktiivsuse pidurdumisest
Novembris tehti Eestis 1 806 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli sealjuures võrrelduna oktoobriga langenud 0,2% ning võrrelduna mulluse aasta sama ajaga kasvanud 1,3%. Hinnatasemelt oli möödunud kuu võrdlemisi sarnane 2006. aasta novembrile, millal erinevalt hinnatasemete sarnasusest tehti siiski koguni 57% rohkem tehinguid kui käesoleva aasta novembris.
Korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1 184 €/m2. Ruutmeetrihind oli sealjuures võrrelduna oktoobriga kasvanud 3,4% ning võrrelduna mulluse aasta novembriga koguni 11,5%. Tuginevalt nii käesoleva aasta möödunud kuule kui mulluse aasta novembrile on hinnatase pidevalt kasvanud Tallinnas ja Tartus kuid seevastu mõlemal juhul langenud Pärnu linnas.
Eesti korteriturul on senine kiire hinnakasv asendunud juba pikemat aega pidurdunud tehingute arvu mahuga ning stabiilse hinnataseme kasvutrendiga, mida veavad tehingud uute korteritega. Erinevalt uusehitistest on järelturu korterite (ehitatud 1940.-2000. a.) hinnatasemed olnud novembri andmetele tuginevalt mõningases languses.
Vaadelduna ainuüksi iga-aastast novembri kuu statistikat, oli käesoleva aasta novembris hinnatase viimase kümnendi kõrgeimal tasemel. Siiski, jõudmaks 2007. aasta juunis kujunenud kõrgeima hinnatasemeni, oleks ruutmeetrihinnal tarvis veel kasvada 38 €/m2 võrra.
Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2016
* 2016. a. novembri andmete osas on tegemist esmahinnanguga, möödunud kuu täpsustatud andmed avaldatakse iga kuu 10ndal kuupäeval
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Tallinnas kasvasid hinnatasemelt nii uued kui vanemad korterid
Tallinnas tehti novembri kuu jooksul 794 korteritehingut, mida oli 1,4% vähem kui oktoobris kuid 5,7% rohkem kui möödunud aasta samas kuus. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes 1 566 €/m2, mida oli võrrelduna oktoobriga 3,4% rohkem ning võrrelduna mulluse aasta novembriga 7,1% rohkem. Hinnakasv leidis aset nii vanemates kui uuemates korterelamutes paiknevate korterite lõikes. Uuselamutes paiknevate korterite hinnad kasvasid 4,7% ning perioodil 1940-2000 ehitatud korterite hinnad 2,2%.
Tartus kasvas nii tehinguaktiivsus kui hinnatase
Tartus tehti novembris 154 korteritehingut, mida oli 7,7% rohkem kui oktoobris ja 5,7% rohkem kui 2015. aasta novembris. Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1 216 €/m2, mis oli võrrelduna oktoobriga kasvanud 3,3% ning võrrelduna mulluse aasta sama kuuga kasvanud koguni 12%. Novembris oli märkimisväärselt vähenenud 1-toaliste korteritega tehtud tehingute arv kuid seevastu tehti oluliselt rohkem tehinguid 3- ja 4-toaliste korteritega.
Pärnus saatis tehingute arvu kasvu langev mediaanhind
Novembris tehti Pärnus 77 korteritehingut, mida oli 22% rohkem kui oktoobris kuid 19% vähem kui septembris. Võrrelduna mulluse aasta novembriga oli tehingute arv kasvanud 12%. Tehingute mediaanhinnaks kujunes novembris 844 €/m2, mis oli võrrelduna oktoobriga erinevalt tehingute arvu kasvust langenud 14% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga langenud 5,1%. Novembris oli tehingute arv kasvanud ennekõike 1- ja 3-toaliste korteritega tehtud tehingute arvelt, millest valdav osa paikneb perioodil 1971-1990 ehitatud korterelamutes.
Viljandi üüriturul hulgaliselt pakkumisi
Väikeinvestorite huvi Viljandi kinnisvaraturu vastu oli kevadisel ning suvisel perioodil küllaltki kõrge. Ennekõike on investorid näinud võimalusi üüriturule sisenemiseks. Viljandis on üürnikeks sarnaselt teistelegi väikelinnadele nii üksikud inimesed, noored pered, maapiirkondadest linna kolinud inimesed kui ka Viljandi eripäraks olevad Tartu Ülikooli Kultuuriakadeemia tudengid. Lisaks üksikutele üürikorteritele on pakkumisse lisandunud ka hulgaliselt kortereid, mis paiknevad täielikult rekonstrueeritud korterelamutes. 2016. aasta alguses oli Viljandi linnas avalikult pakkumises kinnisvaraportaali kv.ee andmeil keskmiselt 9 kuulutust kuus, käesoleval hetkel on pakkumisel aga 29 korterit. Tuginedes kohalike kinnisvaraarendajate kodulehtedel olevate korterite üüripakkumiste arvule, võib tegelikkuses hetkelist pakkumise mahtu hinnata ligikaudu 2-3-kordseks.
Väikelinnades hoiab tehinguaktiivsust madalal kuid tõstab hinnataset pakkumise kehv struktuur
Möödunud aastate kiire hinnataseme kui tehinguaktiivsuse kasv on ajalise nihkega jõudnud ka väikelinnadesse. Olukorras, kus sellistes piirkondades uusehitisi turule kuigi palju ei lisandu, on olemasolevate pakkumiste hinnatasemed pidevalt kasvanud. Ennekõike on vähenenud keskküttega heas seisukorras korterite pakkumine. Potentsiaalsete ostjate jaoks on olemasolevate sobilike pakkumiste hinnatasemed aga kasvanud liialt kõrgeks. Eelpool kirjeldatu on Arco Vara maaklerite sõnul omane nii Rakverele, Raplale, Paidele kui ka näiteks Viljandile.
Tehingute arvu ja mediaanhinna muutused võrreldes möödunud kuuga
| Piirkond | Tehingute arv (tk) | Tehingute arvu muutus (%) | Mediaanhind (€/m2) | Mediaanhinna muutus (%) |
| Harju maakond | 990 | 1,0% | 1511 | 3,0% |
| Hiiu maakond | 4 | 0,0% | – | – |
| Ida-Viru maakond | 178 | -7,8% | 174 | -13,7% |
| Jõgeva maakond | 26 | 30,0% | 128 | 27,3% |
| Järva maakond | 21 | -25,0% | 262 | 20,7% |
| Lääne maakond | 25 | -13,8% | 303 | -38,5% |
| Lääne-Viru maakond | 77 | 18,5% | 174 | -27,8% |
| Põlva maakond | 21 | 0,0% | 235 | 59,1% |
| Pärnu maakond | 111 | 12,1% | 729 | -11,0% |
| Rapla maakond | 27 | 3,8% | 208 | -38,9% |
| Saare maakond | 19 | -17,4% | 593 | -11,5% |
| Tartu maakond | 213 | -3,6% | 1140 | -1,7% |
| Valga maakond | 26 | -3,7% | 77 | -56,4% |
| Viljandi maakond | 40 | -13,0% | 265 | 42,4% |
| Võru maakond | 28 | 3,7% | 257 | -21,5% |
| Pärnu | 77 | 22,2% | 844 | -14,3% |
| Tallinn | 794 | -1,4% | 1566 | 1,2% |
| Tartu | 154 | 7,7% | 1216 | 3,3% |
Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvaraturu analüütik
