Tallinna tellitud elamispindade kättesaadavuse analüüsis leitakse, et mittetulunduslik elamispindade arendamine võiks olla võluvits, mis aitab elamispindade kättesaadavusele kaasa. Kas see on nii? Kas see on tähtis teema?
Mis on mittetulunduslik arendus?
Mittetulunduslik arendamine võiks seisneda olukorras, kus inimesed panevad kamba kokku ja arendavad endale ise kortermaja, ridaelamu või miks ka mitte ühepereelamute piirkonna. Kui eesmärk on saada elamispind ja eesmärk ei ole teenida kasumit, siis saaks justkui odavamalt…
On see eluliselt usutav?
Kas me kujutame eluliselt ette, et 10 võhikut saavad kokku ja hakkavad kambaga arendama? Ei kõla väga usutavalt.
Esiteks tuleks leida inimesed, kes mittetulundusühingus osalevad ja kes on asukoha ja kvaliteedi osas enam-vähem samasugused nõudmised.
Teisalt tuleks leida maatükk, menetleda ehitusõigust. See kõik võtab aega. Tavaolukorras, kui inimene otsustab, et tal on oma kodu vaja, on vajadus mõnevõrra selgepiirilisem, kui on planeerimismenetluse ajaline kestvus.
Siis tuleks ehitushange korraldada, ehitama hakata ja ehitusprojekti juhtida, järelevalvet teha.
Kõiki protsessi osi, mille osas MTÜ liikmetel enestel teadmist ei ole, saab tellida. Aga kas keegi usub, et lõpptulemus saab olla odavam, kui tellida analoogne töö kasumit taotlevalt arendajalt, kelle jaoks projekti juhtimine on igapäevane töö?
Panna unistuste idees huvilised punti ja arvata, et nad suudavad olla efektiivsemad tühistab mõtte, et arendusprojekti juhtimiseks on mingitki kompetentsi vaja.
Ja mis kõige olulisem! Kas täna on taoliseks tegevuseks takistusi, kus huvilised hakkavad endale ühiselt kortermaja arendama? Juriidilises mõttes takistusi ei ole.
Elulises ja praktilises mõttes ongi arendusprotsessi juhtimine üks takistuste ületamiste jada.
Kus on konks?
Konks peitub analüüsi koostajategi arusaamas, et ega selline asi ei tööta. Kui just avalik sektor midagi kinni ei maksa või mingeid kingitusi ei tee. Kinnismaksmine ja kingitused võiksid seisneda näiteks tasuta või soodushinnaga maa pakkumises või doteeritud laenus.
Sellised pealemaksmised ja kingitused viivad vääramatult korruptsiooni tekkeni. Keegi peab ju ometigi hakkama otsustama, kes kuulub avaliku sektori pakutavate kingituste saajate valitute ringi ja kes sinna mitte kuuluma ei saa.
Järeldused
Ilus on mehaaniliselt maha kopeerida ideid saamata seejuures aru, kuidas erinevad turud toimivad ja millised on erinevates riikide erinevate ametite sisud.
Eesti õigussüsteem ei takista mittetulunduslikku arendamist mitte ühelgi moel. Kui inimesed tahavad kambaga tegutseda, siis lasku käia.
Kas mittetulunduslik arendamine vääriks mingit erinevat regulatsiooni? Kui takistusi ei ole, siis ei ole vaja ülereguleerimise hullust võimendada.
Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:
- Elamispindade kättesaadavusest (01). Kas elamispindade kättesaadavus on probleem?
- Elamispindade kättesaadavusest (02). Milles väljendub elamispindade kättesaadavuse probleem?
- Elamispindade kättesaadavusest (03). Kas kõik inimesed peavad saama kodu osta?
- Elamispindade kättesaadavusest (04). Miks kodu maksumus kolm aastapalka ei ole hea võrdlusbaas
- Elamispindade kättesaadavusest (05). Kuidas kujunevad elamispindade hinnad?
- Elamispindade kättesaadavusest (06). Kas arendajad või maaklerid soovivad kõrgeid hindu?
- Elamispindade kättesaadavusest (07). Miks ei saa elamispindu odavamalt pakkuda?
- Elamispindade kättesaadavusest (08). Miks munitsipaalarendus ei saa olla eraarendusest odavam?
- Elamispindade kättesaadavusest (09). Miks tuleb hoiduda korterite müügi- ja üürihindade reguleerimisest?
- Elamispindade kättesaadavusest (10). Kas madala sissetulekuga inimene ei võiks saada kaasaegse kvaliteediga elamispinda?
- Elamispindade kättesaadavusest (11). Miks elamispindade hinnad kasvavad?
- Elamispindade kättesaadavusest (12). Segregatsioon – kas ja kuidas vältida?
