22.10.2020. Riigikogus läbis täna esimese lugemise justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis lubab üürilepingute sõlmimisel senisest enam paindlikkust. Eesmärgiks on üüriturgu seeläbi elavdada ja pakkuda inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omamisele.
Riigikogu ees peetud kõnes lükkas justiitsminister Raivo Aeg ümber väite, justkui oleks Eesti üüriregulatsioon kaldu ühe või teise lepingupoole suunas: „Justiitsministeeriumi tellitud analüüsid on näidanud, et üldiselt ei ole üüriregulatsioon kaldu ei üürniku ega üürileandja poole. Samas oleme näinud võimalust teatud küsimustes muuta regulatsiooni paindlikumaks, pidades silmas tasakaalu säilitamist ja mõlema osapoole huvide kaitset,“ sõnas ta.
„Üürilepingute regulatsioon on peaaegu 20 aastat püsinud muutmata kujul. Möödunud aeg on võimaldanud tuvastada seaduses sätteid, mis võivad olla mitmeti tõlgendatavad või praktikas raskesti kohaldatavad. Meie pakutud muudatused aitavad tuua selgust ja kõrvaldada ilmnenud kitsaskohad,“ lisas ta.
Peamised muudatused puudutavad eluruumi üürilepingute puhul absoluutse leppetrahvi keelu kaotamist, üürilepingu ülesütlemise regulatsiooni muutmist selliselt, et üürileandjal tekib õigus leping makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral ja sõnaselget võimalust leppida kokku ka seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras.
Lisaks tekib võimalus lepingu esialgsel sõlmimisel kokku leppida nn remondifondi üürnikule ülekandmises ja ka selles, et üürnik tagastab üüritud kodu omanikule seisundis, et sellelt on kõrvaldatud kasutamisega tekkinud kulumine.
„Üldreegliks jääb endiselt see, et asja kasutamisel tekkiv harilik kulumine on kaetud üüriga. Muudatus annab osapooltele aga võimaluse üüri üle läbirääkimisi pidades kaaluda alternatiivseid lahendusi. Muidugi ei hõlma see asju, mille üürileandja annab koos korteriga üürile, näiteks mööbel ja kodumasinad, mis kasutuse käigus loomulikult kuluvad,“ lisas Aeg.
Samuti luuakse selgem regulatsioon üüri tõstmiseks tähtajalise lepingu puhul ning täpsustatakse üürileandja ühepoolse üüri tõstmise aluseid. Üürnikule antakse aga erakorralise ülesütlemise õigus juhul, kui üüritõus talle vastuvõetav ei ole.
Viimaks tehakse ka muudatused üürilepingu ülesütlemise õiguses omanikuvahetuse korral. Näiteks tekib uuel omanikul võimalus pankroti- või täitemenetluse käigus omandatud vara osas kehtiv üürileping senisest lihtsamini lõpetada.
Eelnõu kavandatav jõustumisaeg on 2021. aasta 1. jaanuaril.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
