Kinnisvaratehingute arv stabiilne, tehingute väärtus tõuseb

2003. a. esimene poolaasta oli kinnisvaraturul taas aktiivne – sõlmiti pea 21000 kinnisvaratehingut. 2002. aasta jooksul sõlmiti vähem kinnisvaratehinguid kui 2001. aastal. Nüüd on võrreldes 2002. a. esimese poolega sõlmitud 5% rohkem kinnisvaratehinguid, mille väärtus ületab aastatagust numbrit 14%.

Jätkuva trendina järjest väheneb vallasvara staatuses oleva varaga tehtavate tehingute maht ning suureneb kinnisasjadega tehtud tehingute maht ja väärtus. Selle põhjuseks on lõppjärku jõudma hakkavad reformid – näiteks korteriomandi seadmine ehk maa erastamine kortermajade juurde.

2003. aasta märtsisse ja aprilli jäid pankade aktiivsed eluasemelaenude kampaaniad, mille käigus langes laenuintress esmalt 5 protsendini ning seejärel juba isegi 3,9 protsendini. Võib arvata, et osalt just agressiivsed laenukampaaniad olid põhjuseks, mis aitasid kinnisvaratehingute arvu taas tõusujoonele.

Kõige enam on aktiveerunud kruntide turg. Kruntidega tehti 2003. a. esimeses pooles 4600 tehingut, mis on 10% eelmisest aastast enam. Enim tehakse tehinguid korteritega, mis moodustavad suurima osa kinnisvaraobjektidest. Korteritehinguid tehti käesoleva aasta esimeses pooles 11000 ehk 8% mullusest rohkem. Elamute ja äripindadega tehtud tehingute arv võrreldes eelmise aastaga langes – vastavalt 2 ja 7%.

Eesti kinnisvarahindade tõusu ilmestab sõlmitud kinnisvaratehingute väärtuse kasv. Esimese poolaasta kinnisvaratehingute väärtus oli 9,5 miljardit krooni. See on 14% rohkem kui 2002. a. esimesel poolaastal. Samas võime märkida kasvunumbrite aeglustumist ning kiirete ja äkiliste hinnahüpete möödumisele.

Kõige rohkem – 36% suurenes korteritega tehtud tehingute väärtus. Pisut vähem ehk 33% suurenes kruntidega tehtud kinnisvaratehingute väärtus. Elamutega tehtud tehingute väärtus seevastu kahanes 12%. Neist numbritest peegeldub inimeste soov leida sobilik krunt ning siis sellele iseseisvalt oma vajadustele vastav elamu ehitada.

Kinnisvaratehingute piirkondliku jagunemise juures muutusi ei ole. Endiselt sõlmitakse pisut alla poolte tehingute – täpsemalt 46% Tallinnas ja Harjumaal. Teisteks aktiivsemateks turupiirkondadeks on Tartumaa, ja Pärnumaa, kus tehakse vastavalt 10 ja 7% kinnisvaratehingutest.

Tehingute arvu poolest trügib esiplaanile ka Ida-Virumaa. Samas on maakonna inimeste arvuga võrreldes tehinguid suhteliselt vähem, samuti on nende tehingute väärtus madal. Seega aktiivsest kinnisvaraturust Ida-Virumaal siiski rääkida ei saa.

Kinnisvaratehingute väärtusest langeb Harjumaale ja Tallinnale koguni 76%. Harjumaale järgnevad siingi Pärnu ja Tartu piirkonnad kui olulisuselt järgmised tõmbekeskused. Mõlema mainitud maakonna kinnisvaratehingute väärtus kõigist Eesti kinnisvaratehingutest on 7%.

2003. aasta jooksul on laenutingimused püsinud jätkuvalt soodsad. See lubab prognoosida, et 2003. aasta kinnisvaratehingute arv ületab 2002. aasta numbrit. Olulist tehingute mahu kasvu siiski eeldada ei ole. Kinnisvaratehingute väärtus on eelmisel kahel aastal suurenenud 20%. 2003. aastal on kinnisvara hinnatõus aeglustunud. Sellest tulenevalt võib kinnisvaratehingute väärtuse kasvuks prognoosida 12-15%.

Kasvunumbrite vähenemise põhjuseks on mitmeid asjaolusid. Ühest küljest on aktiivsem inimeste hulk sobiva kodu juba leidnud. Teiselt poolt muudab üha kallinev kinnisvara vara soetamise komplitseeritumaks. Samuti on kinnisvaraturgu aktiveerivad laenutingimused jõudnud tasemele, kust enam soodsamaks palju ruumi minna ei ole. See võtab maha ühe senise hinnatõusu ja turuaktiivsust kannustanud olulise mootori.

Teguriteks, mis kinnisvaratehingute arvu ja väärtust aitavad üleval hoida, on positiivne otsus euro-referendumilt ning aktiivne ehitusturg. Euroopa Liiduga liitumine omab kinnisvaraturule pikaajalist mõju läbi eeldatava kõrgema majanduskasvu ning elatustaseme tõusu. Kiireid muudatusi Eesti kinnisvaraturul EList tulenevalt ei toimu. Aktiivne tegevus ehitusturul pakub aga järjest rohkem uusi elamuid, eramupiirkondi ning äripindu ega lase seeläbi kinnisvaraturul jahtuda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti kinnisvaraturg on faasis, kus äkilised pöörded, tõusud ja mõõnad hakkavad mööduma. Juba täna püsivad tehingute arvud üsna selgelt prognoositavates piirides. Kinnisvara hinnatõus näitab veel tehingute väärtuse kasvu juures märkimisväärseid tõusunumbreid, kuid needki arvud on stabiliseerumas.

Olulisim ja aktiivseim kinnisvaraturg jääb endisem Tallinnasse ja selle ümbrusesse Harjumaal. Suurusjärgu võrra tagapool on Tartu ja Pärnumaa. Ülejäänud maakonnakeskused kinnisvaraturu seisukohast olulist tähtsust ei oma.

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute arv

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute arv regiooniti

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute väärtus regiooniti

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine