Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kriis vähendab kinnisvara müüki

Vaatamata kinnisvaralaenude saamise probleemidele, sõlmiti tänavu suvel ligi neljandiku võrra rohkem kinnis- ja vallasvaratehinguid kui aasta alguses. Tänavu teises kvartalis sõlmiti 9004 kinnis- ja vallasvara ning hoonestusõiguse ostu-müügilepingut. Võrreldes tänavu esimese kvartaliga suurenes tehingute maksumus kahe miljardi krooni võrra.

Siiski ei saa sellest veel kaugeleulatuvaid järeldusi teha, sest viimase nelja aasta esimene kvartal on olnud alati loid kauplemisperiood, millele on järgnenud suurem tõus teises kvartalis. Võrreldes mullu teise kvartaliga laekus tehingutest ligi kuus protsenti vähem raha.

Tallinnas ja Harju maakonnas sõlmiti 40 protsenti tehingutest, kuid nende maksumus on olnud kaks kolmandikku (1,4 miljardit krooni) kõigist tehingutest. Teisel kohal on Lõuna-Eesti (Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakonnad) ning kolmandale kohale pretendeerib notariaalselt tõendatud kinnis- ja vallasvara ostu-müügilepingute maksumusega Lääne-Eesti (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond).

Suur osa korterite ehk eluruumide ostust-müügist käib endiselt vallasvarana, sest korteritele ei ole seatud korteriomandit, s.t vallasvara ei ole muudetud kinnisvaraks. Seega on kogu tehingutest rohkem kui 80 protsenti vallasvaratehingud, mille hulka kuuluvad nii elumajade, korterite kui ka mitteeluruumide ostu-müügitehingud.

Vaeslapse rolli on jäänud hoonestusõiguse lepingud, mis moodustavad lepingute üldarvust alla protsendi ning millest lõviosa tehakse Tallinnas ja Harju maakonnas.

Aastate lõikes on kinnisvaraturg siiski elavnenud. Võrreldes 1995. aasta I kvartaliga on notariaalselt sõlmitud ostu-müügilepingute arv tänaseks suurenenud peagu neli korda ning kinnisvaralepingute arv on kasvanud kogunisti 36 korda. Seega vaatamata kõigile bürokraatlikele ja muudele takistustele on kolme aasta jooksul siiski suur osa hooneid ja kortereid jõutud kanda kinnistusraamatusse.

Vaid kaks protsenti kõigist korteritehingutest on tehtud uute korteritega.

Artikkel on avaldatud 07.10.1998 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=41955

Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid