Kuhu kadus kinnisvaraturult 500 000 000 krooni?

Üksjagu meediakajastust on leidnud portaal, mis kajastab kinnisvara arendusprojektide hinnalangust – http://kvkvisuaal.blogspot.com/. Tegemist on portaaliga või ehk pigem blogiga, mis väidetavalt katab jälgimisega ca 90% uusarendustest ning hämmastava reageeriminskiirusega avaldab infot hinnatasemete muudatuste kohta. Ja seda üle kogu kalli Eesti.

Ilmselgelt on valdava enamuse hinnamuutuste puhul tegemist hindade langetamisega. Küll aga on teiste sekka juhtunud ka mõned üksikud hindade tõstmise juhud. Arvatavasti on siin tegemist olnud pigem nö. hindadega mängimisega – ehk neid langetatakse ja tõstetakse lihtsalt tähelepanu saamiseks. Või siis mängitakse hindade struktuuriga, kus samal ajal osade korterite hinnad projektis tõusevad ja teiste omad langevad.

Esimene postitus portaalis on Rime Kinnisvara arendatav Luha tänava elamu, kus juulis 2007 langetati hindu 15%. Rime oli esimene, kes julgelt ja valjult hõikas välja sõnumi, et nemad pakuvad kliendile seda, mida klient soovib – madalamaid hindu.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada…

Konkurent kinnisvaraturul on pakkumise kiire kasvu tulemusena läinud ilmselgelt hinnakonkurentsi tasemele. Ega nõnda oluline tarbija jaoks ei olegi tänasel turul mitte see, mida ta saab, vaid see, mis hinnaga ta selle saab. Tegemist on eriti keerulise ajaga arendajatele, kes soovivad arendada keskmisest tasemest kõrgema kvaliteediga / varustatusega kinnisvara.

Hinnakonkurentsi tingimustest ja meedia poolt suurt kajastamist leidva korterite hinnalanguse taustal teavad kõik ostjad, et kaubal on kaks hinda – pakkumishind ja hind, millega tegelikult tehing tehakse. Seejuures on loomulikult tehingu hind madalam esmasest pakkumishinnast.

Kinnisvarakrahhi Visuaali mehed jälgivad pingsalt pakkumishindade langetamist. Küll ei sisalda need graafikud tegelikke tehinguhindasid. Arvestades kõnekat asjaolu, et üles on leitud suurusjärk poolteist sada hinnaalandust, kus nüüd juba on „kambas” ka suured arendajad (nagu nt. Skanska, YIT, Merko,…), siis on enam kui loogiline eeldada, et suure enamuste tehingute hinnad on tunduvalt allpool pakkumishindasid. Tunduvalt tähendab siin 10-20%, võib-olla erandjuhtudel isegi rohkem allpool esmast pakkumishinda.

Seega võib enam kui kindlalt arvata, et kinnisvaraturult välja lastud „mulli” rahaline maht ületab märkimisväärselt suurusjärku 250 000 000.-, mida Kinnisvarakrahhi Visuaal pakkumishindade baasilt leiab.

Kui suur on siis nö. tegelik hinnalangus tehinguhindade baasil võrreldes esmaste pakkumishindadega? Arvestades, et enamasti on ka alandatud hindade puhul üldjuhul „hinnast võimalik rääkida” ehk saada hinnaalandust, siis arvan julgelt, et portaali http://kvkvisuaal.blogspot.com/ leitud numbri võib julgelt vähemalt kahega korrutada. Ehk siis kinnisvaraturult on tänase seisuga haihtunud vähemalt pool miljardit krooni.

Ja siit lõpetuseks ka soovitus / küsimus Kinnisvarakrahhi Visuaali tegijatele – äkki on võimalik saada ka jooksvat numbrit selle kohta, kui palju on nende jälgimise all olevate kinnisvarapakkumiste rahaline maht ja kui palju sellest „õhku” välja on lastud.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2022 Kinnisvaraturu ülevaade 2022 IV kvartal