KV.EE: Koroona on korterite pakkumishindadest ja tehinguhindadest mööda läinud

Oktoobris kuus portaali KV.EE vahendusel müüdavate Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli 2354 €/m² ehk eelmisest aastast 3% enam. Tallinna korterite tehinguhind oli oktoobris maa-ameti andmetel 2105 €/m². Tehingute hind kasvas aastaga 6,1%. Kas koroona on korteriturust täielikult mööda läinud ja kevadel kardetud hinnalanguse asemel näeme hindade jätkuvat kerkimist? Mis on selle fenomeni tagamaad analüüsib portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE kasvas üsna krapsakalt kuni käesoleva aasta märtsi kuuni. Siis tulid eriolukord ja ülimalt negatiivsed majandusprognoosid. Pessimismilaine tõi Tallinna korterite pakkumishinna mai kuuks märtsist 4% allapoole,“ rääkis Tarvo Teslon.

Juunis-juulis paistis, et kõige hullemad majanduse põhja minemise ootused ei täitu. Uute koroonahaigestumiste lisandumine oli nullilähedane. Suuremad probleemid tundusid olevat selja taha jäänud.

„Kevadine šokk, mis aeglaselt reageerivat kinnisvaraturgu tabas oli kiire ja kinnisvarapakkumiste ning -tehingute hinnad ei jõudnud reageerida. Korraga tundus, et viirus on murtud ja kõik läheb jälle positiivses suunas. Suve teises pooles kadusid turult allahindlused ja korterite pakkumishinnad asusid jälle samm-sammult kasvama,“ osutas Tarvo Teslon.

Sügiseks ehk septembriks-oktoobriks-novembriks ei ole portaali KV.EE korterite pakkumishindade kerkimine suunda muutnud. Tehinguhinnad on kuulutuste hindadest hüplikumad, kuid sealnegi trend on mõõduka kasvu suunas.

„Tundub, et kinnisvaraturu osalised ei märka poolesaja tuhande inimeseni kasvanud töötute armeed ega riske majanduse osalise taassulgemise osas. Samuti vaadatakse mööda asjaolust, et oleme majandustsükli languse faasis. Kinnisvaraturg on justkui erandite erand, mis võib ignoreerida muud elu,“ leidis Tarvo Teslon.

Ometi peab elamispindade turu optimismil ehk kõrgel tehingute arvul ja kasvavatel hindadel olema mingi põhjus.

„Üks kõrge tehingute arvu ja selle toel kasvava hinnataseme põhjus võivad olla koduostjad, kes vormistavad sügisel neid tehinguid, mida kevadel-suvel ei julgetud esmase koroona-šoki tingimustes teha. Kevadine ootus oli suur majanduslangus ja kinnisvarahindade kukkumine. Suveks oli veendumus, et nii ikkagi ei lähe. See on inimesed korterituru ostupoolele tagasi toonud,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Teine tehingute tegijate rühm on üüriinvestorid, kes on jätkuvalt aktiivselt uusi investeerimisobjekte otsimas ja soetamas.

„Professionaalsed üüriinvestorid on jätkuvalt pigem ostupoolel ehk üüriinvestorid on oma üüriportfelle suurendamas. Üüriturul on küll keerulised ajad, kuid investeeringute tegemiseks sobib olukord, kus veri on tänavatel. Lisaks peetakse kinnisvara investeerimisinstrumendiks, kuhu jõukad inimesed saavad raha kardetava inflatsiooni eest peita,“ hindas Tarvo Teslon tehinguteturul toimuvat.

„Kokkuvõtlikult võib öelda, et vaadates kõrget tehingute arvu võib julgelt öelda, et ostjad on turul olemas. Kui ostjaid on, ei ole põhjust, miks hinnad peaksid langema. Aktiivne tehingute tegemine näitab, et hinnad võiksid pigem kerkida,“ prognoosis Tarvo Teslon. „Hinnatõusu argument ei ole mitte niivõrd Eesti tugev majandus ja suur elamispindade nõudlus, vaid eeskätt Euroopa rahatrükk ja massiivselt suurenevad avaliku sektori kulutused,“ lisas Tarvo Teslon.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!