Uue kodu soetamine muutub paljudele aktuaalseks just siis, kui perre on lisandumas uus laps ja olemasolev elamispind ähvardab kitsaks jääda. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul jõuab pangani sageli – sh emapuhkusel olijatelt – küsimusi, kas laenu taotlemisel arvestatakse sissetulekuteks ka vanemahüvitist ja laste eest makstavaid toetusi. Selline teadmine aitab koduotsijatel paremini hinnata, millises hinnaklassis kodu on neile jõukohane.
„Hiljutisest Luminori tellimusel läbi viidud küsitlusest selgus, et just lapsevanemad peavad väga oluliseks üüripinna asemel oma kodus elamist – 92% alaealiste lastega vanematest pidas kodu endale kuulumist väga oluliseks või oluliseks,“ rääkis Helina Kikas. „See on ka mõistetav, kuna oma kodu annab vanematele kindlustunde – muretsema ei pea üürilepingu lõppemise või uuendamise pärast ja selline stabiilsus on perele hindamatu väärtusega.“
Luminori kodulaenude valdkonnajuhi sõnul ongi sageli uue kodu soetamise taga puhtpraktiline vajadus – perre on sündimas või äsja sündinud uus laps, argivajadused on varasemaga seoses muutunud ning hakatakse otsima uut ja ruumikamat eluaset, taotledes selleks ka uut kodulaenu.
„Juba oma laenuvõimekuse esmasel hindamisel panga laenukalkulaatoris saab sissetulekute juures arvestada ka erinevate püsivate riiklike toetuste ja hüvitistega. Näiteks vanemapuhkusel oleva väikelapse vanema – valdavalt emad, aga üha enam ka isad – puhul on vanemahüvitis püsiva sissetulekuna arvestatav,“ lausus Kikas. „Sh ei erista me üksikvanemaid ning hindame nende maksevõimet samamoodi nagu kahe lapsevanemaga pere puhul.“
Igakuine toetus on tulu, ranitsa- või sporditoetus mitte
„Laenu maksimumsumma hindamisel arvestab pank üheltpoolt ülalpeetavate arvu ehk lastega seotud kulutustega. Samas on lapsetoetused mõeldud just nende kulutuste katmiseks ja pere igakuise eelarve osa, mistõttu toetusi osana sissetulekust ka käsitleme,“ rääkis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.
Peretoetuste puhul arvestatakse tuluna Kikase sõnul riiklikult kehtestatud lapsetoetuste määra, mida makstakse lapse 19-aastaseks saamiseni. Vanemahüvitist arvestatakse laenutaotluse hindamisel eeldusel, et lapsevanemal on tööandjaga endiselt kehtiv tööleping. Samuti arvestab Luminor tuluna alimente ja ettevõtlustulu puhul regulaarseid dividende.
Praegu on esimese ja teise lapse puhul riiklik igakuine toetus 80 eurot ja alates kolmandast lapsest 100 eurot lapse kohta kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, täiendavalt lisanduvad peretoetused kolme ja enama lapsega peredele.
„Oluline on rõhutada, et tuludeks on regulaarsed ja igakuiselt tagatud sissetulekud, mitte aga näiteks ühekordsed sünni-, ranitsa- või jõulutoetused, mis – tõsi küll – võivad ka aastas mitmesaja euroni küündida,“ märkis Helina Kikas.
Näiteks maksab riik igale lapsele või kaksikute paarile ühekordset sünnitoetust 320 eurot, kolmikutest alates on toetus 1000 eurot lapse kohta. Erinevaid ühekordseid toetusi – nii lapse sünnil kui ka kooliminekul – maksavad ka omavalitsused, näiteks Tallinnas on esimesse klassi mineva lapse ühekordne ranitsatoetus 320 eurot ja igal järgneval aastal 100 eurot.
Lõpliku laenusumma otsuste tegemisel vaatab pank Luminori eluasemelaenude valdkonnajuhi sõnul kõrvuti sissetulekuga ka pere või üksiku taotleja igakuiseid kulutusi – näiteks autoliising, telekommunikatsiooniteenused ja -tellimused, olemasolevad laenud või järelmaksud kodutehnikale ja nutiseadmetele ning muud taotlusest nähtavad regulaarsed kulutused.
„Kuna pank peab hindama olemasolevate kohustuste osakaalu inimese sissetulekust, selgub kindlasti juba esmasel konsultatsioonil eeldatav maksimaalne laenusumma, millega uue kodu otsimisel arvestada,” ütles Kikas. „Oluline on seetõttu, et laenukalkulaator töötab maksimaalse laenusumma arvutamisel ennekõike suunanäitajana ning tegeliku laenuvõimekuse saamiseks on vaja kindlasti tulla laenuhalduri konsultatsioonile,“ lisas ta.
