Pankades hoiustamine on reaalintressimäära arvestades praegu kasulikum kui oli buumi ajal- Pikka aega madalal püsivad intressimäärad tekitavad finantssektorile uusi riske, kuna pankade ja kindlustusseltside seniste ärimudelite kasumlikkus võib sattuda löögi alla
- Finantsturgude volatiilsus on olnud keskmisest suurem osaliselt madalate intressimäärade tõttu ja see võib lähiajal jätkuda
Väga madalad intressimäärad Eestis, euroalal ja arenenud riikides üldisemalt on toonud heameelt laenuvõtjaile, pahandanud hoiustajaid ja pärast esmase kasumi teenimist muutnud elu keerulisemaks pikaajalistele investoritele. Praegune erakordne seis sunnib mõndagi finantsmaailma põhitõde ümber hindama ning tekitab uusi riske ja võimalusi.
Inimkonna ajaloos on laenamine tähendanud kohustust maksta hiljem laen täies ulatuses ja koos lisanduvate intressidega tagasi. Tavapärased reeglid ei kehti alati moodsas finantsajastikus, mil keskpangad on turud odava rahaga üle ujutanud ja intressimäärad võivad olla negatiivsed. Keskpangas raha hoiustav kommertspank või väga usaldusväärse valitsuse võlakirju ostev investor paigutab raha täna teadmisega, et ta saab tagasi vähem, kui on algselt hoiustanud või investeerinud.
Euroala keskpankades on olnud hoiustamise intressimäärad kommertspankade jaoks negatiivsed alates 2014. aasta suvest. Lõppenud aasta detsembrist on kommertspankadele keskpankades raha hoidmine veelgi kulukam, sest nad „teenivad“ –0,3% aastas. Keskpangad on teadlikult teinud pankadele lihtsalt raha kontol hoidmise kulukaks, et suunata kommertspanku rohkem ja parematel tingimustel laenama ettevõtetele ja majapidamistele. Laenuturg Euroopas on hakanud tõepoolest näitama elavnemise märke, mis mõjub omakorda positiivselt üldisele majandusaktiivsusele. Euroala keskpangad on teinud kõik intressimäärasid ja varaoste puudutavad otsused selleks, et euroala inflatsioon jõuaks keskmises ettevaates 2% ligidale. Selle eesmärgi taga on ajaloos kinnitust leidnud arusaamine, et stabiilne ja aeglane hinnatõus on parim, mida keskpangad saavad teha pikaajalise majanduskasvu nimel.
Mööda ei saa aga vaadata tõsiasjast, et väga madalad intressimäärad toovad kaasa ka uusi riske. Neid on kasulik mõista, kui teeme rahaga seonduvaid otsuseid, olgu selleks hoiustamine, investeerimine või laenuvõtmine.
Nende säästjate põli, kes soovivad kasvatada oma raha konservatiivsel moel pangahoiustel, tundub esmapilgul eriti nukker. Viimastel, novembri 2015 andmetel teenisid jaekliendid tähtajalistelt hoiustelt Eesti pankades keskmiselt 0,9% intressi. Nõudmiseni hoiuse intress on enamasti lihtsalt ümmargune null. Viimase kümne aasta hoiuseintresside laeks oli 2008. aasta, mil jaekliendid teenisid tähtajaliselt hoiuselt keskmiselt 5,2%. Tegelikult võiks meid aga nominaalsest intressimäärast enam huvitada inflatsiooniga korrigeeritud reaalintressimäär ja hoiuse ostujõu säilimine. Säästusid võimalikult turvaliselt ja suures osas riigi tagatud pangahoiusel hoiustades ongi võib-olla põhjendamatu oodata palju enamat. Sellest vaatenurgast ei ole hoiustaja olukord hetkel sugugi kõige halvem. Võttes arvesse 0,5% hinnalangust eelmisel aastal kujunes tähtajalise hoiuse reaalintressimääraks lausa 1,4%. See on palju parem tulemus kui säästude ostujõu vähenemine üle 5%, mis tabas 5% intressimääraga hoiustajaid 2008. aastal, mil inflatsioon oli suurem kui 10%.
Riskantsete finantsvarade – eelkõige aktsiate ja võlakirjade – hinnad on madalate intressimäärade toel oodatult tõusnud. Võlakirjade puhul on matemaatika lihtne – intressimäärade langus tähendab võlakirja tulevaste kupongi- ja põhiosamaksete tänase väärtuse kasvu. Aktsiahindade puhul toimib üldiselt sama efekt: tulevaste dividendimaksete tänane väärtus muutub madalate intressimäärade juures suuremaks. Aktsiate n-ö põhjendatud väärtuse tuletamise teeb keerulisemaks eelkõige vajadus prognoosida ettevõtete rahavoogusid ning teadmine, et üldiselt käivad madalad intressimäärad käsikäes nõrgema majandusolukorraga.
Enamike finantsvarade puhul kehtib üldiselt reeglipära, et mida madalamale intressimäärad kukuvad, seda tundlikumad on hinnad oodatavate muutuste suhtes intressimäärades ja teistes vara väärtust mõjutavates asjaoludes. Seetõttu on ootuspärane, et finantsturgudel on hinnakõikumised olnud viimasel ajal tavapärasest suuremad. Siiski ei tähenda see, et varade hinnad oleks tingimata põhjendamatult kõrged. Küll aga ongi tunduvalt raskem tuletada madalate intressimäärade puhul näiteks aktsiate n-ö õiglast väärtust. Kui intressimäärad ehk raha hind on äärmiselt madal, siis võivad muutuda põhjendatuks aktsiahinnad, mis tunduvad eri suhtarvude ajalooliste keskmiste põhjal kallid. Kõikvõimalike finantsvarade hindu mõjutavate tegurite (olgu selleks parajasti halvenenud Hiina või teiste majanduste väljavaade, kukkunud nafta hind, geopoliitilised pinged või midagi muud) võime turge raputada osutub samal ajal tavapärasest tugevamaks.
Finantskeskkonna stabiilsuse seisukohast omavad tähendust mitte üksnes turgude suurenenud volatiilsus, vaid ka kõrvalmõjud, mis võivad kaasneda intressimäärade pikka aega madalal püsimisega. Keskmise investori jaoks on üldiselt väga tulus intressimäärade languse periood. See tähendab alati võlakirjade ning sageli ka aktsiahindade tõusu. Rõõm võib aga osutuda lühiajaliseks, kui intressimäärad püsivad madalal väga pika aja jooksul. Kasvab risk juba kalliks muutunud võlakirjade hinna languseks ning portfelli tulusid on väga keeruline kasumlikult reinvesteerida.
Pikaajaliselt madalad intressimäärad panevad löögi alla kommertspankade ja kindlustusseltside tavapärased ärimudelid, mis võib neid suunata võtma tootluse otsimisel senisest suuremaid riske. Juhul kui ka pikaajaliste laenude intressimäärad on surutud piisavalt madalale, siis on näiteks pankadel raske teenida kasumit traditsioonilisel moel, laenates välja „odavaid“ lühiajalisi hoiuseid pikaajalisemalt kõrgema intressimääraga. Kasumlikkuse säilitamine võib muutuda keeruliseks ka elukindlustusseltsidel, kes on müünud klientidele pikaajalisi fikseeritud tootlusega kindlustustooteid, samas kui nad ei suuda enam teenida enda investeerimisportfellilt kliendile lubatud tulusust piisavalt madala riskiga. Konservatiivsete rahaturufondide juhtidel on vaja investoritele õigustada juhtimistasusid olukorras, kus nad suure tõenäosusega kaotavad klientide raha jne.
Finantsvahenduse maailmast sammu „reaalsemale“ majandusele lähemale astudes mõjutavad pika aja jooksul madalal püsivad intressimäärad ka käegakatsutavate varade hindu. Odavamad eluasemelaenud suurendavad nõudlust korterite ja elamute järele. Kallineb ka ärikinnisvara, kuna kasvab tulevaste renditulude tänane väärtus. Tootmisettevõtetel on samuti senisest paremad võimalused investeerida laenuraha abil tegevuse laiendamisse. Seda võiks ära kasutada eeldusel, et ettevõtja usub leidvat praeguses keskpärases seisus eksporditurgudel oma toodetele piisavalt ostjaid.
Täiesti kindlad saame olla selles, et miski pole igavene ja siia alla käivad ka madalad intressimäärad. Lühiajalistele võngetele keskendumise ja täpsetesse prognoosinumbritesse takerdumise asemel tasub proovida mõista pikaajalisemaid trende, mis majandust mõjutavad. Intressitõusu võimalusega tulevikus peaksime arvestama nii laenu võttes kui ka investeerides, kuid samas suhtuma skeptiliselt intressitõusu täpse aja prognoosidesse. Nagu on öelnud kuulus pesapallur ja mõtleja Yogi Berra: „Ennustamine on väga raske, eriti mis puudutab tulevikku“.
Madis Müller
Eesti Panga asepresident
2015. aastal kallines Haabersti korteri ruutmeeter keskmiselt 11 ning Kristiine linnaosas kümme protsenti, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.
Kärdla kesklinnas pannakse täna kell 10 pidulikult nurgakivi Hiiumaa riigigümnaasiumi tulevasele õppehoonele, uus kool alustab tööd juba sellel sügisel.
Lasnamäe veerele kerkiva Priisle Äripargi ehitus on jõudnud sarikateni. Reedel, 22. jaanuaril peetakse kompleksi esimese hoone sarikapidu, kokku kerkib Priislesse pea 22 000 ruutmeetrit uusi lao- ja tööstuspindasid koos büroo- ja esindusruumidega.
AS Pro Kapital Grupp nõukogu otsustas 21.01.2016 koosolekul valida AS Pro Kapital Grupp täiendavaks juhatuse liikmeks Edoardo Axel Preatoni.
Käesoleva aasta kinnisvaraturgu prognoositakse üldiselt rahulikuks ja tegusaks ehk siis suuremate muutusteta, kuid siiski tuleb turuosalistel teatud trendidega arvestada, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna maakler Janika Toots.
AS Merko Ehitus kontserni kuuluva SIA Merks nõukogu otsustas 21. jaanuaril 2016 pikendada ettevõtte juhatuse liikmete Oskars Ozoliņši ning Janis Šperbergsi volitusi kolmeks aastaks, s.o. alates 2. veebruarist 2016 kuni 1. veebruarini 2019. 
taTallinna Kesklinna Valitsuses on võimalik 25. jaanuarist kuni 1. veebruarini tutvuda Mere pst 10 kinnistu detailplaneeringu eskiisiga.
SORAINEN Lithuania advised a company from the Inreal group on the acquisition from Litectus of a business centre at 92, Žalgirio street, Vilnius. The transaction was organized by Inreal valdymas, a leading Lithuanian real estate company.
Eesti Arhitektide Liit koostöös Illuka vallaga kuulutasid välja Kuremäe avaliku ruumi arhitektuurivõistluse. Kuremäe on unikaalse ajaloolise pärandiga koht, kus paikneb Eestis ainuke tegutsev vene õigeusu nunnaklooster, omades ka rahvusvahelist tähendust. Võistluse tulemus on kavas välja ehitada EV100 programmis hiljemalt aastaks 2020.
Tehingute andmebaasi laekunud 2015. aasta neljanda kvartali tehingute andmed on kontrollitud.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta detsembris võrreldes novembriga -1,0% ja võrreldes 2014. aasta detsembriga -2,3%, teatab Statistikaamet.
