Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Союз фирм недвижимости: цены вырастут и арендовать будут больше

06.05.2014 Tõnu Toompark

Бюро недвижимости ожидают, что темп купли-продажи жилья снизится, но зато оживится арендный рынок. Такие данные выяснились из опроса, проведенного среди предприятий, входящих в Союз фирм недвижимости (EKFL).

Главы предприятий ожидают большой рост цен на аренду жилых помещений, а также большой рост числа этих сделок, сообщил член правления EKFL Тыну Тоомпарк.

Что касается коммерческих помещений, то здесь также ожидается рост цен, однако число сделок будет более скромным, чем в прошлом году.

EKFL проводит исследование настроений в сфере недвижимости два раза в год, чтобы выяснить оценки руководителей бюро недвижимости в отношении трендов рынка.

EKFL создан в 1994 году. В союз входит более 40 ведущих предприятий сектора недвижимости.

Kallas: planeerimisseaduse ja ehitusseaduse eelnõudega liigume edasi paralleelselt

06.05.2014 Tõnu Toompark

Riigikogu majanduskomisjon arutas esmaspäeval planeerimisseaduse eelnõule saabunud ettepanekuid ühise laua taga koos ettepanekute esitajatega, komisjoni esimehe Kaja Kallase sõnul liigutakse planeerimisseaduse ja ehitusseaduse eelnõudega komisjonis edasi paralleelselt.

„Planeerimisseaduse ja ehitusseaduse eelnõude näol on tegemist mahukate valdkondade ja uute terviktekstidega. Ilmselgelt on vaja palju aega, et ära kuulata huvitatud osapooled ja läbi kaaluda esitatud muudatusettepanekud. Liigume eelnõudega edasi paralleelselt, täna toimus alles esimene kaasamise koosolek paljudest,“ ütles Kallas.

Arutelul osalenud planeerijate ühing tunnustas planeerimisseaduse eelnõuga tehtud töö eest ning esitas omapoolse kriitika. Ühing tõi välja küsitavusi kaasamisprotsessis näiteks riigi eriplaneeringute puhul, samuti viitas vastuoludele teiste õigusaktidega ning vajadust teha mõjuanalüüs. Ühing märkis ära veel vajaduse kaaluda kohalikule omavalitsusele kaalutlusõiguse andmist avaliku detailplaneeringu menetluse protsessist loobumiseks. Planeerijate ühing esitas eelnõule kokku 65 muudatusettepanekut.

Arhitektide liit tegi ettepaneku luua riigiarhitekti instituut ja kaasata ruumilisse planeerimisse rohkem oskusteavet. Siseministeeriumi hinnangul on kompetents olemas ning uut institutsiooni vaja pole, küll on aga puudu inimestest. Maastikuarhitektide liidu ettepanek oli määratleda tiheasustusala mõiste ja paremini viia sisse planeerimise üks olulisemaid ideid – asustuse suunamine. Samuti leidis liit, et detailplaneeringust lubab eelnõu loobuda liiga kergekäeliselt.

Linnade liit pidas õigeks teatud kindlatel juhtudel kohalikule omavalitsusele detailplaneeringust loobumise võimaluse andmist. Liit tegi ettepaneku rääkida selgeks muutunud põhimõtete juures finantseerimisse puutuv. Linnade liit esitas omapoolse kriitikana väite, et eelnõu ei arvesta seniste kohtulahenditega saadud tõlgendusi ning hindama peaks eelnõuga saadava kasu ja kahju suhet. Justiitsministeerium lükkas tagasi linnade liidu väite ja kinnitas, et eelnõus on kohtupraktikaga arvestatud.

Justiitsministeerium leidis, et detailplaneeringust loobumise puhul on läbirääkimisteks ruumi, kuid sellest ei ole mõistlik täielikult loobuda. Eesmärgiks on panna eelnevalt kirja tingimused, mille puhul loobumine on võimalik.

Keskkonnaministeerium tõi välja mure keskkonnamõjude strateegilise hindamise nõudega eelnõus ning rõhutas vajadust keskkonnamõjude hindamisel avalikkuse kaasamise vajadust.

Eelnõu eesmärk on kehtestada uus planeerimisseadus, mis korrastab planeerimise valdkonda puudutavat õigust. Eelnõu on osa planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimisest. Eelnõus on planeeringud ja nende menetlused eristatud liikide kaupa. Lisaks juba kehtivas seaduses olemasolevatele üleriigilisele, maakonna-, üld- ja detailplaneeringule on eelnõus uute liikidena välja toodud riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, mida nõuavad riigi või rahvusvaheliselt seisukohalt tähtsad ehitised.

Eriplaneeringute koostamisel on kohustuslik kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks kaaluda alternatiivseid asukohti. Erimenetluses kehtestatud planeeringu alusel on võimalik alustada ehitusprojekti koostamist. Eelnõu järgi on kohalikul omavalitsusel võimalik üksikelamu ehitamise korral detailplaneeringu menetlusest loobuda ja asendada see projekteerimistingimustega. Seejuures tuleb järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut. Lisaks on sätestatud detailplaneeringu menetlemisele tähtajaks kolm aastat.

Eelnõu läbis Riigikogu täiskogus esimese lugemise 25. veebruaril ja on saanud seejärel väga palju arvamusi ja muudatusettepanekuid.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Marge Tõnnis

06.05.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Kinnisvaravõiguse ABC käsiraamat on Domus Kinnisvara maaklerite poolt kasutavate abi- ja õppematerjalide hulgas tõusnud väga lühikese aja jooksul vaieldamatult kõige populaarsemaks ja enimkasutatavaks teoseks.

Kui tavapärane õppematerjal meie ettevõttes on loengumaterjali vormis, siis siin on 250 lehekülge baasteadmistele vastavat infot hästi liigendatud ja vastused tekkivatele küsimustele kiiresti leitavad.

Väga vajalik kogumik mistahes kinnisvaravaldkonnaga seotud inimestele-organistatsioonidele ning käepärane materjal igapäevatööd tegevale kinnisvaraspetsialistile.”

Marge Tõnnis
Domus Kinnisvara maakler
Kutseline kinnisvaramaakler
Aasta Maakler 2013

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: Elamumaa tehingute arv kasvas aastaga 91%

06.05.2014 Tõnu Toompark

2014 I kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 3171 tehingut hoonestamata maaga. Neist tehingutest 451 tehti Harjumaal ja 247 Tartumaal. Aastaga kerkis Eesti hoonestamata maa tehingute arv 28%.

Hoonestamata maa tehingute arvust 513 tehingut tehti elamumaaga. Aastaga kasvas Eesti elamumaatehingute arv ligikaudu kahekordseks ehk 91% võrra. See näitab selgelt, et korterituru aktiivsus on vägisi maade-majade turule trügimas.

Harjumaal elamumaa tehingute arv kasvas aastaga 43 ja Tartumaal 90%.

Eesti keskmise elamumaa tehingu väärtus oli 2014 I kvartalis Eestis 33 000 eurot, mis on eelmisest aastast 12% vähem. Harjumaa elamumaatehingu keskmine väärtus oli aha 64 000 eurot ehk aastatagusest 4% rohkem.

Hinnatõusuga üllatab Tartumaa, kus elamumaatehingu keskmine hind kasvas aastaga 63% ehk 34 000 eurole.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

05.05.2014 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel elas 2014. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 819 inimest, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes 2013. aastal jooksul 4355 inimese võrra ehk 0,3%. Rahvaarvu vähenemises on sisserände kasv vähendanud väljarände mõju, kuid väheneva sündimuse tõttu on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus rahvaarvu languses.

Välisrände tõttu vähenes elanikkond 2614 ja loomuliku iibe tõttu 1741 inimese võrra.

Loomulik iive oli 2013. aastal 1741 inimese võrra negatiivne (sündis 13 575 ja suri 15 316 inimest). Välisrände saldo oli samuti negatiivne, välja rändas 2614 inimest rohkem kui riiki sisenes (sisserändajaid oli 4110 ja väljarändajaid 6724).

Rahvastiku vähenemist mõjutavates protsessides on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus. Sündide arv on viimasel kolmel aastalt kiiresti langenud, 2013. aastal oli üle 2000 sünni vähem kui 2010. aastal. Surmade arv langes möödunud kümnendil, mille tulemusel on kasvanud oodatav eluiga, kuid viimasel kolmel aastal on surmade arv stabiliseerunud. Seega väheneb Eesti loomulik iive peamiselt sündide arvu kahanemise tõttu. Väljaränne jäi 2013. aastal eelneva kahe aastaga võrreldes samale tasemele, kuid sisseränne mõnevõrra kasvas. Et väljaränne hakkas 2–3 aasta eest kiiresti kasvama, oli sisserände kasv ootuspärane, kuna need protsessid toimuvadki omavahel paariaastase nihkega. Selle tulemusel vähenes välisrände tõttu Eesti rahvaarv 1000 inimese võrra vähem kui 2012. aastal.

Maakondadest võitis rahvastikku ainsana Harju maakond (üle 4100 inimese), sellest peamiselt Tallinn, sest ilma Tallinnata Harjumaa elanikkond isegi kahanes veidi. Elanikkonda kaotasid kõige rohkem Ida-Viru ja Järva maakond, nii loomuliku iibe kui ka rände tõttu vähenes neis maakondades rahvaarv üle 1,5%. Suhteliselt väiksem elanike kaotus oli Saare, Hiiu, Tartu ja Põlva maakonnas. Kui vaadata Tartu maakonda ilma Tartu linnata, siis Tartu maakonnas elanike arv isegi veidi kasvas.

Loomulik iive ja rändesaldo, 2004–2013

Arvestuslik rahvaarv põhineb 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ja sellele lisatud alakaetuse põhjal saadud rahvaarvul, mida on täiendatud järgnevate aasta jooksul registreeritud sündide, surmade ja rände andmetega.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Pärnu Keskus avab uue maja koos kinoga 8. mail

05.05.2014 Tõnu Toompark

Moe ja meelelahutuskeskus Pärnu Keskus avab uue maja koos Pärnu esimese kaasaegse kobarkinoga 8. mai õhtul. Uue maja avamine tõotab tulla külastajatele üllatuste- ja põnevusrohke. Õhtu jooksul annab kontserte Hendrik Sal-Saller ning kolmele külastajale loositakse välja nädalavahetuseks uued autod. Sündmus algab suurejoonelise show’ga kell 18.00 ning keskuse uksed jäävad uudistajatele avatuks kuni 22.00.

Pärnu Keskuse eesmärk on ühendada ostlemine ja meelelahutus. Uues majas avab uksed Pärnus kauaoodatud kaasaegne kobarkino – Apollo kino. Delice toidukaupluse näol avaneb kesklinnas uus ning eriline esmatarbekauplus, mis pakub nii mõndagi põnevat teadlikule kliendile. Samuti avanevad mitmed uued söögikohad: Chopsticks, London Bridge sushi&café ja Peccadello café. Peale selle tuleb juurde moodsaid brände nagu Lindex, Denim Dream, Sangar jt. Lisaks uues osas asuvatele kauplustele, uuendatakse ka olemasolevat maja: Pärnu Keskuse Tauluturg laieneb ning suurendab tootevalikut. Hetkel on käimas kaupluspinna ettevalmistustööd H&M avamiseks mõne kuu pärast.

Uus maja toob keskusele juurde 4200m2 kaubanduspinda. Pärnu Keskus koosneb kahest hoonest, mis on omavahel ühendatud üle Aida tänava kulgevate õhuliste galeriidega. Lisaks filmielamustele ning ostlemisele saab keskuse ilusate vaadetega mõnusates kohvikutes ja istumiskohtades aega võtta sõpradega suhtlemiseks, ärikohtumisteks või lihtsalt puhkamiseks. Keskuse juurdeehitusega alustati 2013 aasta kevadel.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

EKFL: Kinnisvaraettevõtted ootavad üürituru elavnemist

05.05.2014 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) liikmete seas läbiviidud kinnisvarasentimendi uuring näitab, et kinnisvaraettevõtted ootavad elamispindade ostu-müügituru tempode tagasitõmbumist ja sealse aktiivsuse kandumist elamispindade üüriturule.

„Võrreldes poole aasta taguse analoogse küsitlusega on kinnisvaraettevõtete juhtide hinnangud elamispindade ostu-müügituru osas muutunud märksa konservatiivsemaks,“ kommenteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark. „Küll oodatakse sügisese küsitlusega võrreldes märksa suuremat kasvu nii eluruumide üürihindadele, kui tehingute arvule.“

Äripindade sektori osas on ootused analoogsed. Kinnisvarafirmad näevad ees äripindade üürihindade kerkimist, kuid samas on ootus üüritehingute arvu suurenemisele mullusest tagasihoidlikum.

„Eriti tasub välja tuua veel seda, et mullu sügisel soovis kaks kolmandikku ettevõtetest töötajate arvu kasvatada ja üks kolmandik leppis töötajate arvu hoidmisega endisel tasemel. Tänavu kevadel läbiviidud uuringu tulemusena on need näitajad pöördunud – vaid üks kolmandik ettevõtteid soovib töötajate arvu suurendada,“ lisas Tõnu Toompark.

Kinnisvarasentimendi uuring on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu liikmete seas regulaarselt kaks korda aastas läbiviidav küsitlus, mis uurib ettevõtete juhtide hinnanguid kinnisvaraturu trendidele.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 40 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Riigi üüriturul pole saba ega sarvi

05.05.2014 Tõnu Toompark

Majandus- ja taristuminister Urve Palo riiklike üürikorterite rajamise plaani peamine eesmärk on võita sotsiaaldemokraatidest valija tähelepanu. Kuni sotsid valitsevad koos reformierakondlastega, sellest asja ei saa. Ja hea ongi.

Äripäeva meelest ei peaks riik Keskerakonna juhitava Tallinna eeskujul munitsipaalseid paralleelmaailmu looma ei kinnisvarasektoris ega üheski teises valdkonnas. Kus erasektor juba turu reeglite järgi toimetab, ei peaks riik omalt poolt turuosaliseks trügima, püüdes enda peale võtta erasektori ülesannete täitmist. Kus erasektor paremini hakkama saab, sinna ei peaks riik oma nina toppima.

Üüriturg toimib. Kas üüriturg on meil „kehvakene“ või mitte, sõltub suuresti turuosalise isiklikust kogemusest. Riigi võimalused pakkujana turgu paremini toimima panna on pigem miinusmärgiga: korteriomanikele nende endi raha eest konkurentsi pakkuda on absurdne. Nõudmise ja pakkumise vahekorda ei peaks riik ise pakkujana mõjutada püüdma. Avaliku sektori üüripinnad suurendaksid küll pakkumist, aga rikuksid konkurentsiolukorda. Lihtsalt ja hinnanguliselt: see oleks turu solkimine.

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark juhib täna Äripäevas ilmuvas arvamusloos tähelepanu vastuolule, et mida saab kokku võtta sõnapaariga „luksuskaup hädalistele“. Riik ei saaks rajada kehva kvaliteediga majakesi niigi suuremalt jaolt nõukaaegse elamufondi täienduseks, st ehitada tuleks korralikult. Pakkuda soovitakse neid aga väiksema sissetulekuga inimestele.

Kui vahe kinnimaksmise võtab enda peale riik, on tegemist kalli sotsiaalmeetmega, mille vajadus on vaieldav ja mõju küsitav. Väidetud riigi ja erasektori koostöö osutub asju õigete nimedega nimetades ebaausa konkurentsiolukorra tekitamiseks.

Pikemaajalises perspektiivis võib riiklike üüripindade rajamine kaasa tuua soovitule vastupidise tulemuse, elamispindade pakkumise vähenemise. Riik võib pakkujana hinnad korraks alla lüüa ja osa pakkujaid turult minema peletada, suutmata ise tekkinud auku täita ja olles sunnitud ise üüripindade ülalpidamisse aasta-aastalt aina rohkem raha suunama.

Vähesed pooltargumendid sulavad. Nii sulab ajapikku praeguse seisuga ainuke riiklike üüripindade rajamise võimalik pooltargument: ehitusfirmad saavad tööd, ja see elavdaks majandust. Efekt on pigem lühiajaline, riigile omanikuna jäävad aga ülalpidamiskulud, sest ega riigile kuulumine iseenesest ühtegi asja odavamaks ei tee. Oma ülesannet saab riik palju paremini täita elamuarenduseks soodsa keskkonna loomisega, lihtsustades maa kasutamise andmist tsiviilkäibesse ja planeeringute korda.

Iseasi, kas Urve Palo ja teised sotsiaaldemokraadid riikliku üürituru loomise mõtet isegi ülearu tõsiselt võtavad. Koalitsioonileppes sellise plaani tarvis raha ette nähtud pole ning Reformierakonnaga koos valitsedes seda sinna ei teki ka. Sääraste paduvasakpoolsete ideede elluviimiseks vajaksid sotsid koalitsioonipartneriks keskerakondlasi. Praegu on riiklikust üüriturust jutustamisel rohkem tõsisematelt asjadelt tähelepanu kõrvalejuhtimise väärtus ja eesmärk.

Äripäev
https://www.aripaev.ee/blog/2014/05/05/riigi-uuriturul-pole-ei-saba-ega-sarvi

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Ajaloorubriik: Pelgulinna Sõmera tänava lugu

05.05.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Sõmera tänav on Ristiku tänavalt algav ligikaudu 60 meetri pikkune enam-vähem edela-kirde suunaline umbtänav, mille lõpus asub terviklik 1920. aastate lõpust pärit elumajade kogum.

Sõmera tänav on oma nime saanud 18. märtsil 1931.

Tänav sai oma nime lähikonnas asuva Saue tänava (sau – “puhas savi”) mõjul.

Sõmera tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Sõmera 3 – 1927. aastal. Renoveeritud 2009. aastal.
Sõmera 5 – 1920. aastate lõpus.
Sõmera tänava paari aadressnumbritega majade ehituslugu:
Sõmera 2 – 1970. aastal ehitatud tööstushoone.
Sõmera 4 – 1920. aastate lõpus.
Sõmera 4b – 1920. aastate lõpus.
Sõmera 4b – 1920. aastate lõpus.

Fotol Kaitsealune Sõmera 3 elumaja.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

KOV planeerimisotsustus peab olema selge, arusaadav, kaalutletud ja põhjendatudt

03.05.2014 Ramil Pärdi

Viimasel ajal on tõusnud taas päevakorrale halduskohtuvaidlused, kuna kohalik omavalitsus jätab kehtestamata arendaja poolt soovitud detailplaneeringu või – vastupidiselt – kehtestab detailplaneeringu vaatamata puudutatud isiku vastuväidetele.

Ilmselt on sellised vaidlused sagenenud just seonduvalt aktiviseerunud ehitustegevusega ning kohalike omavalitsuste sooviga piirata nende rahakotile olulist mõju avaldada võivate planeeringute kehtestamist.

Ka Riigikohus on viimasel ajal korduvalt väljendanud oma seisukohti ja arvamusi seoses kohaliku omavalitsuse kohustusega teha planeerimismenetluses kaalutletud ja põhjendatud otsuseid.

Kohaliku omavalitsuse planeerimisalane pädevus

Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lg 3 sätestab planeerimise põhimõtted ja eesmärgi. Selle kohaselt on planeerimine (sh detailplaneerimine) demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. PlanS § 4 lg 2 sätestab, et planeerimistegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse territooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Seega on kohalikul omavalitsusel detailplaneeringute menetlemisel väga lai kaalutlusruum. Planeerimisalaste regulatsioonide läbiv põhimõte, mida on korduvalt oma otsustes kinnitanud ja selgitanud ka Riigikohus, on, et kohus saab kohaliku omavalitsuse planeerimisalase tegevuse korral üksnes kontrollida kohaliku omavalitsuse tegevust kaalutlusotsuste tegemisel.

Kohus saab kontrollida ja otsustada selle üle, kas kohalik omavalitsus on planeerimisotsustuse tegemisel piisavalt ja õiglaselt kaalutlenud erinevaid asjaolusid ja seisukohti ning kas selliste asjaolude ja põhjenduste arvestamine on piisav konkreetse planeerimisotsustuse tegemiseks. Kui mitte, siis saab kohus üksnes tühistada kohaliku omavalitsuse otsuse ning kohustada kohalikku omavalitsust samas küsimuses uuesti läbi viima otsustusmenetluse. Seejuures ei saa aga kohus kohustada kohalikku omavalitsust tegema konkreetselt nii- või teistsugust otsust. Milline otsus lõpuks teha, on ikkagi täielikult kohaliku omavalitsuse otsustada.

Riigikohtu hiljutised selgitused

2014 aasta märtsis on Riigikohus teinud muuhulgas paar otsust (haldusasjad nr 3-3-1-87-13 ning 3-3-1-96-13), milles on veelkordselt kinnitanud üle oma varasemad seisukohad:

kohaliku omavalitsuse kaalutlused ja põhjendused mingi konkreetse planeerimisotsustuse tegemisel peavad olema arusaadavad ja selged;
asjaolu, et kohaliku omavalitsuse esitatud põhjendused ja kaalutlused ei ole asjast puudutatud isikule meelepärased, ei saa olla põhjuseks konkreetse planeerimisotsustuse tühistamiseks.

Kokkuvõtteks

Kohaliku omavalitsuse voli ja pädevus planeerimisotsuste tegemisel on väga lai. Oluline on, et otsustus oleks selgelt ja arusaadavalt kaalutletud ning põhjendatud. Kohtu võimalus kohustada kohalikku omavalitsust tegema konkreetses planeerimisasjas nii- või teistsugune otsustus on välistatud. See tähendab, et lõpliku otsustuse teeb alati kohalik omavalitsus.

Asjast puudutatud isikud aga saavad neile sobiva planeerimisotsustuse tegemisele kaasa aidata sellega, et teevad kohaliku omavalitsusega mõistlikku koostööd ning avaldavad planeerimismenetluse käigus oma põhjendatud ja selged soovid ning vastuväited õigeaegselt. Kui planeerimisotsustus siiski ei ole puudutatud isikule meelepärane, tuleb väga hoolikalt kaaluda, milline võiks olla võimaliku vaidlustamise perspektiiv ning kas seda on mõtet ette võtta.

Ramil Pärdi
Vandeadvokaat
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Rikkaks üüriäris: Ostan üürilepinguga korteri, millele tähelepanu pöörata?

03.05.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui üürileandjast investor ostab korteri, kus üürnik on sees, peab ta panema paika plaani, kas omanikuks saamise järel soovib ta kehtiva üürilepingu lõpetada või sellega jätkata.

Üürniku eluplaanide selgekstegemiseks peab investor üürnikuga kontakteeruma. Äkki maksab üürnik head üüri ja ei plaani lähiajal omal algatusel kuhugi liikuda. See peaks üürileandjale ju igati sobima.

Võib aga ilmneda, et üürnik on võetud ajutiselt ja madala üürihinnaga, et müügiperioodil keegi omaniku kõrvalkulud (kommunaalkulud) kinni maksaks. Sellisel puhul tuleb investoril välja selgitada, millised võimalused on üürihinna mõistlikule tasemele tõstmisega.

Ostes üürnikuga korteri, toimub korteri ostu-müügitehing ja valduse kättesaamine olulise ajalise nihkega. Otsese valduse annab investorile seejuures üle mitte müüja, vaid üürnik.

Sellises olukorras tuleb investoril valduse vastuvõtmisel pöörata tähelepanu sellele, kuidas ja mille alusel hinnata, kas eluruum on vastuvõtmisel piisavalt heas seisukorras või on põhjust üürniku vastu nõudeid esitada.

Samuti peab investor hoidma silma peal üürnikule üle läinud päraldiste nimekirjal. Nii eluruumi kvaliteedi kui päraldiste vastuvõtmise aluseks on endise omaniku ja üürniku vahel sõlmitud valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Paraku sõlmitakse enamus neist aktidest suhteliselt kehval tasemel, jättes üleantava vara piisavalt detailselt kirjeldamata.

Lisaks peab investor pöörama tähelepanu sellele, kas üürnik on endisele korteriomanikule tasunud tagatisraha. Kui üürnik on tasunud tagatisraha, siis peab müüja selle investorile edasi andma, sest üürnikule raha tagastamise kohustus läheb üle investorist korteriostjale.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Eesti puitmaja sõbraks valiti Eesti Vabaõhumuuseum

02.05.2014 Tõnu Toompark

Eesti edumeelseid puitmajatootjaid ühendav Eesti Puitmajaliit andis tänavu neljandat korda välja aunimetuse Eesti puitmaja sõber. Seekordne tiitel omistati Eesti Vabaõhumuuseumile järjepideva tegevuse eest puitarhitektuuri ja -ehituse traditsioonide säilitamisel ning väärtustamisel.

Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Sven Mats rõhutas, et Eesti Vabaõhumuuseumil on oluline roll Eesti puitmajade eduloos. „Liidu otsus oli üksmeelne. Ligi 130 000 turisti ja külastajat aastas võõrustav muuseum tutvustab meie puitehituse traditsioone ning järjepidevust edukalt nii Eesti elanikele kui väliskülalistele,” ütles Mats.

Tänu Eesti Vabaõhumuuseumi panusele on tänaseni alles esinduslikud näited Eesti ajaloolisest taluehituse pärandist ning selle kaudu on traditsioonid, oskused ja teadmised kandunud edasi nende inimesteni, kes tegelevad puidust ehitamise ja tootearendusega tänasel päeval.

Puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil sõnul on tänapäevane puitmaja väga lai mõiste: „Võime rääkida enam kui 10-korruselisest hoonest ning samal ajal ka traditsioonilisest käsitöö palkmajast. Puitmajaliit ja Eesti Vabaõhumuuseum otsivad üheskoos võimalusi, et ehitada muuseumi territooriumile kaasaegse arhitektuuriga puitmaja, millest peaks kujunema ühtlasi nii ekspositsioon kui ka kompetentsikeskus.”.

Aunimetus antakse Eesti Vabaõhumuuseumile üle 22. mail, päeval, mil muuseum tähistab oma 57. sünnipäeva.

Samal päeval avatakse Eesti Vabaõhumuuseumis näitus „Eesti puitmaja – sajanditepikkune kogemus“. Näitus jääb avatuks hooaja lõpuni.

Eesti Puitmajaliit asutati 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 20. mail 1999. Käesoleval hetkel kuulub liitu 35 ettevõtet – element- ja ruumelementmajade, käsitöö ja masinpalkmajade ning aiamajade tootjad.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Märtsis tööstustoodang vähenes võrreldes mullusega

02.05.2014 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta märtsis 3% vähem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes mäetööstuses ja energeetikas ning suurenes töötlevas tööstuses.

2013. aasta märtsiga võrreldes toodeti elektrit 21% ja soojust 26% vähem. Elektri tootmise vähenemise peamine põhjus oli tarbimise vähenemine ja ekspordi kahanemine.

Märtsis toodeti töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang puidu, toiduainete ja elektriseadmete tootmises. Toodang vähenes elektroonika-, keemia- ja metalltoodete tootmises.

Välisturule müüdi märtsis 71% kogu töötleva tööstuse toodangust. Võrreldes 2013. aasta märtsiga suurenes toodangu müük ekspordiks jooksevhindades 5% ja müük kodumaisele turule 10%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta märtsis tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui veebruaris, töötlevas tööstuses aga sama palju kui veebruaris.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend^a, jaanuar 2005 – märts 2014
(2010 = 100)

^a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, märts 2014
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^b	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^c
KOKKU	1,1	-0,5	-2,9
Energeetika	2,2	-22,8	-24,0
Mäetööstus	1,9	-0,3	-2,1
Töötlev tööstus	0,4	3,8	1,0
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	4,0	2,6	-0,4
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	0,7	10,9	8,4
toiduainete tootmine	2,7	11,6	9,6
metalltoodete tootmine	1,6	1,5	-1,9
elektriseadmete tootmine	2,0	8,6	4,7
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-4,0	-1,4	-4,5
mööblitootmine	2,9	8,2	4,4
mootorsõidukite tootmine	-6,7	9,5	6,5
ehitusmaterjali tootmine	4,4	14,9	12,1
masinate ja seadmete tootmine	-6,6	-11,5	-14,5

^b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Nordecon: Uute aktsiate emiteerimine

02.05.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS-i nõukogu on teinud aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku suurendada aktsiaoptsiooniprogrammi rakendamiseks Nordecon AS-i aktsiakapitali 1 618 755 uue nimiväärtuseta aktsia emiteerimise teel.

Aktsiakapitali kavandatava suurendamisega seotud teave on avalikustatud aktsiakapitali suurendamist arutava aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teates (börsiteade avalikustatud 02.05.2014).

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2013. aasta konsolideeritud müügitulu oli 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Uus turuülevaade: “Elamispindade turu aktuaalsed riskid”

02.05.2014 Tõnu Toompark

Valminud on uus ja põhjalik elamispindade turuülevaade pealkirjaga “Elamispindade turu aktuaalsed riskid”. Analüüs võtab kokku tänase kinnisvaraturu kõige põletavamad küsimused, mis määravad kinnisvarasektoris edasitoimuva.