Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
 

Pärnaõues valmis kolm kortermaja

Tallinna ühes suurimas uusasumis, Haabersti linnaosas paiknevas Pärnaõues valmis lisaks olemasolevale sajale korterile kolm uut korrusmaja kokku 31 korteriga.

Kaks uut korrusmaja on kahekorruselised ning üks neljakorruseline. Kahetoaliste korterite suurus ulatub keskmiselt 50m2 ja kolmetoaliste oma 70m2. Kõik korterid on rõdudega ning enamike korterite juurde kuulub panipaik hoone esimesel korrusel. Lisaks ehitatakse elamurajooni mänguväljakud ja rohealad.

„Kolme uue korrusmaja pea kõik korterid on omaniku juba leidnud. Pärnaõue on kolinud peamiselt just Õismäe vanades paneelmajades elanud inimesed,“ märkis eluasumit arendav NCC Tähekodu juhataja Priit Aer.

„Pärnaõue on Tallinna linnapiiril paiknevatest arendustest kõige mitmekesisemaid võimalusi pakkuva keskkonnaga – Haabersti ringi ümber on koondunud jaekaubandus ning spordiklubid ja –saalid, koolid ja lasteaiad, lähedal asub rand, Vabaõhumuuseum ja loomaaed,“ lausus Aer.

„Oleme korraldanud ka liikluse uuringuid ning vastupidiselt tavaarusaamale jõuab Rannamõisa teelt võrreldes Tartu, Narva, Pärnu ja Viimsi suunaga kesklinna kõige kiiremini,“ ütles Aer.

Pärnaõue korrusmajade arhitektid olid Sandre Aas ja Meeli Truu. NCC Tähekodu annab kõikidele korteritele kolme aasta pikkuse ehitusgarantii.

Käesoleva aasta lõpuks lisandub Pärnaõuele veel kaks neljakorruselist energiasäästlikku maja 38 korteriga, mille ehitust alustas NCC käesoleva aasta aprillis.

Mõlemas neljakorruselises majas saab olema kokku 19 kahe- kui kolmetoalist korterit.

NCC käivitas Pärnaõue elurajooni arenduse 2008. aastal, kümneaastases perspektiivis peaks Rannamõisa ja Vana-Rannamõisa tee vahel asuma uus ja kaasaegne linnakvartal kokku enam kui 40 kortermajaga.
NCC on suurim kodude ehitaja Eestis. Viimase kümne aastaga on ettevõte rajanud Tallinna ja selle ümbrusse üle 1100 korteri. NCC Tähekodu märgi all on kerkinud Viimsi keskusse Tammeõue, Kadrioru ja Lasnamäe piirile Vana-Kuuli, Mustamäele Rabaküla ning Haaberstisse Pärnaõue. Järgneva kümne aasta jooksul plaanib ettevõte ehitada veel täiendavalt 1000 korterit.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KV.EE: Konkurents kinnisvaramüüjate vahel on vähenenud

Tallinna korteriturg on viimaste kvartalite jooksul olnud vägagi aktiivne. Vaatamata juba kõrgele tehingute arvule on tehinguid kuust-kuusse järjest juurde tulnud.

Tallinnas tehti viimase kolme kuu ehk märtsi-aprilli-mai jooksul 992 elamispindade tehingut. Neist tehingutest 914 olid tehingud korteritega ja 78 tehingud majadega.

Pakkumiste arv on vähenenud

Osalt kõrge tehingute arvu tõttu on elamispindade pakkumiste arv vähenenud – hea kaup on pakkumisest lihtsalt ära ostetud.

Kui veel aasta tagasi oli portaali KV.EE andmetel Tallinnas keskmiselt 9800 elamispinna müügipakkumist, siis tänavuseks on neid alles jäänud kõigest 8000.

Konkurents on hõredam

Aktiivse turu tulemina väheneva pakkumise arvu tingimustes on konkurents elamispindade müüjate vahel vähenenud. See on teinud kinnisvaramüüjate elu hõlpsamaks ja andnud neile võimaluse hindade tõstmiseks.

Kui aasta tagasi jõudis kolme kuu jooksul tehinguni 8% Tallinna elamispindade müügipakkumisest, siis tänavu on vastav näitaja kasvanud pooleteistkordseks ehk 12% peale.

Korterite keskmine tehinguhind on maa-ameti andmetel aastaga kasvanud 11%. Tallinna korterite pakkumishinnad portaalis KV.EE on aastatagusest 13% kõrgemal.

Võib öelda, et hea hinnaga pakkumisi on täna väga raske leida.

Kõige aktiivsemad on mäed

Kui võrrelda suhtarvu, kui palju elamispindade pakkumistest jõuab kolme kuu jooksul tehinguni, siis on kõige elavam elamispindade turg ehk kõige hõredam konkurents Lasnamäel ja Mustamäel. Sealsest portaali KV.EE 2050 elamispinna pakkumisest jõuab kolme kuuga tehingusse 317 ehk 15%.

Mägede korterid on standardsed, neid eristab sageli ainult siseviimistluse tase. Mägede korterite hinnavahemikud on suhteliselt hästi väljakujunenud. Selgepiiriline tüüpelamute turg ongi tegur, mis võimaldab tehingupooltelt teineteist hõlpsalt leida ja toob kaasa kõrge turu aktiivsuse.

Põhja-Tallinn on populaarne

Mägede kõrval on eriti populaarne Põhja-Tallinn. Põhja-Tallinna 1010 pakkumisest jõudis kolme kuuga tehingusse 148 elamispindade pakkumist ehk analoogselt „mägedele“ 15%.

Põhja-Tallinna mitmenäolise palge juures joonistub eriti selgelt välja suure populaarsuse saavutanud Kalamaja, kus maju renoveeritakse üksteise järel. Samuti tehakse palju tehinguid Pelguranna tüüpelamute korteritega.

Nõmme ja Pirita on väiksema aktiivsusega

Nõmme, Pirita ja Kristiine on kõrgelt hinnatud piirkonnad, see hinnang väljendub sageli ka kinnisvara hinnas. Seejuures on Pirita-Nõmme-Kristiine enamasti hoonestatud ühepereelamutega, mis samuti on elamispindade turu kallim klass.

Juba ainuüksi keskmisest kõrgem hind on tegur, mis paneb paika nende linnaosade madalama turuaktiivsuse.

Nõmme-Pirita-Kristiine 1825 portaalis KV.EE olevast müügipakkumisest jõudis kolme viimase kuu jooksul tehinguni 186 ehk 10%.

Kesklinnas siiski elu keeb

Portaalis KV.EE olevate pakkumiste suhtes on kõige passiivsem elamispindade sektor Tallinna kesklinnas. Tallinna kesklinna 2110 pakkumisest jõudis kolme kuuga tehinguni ainult 195 pakkumist, mis on pakkumiste-tehingute suhtarvuna 9%.

Siiski moodustavad kesklinna elamispindade pakkumised kogu Tallinna pakkumistest 26% ja tehingud 21%. Tegemist on Tallinna mõistes nii suurte turuosadega, et turu passiivsusest me siin siiski rääkida ei tohiks.

Tulevikuprognoosid

Tulevikuski jäävad kõige suurema elamispindade likviidsusega piirkondadeks mäed, kus olevate tüüpkorteritega on suhteliselt lihtne tehinguni jõuda.

Arvata on, et Põhja-Tallinna populaarsus kuhugi ei kao. Merega piirnev Põhja-Tallinn areneb peamiselt vanade ja õdusate majade renoveerimise toel. Äkki toob linnavalitsuse uus katse Kopli piirkonnale arendaja leidmiseks samuti värskeid tuuli sealsele kinnisvaramaastikule.

Tänasel elamispindade turul on pakkumisi vähe ja tehinguid tehakse palju. Kasvanud hinnad toovad turule arendajaid, samuti inimesi, keda kerkinud hind peibutab elamispinda müüma. See tähendab, et ühel hetkel pöördub tänane nõrk konkurents kinnisvaramüüjate vahel taas tugevnemise suunas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Elamispindade tehingute arv müügipakkumiste arvust

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tallinn tahab Kopli liinide müüki alustada suve lõpus

Tallinn plaanib aastaid pinnuks silmas olnud Kopli liinide müügiga alustada suve lõpus, arvestades projekti kallidust võiks huvi tunda pigem välisettevõtted.

Neljapäeval kinnitas Kopli liinide müügi Tallinna linnavolikogu ning abilinnapea Eha Võrk sõnas ERR-i uudisteportaalile, et praegu on kavandatud alustada aktiivse müügiga käesoleva aasta augustis-septembris.

Kopli liinide alale on püütud hoonestusõiguse seadmise teel korduvalt edutult arendajat leida, mistõttu otsustati nüüd müügi kasuks.

“Kuigi täna suhtuvad inimesed sellesse piirkonda veel ettevaatlikult, on piirkonnal asjatundjate sõnul potentsiaali mere, randade ning rohealade tõttu muutuda inimestele paremaks ja eelistatumaks elukeskkonnaks,” kommenteeris Võrk müügilootusi.

Linna eesmärk on leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms.

Taskukohane pigem välisettevõttele

Linna otsuse kohaselt müüakse Tallinna linnale kuuluvad Kopli liinide alal asuvad 82 kinnistut kombineeritud pakkumise korras ühtse müügiobjektina alghinnaga 1,5 miljonit eurot.

Kohalike kinnisvaraarendajate piiratud võimekust arvestades on eesmärgiks äratada atraktiivsete müügitingimustega huvi ka välisriikide arendajates. “Planeeritakse aktiivset müügitegevust nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel kinnisvaraturul,” lisas Võrk.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark kommenteeris ERR-i uudisteportaalile, et korteriomand korterihoonestusõiguse kõrval on Eesti elamispindade turul kindlasti tavapärasem kaup, mida on lihtsam müüa.

Samas lisas ta, et tegemist on igal juhul kalli projektiga. “Tänasel päeval pangad maa ostmiseks laenu ei anna. See tähendab, et ostu finantseerimise parem võimekus on välisettevõtetel,” selgitas ta.

Toomparki sõnul on Kopli poolsaare kui arenduspiirkonna perspektiiv vastuoluline.

“Uute arenduste piirkonda toomine kindlasti tõstab piirkonna mainet, kuid ega olemasolevad elamud sealt oma elanikkonnaga kuhugi ei kao. Igal juhul on arenduse käivitamine kindlasti üks oluline samm, et Kopli prestiižikus tuhast tõusta võiks,” rääkis Toompark.

Toimetas
Kadri Masing

http://uudised.err.ee/v/eesti/0499a767-98a7-46d8-b5f0-96aa1b845a45

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

RKASi vastulause tänases Postimehes ilmunud Hans H. Luige arvamusloole

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara ASi juhatuse liikme Elari Udami vastulause tänases Postimehes ilmunud kinnisvaraärimehe Hans H. Luige arvamusloole, milles väidetakse ekslikult, et endine politseimaja Tallinnas aadressil Pärnu mnt 11 võõrandati kõrvalasuvate koolide ja linna teadmata ning odavalt.

„Pärnu mnt 11 hoone müüdi kolm aastat tagasi avaliku kirjaliku enampakkumise teel ning selle kohta sai infot nii meedia kui ka ettevõtte kodulehekülje vahendusel. Müügist olid teadlikud nii kõrvalasuv Tallinna Inglise Kolledž kui ka Tallinna Reaalkool ning Tallinna Haridusamet. Seega mistahes väited koolide ja linna teadmatuse kohta on alusetud.

Samuti on oluline märkida, et maja müügihind 20,27 miljonit krooni kujunes kuue pakkuja konkurentsis ja vastas seega turutingimustele.

Ei vasta tõele ka väide, et hoonet kasutada sooviv lapsevanemate MTÜ peab selle nüüd tagasi ostma, sest kõnealune maja ei ole mitte kunagi neile kuulunud.

Lisaks artiklis avaldatud pooltõdedele on äärmiselt kahetsusväärne, et Hans H. Luik avaldas RKASi nimel arvamuse, mille kohaselt ettevõte ei soovi Tallinna munitsipaalkoolidega koostööd teha. Selline avaldus on pahatahtlik ega vasta tõele.“

Taust: 2010. aasta märtsis kuulutas RKAS välja avaliku kirjaliku enampakkumise Tallinnas Pärnu mnt 11 kinnistu müümiseks eesmärgiga investeerida saadav raha riigile vajalike hoonete ehitamisse ja remonti ning hoida sellega valitsussektori tasakaalu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ants Leemets: Tallinna mereäär tuleb avada tallinlastele

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Ants Leemetsa arvates peab Tallinna mereäär olema linlastele avatud. Tänast olukorda aitaks parandada Linnahalli rekonstrueerimine ja ümbritseva ala korrastamine.

„Linnahalli ala on Tallinna jaoks oluline mereäärne ala, mis on täna kahjuks vaid lagunev mälestusmärk linnaisade saamatusele,” ütles Leemets. „Läbirääkimised linna ning Tallinn Entertainment LLC vahel on kestnud alates 2009. aastast ning mitte mingite tulemusteni pole jõutud.“

Sooviga olukorda leevendust ja selgust tuua andis Leemets aprillis volikogule üle eelnõu, milles palub muuta kehtetuks Tallinna linna ja Tallinn Entertainment LLC vaheline leping ning viia Linnahalli kinnistutel läbi uus enampakkumine või võtta Linnahall linna kasutusse.

„Tallinn on merelinn ning mereäär peab olema korrastatult avatud linlastele ja linnakülalistele,“ lisas Leemets.

„Seni on linnavalitsus vastanud volinikele vaid, et läbirääkimised peavadki aastaid kestma,“ ütles Leemets. „Arvestades senist venitamist, siis polegi varsti enam millegi üle läbi rääkida, sest Linnahall kukub ise kokku.“

Ants Leemetsa eelnõu, mille eesmärgiks on muuta kehtetuks Tallinna linna ja Tallinn Entertainment LLC vaheline leping ning viia läbi Linnahalli kinnistutel uus enampakkumine või võtta Linnahall linna kasutusse oli arutamisel eilsel Tallinna linnavolikogu istungil.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: eluaseme soetamine endiselt soodsaim Tallinnas

Kolme Balti riigi pealinnade võrdluses oli selle aasta esimeses kvartalis kinnisvara kõige taskukohasem endiselt Tallinnas, millele järgnevad Riia ja seejärel Vilnius. Samas eluaseme taskukohasuse indeks Tallinnas langes, kusjuures kodulaenu 15% suuruse omafinantseeringu kogumiseks vaja minev aeg pikenes.

Eluaseme taskukohasuse indeks vähenes Tallinnas peamiselt korterihindade kasvu tõttu (4,3% võrreldes eelmise kvartaliga). Ka intressimäärade 7 baaspunktisel tõusul ning palkade sesoonsel langusel oli negatiivne, kuigi veidi väiksem mõju.

Eluaseme taskukohasust mõjutavad kolm peamist tegurit – eluaseme hind, elanike netopalk ja eluaseme laenude intress. Nende kolme komponendi arvestuses on eluaseme hind (vaadeldav korter suuruses 55 m²) kõige kõrgem Tallinnas, kus see ulatus esimeses kvartalis 64,6 tuhande euroni; sama suure korteri keskmine hind oli Vilniuses 58,5 tuhat ja Riias 42,2 tuhat eurot.

Vaadeldava leibkonna kuine sissetulek (võrdsustatud 1,5-kordse keskmise netopalgaga) on samuti kõrgeim Tallinnas (1239 EUR), millele järgnevad Vilnius (867 EUR) ja Riia (845 EUR). Uute väljastatavate kodulaenude intressid on kõrgeimad aga Lätis (3,8%), millele järgnevad Eesti (2,9%) ja Leedu (2,6%).

Tallinnas on 1,5-kordset keskmist palka teeniva leibkonna netopalk 63,0% kõrgem sellisest palgatasemest, kus 55m²-suuruse korteri ostmisel ulatub 30 aasta pikkuse ja 15% omafinantseeringuga eluasemelaenu kuumakse 30% ni kuisest sissetulekust.

Riias teenib sama leibkond 51,0% ja Vilniuses 31,3% kõrgemat palka, kui taskukohasuse indeksi tingimuste täitmiseks piisav oleks. Esimeses kvartalis moodustasid indeksis kasutatud 55 m2-se korteri kodulaenumaksed Tallinnas 18,4%, Riias 19,9% ja Vilniuses 22,9% leibkonna netosissetulekust.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneeringu avalik arutelu

Nõmme halduskogu saalis (Vabaduse pst 77) toimub esmaspäeval, 17. juunil algusega kell 17 teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ avalik arutelu.

Teemaplaneeringu tulemusel arendatakse välja Nõmme‑Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalused ja reguleeritakse inimtegevust, et tagada maastikukaitsealal linnametsade, sh looduslike ja poollooduslike koosluste säilimine ja kaitse.

Teemaplaneeringu avalikul arutelul tutvustatakse veel kord teemaplaneeringu lahendust, samuti toimunud avaliku väljapaneku käigus esitatud seisukohtadega arvestamisest tulenenud muudatusi.

Teemaplaneering oli 19. aprillist kuni 20. maini avalikul väljapanekul, mille jooksul esitati kolm ettepanekut ja vastuväidet. Ettepanekute ja vastuväidetega on arvestatud ning teemaplaneeringut on vastavalt täpsustatud. Avalikul arutelul on viimane võimalus küsida täiendavaid selgitusi ning väljendada oma arvamust teemaplaneeringu suhtes enne teemaplaneeringu esitamist kehtestamiseks.

Teemaplaneeringus määratavate põhimõtete ja tingimuste tulemusel arendatakse välja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalused. Teemaplaneeringu koostas OÜ E-Konsult. Temaplaneering on kooskõlas kehtiva Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga ning täpsustab ja täiendab Tallinna üldplaneeringut. Planeeringuga määratakse maastikukaitseala edasised arengusuunad ning mitmekesistatakse territooriumi funktsioone.

Planeeringu üldeesmärk on puhkevõimaluste väljaarendamine, arvestades looduskaitselisi tingimusi, leida ala ruumiliseks planeerimiseks parimad lahendused, tagada looduskeskkonna eksisteerimine linna tingimustes, pakkudes sealjuures linnaelanikele rekreatsioonivõimalusi.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega. Maastikukaitseala peamised ohustajad on reguleerimata inimtegevus, potentsiaalselt liigsuur kasutuskoormus, ebaseaduslikud rajatised, maastikukahjustused ja prügistamine, aga ka uute tänavate planeerimine ja ehitussurve eramaadel.

Planeeringu eesmärgiks on korraldada inimtegevust ning täpsustada ala arengusuundi ja puhkevõimalusi, kaitsta ala maastikuväärtusi, pinnamoodi, taimekooslusi ja elustikku.

Teemaplaneering määrab tingimused avalike alade ja radade kasutamiseks. Täpsustatud ja tagatud on looduslike ja ajalooliste vaatamisväärsuste eksponeerimine, parandatud on puhkealale juurdepääsu võimalusi. Teemaplaneeringu kohaselt on alale võimalik planeerida vaid puhkeobjekte. Puhkevõimaluste kavandamisel on arvestatud ka liikumispuudega inimeste vajadustega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

1Partner tahab Lasnamäe “kilekotimaakleritelt” turgu võtta

Kinnisvarafirma 1Partner võtab tööle kümme uut maaklerit ning soovib Tallinna venekeelset kinnisvaraturgu korrastada.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul teevad suuresti Lasnamäele koondunud Tallinna venekeelsel kinnisvaraturul praegu 80 protsenti tehingutest asjaarmastajad – nö kilekotiga maaklerid.

“Kliendi jaoks on peamine probleem selliste maaklerite poolt sooritatud tehingute korrektsus ja usaldusväärsus ning võimalus petta saada on reaalne. Lepinguid ei sõlmita, makse ei maksta,” ütles Vahter ja lisas, et ta on valmis koolitama ja võtma üksiküritajad enda ettevõttesse.

“Vene klientidele on oluline kui nendega suheldakse emakeeles. Käivitasime kolm aastat tagasi venekeelse grupi, mis teeb täna viiendiku 1Partneri tehingutest. Turupotentsiaali on, hakkame senisest veelgi enam venekeelset turundust tegema ja plaanime võtta kümmekond inimest juurde,” ütles Vahter ja lisas, et ka paljud eestlastest kliendid eelistavad võõrkeelset maaklerit, kui nende kinnisvara potentsiaalne ostja on teisest rahvusest.

1Partner võttis juunist kasutusele ka uue venekeelse logo.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kopli liinidele oodatakse võimekat arendajat

Tallinna linnavolikogu langetas otsuse panna enampakkumisele Kopli liinide ala, mille vastu loodetakse äratada ka rahvusvahelist huvi.

Kopli liinide ligikaudu 17 hektari suurusel maa-alal kuulub linnale kokku 82 kinnistut. Need müüakse kombineeritud pakkumise korras ühtse müügiobjektina alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot. Ligi 11 ha on üldkasutatav ühiskondlike ehitiste ja transpordimaa, hoonestatav pindala on aga umbes 6 ha. Detailplaneeringu kohaselt on võimalik sellele alale ehitada ühe- kuni viiekorruselisi korterelamuid. Arendaja peab ehitama välja elamuala teenindamiseks vajaliku taristu: kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud ja haljasalad.

Kombineeritud pakkumine hõlmab kaht etappi: esimeses selgitatakse pakkujad ja teises toimub eelläbirääkimistega pakkumine. Pakkuja netokäive kõigil kolmel viimasel majandusaastal peab olema vähemalt 10 miljonit eurot. Esitada tuleb Kopli liinide linnaehituslik visioon, mille aluseks on võimalikult suures osas olemasolev teedevõrk ning säilitamisele kuuluvad munakivikattega teed. Väärtusliku hoonestusstruktuuriga aladel on vaja kasutada piirkonnale omaseid viimistlusmaterjale, hoonestuse kavandamisel tagada kõrguslikult ja arhitektuurilt sobiv üleminek väärtusliku hoonestusstruktuuriga aladele ning säilitatavatele hoonetele. Arendajal tuleb kavandada ka avalikult kasutatav rannapromenaad ja rannapark; ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms. Teise etapi võimalikud lisatingimused on investeeringute kava (äriplaani) esitamine, ala infrastruktuuri väljaehitamise ja turvalisuse tagamine.

Kopli liinide alale on linn varem püüdnud hoonestusõiguse seadmise teel korduvalt arendajat leida, aga edutult. Nüüd kavandatud kombineeritud pakkumisega loodetakse äratada huvi ka välisriikide arendajates. Pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustatakse komisjon, kuhu kuuluvad lisaks Tallinna linna ametiasutustele ka Eesti Arhitektide Liidu esindajad.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Tivoli elamuarenduse ehituslepingust taganemine

Nordecon AS esitas 13.06.2013 Tivoli Arendus OÜ-le poolte vahel 21.05.2012 sõlmitud, Tallinna kesklinna piirkonda (nn Tivoli elamuarendus) planeeritud, korterelamute projekteerimis- ja ehituslepingust taganemise avalduse.

Nordecon AS peab lepingust taganemist põhjendatuks, kuna Tivoli Arendus OÜ ei ole siiani taganud ehitusloa väljastamist ning 10.06.2013 teavitas NASDAQ OMX Tallinna börsil noteeritud Arco Vara AS, kelle kontserni Tivoli Arendus OÜ kuulub, et planeeritud elamukvartali alused kinnistud on müüdud. Need asjaolud kinnitavad, et Tivoli Arendus OÜ on loobunud lepingu täitmisest ning temast tulenevatel põhjustel ei ole Nordecon AS-l võimalik samuti enam lepingut täita.

Tivoli Arendus OÜ võlgnevus lepingu alusel tehtud tööde eest on ligikaudu 0,18 miljonit eurot.

Varem avalikustatud seonduvad börsiteated:

22.05.2012 – Ehituslepingu sõlmimine (Tivoli elamuarendus)

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=507185&messageId=622520

02.05.2013 – Vastus Arco Vara AS börsiteatele (04.02.2013) seoses Tivoli elamuarenduse lepingu lõpetamisega

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=540034&messageId=665157

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2012. aasta konsolideeritud müügitulu oli 159,4 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Lasnamäele plaanitakse spordikompleksi ja kaubanduskeskuse laiendust

Lasnamäe Linnaosa Valitsus kutsub tutvuma Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu ning Mustakivi tee 13 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega.

Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu eskiislahendus ja lähteseisukohad on 17.-25. juunini avalikul väljapanekul, sellele järgneb 25. juunil kell 16 avalik arutelu. Mustakivi tee 13 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade avalik väljapanek toimub 18. juunist kuni 1. juulini ja avalik arutelu 2. juulil kell 16.

Avalikud väljapanekud viiakse läbi Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (Pallasti tn 54) I korruse ja avalikud arutelud II korruse saalis.

Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Tallinna linna omandis olevatele maaüksustele ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega jäähalli, ujula, võimlemishalli, hosteli- ja raamatukoguhoone ehitamiseks.

Mustakivi tee 13 kinnistule detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ärimaa sihtotstarbega kinnistule ehitusõigus kahe kuni 5 maapealase ja 1 maa-aluse korrusega kaubanduskeskuse ärihoone ehitamiseks.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Üüriäri KKK: Kas parem üürnik on kohalik või välismaalane?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli eeldatakse, et välismaalased on kohalikest jõukamad ja nad on valmis maksma kõrgemat üürihinda.

Tõde on selles, et enamasti tõesti maksavad välismaalased keskmisest pisut kõrgemat üürihinda, kuid seda ka keskmisest märksa parema kauba eest.

Välismaalastest üürnike puhul tasub silmas pidada, et üürileandja küsiks piisavalt suure tagatisraha, et katta üürimaksetega probleemide ilmnemisel võimalikult palju saamata jäänud üüritulust ja tasumata jäänud kõrvalkuludest.

Võlaõigusseadus lubab üürnikult küsida tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses.

Hakata suure ilma pealt võlgujäänud välismaalast otsima on suhteliselt lootusetu ettevõtmine, mis toob endaga kaasa pigem kulud, kui tulud.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Südalinna äripind leidis ostja esimesel katsel

Tallinna linnale kuuluva enampakkumisele pandud Pärnu mnt 8//Väike-Karja tn 9-M6 korteriomandi ostab 317 525 euro eest AS Ressaks.

Tallinna Linnavaraameti poolt läbi viidud avalikul kirjalikul enampakkumisel keris korteriomandi hind linnavolikogu otsusega seatud alghinnast (237 000 eurot) kolmandiku võrra kõrgemaks.

Pärnu mnt 8//Väike-Karja tn 9-M6 korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 241,2 m2. Kultuurimälestiseks tunnistatud hoones asuv korteriomand on kapitaalremonti vajavas seisukorras.

Uue omaniku leidis ka Nõmme keskuses asuv Jaama tn 12 M2 korteriomand, mille ostab 215 100 euro eest OÜ DARF. Korteriomandi reaalosaks on mitteeluruumi üldpinnaga 285 m2.

Ostuhuvi pälvisid ka Pirita linnaosas asuv Tuule tee 18-R korteriomand, mille reaalosaks I korrusel asuvad äriruumid üldpinnaga 66,9 m2 (65 800 eurot), ühtse müügiobjektina enampakkumisel olnud J. Vilmsi tn 50-78a ja 78b korteriomandid, mille reaalosadeks on esimesel korrusel asuvad, viimase üürniku poolt projektiväliselt kokku ehitatud eluruumid üldpinnaga 30,9 m2 ja 18,6 m2 (40 300 eurot) ning Kaera tn 5-7 korteriomandi mõtteline osa (16 750 eurot), korteriomandi reaalosaks on eluruumid üldpinnaga 46,6 m2.

26. juuniks ootab Tallinna Linnavaraamet pakkumisi tegevuse lõpetanud Kivimäe sauna järgi tuntud Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu ostuks. Kinnistu pindala on 3052 m2 ning maakasutuse sihtotstarve ärimaa, kinnistu alghind on 345 000 eurot. Kinnistu lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam ja Sanatooriumi park. Lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega ja üksikute haiglahoonetega.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

AS Toletum võõrandas osaluse Arco Varas

Richard Tomingasele kuuluv AS Toletum võõrandas 10. juunil 2013 kogu osaluse Arco Varas. “On tõsiasi, et minu ärihuvid on viimasel ajal üha rohkem keskendunud Arco Varaga mitteseotud valdkondadele. Need nõuavad ressursse ja tähelepanu, mida on raske jagada. Seetõttu otsustasin oma osaluse müüa. Nagu 2013. aasta esimene poolaasta on näidanud, nõudlust aktsiate järele on.”

Arco Vara AS-i nõukogu otsustas 10. juunil 2013 toimunud nõukogu koosolekul valida senine nõukogu liige Hillar-Peeter Luitsalu uueks nõukogu esimeheks alates 11. juunist 2013.

„2012. aasta kevadel algatasin muudatused Arco Vara nõukogu koosseisus, et luua paremad eeldused ettevõte keerulisest majandussituatsioonist väljatoomiseks. Muudatused on hakanud vilja kandma ja arengu jätkamiseks on õige aeg nõukogu esimehe teatepulk edasi anda. Esimehe ameti võtab üle minu kauaaegne kolleeg ja meeskonnaliige Hillar-Peeter Luitsalu,“ ütles Richard Tomingas uue nõukogu esimehe valiku kohta.

Hillar-Peeter Luitsalu (sünd 1959) liitus Arco Varaga 1993. aastal. Ta on olnud kontserni erinevate ettevõtete juhtorganite liige ning muuhulgas oli tal kandev roll Veskimöldre ja Merivälja kinnisvaraarenduste loomisel. Hr. Luitsalu on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Arco Vara lõpetas Kodukolde arendusprojekti ja omandas Paldiski mnt 70c kinnistu

Eile müüs Arco Vara 100% tütarettevõte Kolde AS Kodukolde arendusprojektis viimase korteri. Sellega lõppes Kodukolde elamuarendusprojekt. Perioodil 2005-2012 on Arco Vara Tallinnasse Helme tänavale Kodukolde elamupiirkonda arendanud 12 elamut 346 korteriga (ca 21 000 m2). Viimased 2 maja 48 korteriga valmisid kevadel 2012.

Samal päeval, 10.06.2013, omandas Kolde AS kogu 28 498 m2 suuruse kinnistu aadressil Paldiski mnt. 70c, Tallinn. Kinnistu omandati korraga komplekstehinguna kolmelt Arco Varaga seotud või varasemalt seotud isikult: Richard Tomingase, Hillar-Peeter Luitsalu ja Arti Arakase äriühingutelt. Maatehingu esimene leping sõlmiti ühe kaasomanikuga kolmest juba 2010. aastal. Tehingu hinda osapooled ei avalikusta.

Kinnistu asukoha kohta on andmed kättesaadavad siit: http://www.arcorealestate.com/?content=589

Arco Vara plaanib Paldiski mnt 70c kinnistule arendada kortermaju, kasutades ära kinnistu asukohast tulenevaid eelised. Arendatava korteritoote parameetrid on sarnased Kodukolde projekti toodetele, arvestades Arco Vara poolseid edasiarendusi. Ehitusega loodetakse alustada 2015. aastal pärast detailplaneeringu kehtestamist. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist elamuehituspiirkonnaga.

Tehingu tulemusel suurenevad kontserni intressikandvad laenukohustused 0,7 mln euro võrra ja varad suurenevad 0,8 mln euro võrra. Kontserni kasumiaruandele tehing olulist mõju ei avalda.

Arco Vara juhataja Tarmo Silla kommentaar: „Paldiski mnt 70c kinnistu omandamine on osa kontserni pikaajalisest strateegiast. Peame kasutama ära sarnaste toodete arendamisel ja müügil saadud oskusteabe ning pakkuma turule väikeste parendustega järgmise põlvkonna tooteid, millest võidaksid nii tarbijad, Arco Vara kui kogu Tallinna linnakeskkond. Rääkides konkreetselt Eestist ja Tallinna linnast, on eile lõpetatud Kodukolde projekt nö. esimese põlvkonna toode ning Paldiski mnt 70c arenduse puhul on tegemist eduka Kodukolde projekti jätkuga Merimetsas.“

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada