Kolme Balti riigi pealinnade võrdluses oli selle aasta esimeses kvartalis kinnisvara kõige taskukohasem endiselt Tallinnas, millele järgnevad Riia ja seejärel Vilnius. Samas eluaseme taskukohasuse indeks Tallinnas langes, kusjuures kodulaenu 15% suuruse omafinantseeringu kogumiseks vaja minev aeg pikenes.
Eluaseme taskukohasuse indeks vähenes Tallinnas peamiselt korterihindade kasvu tõttu (4,3% võrreldes eelmise kvartaliga). Ka intressimäärade 7 baaspunktisel tõusul ning palkade sesoonsel langusel oli negatiivne, kuigi veidi väiksem mõju.
Eluaseme taskukohasust mõjutavad kolm peamist tegurit – eluaseme hind, elanike netopalk ja eluaseme laenude intress. Nende kolme komponendi arvestuses on eluaseme hind (vaadeldav korter suuruses 55 m²) kõige kõrgem Tallinnas, kus see ulatus esimeses kvartalis 64,6 tuhande euroni; sama suure korteri keskmine hind oli Vilniuses 58,5 tuhat ja Riias 42,2 tuhat eurot.
Vaadeldava leibkonna kuine sissetulek (võrdsustatud 1,5-kordse keskmise netopalgaga) on samuti kõrgeim Tallinnas (1239 EUR), millele järgnevad Vilnius (867 EUR) ja Riia (845 EUR). Uute väljastatavate kodulaenude intressid on kõrgeimad aga Lätis (3,8%), millele järgnevad Eesti (2,9%) ja Leedu (2,6%).
Tallinnas on 1,5-kordset keskmist palka teeniva leibkonna netopalk 63,0% kõrgem sellisest palgatasemest, kus 55m²-suuruse korteri ostmisel ulatub 30 aasta pikkuse ja 15% omafinantseeringuga eluasemelaenu kuumakse 30% ni kuisest sissetulekust.
Riias teenib sama leibkond 51,0% ja Vilniuses 31,3% kõrgemat palka, kui taskukohasuse indeksi tingimuste täitmiseks piisav oleks. Esimeses kvartalis moodustasid indeksis kasutatud 55 m2-se korteri kodulaenumaksed Tallinnas 18,4%, Riias 19,9% ja Vilniuses 22,9% leibkonna netosissetulekust.
