Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
 

Pindi Kinnisvara: turuinfo 03/2013

Pindi Indeksi linnades oli augusti kuu tehinguaktiivsus viimase nelja aasta aktiivseim, 1103 korteriomandi tehingut, märkimist tasub ka asjaolu, et tehinguaktiivuse tõusu taga olid pea kõik Indeksi linnad, mitte ei ole tegemist Tallinna või mõne muu suure linna tehinguaktiivsuse tõusuga.

Meenutuseks masu ajast 2009.a jaanuaris oli nimetatud linnades 398 korteriomandi tehingut ehk tehinguaktiivsuse on kasvanud enam kui kaks korda.

Pindi Indeks tõusis augustis 4,5% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 880 eurot. Juulis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 842 eur/m².

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 37 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 eur/m²) on Pindi Indeks 41 % protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi üheksa aastase ajaloo.

Vaata lähemalt Pindi Kinnisvara turuülevaatest.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Maade pakkumine kasvas aastaga 3%, hind langes 9%

Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsis Eestis müügiks 4710 maatükki, mis on aastatagusega võrreldes 3% rohkem. Enamuses maakondades on maatükkide pakkumiste koguarv siiski vähenenud.

Maade pakkumiste arv Harju maakonnas on kasvanud aastaga 7%. Kui aasta tagasi pakuti Harjumaal müügiks 2599 maatükki, siis käesoleval aastal oli pakkumisi 2787. Harjumaa maatükkide pakkumised moodustavad kogu Eesti pakkumistest ligi 60%.

Maatükkide pakkumishinnad on aastaga langenud. Kui aasta tagasi oli müügipakkumise keskmine hind 36 €/m², siis käesoleval aastal 9% vähem ehk 33 €/m² ja seda isegi vaatamata sellele, et kõige kallima pakkumishinnaga piirkonnas ehk Tallinnas-Harjumaal maade müügipakkumiste arv aastaga kasvas.

Maade müügipakkumiste hinnad on aastaga langenud ka Tartu ja Pärnu maakondades. Need kaks maakonda on Harjumaal pakkumiste arvu osas suuruselt teine ja kolmas piirkond. Tartumaa maapakkumiste keskmine hind langes aastaga 6%, Pärnumaal 12%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 03/2012 03/2013 Muutus, % 03/2012 03/2013 Muutus, %
Eesti 4 560 4 710 3% 36,3 32,9 -9%
Harjumaa 2 599 2 787 7% 48,7 42,6 -13%
Hiiumaa 23 15 -35% 1,0 NA
Ida-Virumaa 63 109 73% 31,8 30,0 -6%
Jõgevamaa 47 65 38% 17,4 16,7 -4%
Läänemaa 141 185 31% 9,2 9,5 3%
Lääne-Virumaa 61 115 89% 21,5 16,4 -24%
Põlvamaa 16 NA NA
Pärnumaa 563 548 -3% 27,0 23,7 -12%
Raplamaa 120 76 -37% 9,3 11,5 24%
Saaremaa 115 89 -23% 12,4 16,1 30%
Tartumaa 654 610 -7% 18,0 16,9 -6%
Valgamaa 67 46 -31% 17,4 16,0 -8%
Viljandimaa 47 28 -40% 31,2 39,0 25%
Võrumaa 44 37 -16% NA

Maade müügipakkumiste arvu muutus maakondades portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Valmis Eesti maapõue kolmemõõtmeline mudel

Valminud on Eesti maapõue kolmemõõtmeline mudel, mis võimaldab huvilistel nii tavaarvutite kui ka nutitelefonide ja tahvelarvutite vahendusel virtuaalselt ning kolmemõõtmeliselt uurida meie maapõue ülesehitust.

Mudeli loomise eesmärk oli võtta kasutusse selline intuitiivne virtuaalne õppevahend, mille abil saab tutvustada Eesti geoloogilise ehituse põhijooni ja arengulugu, illustreerida geoloogilisi põhitermineid ja pakkuda mängulist avastamisrõõmu noorematele kasutajatele. (Vt http://www.gi.ee/geomudel/.)

See kõik aitab populariseerida maateadusi ning teadust ja tehnoloogiat üldisemalt ja toetada loodusainete riikliku õppekava õpetamist.

Mudeli loomisel on kasutatud Maa-ametist pärinevaid Eesti geoloogilise kaardi (mõõtkavas 1:50 000) aluspõhja geoloogia, aluspõhja reljeefi ja pinnakatte paksuse teemakaartide ning faktilise materjali (puuraukude, -kaevude, paljandite ja vaatluspunktide) andmeid, samuti 150 tugipuuraugu andmeid, mis katavad kogu Eesti.

Eesti maapõue lihtsustatud kolmemõõtmeline (3D) mudel valmis 2012. aasta teaduse populariseerimise raames Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi eestvõttel koostöös Teadus- ja Haridusministeeriumi, Maa-ameti ja AS-ga Nortal.

Rakendus on kõigile huvilistele veebis tasuta kättesaadav Chrome WebSotre’ist, iTunes’ist ja Google Play’st ning PC-de jaoks allalaetav Geoloogia Instituudi kodulehelt:

Android: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.Nortal.GeoMudel2

https://chrome.google.com/webstore/search-apps/Geomudel

iPhone:

PC: http://www.gi.ee/geomudel/

Tarkvara on lubatud kõigil vabalt kasutada ja levitada viitega TTÜ Geoloogia Instituudile.

Maa-ametis on arendamisel ka detailsem Eesti maapõue 3D mudel. Detailsem mudel võimaldab lisaks maapõue kihilise ehituse vaatamisele geoloogilise kaardi andmebaasi pidevalt uute teadmistega täiendada. Mudeli koostamise eesmärk on geoloogilise kaardistamise kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks muutmine.

Näiteks tekivad tänu uuele mudelile uued võimalused puuraukude asukoha planeerimisel ja maavarauuringute läbiviimisel. Maa-ameti uue 3D mudeli võimaluste katsetamine kaardistustööde juures peaks algama juba tänavu.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kinnisvara ABC alustab 08/04/2013

Kinnisvarakool OÜ: Kinnisvara ABC koolitusJärgmise nädala esmaspäeval 08/04/2013 alustab selle kevade viimane koolitus “Kinnisvara ABC“.

Koolitus keskendub kinnisvaravaldkonna põhiteadmistele.

Läbime süstemaatiliselt järgmised teemad:

  • kinnisvaraturg, finantseerimine, hindamine;
  • ehitus ja planeeringud;
  • kinnisvaramaakleri tegevus, vahendustegevus;
  • juriidilised teemad.

Koolitust viivad läbi pikaajalise kogemusega valdkonna parimad spetsialistid:

  • kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark;
  • jurist Evi Hindpere;
  • projektijuht Marko Sula.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbanki kodukindlustuse kaitse laieneb, omavastutus väheneb

Esmaspäevast, 1. aprillist 2013 jõustusid Swedbanki kodukindlustuse uued tingimused, mis kehtivad automaatselt nii olemasolevatele kui uutele klientidele. Uuendused laiendavad juba varemgi põhjaliku kaitsega kindlustust ja vähendavad mitmel juhul omavastutust.

„Ühe muudatustena võib välja tuua selle, et pakume nüüd igale objektile omavastutust 90 eurot ning kahjustada saanud lukkude asendamise korral omavastutust ei rakendata Seni oli omavastutus korteri puhul 95 eurot ja hoone puhul 190 eurot ning lukkude asendamisel 30 eurot. Samuti kindlustame korterid ja hooned nüüdsest alati taastamisväärtuse peale ja poliisile kindlustussummat numbrina ei märgita. See tähendab, et kahjujuhtumi korral on tagatud kodu taastamine juhtumieelsesse seisukorda ning see pole enam kindlustussummaga piiratud. ,” selgitas Ivika Torpel, Swedbank P&C Insurance AS Eesti tegevjuht.

Tingimuste uuendamisega laienes ka hoovis asuvate rajatiste kindlustuskaitse – senise 10m2 asemel on kindlustuskaitse all kuni 20m2 suurused rajatised. Lisaks ei ole tingimustes enam rajatiste kindlustussumma ülempiiri, mis varem oli 10 000 eurot.

„Uuendusena pakume kindlustuskaitset ka kodu kindlustanud inimese kodusele varale. See võib moodustada lepingusse märgitud koduse vara kindlustussummast kuni 5%. Uus on ka kodus oleva sularaha kaitse kuni 500 euro ulatuses” märkis Torpel.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Teletorni naabrusse kavandatakse restoranihoonet

Tallinna linnavalitsus kavatseb võtta homsel istungil vastu teletorni naabrusse restoranihoone rajada võimaldava detailplaneeringu.

Kloostrimetsa tee 58b kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga on kavandatud 0,27 ha suurusele planeeringualale kuni 3-korrune toitlustushoone – 90 istekohaga restoran-kohvik.

Detailplaneeringu koostas arhitektibüroo Heiki Taras OÜ. Peale vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Pirita Linnaosa Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Planeeritud maa-ala on hoonestamata. Kloostrimetsa tee 58b kinnistu on tihedalt kaetud valdavalt mändidest koosneva kõrghaljastusega. Lähtudes planeeritava maa-ala kontaktvööndi hoonestusest on planeeringuga ettenähtud hoone maht arhitektuurselt piirkonda sobiv ning hoone paigutamisel on lähtutud olemasoleva haljastuse paiknemisega.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 17. augusti 2011 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Pirita Linnaosa Valitsuses 5. kuni 14. septembrini 2011 ning 14. septembril 2011 toimus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik arutelu. Detailplaneering on Pirita linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Astangule kavandatakse uut elamukvartalit

Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule kehtestamiseks Astangu tn 7 kinnistu detailplaneeringu, mis võimaldaks ehitada alale korterelamud, ärihooned ja lasteaia.

Astangu tn 7 kinnistu detailplaneering annab võimaluse rajada 8,88 ha suurusel planeeringualale kokku 16 kolme- kuni kaheksakorruselist korterelamut, ühe ühekorruselise ja kaks kuni viiekorruselist ärihoonet ning eralasteaia.

Planeeritav maa-ala paikneb Haabersti linnaosas Väike-Õismäe vahetus läheduses Astangu elurajooni äärealal. Ala on hoonestamata, haljastatud ja juurdepääsuga Astangu tänavalt. Astangu tn 7 kinnistu on hooldamata, kohati võsastunud, liigniiske, valdavalt lehtpuude ning üksikute okaspuudega. Planeeringuala idapoolsesse ossa jääb Järveotsa oja.

Planeeringuala kontaktvöönd on ühistranspordiga hästi varustatud, monofunktsionaalne valdavalt 5-, 8- või 14-korruseliste elamutega hoonestatud piirkond.

Planeeringulahendus vastab Tallinna üldplaneeringule, mille kohaselt on planeeritava ala Astangu tn poolse osa juhtotstarve korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- või enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaažikooperatiivid jm ning ülejäänud osas on tegemist reservalaga, mis oli reserveeritud hoonestamiseks tulevikus. Ala läbib ida-lääne suunaline rohekoridor.

Planeeringus kavandatud lahendus haakub ümbritseva piirkonna arhitektuurse ilmega ning hea ühistranspordiühendusega ja sotsiaalse infrastruktuuri objektidega varustatud piirkond sobibki kõige paremini just korterelamute ja ärihoonete ehitamiseks.

Polüfunktsionaalse piirkonna loomiseks on alale kavandatud nii äri-, elu- kui ka sotsiaalfunktsiooni kandvaid hooneid – see on oluline turvalisuse aspektist, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt. Monotoonsuse vältimiseks on kruntidele planeeritud erineva kõrguse ja korruselisusega hooneid.

Elanikele puhketingimuste loomiseks on alale kavandatud mitmed eri vanuserühmadele mõeldud mänguväljakud ning matkarajad/kergliiklusteed ning jäetud piisavalt ruumi puude istutamiseks.

Planeeringulahendus võimaldab seni kasutamata, võsastunud ja liigniiske ala heakorrastatud elupiirkonnaks muuta. Samas säilib piirkonnas piisavalt rohelust ja rekreatsioonialasid elamisväärse keskkonna loomiseks.

Astangu tn 7 kinnistu detailplaneeringu hoonestuse, haljastuse ja tehnovõrkude lahenduste kujundamisel on arvestatud oluliste keskkonnamõju strateegilise hindamise soovitustega. Planeeringualale kavandatakse 779 parkimiskohta, parkimine on lahendatud kruntidel maapealse ja maa-aluse parkimisena. Järveotsa oja äärde on kavandatud avalikult kasutatav matkarada.

Detailplaneeringu algatamist taotles OÜ Merces. Detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2010 korraldusega. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 11. jaanuari 2012 korraldusega ning oli 13. veebruarist kuni 28. veebruarini 2012 avalikul väljapanekul, millele järgnes 9. aprillil 2012 detailplaneeringu avalik arutelu.

Detailplaneering esitati järelevalveks ja heakskiidu saamiseks Harju maavanemale, kes andis detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

OÜ Merces võttis 19. septembril 2012 sõlmitud lepinguga kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Tutvustatakse arhitektuurivõistlust Mustamäele kiriku rajamiseks

Mustamäele kiriku rajamiseks korraldatavast arhitektuurivõistlusest osa võtta soovijad on oodatud kolmapäeval, 3. aprillil kell 11 arhitektuurivõistluse tingimusi tutvustavale üritusele Mustamäe linnaosa valitsuse suurde saali (A. H. Tammsaare tee 135).

EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku arhitektuurivõistlust tutvustaval üritusel esinevad Mustamäe linnaosa vanema Helle Kalda, EELK Tallinna praostkonna praost ja arhitektuurivõistluse žürii esimees Jaan Tammsalu, Mustamäe koguduse õpetaja Tiina Klement.

Võistlustingimusi tutvustab arhitekt Veljo Kaasik, detailplaneeringuga seatud piirangutest räägib Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd.

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on leida Kiili tn 9 krundile kavandatavale kirikukompleksile parim arhitektuurne lahendus. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 20. juuni 2013 ning võitjad kuulutatakse välja 2013. aasta augustis.

Tallinna linnavolikogu on seadnud Tallinna linna omandis olevale kinnistule otsustuskorras tähtajalise ning tasulise hoonestusõiguse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kasuks.

Arhitektuurivõistluse korraldab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium koos Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusega ning Eesti Arhitektide Liiduga. Pärast võistlust tellib peakorraldaja arhitektuurikonkursi võitjalt võidutöö alusel ehitusprojekti hilisemad staadiumid.

Tallinna linna esindajatena osalevad arhitektuurikonkursi žüriis Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda ja Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd. Žürii esimees on EELK Tallinna praostkonna praost Jaan Tammsalu.

Eesmärgiks on seatud ehitada pühakoda, mis vastab tänapäeva ühiskonna vajadustele ning pakuks Mustamäe elanikele võimalust käia kirikus oma kodukoha ligidal. Planeeritavasse kompleksi on kavandatud kirikusaal, ruumid lastehoiu ja tugikeskuse jaoks, erinevad ringiruumid, mida saab kasutada hingehoidlike vestluste ja diakooniatöö tarvis, kiriku köök ja kiriku kantselei koos abiruumidega.

Planeeritava kiriku kontseptsiooni märksõnadeks on sakraalne, kaasaegne, mitmeotstarbeline ning ümbruskonna sotsiaalseid vajadusi arvestav.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Ober-Haus: Korteri pinnaühiku hind Tallinnas jätkas tõusu

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis märtsis võrreldes veebruariga 2.3%. Võrreldes 2012. aasta märtsiga on indeks 8.3% kõrgem.

Tallinnas tehti märtsis korteriomanditega 559 tehingut, mida on 5% vähem kui käesoleva aasta veebruaris, kuid 1.3% rohkem kui eelmise aasta märtsis.
Keskmine pinnaühiku hind tõusis võrreldes eelmise kuuga 2.7%. Linnaositi oli suurim tõus Lasnamäel 7.4% ja Haaberstis 11.8% ning langus Kristiines – 8.6%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal on Tallinna keskmine pinnaühiku hind 29.4% väiksem ehk 1 219 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind märtsis võrreldes eelmise kuuga 2.5% 970-le eurole, kuid Pärnus langes – 2.5% 711-le eurole.

Ober-Hausi_Eesti_Hinnaindeks_märts_2013 full

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tee oma kodu turvalisemaks

Turvalisust vajab iga inimene. Turvatunne saab alguse kodust. Just seetõttu tunnemegi äärmiselt ebamugavalt ennast siis kui meie kodus on vargad käinud, meie asjades sorinud ja neid ära viinud.

Mida annab teha oma kodu turvaliseks muutmiseks? Valvesüsteemid, turvalukud, piirdeaiad, naabrivalve – see kõik aitab turvalisusele kaasa.

Üks näide elust

Mõnda aega tagasi pidasin oma kodurajooni suhteliselt turvaliseks. Olin küll kuulnud mõningatest sissemurdmistest korteritesse ja ka mõnedesse teistest majadest kaugemal asuvatesse vanematesse eramutesse, kuid üldmulje oli turvaline.

Kuni ühel heal päeval selgus, et see pole kaugeltki nii.

Nimelt alustas selle talve algul piirkonnas tegutsemist üks varaste punt, mis sõna otseses mõttes ei kohkunud millegi ees. Kuidagi teistmoodi ei saa nimetada ühte majja sissemurdmist pühapäevasel pärastlõunal, vägagi käidavas tänavas ja majja, kus oli korralikult toimiv turvasüsteem.

Mis siis toimus? Toimus see, et vargad võtsid täiesti teadlikult riski. Peale maja rõduakna sisselöömist ja turvaalarmi töölehakkamist nad toimetasid majas umbes minuti ning haarasid selle ajaga kaasa kõik väärtuslikuma ning kadunud nad olidki.

Turvasüsteem toimis majas eeskujulikult, hakkas koheselt tööle, kuid sellegi poolest ei takistanud see vargust, sest nii lühikese ajaga ei jõuta enamasti ka turvafirmadest reageerida.

Ainuüksi selle näite pealt võib väita, et turvalisust ei taga ainult turvasüsteemid. Turvasüsteem on ainult üks vahend, mis teeb veidi ebamugavamaks vargused ja aitab halbade kavatsustega inimesi eemale peletada.

Turvalisemaks saab elukeskkonna muuta ennekõike erinevate ennetavate meetmete kasutamisega ja üheks kõige olulisemaks teguriks on kindlasti inimeste ja ennekõike naabritega koostöö. Kas seda peab alati naabrivalveks nimetama on iseküsimus, kuid inimfaktor on peamine, mis aitab turvalisust luua. Sageli kipub just inimeste ükskõiksus ümbritseva suhtes olema just see asjaolu, mis võimaldab varastel vägagi jultunult tegutseda.

Mis aga on need meetmed, mis aitavad vargaid eemale peletada?

Piirdeaed

Kui eramu ümber on korralik aed ja väravad on lukustatud siis on palju ebamugavam varastel tegutseda. Tõsi küll ega aed inimest ei peata, kuid üle aia ronimine tõstab varga jaoks riske ning meelsamini eelistab ta sellist maja, kus aeda ei ole.

Koer

Mehitatud valve koera näol on läbi aegade olnud üks kindlamaid turvalahendusi. Küll aga peaks koer saama liikuda kogu aia ulatuses, mitte olema kuskil eraldi aias ketis. Kindlasti tasuks aiale kinnitada silt(e) kirjadega „Siin valvan mina“ või „Kuri koer“. Ainuüksi juba selline silt mõjub hästi ning aitab kõrvalisi isikuid eemale peletada.

Turvasüsteem / videovalve

Kui maja küljes on vilgub valveseadme tuluke ning lisaks on ka mõni valvekaamera siis kaob enamikel varastel selle maja külastamise soov ära. Korralik videovalve, mis suudab kvaliteetset ja teravat pilti toota, on suhteliselt kulukas lahendus ning sama välise efekti saamiseks võib kasutada ka valvekaamerate makette.

Toimiva kaamera puhul aga peab meeles pidama, et see oleks suunatud oma aeda ja ei filmiks naabreid, sest juba on Eestis juhtumeid, kus politsei naabrite kaebuste alusel käsitleb sellist filmimist kui ebaseaduslikku jälitustegevust. See on jällegi üks näide, miks on oluline oma naabritega häid suhteid hoida, sest kui sellistest asjadest tekivad tülid siis pole lootustki, et sellised naabrid omavahel piirkonna turvalisuse tõstmiseks koostööd teeksid.

Ennetava meetmena on oluline, et kaugelt oleks võimalik aru saada, et majas on turvasüsteem. Näiteks turvasüsteemist teada andvad kleepsud akendel, alarmil või miks mitte ka sildina aial. Ka siin saab kasutada näiteks turvaalarmi maketti või hoiatussilte ka juhul kui majal pole tegelikult turvasüsteemi.

See, kas turvasüsteem on seotud turvafirma teenusega või saadab süsteem häire korral teate ainult omaniku poolt ette antud numbritele, sõltub paljuski igaühe enda vajadustest.

Valgustus

Ideaalne on see, kui on olemas korralik tänavavalgustus, see aitab hämarate kavatsustega tegelasi korrale kutsuda. Ka oma aia ja maja valgustus on tänuväärne ettevõtmine. Idee on ju kokkuvõttes see, et hästi valgustatud kohas ei taha varas riskida enda avastamisega.

Maja ja aed

Ka maja uksed ja aknad peaksid olema lukustatud, nii päevasel ajal kui ka kindlasti öösel. Jultunumaid vargaid ei sega seegi kui pere samal ajal maja II korrusel magab ja kui välisuksed on unustatud lukustamata siis on neil palju lihtsam tegutseda. Siin aitab ka see, et panna maja I korrus ööseks valvesse, enamik uuemaid valvesüsteemi seda võimaldavad. Mõistlik on ööseks akendele kardinad ette tõmmata, et vargal ei oleks võimalik sisse piiluda ja veenduda, et majas I korrusel keda ei ole.

Aias peaks olema väärtuslikumad asjad ära pandud, muruniidukid, jalgrattad ja gaasigrillid jne. Tõsi see teeb elu ebamugavaks, kuid kõik mis silma alt ära ei tekita ka ahvatlust.

Turvalisus on ennekõike protsess, millega tuleb igapäevaselt tegelda.

Hoia nii enda kui ka naabrite varal silma peal ja tee oma elu turvalisemaks!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS otsib Narva piiripunkti rekonstrueerimistööde projekteerijat

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Narva kesklinnas asuva Narva-1 piiripunkti rekonstrueerimistööde projekteerimise riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 25. aprillini. Ehitustegevusega on plaanis alustada ning piiripunkt ajakohastada 2014. aastal.

Eesmärgiks on Euroopa naabrus-ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 raames rekonstrueerida Narva-1 piiripunkt ning riike ühendava Sõpruse silla jalakäijate ala. Sellega soovitakse saavutada olemasolevas piiripunktis maksimaalne läbilaskevõime, arvestades piiripunkti asumist linnaruumis ning laiendamise piiratud võimalusi.

Piiripunkt Narva-1 koosneb 3-st terminalist: sõiduautode/busside ja jalakäijate terminal (ehitatud 1994. aastal) ning veoautode terminal (ehitatud 1997. aastal). Piiripunkti ehitamisest alates on piiriületuste arv tõusnud märgatavalt ning on saavutanud praktiliselt maksimaalse läbilaske võime. Tuleb arvestada, et piiripunktide ressurss on kasutatud efektiivselt, kui mõlemal pool piiri asetsevate piiripunktide läbilaskevõime on võrdne ehk oma infrastruktuurilt, töökorralduselt ning inimressursiga kaetuselt on piiripunktid suhteliselt sarnased.

Täna on Narva-1 piiripunktis kaks sõidurada bussidele, kaks rada sõiduautodele ja neli rada jalakäijatele. Ivangorodis on eraldi busside terminal ja bussireisijaid on võimalik teenindada neljal rajal, kuus rada sõiduautodele ning kuus rada jalakäijatele.

Antud programmi raames soovitakse võimaluste piires laiendada piiripunkti. Laiendamine on komplitseeritud, kuna piiripunkt asub Narva linna ajaloolises kesklinnas, mida piirab ühelt poolt ajaloolise bastioni muldkeha, teiselt poolt linnuseesine park. Lisaks on vahetus läheduses linna peaväljak (Peetri plats) ja elumajad. Osa rajatisi on muinsuskaitse all. See tähendab seda, et kõik laiendused saab teha vaid piiripunkti territooriumi sees. Olemasolev amortiseerunud jalakäijate terminal on kavas lammutada ning selle asemele ehitada uus.

Narva-1 piiripunkti rekonstrueerimine on osa Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist, mille raames on plaanis rekonstrueerida 2014. aasta lõpuks Eesti poole pealt Narva piiripunktid (Narva-1 ja Narva 2) ning jalakäijate sild. Lisaks on hõlmatud projekti Venemaa vastavad partnerid ning sama projekti raames on planeeritud rekonstrueerida Ivangorodis asuvaid piiripunkte.

Programmis on juhtpartneriks Eesti ning projekti juhib Siseministeerium.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Üürikorterite kvaliteet liigub jõudsalt ülesmäge

Viimaste aastate hetkeks tormilised ja siis vaiksed arengud on korrastanud üüriturgu. Kasvanud on kvaliteetsete pakkumiste arv ja pisut ka nende hinnad. Remontivajavate üürikorterite hinnad tammuvad paigal ja nende vastu on huvi vähene.

Viimase kahe-kolme aasta jooksul jõudsalt kasvanud üürihinnad on üürileandjatele andnud pisut paremad teenimisvõimalused. Kasvanud tootlus ja kõva meediakära üürivaldkonna ümber on turule toonud hulga väikeinvestoreid, kes soodsatest tingimustest kasu loodavad lõigata.

Suurenenud pakkumine on sundinud üürileandjaid pakutavate korterite kvaliteeti tõstma. Nii on koos kvaliteedi tõusuga käsikäes pisut kasvanud ka üürihinnad. Tänased üürihinnad on aastatagusest 5-7% kõrgemal.

Kuhugi ei ole ka kadunud madala kvaliteediga odavad pakkumised. Nende hinnad aga tammuvad paigal aastatagusel tasemel, sest kvaliteetsete pakkumiste lisandumine ei võimalda odavate korterite üürihindadel tõusta.

Meie maakleribüroo praktikas oli juhus, kus kõrvuti asuvates majades pakuti samaaegselt üürile analoogseid kortereid. Üks neist oli pigem amortiseerunud sisustusega igakuise üürihinnaga 200 eurot.

Kõrvalmajas asuv analoogne korter oli renoveeritud ja kvaliteetselt ning kaasaegselt sisustatud. Selle korteri kuine üürihind oli juba 50% kõrgemal ehk 300 eurot. Pole vast suur üllatus, et kiiremini leidis üürniku kallim, kuid renoveeritud korter.

Konkreetse korteri remonditaseme ja sisustuse kõrval mängib üürniku otsuste juures järjest suuremat rolli hoone üldine välimus. Kõrvalkuludele pööratakse järjest põhjalikumat tähelepanu, sest need moodustavad üüri enese kõrval olulise igakuiselt makstava summa.

Tänased üürnikud eelistavad võimalusel pea alati kaasaegsema seisukorraga hästi sisustatud kortereid vanadele-väetitele, kus enne sissekolimist tuleks hakata ise remonditöödega või isegi koristamisega tegelema.

Väljaüürimise eesmärgil korteri ostnud väikeinvestorid on sellest üürituru muutusest hästi aru saanud ja enamasti teevad nad sanitaarremondi ja sisustavad korteri vastavalt üürniku ootustele.

Sellised muudatused tähendavad turul pakutavate üürikorterite kvaliteedi olulist paranemist. Arvestades väikeinvestorite jätkuvat huvi üüripindade vastu võime loota selle positiivse trendi jätkumist.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: 2012. aastal valmis rohkem suuri elamispindu

2012. aastal lubati Eestis statistikaameti andmetel kasutusse 1990 eluruumi. Neist eluruumidest võrdselt 24% ehk kogu valminud eluruumide mahust ligi poole moodustasid kolme- ja neljatoalised korterid.

Viimase kümne aasta jooksul on kahetoaliste korterite osakaal neljatoalistest suurem olnud. Nii võime tõdeda, et valminud eluruumide hulgas on toimunud nihe suuremate pindade poole.

Suuremad elamispinnad ehk nelja- ja enamatoalised korterid asuvad harva suurtes korterelamutes. Neljatoaline korter hakkab hinna poolest konkureerima ridamajade ja paarisamajade ning ühepereelamutega ning seetõttu on nende ehitamine arendaja jaoks riskantne.

Suuremate pindade osakaalu kasvu on põhjustanud väikearendajate või eraisikute omatarbeks ehitatavate eluruumide arendamise osakaalu suurenemine.

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

DTZ väljaanne “Obligations of Occupation”

Väljaanne “Obligations of Occupation” esitleb 126 Euroopas, Lähis-Idas, Aafrikas, Austraalias ja Okeaanias ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas paikneva äripiirkonna kontoripindade tüüpilisi üürisuhteid.

DTZ pakub oma klientidele nõu, kuidas luua või muuta oma kinnisvaraportfelli nii, et see vastaks ettevõtte vajadustele.

Väljaanne “Obligations of Occupation” pakub Teile võimaluse kiirelt mõista üürituru struktuuri ja tavasid ning annab võimaluse võrrelda olemasolevaid üürisuhteid turul pakutavatega.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kadrioru ajalooline kortermaja saab uue kuue

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas Kadriorus, Alle 3/Narva mnt 74 asuva Eesti arhitektuuri tippu kuuluva arhitekt Edgar Kuusiku projekteeritud korterelamus asuvate korterite müügiga. Hoone on ehitatud 1932. aastal ja selle restaureerimis- ja laiendustööd teeb Perton Ehitus OÜ, kellel on pikaajaline kogemus samalaadsete objektidega. Hoone arendajana on Perton Ehituse eesmärk renoveerida ehitis ajastutruult, säilitada hoone ajalooline väärtus. Maja uuendamine lõpeb käesoleva aasta varasügisel.

A.Alle 3/Narva mnt 74 kortermajas on kuus korterit, millest kaks on juba ostjad leidnud. Korterid on suuruses 55 kuni 116 ruutmeetrit. Kolm korterit on ehitatud läbi kahe korruse. Igale korterile on ette nähtud parkimiskoht ja panipaik. Esimese korruse korterite juurde kuulub oma muruplats vahetult korteri kõrval.

Kortereid müüb Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna konsultant Margit Sild. „Maja on rahvusromantiliste sugemetega ja ostjad on hinnanud selle arhitektuuri. Tänaseks on müüdud kaks korterit ning broneeritud kaks. Samas on veel alles kaks väga toredat korterit, millel mõlemal oma aiaosa, mis kuulub korteri juurde notariaalse kasutuskorra alusel,“ ütleb konsultant Margit Sild .

Perton Ehituse juhatuse liige Marko Bäärs: „Oleme miljööväärtuslikes piirkondades taastanud üle kahekümne maja. A.Alle 3 on avara hooviga eksklusiivne korterelamu Kadrioru pargi vahetus läheduses. Hoone ja haljastuse arendamisel pöörame tähelepanu elukeskkonnale tervikuna. Tulevase majaelaniku jaoks oleme püüdnud leida miljöösse sobivad, kuid kaasaegselt kasutajasõbralikud lahendused. Müügikorralduse usaldasime Uus Maale, lähtudes ennekõike nende usaldusväärsusest ja professionaalsusest.“

Vaikses sisetänavas asuv väike kortermaja ehitati 20. sajandi alguses jõukale keskklassile ning seda peegeldavaid algupäraseid jooni püütakse renoveerimise käigus ka esile tuua. Kolmekordsel kuue unikaalse planeeringuga korteriga kivimajal on esinduslik kivist trepikoda ning Narva maantee poole jääv piirdeaiaga ümbritsetud avar tagahoov koos laste mänguväljaku ning väliparklaga.

Valminuna haakub hoone ilusti piirkonnale omaste ajalooliste luksuslike suvilate ning lihtsamate tsaariaegsete elumajade arhitektuuriga. Hoone renoveerimise juures keskendutakse eelkõige maja korrastamisele, mitte selle ümber ehitamisele. Uuendusse läheb pigem “sisuline pool”, mille kujunduses austatakse hoone autentsust, ajaloolisi varjundeid ning arhitektuurset iseloomu.

Kõigi korterite siseviimistluses on kastutatud materjale ja kujundust, mis kannab endas ajastu hõngu. Korterite sisekujunduses domineerib kergelt summutatud koloriit, sanitarruumides on veidi modernismi meenutavad geomeetrilise mustriga plaadid ning sanitaartehnika. Hoovialal säilivad kõik puud. Hoov on kahetasandiline, väliparklat eraldab hoovist madal paekivimüür.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele