Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Kinnisvaramaakleri välimääraja on tagasi

2009. aastal portreteerisin värvikamaid tegelasi, kes olid aastate jooksul kinnisvaraturul silma jäänud. Nüüdseks on möödunud 4 aastat, tärkav majandus ja kinnisvaraturg on prožektorite valgusesse toonud uusi tüüpe, kes püüavad oma põneva karakteriga edu saavutada ja maailma vallutada.

Alljärgnevalt lühike ülevaade säravamatest tegelastest, kes on masu-järgsel ajajärgul kinnisvaraturgu rikastanud.

Võrkturustaja

Selle tüübi jaoks pole mingit vahet, kas müüa kinnisvara, pesupulbrit või huulepulka. Vilunud müügiprofina on tema portfell lai ja nii võib iga kosmeetika huviline leida deodorandi paki vahel korteri müügiflaieri ning maja ostja ei pruugi jõuda kinnistu piiridest väljagi, kui temast endast on saanud Amway müügiesindaja.

Võrkturustaja lõhub teha tööd hommikust õhtuni, silmade särades räägib ta kõigile imelisest tulevikust ning igavesest õnnest, kui just temaga siin maailmas asju ajada.

Rikas maakler, vaene maakler

See maakler on viimase 2 aasta jooksul lugenud läbi järgmised raamatud: „Rikas isa, vaene isa“, „Rikka isa edulood“, „Rikas laps, tark laps“, „Enne palgatööst loobumist“, „Rikas vend, rikas õde“, „Kes võttis minu raha?“, „Tõstke oma rahanduslikku IQ-d“, „Rikka isa teejuht investeerimisel“, „Ebaõiglane privileeg“, „Miks me tahame, et te oleksite rikkad“.

Peale lugemise pole tal muuks aega jäänud, kuid soov rikkaks saada on säilinud.

The Bold and the Beautiful

Kinnisvaraturu sädelus on taastumas ja tagasi tulemas on ka Elu24-st tuntud tähekesed kinnisvaraturul. Töö konti ju ei murra, võimaldab lahedalt päeval ilusalongis või fitnessis käia, õhtul kohvikus istuda ja klubis kokteilklaasi taga rääkida, kuidas kinnisvaraäris asjad käivad.

Järgmisel  hommikul on mõnus Facebookis mõnda pilti shareda, kus meie kangelase peanupp paistab Roberto taustal napilt välja.

Pankrotimeister

See vend on läbi käinud tulest, veest ja vasktorudest. Lahjemal tüübil on seljataga üks, kõvemal vennal kümmekond ettevõtte ja arendusprojekti likvideerimist, sundlõpetamist või pankrotti.

Mõni hall karv on juustesse juurde tulnud, mõni Reiki ja vabastava hingamise koolitus läbitud ning joogatrennis käidud ja juba mõtleb see aktiivne ja elujõuline tüüp välja uusi projekte mis, tõsi küll, ilmselt OSHO hauas teist külge keerama paneks.

Ukselt-uksele maakler

Üks suvi USA-s, 12 nädalat kell 6.00 ärkamist muutis selle inimese elu. Silmad säravad, igas kolmandas lauses ütleb ta vähemalt korra rõhutatult „Okay“ ning eestlaste uimasusse suhtab ta heatahtlikuga üleolekuga.

Tema juba teab, kuidas elu elada ja mis siin ilmas õnnelikuks teeb! Kindlasti on teda võimalik leida kõikidelt Peep Vainu koolitustelt ja sütel kõndimine on tema jaoks sama, nagu kaalujälgija jaoks lillkapsa söömine. Kinnisvaraturul räägib ta emotsionaalselt, kuidas laias maailmas asjad käivad ning kutsub kolleege üles uut lähenemist igapäevatöös katsetama.

Kuu-kaks näitab ise ka eeskuju ja koputab mõnesaja Mustamäe korteri uksele, kuid pärast seda on uudishimu rahuldatud ning juba võib teda leida verivärskelt koolituselt otsimas uusi väljakutseid elus.

Dinosarus

Möllas see mees, mis hirmus, aastatel 1997-2007 kinnisvaraturul ja tegi suuri tegusid. Ta nägi ise pealt, kuidas võeti vastu Võlaõigusseadus, Eesti liitus Euroopa Liiduga ja Giovanni Sposato põgenes Eestist. Tehinguid tegi 3 maakleri eest, kuid 2007. aastal sai jaks osta. Pole täpselt teada, kas enne temal ja siis kogu kinnisvaraturul või vastupidi.

Proovis see mees seejärel riigimehe leiba, telefone müüa, IT-ga rikkaks saada, kuid silmadesse sära ei tulnud. Aastal 2010 lõi kingad jälle läikima, otsis välja vana nahkse portfelli, kust pisut kollakaks tõmbunud üürilepingud välja piilusid ning hakkas usinalt kinnisvarafirmadesse CV-d saatma.

Viimased ahhetasid, et selline kuldkala neid üles leidis ja ilma pikema jututa saatsid trükikotta uue visiitkaardi tellimuse ära.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Teenuste eksport – uus tase kinnisvaraturul

Alati, kui vaatan riigi ja erinevate fondide poolt pakutavaid ettevõtlustoetuseid, tekib mul pahameel, sest kõikjal on punase rätikuna keeld kinnisvaraga seotud tegevuste finantseerimisele. Mitte, et Tallinna, Tartu või Pärnu kinnisvaraturg ilma nendeta hakkama ei saaks, vaid see peegeldab rahajagajate mõnevõrra piiratud vaatevälja ning uskmatust selle valdkonna arengu- ja ekspordipotentsiaali.

Loomulikult tekitab see minus trotsi ning tahte tõestada, et kinnisvaravaldkond on samuti väga mitmetahuline, ka ekspordiks on teadmistepõhise ärina on selles võimalusi piisavalt.

Tänaseks on Eestis juba kõik veendunud, et hakkajad IT-mehed suudavad üha uuesti välja mõelda mõne laheda programmi ning seda piiri taga turustada. Olgu seda siis Ajujahi, Arengufondi või mõne äriingli abiga. Eesti üritusturundajad suudavad teenindada nii Soome kui Hiina kliente üle maailma firmaüritusi või konverentse korraldades.

Eksportivate teenusvaldkondade loetelu võiks jätkata. Aga miks ei võiks Domus Kinnisvara kinnisvarahindajad hinnata mõnd büroohoonet näiteks Berliinis või meie arendusmeeskond konsulteerida mõne tehnopargi arendusprojekti näiteks Bukarestis? Võib küll! Selleks ei ole tõepoolest mingit takistust.

On ju Euroopa Liit loonud ühtsed hanke- ja infovahetuskeskkonnad, paljud teenused on metoodiliselt sarnased ja standardiseeritud üle Euroopa jne. Lisaks sellele on Eestis päris palju väga heal tasemel kinnisvaraspetsialiste, kes suudavad rääkida ühte „kinnisvarakeelt“ nii venelaste, soomlaste, sakslaste kui inglastega.

Kinnisvaraäri on inimeste vaheliste suhete äri. Olen viimased kaks aastat koos oma kolleegidega tegelenud aktiivselt suhete arendamisega Venemaal. Oleme õppinud suhtlema Venemaa kinnisvarafirmadega, loonud suhted erinevate müügikanalitega ning harjunud vene klientide teenindamisega.

Lisaks sellele on Domus Kinnisvara loonud head sidemed Soomes nii elukondliku kui ärikinnisvara valdkonnas. Oleme loonud kontaktid kõigi suuremate maaklerfirmadega ning teinud esmased kokkulepped aktiivsemate kinnisvara investeerimisfondidega. Selle pikaajalise töö tulemusena allkirjastasime sel nädalal esimese maaklerlepingu Soomes asuva kinnisvara müügikorralduseks. Selle uusarendusprojekti peamiseks ostjate sihtgrupiks on venemaalased. Kaasame sellesse protsessi nii oma Venemaa kui ka Soome partnerid.

Kuid eelnev on vaid üks lihtne näide. Kinnisvarateenuste eksport võib olla märksa keerulisem ning suurema mastaabiga. Võtame kasvõi frantsiiside müük – seni on neid pigem sisse ostetud, kuigi võiks müüa hoopis väljapoole. Usun, et tugevamate Eesti kinnisvarafirmade jaoks on oma teenuste eksport sisuliselt vältimatu, teatud juhtudel võetakse ehk ette ka koostööprojekte.

Avaliku sektori suhtumine sellesse määrab aga ära, kas need eksporditulud saavad olema Eestis registreeritud ettevõtete tulud ning kuhu „maandub“ nendega seotud maksutulu. Võrreldes mitmete naaberriikidega on Eestis jätkuvalt hea ärikeskkond, kuid muutused võivad toimuda kiiresti. Ja ei saa jätta tähelepanuta, et mitmed startup ettevõtted on ikkagi kolinud Eestist minema – ka sellel on põhjus.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 08-17/04/2013

Kinnisvarakool: Kinnisvara ABC koolitusOleme alustanud registreerimist koolitusele Kinnisvara ABC, mis toimub 08, 10, 15 ja 17/04/2013. Koolitus on suunatud kõikidele kinnisvarahuvilistele, kes soovivad avada kinnisvara imelist maailma.

Koolitusele on kutsutud tegevmaaklerid ja kinnisvaraspetsialistid, et aidata kinnistada kinnisvaravaldkonna põhitõdesid.

Koolitusel on alati olnud hulk eraisikuid, kes soovivad kinnisvara osta või müüa ning soovivad selles valdkonnas omandada põhiteadmisi.

  • Kinnisvara ABC läbib olulisemad teemad kinnisvaraturu, finantseerimise ja hindamise valdkonnast.
  • Eraldi vaatleme ehituse ja planeeringute valdkonda.
  • Oluline osa koolituses põhineb juriidiliste teemade käsitlemisel.
  • Eraldi heidame veel pilgu kinnisvaramaakleri töö spetsiifikale.

Koolitust viivad läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, jurist Evi Hindpere ja planeeringute spetsialist Marko Sula.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Apartments in NE Estonia cost as much as 1 sqm in Tallinn Old Town

Tõnu Toompark, real estate analyst, said that there are vast differences in prices in different parts of Estonia, but not in the number of property transactions per 1,000 people.

“While in Estonia in average you have about 20 real estate transactions  for every thousand people, the figure in Kohtla-Järve is 22 and in Tallinn it is 26,” said Toompark.

In Tallinn, average square metre of apartment costs 1,100 euros. In Kohtla-Järve it is 102 euros, said the analyst. Prices have gone up 7% in Tallinn over a year, but 16% in Narva.

Toompark said that property prices have been going up both in listings and in actual transactions.

“This is being influenced by the number of new developments, but if you look at offers for the same building today and a year ago, you can see that the prices have been growing,” he added.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Lennusadama angaaride rekonstrueerimine sai väärika tunnustuse

Lennusadama vesilennukite angaarid pälvisid ELi ja Europa Nostra auhinna, mis on Euroopas kõrgeim tunnustus kultuuripärandi hoidmisel ja taastamisel.

Lennusadama vesilennukite angaarid said ELi ja Europa Nostra auhinna kultuuripärandi säilitamise kategoorias. „See on tõepoolest väga kõrge tunnustus ja täname siiralt kõiki projektipartnereid, kes selle unikaalse objekti säilitamisse panustasid,“ rõõmustas Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Lennusadama projekteerinud arhitektuuribüroo KOKO Arhitektid loovjuhi Andrus Kõresaare sõnul on Nostra auhinnad kõrgeim hinnang, mida hoone ja kultuuriväärtuste taastamisel ning ümbermõtestamisel Euroopas võib saavutada. „Eesti ja meie naabermaad ei pälvi kuigi tihti Europa Nostra tähelepanu, sest Lõuna-Euroopa kultuurikiht on märksa lopsakam. Tunnustus on märk, et tegevused maailma esimese betoonkooriku taastamisel, rekonstruktsiooniks valitud tehnoloogiad ja saavutatud tulemus on läbinud kõige teravamatest kriitikutest koosneva professionaalse žürii sõela,“ lisas Kõresaar.

Juunis selguvad auhinna pälvinute seast grand prix’i ehk peaauhinna saajad. Eesti on varem auhinna saanud neljal korral, kuid peaauhinda ei ole Eestisse veel tulnud. „Loomulikult loodame, et eesti pärandiaastal saavad meie uhked angaarid lisaks praegusele kõrgele tunnustusele ka grand prix’i, eks hoiame juunini pöidlad pihus,“ sõnas Dresen, kuid lisas, et konkurents on tihe. „Mõtleme näiteks sellele, et oleme uhked ka 2005. aastal auhinna pälvinud Tallinna raekoja hoone säilitamise üle, kuid peaauhinda sellega siiski ei kaasnenud,“ ütles ta.

Kõresaar KOKO Arhitektidest tõi välja Europa Nostra auhinna pälvinud hoone taastamise peamised verstapostid. „Lihtsustatult võib öelda, et meie eesmärk oli taastada kuplid nii säästlikult kui võimalik, kasutades betoonisegusid ja terviklikke keemilisi retsepte, mida on aastakümnete jooksul maailmas järgi proovitud. Me ei saa rääkida sadade aastate kogemusest, sest ka angaaride rajamisel 1916. aastal oli raudbetoon maailmas väga noor materjal,“ rääkis Kõresaar. „Teisalt jälgisime hoolega, et kõik uued hooneosad nagu muuseumi fassaadid ja betoonkonstruktsioonid hoiaksid soliidset vahet originaalmaterjaliga ja oleksid selgelt vanast eristuvad,“ lisas ta ja tõi välja ka selle, et omaette keeruline osa oli ka sellise soojustusviisi leidmine, mis säilitaks kuplite üldilme. „Angaarid olid algselt rajatud külma kuurina, soojustuse panime merekütte abil põranda alla.“

Esitatud projekte hindasid neljas kategoorias kogu Euroopast pärit sõltumatutest ekspertidest koosnevad žüriid. Muinsuskaitse auhindade kategooriatest vanim on kultuuripärandi säilitamine, aastate jooksul on sellele lisandunud kategooriatena veel teadustegevus, erilised teened ning haridus, koolitus ja teadlikkuse suurendamine. Auhinnatseremoonia toimub 16. juunil Ateenas, mil kuulutatakse välja ka grand prix’i saajad. Lennusadama angaaridele lisaks läksid kultuuripärandi säilitamise kategoorias auhinnad veel Saksamaale, Kreekasse, Ungarisse, Itaaliasse, Hollandisse, Portugali, Hispaaniasse ja Suurbritanniasse.

Eesti Meremuuseumi vesilennukite angaaride rekonstrueerimine kestis aastatel 2009 -2012 ning seda kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Rekonstrueerimisprojekti juhtis Muuseumiehituse Sihtasutus, peaprojekteerija oli KOKO Arhitektid ning ehitaja Nordecon.

Europa Nostra on üleeuroopaline vabaühendus, mis tegeleb kultuuripärandi säilitamise ja kaitsega. Organisatsioon loodi 1963. aastal ning tähistab sel aastal oma 50. juubelit. Europa Nosta esindab 250 vabaühendust ja mittetulundusühingut, mille liikmeskonda kuulub vähemalt viis miljonit inimest 50 Euroopa riigist. Muinsuskaitse auhindu hakkas Europa Nostra välja andma 1978. aastal. Alates 2002. aastast antakse neid välja koos Euroopa Liiduga. Eestis on Europa Nostra auhinna varem saanud Tammekannu villa restaureerimine Tartus, dokumentaalfilm “Kalamaja – puitlinna võimalus”, Jaan Vali Eesti ajalooliste tuletornide uurimustöö eest ja viimati Tallinna Raekoda 2005. aastal.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit hoiatab: turul on buumi ilmingud

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFLi) poolt tellitud uuringust järeldub, et ehkki inimeste usk kinnisvara ostmise soodsusesse kahaneb, plaanib üha rohkem inimesi kinnisvara soetada, mis omakorda viitab buumi algetele turul.

Värske uuringu kohaselt on lähema 2-3 aasta jooksul kinnisvara osta plaanivate inimeste hulk kasvanud vaid kolme kuuga 8 protsendilt 11 protsendile. Kinnisvara ostmist peab soodsaks tegevuseks 33 protsenti küsitletutest, veel detsembris oli see 37 protsenti.

EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et tegemist on murettekitavalt vastuoluliste sõnumitega. „Kui me lisame siia võrrandisse ka fakti, et alla 30 aastastest noortest plaanib nüüd juba 29 protsenti lähiaastatel kinnisvara soetada, siis on tegemist selgelt ohumärgiga,“ lausus Rüütel. Tema sõnul oli detsembris see protsent veel 20. Kusjuures iseäranis tähelepanuväärne on, et kui detsembris oli kõikidest kinnisvara osta plaanivatest isikutest alla 30 aastaseid 58%, siis nüüd on see tõusnud juba 67%-le. „Selles vanuses noortel puudub sisuliselt masu-kogemus,“ nentis Rüütel. „Kasvavad palgad, suurenev tööhõive ja puudulik kogemus on viinud noored inimesed uljuseni, mis võib süvenedes hakata domineerima tervel Eesti kinnisvaraturul, kuid see on kindlasti olukord, mida kinnisvarafirmad ei soosi,“ lausus ta. „Tuhanded pered pole veel laenulõksudest vabanenud, kuid uus põlvkond hakkab juba kordama oma vanemate vigu,“ möönis Rüütel.

Uuringus osales kokku 800 inimest.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 40 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kultuurikatla piirkonna detailplaneering pannakse avalikule väljapanekule

Aprillikuu jooksul on Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering täiendaval avalikul väljapanekul.

Avaliku väljapaneku korraldavad Põhja-Tallinna Valitsus, Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Avalik väljapanek kestab 2. – 30. aprillini. Detailplaneeringuga saab tutvuda tööpäeviti Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis (Niine tn 2), Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18 hoovimaja, ruumis 32) ja Tallinna Linnavalitsuse I korruse infosaalis (Vabaduse väljak 7). Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil www.tpr.tallinn.ee/tpr.

Teistkordne avalik väljapanek korraldatakse planeeringulahenduse mõningate aspektide muutmisest tingitult. Esmakordselt oli detailplaneering avalikul väljapanekul mullu veebruaris.

Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2011 korraldusega. Planeeritav maa-ala asub osaliselt Kesklinnas ja osaliselt Põhja-Tallinnas ning külgneb põhjast Tallinna lahega, idast Linnahalliga, läänest Kalasadama tänavaga ning lõunast Põhja puiesteega ja Tallinna vanalinnaga.

Avalikustatavas detailplaneeringus nähakse muuhulgas ette võimalus ehitada alale linna administratiivhoone, Kultuurikatla laiendus, turu- ja restoranihoone ning Eesti Kaasaegse Kunsti muuseumi hoone, samuti olemasolevate arhitektuurimälestiste – Tallinna Gaasijaama gaasimahuti, Tallinna elektrijaama suur estakaad, Tallinna elektrijaama katlamaja, turbiinisaal ja korsten rekonstrueerimine ja säilitamine ning Tallinna lahe äärde rannapromenaadi rajamine.

Detailplaneeringu koostamist taotles Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, detailplaneeringu koostas K- Projekt AS.

Planeerimisseaduse § 20 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal planeeringu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Ettepanekute ja vastuväidete laekumisel korraldab kohalik omavalitsus kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist avaliku arutelu.

Täiendavat infot saab avaliku väljapaneku vältel Põhja-Tallinna Valitsuse ning Tallinna Kesklinna Valitsuse telefonidel 645 7003 ja 645 7217.

Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise 10,7 ha suuruse ala detailplaneering loob võimaluse ehitada Linnahalli naabrusse linna administratiivhoone, äri- ja ühiskondliku funktsioonidega hooned ja rannapromenaad, lisaks on mere äärde plaanis rajada kalaturg, restoran ja jahtklubi. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

„Eesmärgiks on luua mere äärde äri- ja sadamafunktsioonidega põimitud Euroopa merelinnadele iseloomulik linnaruum,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.

Tallinna merele avamise kontseptsioon näeb ette võimaluse Kalasadama vahetusse lähedusse rannapromenaadiga ühendatud kalaturu ning jahtide ja mootorpaatide teenindamiseks mõeldud jahisadama rajamise.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Arendaja pakub Viimsis kortereid koos köögitehnikaga

Käesoleva aasta veebruaris valmis NCC-l Viimsi Tammeõue elamurajoonis uus, 42-korteriga elamu, kus lisaks siseviimistlusele on valmislahendusena paigaldatud kodumaise tootja köögimööbel.

NCC Elamuarendus OÜ juhataja Priit Aeru sõnul on Skandinaavias nii valmis köök kui esikumööbel uute korterite puhul juba reegel. ”Eesti turg astub esimesi samme selle suunas,” märkis Aer.

”Köök on korteri sisustamisel üks suuremaid kulusid, kuid hulgi ostes saab arendaja olulise hinnavõidu ning praegu me täiendavat raha köögi eest ei küsi,” sõnas Aer.

”Lisaks rahale võidab korteriomanik ka ajas – köögimööbli tellimine ja tootmine on tavaliselt ajamahukas ja venib sageli kuude pikkuseks,” lausus Aer.

Korterites oleva köögimööbli valmistas Arens Mööbel. Köök on varustatud Zanussi integreeritud pliidi, külmkapi ja nõudepesumasinaga. Lisaks köögimööblile ja –tehnikale on Tammeõue korteritesse ehitatud ka esikukapid.

Aadressil Tammepõllu tee 23 asuva hoone 42 ühe- kuni kolmetoalise korteri suurus ulatub 38-75m2. Valminud kortermaja on Tammeõues arvult üheteistkümnes, ehitada on jäänud vaid viimane kortermaja, misjärel on elamuasum täielikult valmis.

Kaasaegse planeeringuga valgusküllased Tammeõue kolme- ja neljakorruselised kortermajad projekteerisid arhitektid Mattias Agabus, Eero Endjärv ja Priit Pent. Korterite sisearhitekt oli Merike Hirvoja.

Lisaks Tammeõuele arendab NCC suurematest projektidest veel Haaberstis Pärnaõue, Lasnamäel Vana-Kuuli ning Mustamäel Rabaküla. Koos käimasolevate detailplaneeringutega loob ettevõte Tallinnasse ja Harjumaale üle 2000 uue kaasaegse kodu.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Colliers: investorite huvi on liikumas Lätti ja Leetu

Colliersi analüütikute koostatud turuülevaate kohaselt on investorite huvi liikumas Eestist Läti ja Leedu poole. Hoolimata Läti eeldatavast eurole üleminekust on viimased kuud eriti aktiivsed just Leedus olnud, kuhu on viimase paari kuu jooksul mitmeid mahukaid investeeringuid tehtud.

Büroopindade turul eelistavad ettevõtted küll kaasaegseid büroohooneid vanematele majadele, kuid lõpliku otsuse tegemisel mängivad olulist rolli kogukulud. Seetõttu võib täheldada trendi, kus ettevõtted kulude optimeerimise eesmärgil madalama rendimääraga pindadele kolivad. Kaasaegseid büroopindu, kus kõrvalkulude aastane keskmine summa on 2-3 eurot ruutmeetri kohta kuus, peetakse konkurentsivõimelisteks, kuid kindlasti on eelis büroohoonetel, kus kulud jäävad alla 2 euro ruutmeetri kohta kuus.

Kaubanduspindade sektoris jätkavad toidukaupluste ketid uute kaupluste avamist ja ehitamist, et oma turuosa suurendada või tagasi võita. Selver on teatanud, et plaanivad novembris avada 6 500 ruutmeetri suuruse hüpermarketi Peetri alevikus, samuti on Rimi teatanud, et avavad 2013. aastal neli uut poodi.

„Välismaiste kaubamärkide puhul, kes esmakordselt soovivad Eesti turule siseneda, on näha tendentsi, et üha rohkem ollakse huvitatud omaette kaubamärgikaupluste rajamisest. Üks sellise huvi põhjustest on kindlasti Eesti head makromajanduslikud tulemused ja positiivne turuhoiak ning ka head jaemüüginäitajad. Huvi ei ole langenud ka kaubanduskeskustes asuvate pindade järele. Heas asukohas väikeste kaubanduspindade üür on kohati kasvanud isegi tasemele 60-70 eurot ruutmeetri kohta kuus, samas kui keskmine hind jääb 25-50 euro vahele ruutmeetri kohta,“ kommenteeris Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Jae- ja tööstuspindade turul on kasvanud nõudlus heas asukohas maatükkide järele, kuna maa ostmine ja omatarbeks ehitamine võimaldab omanikel arendaja kasumi pealt kokku hoida. Sellest hoolimata on üsna tavaline, et mingil hetkel peab ettevõte siiski vabastama kapitali oma põhitegevuse jaoks ning kaaluma muuhulgas müügi ja tagasirendi võimalusi.

Investeerimisturul on investorid viimase kolme aasta jooksul keskendunud peamiselt Eestile. Praegusel hetkel on aga Läti ja Leedu neis rohkem huvi äratamas. Kuigi Läti peaks eeldatavasti 2014. aastal eurole üle minema, mis omakorda suurendab riigi usaldusväärsust investorite silmis ja seeläbi ka investeerimisaktiivsust, on viimaste kuude suuremad tehingud teostatud just Leedus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Vanalinna korteri ruutmeetri eest saab Kohtla-Järvel korteri

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles täna Äripäeva Kinnisvarakonveretsil, et Kohtla-Järvel maksab korter sama palju kui Tallinna vanalinnas elamispinna ruutmeeter.

“Kui vaatame tehingute arvu 1000 elankiku kohta, siis suuri erisusi me piirkondlikult ei näe. Turg on suhteliselt aktiivne ka näiteks Kohtla-Järvel,” tõi Toompark näite. Eestis tehakse aastas 1000 elaniku kohta 20 tehingut, Kohtla-Järvel 22, Tallinnas 26. Loe pikemalt Äripäeva teemaveebist BestSales.ee

Toomparki sõnul on Eestis tervikuna kinnisvara hinnad üles läinud nii pakkumise kui ka reaalsete tehingute osas. “Otseselt mõjutab seda uusarenduste arv. Kuid kui võrrelda samas hoones tehtud tehinguid aastase vahega, siis ka sel juhul on näha oluline hinnatõus. Sellist trendi on näha igal pool Eestis va Kohtla-Järve,” tõi Toompark välja taaskord ühe erinevuse.Tema sõnul on korterite ruutmeetri hind Tallinnas keskmiselt 1100 eurot ja Kohtla-Järvel 102 eurot. “Tallinnas on hinnad aastaga kasvanud 7%, Narva näiteks isegi 16%, Kohtla Järvel -1%,” tõi Toompark välja kinnisvaraturu suured käärid. Uusarendusi Kohtla-Järvel paraktiliselt ei ole. “Mõistetavalt ei ole arendajal sellisel hinnatasemel mingit võimalust,” ütles Toompark.

Kinnisvaraturul toimuv on seotud keskmise sissetulekuga. “Tallinnas tuleb viis aastat palka teenida, et mingi elamispind osta. Seda siis arvestatuna keskmise palgaga,” tõi Toompark näite. “Pärnu turg on selles mõttes anomaalia, et Pärnus on nn teise kinnisvara omanikke ning ka välismaalasi, kes elamispindadega tehinguid teevad.”

Toomark ütles, et Kohtla-Järve kohta käiv statistika võib viidata atrkatiivsele investeerimisvõimalusele. Toomparki hinnangul on Ida-Virumaa kinnisvaraturul potentsiaali. Kuuldavasti on Narva kõrval hakanud Venemaalt pärit raha liikuma ka Kohtla-järve kinnisvarasse.

http://www.ehitusuudised.net/article/2013/3/27/vanalinna-korteri-ruutmeetri-eest-saab-kohtla-jarvel-korteri

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

EfTEN Kinnisvarafond laieneb Lätisse

EfTEN Kinnisvarafond ostis Riia lähistel Jelgavas kinnistu, kuhu on plaanis rajada kaubanduskeskus, mille ankurrentnikuks on RIMI. Ost tähistab EfTENi sisenemist Läti turule, asutamisel on ka fondivalitseja kohalik tütarfirma.

EfTEN Capitali tegevjuhi Viljar Arakase sõnul on Jelgava kinnistule rajataval kaubanduskeskusel tugev lähtepositsioon. „Kinnistu asub soodsas asukohas tiheda liiklusega tee ääres. Ankurrentniku RIMIga, kes võtab enda alla 60% keskuse pinnast, on üürileping juba sõlmitud, ning ülejäänud pinnale rentnike leidmisesse suhtume üsna kindlalt,“ lausus Arakas. „Jelgava projekt on õigupoolest meie jaoks sisuliselt üsna sarnane fondile kuuluva Viljandi UKU keskusega – nii Viljandis kui ka Jelgavas ostsime tühja kinnistu, olime ise arendajaks, ning mõlemas keskuses on sama suurel pinnal ankurrentnikuks RIMI. Jelgavas on vaid teisi üüripinnad umbes tuhande ruutmeetri võrra väiksemas mahus.“

Kinnistu asub Jelgavas aadressil Rigas iela 48, 60 000 elanikuga Jelgava linn ise asub Riiast 40 km kaugusel. Jelgava kinnistu maaüksuse kogusuurus on 16 785 ruutmeetrit, millest hoone rendipind on 4470 ruutmeetrit. Parkimiskohti on ca 240.

Arakas märkis, et ettevõtte plaanid Lätis tegutsemiseks on laiemad. „Tegu ei ole meie jaoks ühekordse visiidiga lõunanaabrite juurde – asutamisel on kohalik fondivalitseja tütarfirma ning teise tehingu eelleping on Lätis tänaseks juba sõlmitud,“ märkis Arakas. EfTENi partneriks Lätis on Viktors Savinsi ettevõte Newcom SIA, kellega kahasse on asutamisel tütarfirma EfTEN Capital SIA. Tulevane tütarfirma hakkab juhtima kõiki EfTENi investeeringuid Lätis. „Viktors Savins on tugev tegija, kellega meid seob koostöö juba enam kui kümne aasta tagant, kui ta juhtis Arco Vara Läti üksust. Nüüd tegutseb ta Newcom’i märgi all oma ettevõttes. Oleme Viktorsiga teinud turu-uuringuid viimased üheksa kuud ja nüüd jõudnud esimeste tehinguteni ning reaalse tegevuse alustamiseni,“ rääkis Arakas.

Jelgava kinnistu ostuga on EfTEN Kinnisvarafondi portfellis kokku 16 objekti, kogupindalaga 88 000 ruutmeetrit rendipinda, mis jaguneb büroo-, teenindus-, majutus-, müügi- ja laopindade ning avaliku sektori kasutuses oleva kinnisvara vahel.

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond, mille portfellis on kokku kuusteist ärikinnisvara objekti. EfTEN Capital AS on samal aastal grupi Eesti ettevõtjate poolt asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ettevõte pakub ka eraportfelli haldusteenust.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Vanalinna korteri ruutmeetri eest saab Kohtla-Järvel korteri

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles täna Äripäeva kinnisvarakonveretsil, et Kohtla-Järvel maksab korter sama palju kui Tallinna vanalinnas elamispinna ruutmeeter.

“Kui vaatame tehingute arvu 1000 elaniku kohta, siis suuri erisusi me piirkondlikult ei näe. Turg on suhteliselt aktiivne ka näiteks Kohtla-Järvel,” tõi Toompark näite. Eestis tehakse aastas 1000 elaniku kohta 20 tehingut, Kohtla-Järvel 22, Tallinnas 26.

Toomparki sõnul on Eestis üles läinud nii kinnisvara pakkumise kui ka tehingute hinnad. “Otseselt mõjutavad seda uusarendused. Kuid kui võrrelda samas hoones tehinguid aastase vahega, on ka sel juhul näha oluline hinnatõus. Sellist trendi on näha igal pool Eestis, v.a Kohtla-Järve,” tõi Toompark välja.Tema sõnul on korterite ruutmeetri hind Tallinnas keskmiselt 1100 eurot ja Kohtla-Järvel 102 eurot. “Tallinnas on hinnad aastaga kasvanud 7%, Narva näiteks isegi 16%, Kohtla Järvel -1%,” tõi Toompark välja kinnisvaraturu suured käärid. Uusarendusi Kohtla-Järvel paraktiliselt ei ole. “Mõistetavalt ei ole arendajal sellise hinnataseme juures mingit võimalust,” ütles Toompark.

Kinnisvaraturg on seotud keskmise sissetulekuga. “Tallinnas tuleb viis aastat palka teenida, et mingi elamispind osta. Seda siis arvestatuna keskmise palgaga,” tõi Toompark näite. “Pärnu turg on ses mõttes anomaalia, et seal on nn teise kinnisvara omanikke ning ka välismaalasi, kes elamispindadega tehinguid teevad.”

Toompark ütles, et Kohtla-Järve statistika võib viidata atrkatiivsele investeerimisvõimalusele. Tema hinnangul on Ida-Virumaa kinnisvaraturul potentsiaali. Kuuldavasti on Narva kõrval hakanud Venemaalt pärit raha liikuma ka Kohtla-Järve kinnisvarasse.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tallinna korterite üüripakkumisi jäi aastaga 8% vähemaks

Portaali KV.EE andmetel pakuti veebruaris Eestis üürile 3039 korterit. Neist üürikorteritest valdav osa ehk 64% asub Tallinna linnas.

Eesti üüripakkumiste arv vähenes aastaga 4%, Tallinna pakkumisi jäi sama ajaga 8% võrra vähemaks.

Tallinna järel suuruselt teine üüriturg asub Tartu linnas, kus asub üüripakkumistest 18% ehk 531 üüripakkumist.

Pärnus oli veebruaris portaali KV.EE andmetel üüripakkumisi 248, ning tegemist on Narva kõrval ainsa maakonnakeskusega, kus pakkumiste hulk aastaga kasvas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
Maakond 02/2012 02/2013 Muutus, %
Eesti 3 181 3 039 -4%
Haapsalu 14 13 -7%
Narva 29 82 183%
Pärnu 228 248 9%
Rakvere 23 22 -4%
Tallinn 2 099 1 938 -8%
Tartu 574 531 -7%
Valga 32 27 -16%
Viljandi 15 NA

 

Korterite üüripakkumiste jagunemine maakonnakeskustes portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Ära ütle ehitajale, et ei tea ehitamisest midagi

Kuigi vast iga inimene on oma elus mõnda teenust tellinud siis ehitustööde tellimisel jäädakse sageli hätta. Mis on need põhjused, miks ehitustööde tellimine ebaõnnestub?

Miks ehitustööde käigus selgub, et tööd lähevad kallimaks kui algselt plaanitud, miks on tööd ebakvaliteetsed ja miks tööd võtavad kauem aega? Allpool mõned sagedasemad põhjused, miks asjad kontrolli alt väljuvad.

Tööde maht ja sisu jääb ebaselgeks

Väiksemate tööde puhul ei kirjeldata hinnaküsimisel piisavalt täpselt tööde sisu ja suuremate ehitustööde puhul pole projekt piisavalt detailne ning ei anna täpset ülevaadet, milliseid töid võib teha.

Kuna tööde tellija ei tea enamasti isegi kuigi täpselt, millised tööd ja kuidas tuleb need teostada, siis ei oska ka ehitaja tellija soovidest aru saada. Kui ehitustööde teostamiseks vajalik info või projektdokumentatsioon on ebapiisav siis saab iga ehitaja tööde mahust erinevalt aru ning koostab hinnapakkumise erinevalt. Kuna väga detailselt hinnapakkumist lahti ei kirjutata siis ollakse ühel hetkel tööde teostamisel olukorras, kus ehitaja ütleb, et nüüd on tema poolt tööd teostatud, samas kui tellija arvates tuleks veel teostada selle töö raames veel teisigi töid.

Täiendavalt on probleemiks konstruktsioonide sõlmede lahendused. Kui tellija poolt pole sõlmede lahendusi ette antud või pole sõlmede osas standardseid lahendusi, siis teostavad ehitusfirmad sõlmede osas omapoolsed lahendused, mis võivad olla sobilikud, kuid võivad ka mitte olla.

Ehitusfirmad ei ole üldjuhul projekteerimisfirmad ning tellija ei peaks eeldama, et konstruktiivsete sõlmede lahenduste väljatöötamine ehitusfirma ülesanne. Kui näiteks detailsete sõlmede projekteerimise ülesanne jäetakse ehitajale siis peaks see olema ka hinnaküsimise lähteülesandes kirjas, vastasel korral jäetakse ülesse risk, mis võib tähendada ebakvaliteetset tehniliste lahendust.

Ehitusfirmat valitakse ainult hinna järgi

Kuna ehitustööd on kallid siis loomulikult proovib iga ehitustöö tellija enda jaoks saada kõige soodsama hinna. See tähendab seda, et valitakse enamasti kõige soodsama hinna teinud ehitusfirma ja ei tehta selgeks, mis töid selle firma pakkumine tegelikult sisaldab.

Reeglina kipuvad just soodsama hinnapakkumise teinud firmad alati oma hinnapakkumist kõige vähem lahti kirjutama nii kasvab risk, et esitatud pakkumine sisaldab väiksemas mahus töid kui teistel pakkujatel.

Sellises olukorras on oluline ehitajaga maha istuda ja rida realt tööde sisu üle küsida ja mis kõige olulisem – pakkumise juurde koostada kirjalikult täiendav „tööde selgituste“ dokument. Sellisele kirjalikule dokumendile tuleks kindlasti võtta ka ehitusfirma esindajalt allkiri ja see dokument oleks lisa hinnapakkumise juurde.

Sageli sellise töö käigus selgub, et algselt odav pakkumine osutub oluliselt kallimaks, sest pole arvestatud osade töödega või küsimuste käigus selgub, et pakkuja annab ebakindlad vastuseid, mida töö sisaldub või mitte, ei jäta ehitusfirmast usaldusväärset muljet.

Loomulikult ka mina eelistan odavamat hinda, kuid ainult juhul kui mulle on selge, kuidas see hind on saavutatud. Kui hinnapakkumiste läbivaatamiste käigus selgub, mille tõttu on pakkumine odavam (näiteks plaanitakse tööd teostada mõne alternatiivse materjaliga, mis on odavam või kasutatakse uuemat tehnoloogiat, mis võimaldab näiteks kiiremini ehitada) siis on palju lihtsam otsustada. Alati peab selgeks tegema, kuidas teistega võrreldes odavam pakkumine on saadud ja kas selle pakkumisega kaasneb olulisi riske.

Pakkumiste osas küsimuste küsimine eeldab, et teostatavatest töödest ja tehnoloogiast saab ka tellija ise aru. Kahjuks tellijal endal sageli ei ole seda kogemust ja teadmist siis jääb põhjalikum pakkumiste sisude analüüs tegemata. Kui endal pole kogemust siis see on koht, kus tasub konsultant kaasata, kes aitab pakkumiste sisust selgust saada.

Tööde teostamiseks ei koostata korrektset kokkulepet või lepingut

Kuigi pakkumine sisaldab tööde teostamise osas küllaltki palju infot, siis ainult pakkumise alusel tööde teostamise alustamisel jääb mitmeid olulisi teemasid kokku leppimata. Need kokkuleppimata teemad aga teevad sageli hiljem tõsist peavalu. Näiteks on oluline kokku leppida tööde täpsed teostamise tähtajad ja ka vahetähtajad, millised tööde osas tehakse kaetud tööde aktid, millised on sanktsioonid tööde tähtaegade ületamise eest, kuidas toimub arveldamine, kes tasub ehitustöödega seotud elektri ja vee eest jne.

Kui omavahelisi tingimusi eelnevalt kokku ei lepita läheb koostöö varem või hiljem pingeliseks ning vaidlused tekivad pea iga eelnevalt kokkuleppimata teema osas.

See aeg, mis kulub kokkuleppe või lepingu kokkupanemiseks tasub kindlasti kulutada, sest see kaitseb nii tellijat ja kui ehitajat. Mõnikord tundub, et lepingut ei koostata mugavusest või kuna on kiire, andmata aru, et just ühiste mängureeglite kokkuleppimine aitab ennekõike edukat koostööd saavutada.

Kindlasti peaks kõik arveldamised tellija ja ehitaja vahel olema tõendatavad. Siinkohal pean silmas seda, et tellija saaks alati tõestada, et ta on makse teinud ja ehitaja on selle kätte saanud. Kui tasumine toimub ülekandega siis pole probleemi, kui aga sularahas siis on oluline, et ehitaja ametlik esindaja sularaha saamisel oma allkirjaga kinnitaks konkreetse summa kättesaamist, kus oleks ka kirjas, mis summa, kes raha vastu võttis, mis kuupäeval ja mis tööde eest ning milline ettevõte raha vastu võttis.

Miks see on oluline? Kui pole selge, kes raha vastu võttis, siis probleemide korral kipuvad sularaha vastuvõtnud firmad väitma, et saadud raha võttis vastu füüsiline isik, mitte juriidiline isik ning taganevad näiteks garantiidest ja muudest kokkulepetest.

Tee ehitusfirma taustakontrolli enne lepingu sõlmimist

Taustakontrollil on määrav osa kvaliteetse tulemuse saavutamisel. Kui sageli vaadatakse seda, kaua ehitusfirma on tegutsenud ja kas firma on suutnud turul ellu jääda siis koostöö mõttes on vahest kõige olulisem uurida ettevõtte võtmeisikute tausta. Peamised võtmeisikud on ettevõtte juht või juhid ning ideaalne oleks teha taustauuring ka konkreetse töödejuhataja või projektjuhi osas, kes hakkab sinu objektiga tegelema.

Taustakontrolli tulemusel peaks eelistama sellist firmat, kus võtmeisikud on alati kättesaadavad ja tunnistavad ka oma probleeme, kuid otsivad neile alati ka lahenduse. Ehituses tuleb alati ette ootamatuid olukordi ning probleeme ning ei maksa loota, et neid sinu objektiga ei teki. Olulisem ongi just see, et probleemide korral nendega ehitaja tegeleb ning need koostöös lahendab.

Koostöö osas saab parimat tagasisidet ehitusfirma varasematelt tellijatelt ja alati tasub neilt uurida, kuidas probleemide korral ehitaja need lahendas.

Ära ütle ehitajale „ma ei tea ehitamisest midagi

Väga sageli ütleb tellija ehitajaga esimest korda kokku saades, et ta ei tea ehitamisest mitte midagi. Selle lause välja ütlemisega annab tellija ehitajale võimaluse hakata kohe mõnevõrra tellijaga manipuleerima.

Ehitaja tajub, et ta saab lihtsalt asju suunata enda jaoks mugavamate lahenduste suunas, kuna vastaspool pole ehitusteemadega kursis. Tulemuseks olukord, kus näiteks ehitaja ütleb, et sellist lahendust ei saa teostada või seda tuleks teha teistmoodi, mis võib olla ehitaja jaoks odavam või lihtsam. Või küsib lisaraha tööde eest, mis peaks sisalduma kokkulepitud tööde mahus.

Kindlasti on ka aumeestest ehitajaid, kuid kindlasti pole neid palju.

Palju parem oleks kui öelda ehitajale, et ma kaasan omanikujärelevalve tööde kontrollimiseks või et teen alati tööde sisu endale selgeks ning jälgin selle õiget teostamist.

Edukat ehitustööde tellimist!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

1Partner Kinnisvara: Vaba büroopinna leiab äärelinnast

Uusi büroohooneid kerkib vähe ja vakantsused on madalal ning veelgi vähenemas. Siiski käib see jutt eelkõige Tallinna kesklinna A-klassi büroohoonete kohta. Äärelinnas ei ole probleem leida kiiresti head kontoripinda, analüüsib büroopindade turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

„Viimase aasta kahe jooksul on ettevõtted üksjagu liikunud. Ettevõtete ümbermanööverdamiste tulemusena on kesklinna ja südalinna kvaliteetsete büroohoonete vakantsus minimaalne. Keskmisest suurema ehk näiteks 1000-ruutmeetrise vaba pinna leidmine kesklinnas ei olegi nii lihtne,“ kommenteerib Tanel Tarum.

Kesklinna kontorihoonete täituvust on oluliselt mõjutanud ettevõtete kesklinna poole kolimine. See aga on loonud olukorra, kus äärelinnas on vakantsused suurenenud ning kvaliteetse äärelinna büroopinna leidmisega probleeme ei ole.

„Oleme üsna kiiresti valmis kliendile leidma äärelinna hea kvaliteediga 1000-ruutmeetrise büroopindade valiku ja seda mõistliku hinnaga,“ lubab Tanel Tarum. „Äärmusliku näitena teame juhust, kus äärelinna uues hoones anti büroopind üürile hinnaga 6,5 €/m². See siiski on erand, tavapäraselt jääb äärelinna büroopinna üürihind 8-11 €/m² tasemele, millele lisanduvad kõrvalkulud.“

Käesolevalt aastalt ootab 1Partner Kinnisvara äärelinna büroohoonete vakantsuse aeglast vähenemist. Uusi büroohooneid ehitatakse juurde vähe, seetõttu kipuvad vabad pinnad täituma. Kõrged ehitushinnad küll nõuavad uute büroopindade hinnatõusu, kuid kontoripinna kasutajad ei ole seda valmis vastu võtma. Siiski prognoosib 1Partner Kinnisvara, et büroode üürihinnad kasvavad aastaga 3-7%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid